Ajujää ehk triivjää jää mis liigub veekogu pinnal tuuleja hoovuste toimel. Triivivad jääväljad kogu veekogu kattev püsijää triivib hoovuste mõjul ühes tükis. Jäämäed Gröönimaa liustikust murdunud hiigelsuured jäätükid ohustavad laevaliiklust. Jääalune järvede süsteemmandriliustiku. Muld puudub sest : muld tekib orgaanilisest osast ehk taimedest ja mineraalsest osast ehk kivimite murenemisest ; taimi on vähe,mulda tekkida ei saa ; ülekaalus on füüsikaline murenemine : kivimid murenevad suure temperatuuri muutuse tulemusel. Kidurat taimestikku on vaid arktilistel saartel ja mererannikul. Vetikad , samblad,samblikud. Mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad vähesed õistaimed näiteks polaarmagun. Kohastumused on väikesed lehed,lühikesed varred,kidur juurestik. Vähesed õistaimed õitsevad ja viljuvad kiiresti
Vanaaegkondhulkraksete loomade ehitustüüpide areng.keelikloomade kiire evolutsioon,roomajad,kahepaiksed,kalad,sauruste esivanemad. Keskaegkond: karbid,lubivetikad,linnud,putukad,saurused. Uusaeg:imetajad,kirkjad,vaalalised,kukkurloomad, TAIMED: 410-110mlj-ÜRGRAIKAD(sõnajalgtaimeD)-esinevad varred,risoomid.puudusid tõelised lehed ja juured. *280-360-HIIGLASLIK:SÕNAJALGT:paljun.eostega,tõelised lehed-fotosünt; mulla teke taimejäänuste lagunemisesr ja kivimite murenemisest *300-350-PALJASSEEMNET.paljunemine seemnetega *100-130-KATTESEEMNET.õite ja viljade esinemine LOOMAD: 400- LÜLIJALGSED 395-345-KAHEPAIKSED-paljunemine vees,elavad maismaal 280-300 ROOMAJAD-kehasisene viljastumine 200 Imetajad-püsisoojasus,areng emaüsas 150-Linnud-lennuvõime,püsisoojasus Evolutsiooni tõendid: Palentoloogilised leiud-maakoore kivististet leidub möödunud aegade elanud organismide jäänuseid. Organite homoloogsus- elundite põhiehituse sarnasus. Selgroog.jäsemed erin
V loeng BIOKEEMILISED AINERINGED ÖKOSÜSTEEMIDES Aineringe mõiste · Aineringe, ainete ringkäik, ainete pidevalt korduv ringlemine looduses: maakeral tervikuna või eri geosfääride (atmo-, lito-, hüdro- ja biosfääri) vahel. Aineringe põhilised energiaallikad on Päikese kiirgus ja Maa sisejõud. Geoloogiline aineringe · Väike geoloogiline aineringe (kivimite murenemisest settekivimite moodustumiseni) · Suur geoloogiline aineringe (settekivimid satuvad maakoore liikuvais osades sügavale ja neist tekivad moondekivimid, mis maapinnale sattudes uuesti murenevad) Bioloogiline aineringe · Biogeokeemiline tsükkel on biosfääris nii looduslike kui ka inimtekkeliste süsteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe. Liikumapanev jõud Päikese energia ning sellel põhinev elusaine tegevus (kõik osalevad, kuid
Mis on Sinised Augud ja kuidas nad tekivad? Sinised augud on veealused järsud süvendid. Nende tekkeviise on erinevaid. Enamasti võib süvendeid nimetada karstivormideks, kuna need on tekkinud jää-ajast pärit koobaste kokkukukkumisel. Kokkukukkumine ise, on aga põhjustatud keemilisest murenemisest ning aeglasest kivimi lahustumisest. Kõige selle tagajärjeks on sügav ning ideaalselt ringikujuline "Sinine auk". Kõige muljetavaldavamad augud on tekkinud aladele, kus on paks ja ühtlane lubjakivi kiht. Nende teket hõlbustanud kõrge põhjavee vool, mis on sageli tingitud kõrgest sademete hulgast. Lubjakivirikastele aladele tekib rohkelt maa-aluseid jõgesid, mis võivad põhjustada suuri tühimikke maa sees. Millised loomi sealt leida võib?
PASSIIVSED AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID LÄHTEKIVIM KLIIMA RELJEEF AEG BIOSFÄÄR INIMENE MULLATEKKETEGURID MULD KUJUNEB ERINEVATE LOODUSLIKE SFÄÄRIDE KOOSMÕJUL I. PASSIIVSED PIKAAJALINE MÕJU, VÄHEMÄRGATAV A. LÄHTEKIVIM MURENEMISEST ALGAB MULLA TEKE. ANNAB MULLALE MINERAALSE OSA. MÕJUTAB VÄRVUST 1. MÄÄRAB MULLA LÕIMISE MULLAOSAKESTE SUURUS. KIVINE, LIIVANE, SAVINE MULD a. ÕHU- JA VEESISALDUS LIIVANE MULD ON ÕHURIKKAM JA PÕUAKARTLIKUM SAVINE MULD ON ÕHUVAENE JA SUURE VEESISALDUSEGA b. SOOJENEMISKIIRUS SUUREM VEESISALDUS AEGLUSTAB SOOJENEMIST 2
kiirendab keemilisi protsesse ja palju sademeid, mis moodustavad lahused Murenemist põhjustavad: Päikesekiirgus, vesi, jää, tuul, temperatuuride kõikumine, Kirjelda, kuidas välistegurid kujundavad pinnamoodi joonisel A, B ja C-ga tähistatud kohtades. A. Liustikujää kulutab liikudes pinnast, tekib org B. Vesi kulutab kallast C. delta? Seleta lauset: Murenemisest sõltub Maa eluslooduse areng. Murenemisest tekib mud, mis on loomuikult oluline elukeskkond paljudele looomadele ja taimedele Miks murenemine ei lakka? Sest murend uhtub minema ja pinnas hakkab uuesti ja uuesti murenema Millised tegurid on tõenäoliselt põhjustanud järgnevalt loetud nähtusi: a. Jõekallas on varisenud …füüsikaline murenemine?…. b. Maakoorde on tekkinud pikk ja ulatuslik lõhe füüsikaline murenemine?……. c
nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus. Sageli ei ole horisontide vahelised piirid selgelt eristatavad, sest üleminek toimub sujuvalt Maailma mullateaduse rajaja Dokutsajev võttis mullahorisontide tähistamiseks kasutusele tähestikulise süsteemi. Kuna esimene hästi uuritud muldmustmuld koosnes kolmest horisondist siis kujunes mulla profiilvalemiks maapinnast alustades A B C Mulla teke: Lähtekivim on murenemisest haaratud kivimiline pind millele muld tekib. Mulla tekke eeldused : 1) Mineraalne materjal peab olema poorne, et siduda vett ja õhku 2) Peavad olema toiteelemendid, mida taimed ja mikroorganismid kasutavad. 3) Orgaanilise aine olemasoli, mis aitab hoida vett ja on oluline taimede kasvuks. Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks CO2 ks, H2O-ks ja NH3-ks
mis on väga erineva peensustasemega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Mullatekketegur – tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut. Mullatekketegurite hulka kuuluvad lähtekivim, kliima, reljeef, taimestik, loomastik, mulla vanus, mulla- ja pinnavee veerežiim ning inimtegevus. Passiivne tegur - selle mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vägemärgatav. Aktiivsete tegurite mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiremini. Lähtekivim –murenemisest haaratud kivimiline pind, mille muld hakkab tekkima. See on pinnakatte ülemine osa mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda. Mulla mineraalne osa – lähtekivim. Kivikesed, kruus, liiv ja savi. Huumus – maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus – maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mineraliseerumine – orgaaniliste ainete lagundamine lihtsateks mineraalühenditeks (CO2, H2O, NH3, oksiidid).
c) Ookeaniliste laamade põrkumispiirkonnas( d) Laamade nihkumispiirkonnas( e) ,,kuuma täpi" piirkonnas(laama keskel, nt Hawai saared) Vulkaanidega kaasnevad nähtused: a) Vulkaanilise tuha pilv b) Maavärinad c) (mürgised) gaasid d) Tekivad uued tardkivimid e) Mudavoolud, maalihked 11. Nõlvaprotsessid on kivimmaterjali liikumised nõlval raskusjõu mõjul. Nõlvaprotsesside intensiivsus sõltub murenemisest, nõlvakaldest, välisjõududest(tuul, vesi, jää), maavärinatest ja vulkaanilisest tegevusest, maapinna ebatasasustest, gravitatsioonist, taimestikust, nõlva materjalist, inimtegevusest.
410-440 milj a tagasi 400 milj a tagasi · esinevad varred, risoomid · puudusid tõelised lehed ja juured HIIGLASLIKUD SÕNAJALGTAIMED KAHEPAIKSED 280-360 milj a tagasi 395-345milj a tagasi * paljunevad eostega * paljunemine vees * tõelised lehed fotosüntees * elavad maismaal * mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest PALJASSEEMNETAIMED ROOMAJAD 300-350 milj a tagasi 280-300 milj a tagasi * paljunemine seemnetega * kehasisene viljastumine KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD - 200 milj a tagasi 100-130 milj a tagasi · püsisoojasus · areng emaüsas
14. Mille poolest sarnaneb ja mille poolest erineb mullateke parasvöötme okasmetsas ja ekvatoriaalses vihmametsas? Põhjenda nii sarnasust kui erinevust. Sarnasus + põhjendus: Väheviljakad. Mõlemas ületab sademete hulk aurumise, mille tagajärjel toitained uhutakse mullas sügavale. Mõlemad on happelise reaktsiooniga. Mõlemal õhuke huumuskiht. Erinevus + põhjendus: Vihmametsade mullad on rauarikkad, mis on tingitud keemilisest murenemisest. Okasmetsades sellist protsessi pole. Mullakihi paksus. Ja teised õiged vastused. (max 6 punkti) 15. Murenemise tagajärjel tekib murend, mis jääb tekkekohale püsima ja kivim kattub paksu murenemiskoorikuga. Sel juhul peaks murenemisprotsess mõne meetri sügavuses maapinnas mingil ajahetkel lõpuks peatuma. Miks aga murenemine siiski kunagi tegelikult ei lõpe?
Geograafia 1. Näited murenemisest l ähiümbruses: Nt muldade külmumine ja sulamine praegusel aastaajal. 2. Miks on Eestis murenemiskoorik suhteliselt õhuke võrreldes lõunapoolsemate piirkondadega? Kuna meil on murenemine toimunud vähem aega ning meie mullaveeomadused pole samad mis lõunapoolsematel aladel. 3. Milline on murenemise seos mullatekkega? Murenemise käigus kivimid peenestuvad ning lähtekivimile hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. 4. Millised tegurid soodustavad f üüsikalist murenemist? Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 5. Miks on Lääne Euroopa suurlinnades marmorskulptuuride s äilitamine muutunud tõsiseks probleemiks? Keemilise murenemise ehk porsumise pärast, sest selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad ...
e) „kuuma täpi“ piirkonnas(laama keskel, nt Hawai saared) Vulkaanidega kaasnevad nähtused: a) Vulkaanilise tuha pilv b) Maavärinad c) (mürgised) gaasid d) Tekivad uued tardkivimid e) Mudavoolud, maalihked 11. Nõlvaprotsessid, millest sõltub nõlvaprotsesside intensiivsus? Nõlvaprotsessid on kivimmaterjali liikumised nõlval raskusjõu mõjul. Nõlvaprotsesside intensiivsus sõltub murenemisest, nõlvakaldest, välisjõududest(tuul, vesi, jää), maavärinatest ja vulkaanilisest tegevusest, maapinna ebatasasustest, gravitatsioonist, taimestikust, nõlva materjalist, inimtegevusest.
Kuna kõrbest möödub külm hoovus siis on tihti seal udu, millest on kasu taimedele ja loomadele. (4, 5) 4.2 Ainus suur jõgi on Orange jõgi, mille toiteallikaks on Draakonimäed. (5.) 4.3 Kui seal on kuiv ja kuum, siis on veetase madal. Aga muidu kui sajab siis on veetase kõrgem. (8.) 4.4 Suuri järvi pole. (5.) 4.5 Neid ei ole. (5.) 5. Mullastik 5.1 Valdavateks on helehallid mullad. (1.) 5.2 Enamasti kivimite murenemisest saadud muld sisaldab vähe taimseid ja loomseid materjale. Kuna ilmastik on liiga kuiv siis vähesed taimsed ja loomsed bakterid ei lagune huumuseks. (1.) 5.3 Viljakus on halb. Mulla pinnale ladestub rohkesti soola ja selletõttu on viljakus halb ja huumust pole ka palju. (1, 7.) 6. Taimestik 6.1 Peaaegu kõik taimed elavad looduslikult. (2.) 6.2.1 Aafrika kõige pentsikum kõrbetaim on Namibi kõrbes kasvav Velvitsia. Saksa botaaniku järgi nime saanud taim on okaspuude kauge sugulane
Murendmaterjaliks on savi. · Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Nt vetikate ja samblike kinnitumine kivimi pinnale. 4) Murenemiskoorik - Maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. 5) Murenemise tähtsus: · Eelduseks mulla tekkele. · Oluline lüli kivimiringes. · Kujundab pinnamoodi. · Murenemiskoorik ja sellele tekkiv muld on hea filter. 6) Lähtekivim - murenemisest haaratud kivimiline pind, millele hakkab muld tekkima. 7) Mineraliseerumine - orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineaalaineteks, näiteks CO 2 ja H2O ning ammoniaagiks NH3 8) Humifitseerumine - mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. 9) Mullatekketegurid:
(infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest. CO2 vabaneb fossiilsete kütuste (kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas ja turvas) põletamisel. Süsinikdioksiid on põhiline kasvuhoonegaas, mille arvele langes 1996. aastal 64% kasvuhoonegaaside heitkogusest Eestis. Atmosfääris leiduv CO2 takistab Maalt
Kivimipindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nim. korrosiooniks. Toimub palavas kliimas, sest kõrge temp. soodustab keemilisi protsesse, samas on vajalikud ka sademed. Lahustunud soolade ärakandumist lahustunud kohast nimetatakse leostumiseks. Selle näiteks on karstumine. 3. Bioloogiline murenemine algab lihtsatest elusorganismide, nt vetikate ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. Biokeemiline(ainevahetuse jäägid, juureeritised) mõju. Murenemisest haaratud kivimilist pinda, millele muld hakkab tekkima nim lähtekivimiks. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas mineraalaineteks, nt süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks nn huumuseks. Mullatekketegurid: passiivsed ja aktiivsed.
Avaliku sektori ressursside kokku tõmbamine, mis avaldub ka Innovaatiliste ja kaasaegsete tehnoloogiliste võimaluste kaitsestruktuuridele. rakendamine. Puudulik arv oskustöölisi. Venemaa jätkuv agressiivne välispoliitika. Tugev ühiskondlik taju mere- ja veeteedega seotud ohtudest ja nende leevendamise vajadusest. Turvatunde murenemisest tingitud suurem soov kindlustunde vastu. SWOT-ANALÜÜS I GRUPITÖÖ Vivian Tammearu SWOT maatriks Merepääste arengu kohta Strateegilised tegurid (kriitilised edutegurid) Sisetegurid
......................... murenemine, sest · Murenemist põhjustavad järgmised nähtused. Täienda skeemi. (4 punkti) · Kirjelda, kuidas välistegurid kujundavad pinnamoodi joonisel A, B ja C-ga tähistatud kohtades. A............................ B............................. C............................ 1 · Seleta lauset: Murenemisest sõltub Maa eluslooduse areng. · Miks murenemine ei lakka? · Millised tegurid on tõenäoliselt põhjustanud järgnevalt loetud nähtusi: Jõekallas on varisenud ....... Maakoorde on tekkinud pikk ja ilatuslik lõhe ....... Rannikualal saared ja poolsaared muutuvad suuremaks .......... Merepõhjast on lühikese ajaga kerkinud uus saar ......... Luitevall on maismaa suunas edasi liikunud ..............
Vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga Esimesed maismaa taimed ürgraikad 450 miljonit aastat tagasi Hiiglaslikud eostaimed 350 miljonit aastat tagasi a) Pärisraikad (kollad) sigillaria, soomuspuu ehk lepidodendron b) Kidad (osjad) kalamiidi kida, karboni kida c) Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, lehed (fotosüntees), mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest Paljassemnetaimed 300 miljonit aastat tagasi a) Seemnesõnajalad b) Kordaiidid c) Okaspuud õite ja viljade esinemine (nt käbi) d) Hõlmikpuud praeguseks on säilinud ainult üks reliktne liik (nt hõlmikpuu Peeter Süda tänavas, Tallinnas e) Palmlehikud tänapäeval on säilinud üks selts palmlehikulaadseid Katteseemnetaimed 140 miljonit aastat tagasi Loomariigi evolutsioon
· · Esinevad varred, risoomid · · Puudusid tõelised lehed ja juured 280-360 miljonit aastat tagasi 395-345 miljonit aastat tagasi HIIGLASLIKUD SÕNAJALGTAIMED KAHEPAIKSED · · Paljunevad eostega · · Paljunemine vees · · Tõelised lehed fotosüntees · · Elavad maismaal · · Mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest 300-350 miljonit aastat tagasi 280-300 miljonit aastat tagasi PALJASSEEMNE TAIMED ROOMAJAD · · Paljunemine seemnetega · · Kehasisene viljastumine 100-130 miljonit aastat tagasi 200 mln. a. tagasi 150 mln. a. tagasi KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD LINNUD
410-440 milj a tagasi 400 milj a tagasi · esinevad varred, risoomid · puudusid tõelised lehed ja juured HIIGLASLIKUD SÕNAJALGTAIMED KAHEPAIKSED 280-360 milj a tagasi 395-345milj a tagasi * paljunevad eostega * paljunemine vees * tõelised lehed fotosüntees * elavad maismaal * mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest PALJASSEEMNETAIMED ROOMAJAD 300-350 milj a tagasi 280-300 milj a tagasi * paljunemine seemnetega * kehasisene viljastumine KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD - 200 milj a tagasi 100-130 milj a tagasi · püsisoojasus · areng emaüsas LINNUD 150 milj a tagasi
Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: - Väike geoloogiline aineringe - Suur geoloogiline aineringe - Biogeokeemiline tsükkel – ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel - Bioloogiline aineringe Veeringe Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja kandub atmosfääri, seal jahtudes hakkab veeaur kondenseeruma Geoloogiline ringe Väike geoloogiline aineringe (kivimite murenemisest settekivimite moodustumiseni) Suur geoloogiline aineringe (settekivimid satuvad maakoore liikuvais osades sügavale ja neist tekivad moondekivimid, mis maapinnale sattudes uuesti murenevad) C-ringe Kiire süsinikuringe: süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse. Aeglane süsinikuringe: selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused, kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri.
jäänused. Mulla orgaanilise aine põhiosa moodustab huumus, mis on pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks. Huumus tekib taimejäänuste muundumise ja mikroorganismide lagusaadustest ning tal on tihe seos mineraalse osaga. Keemilistest elementidest esineb huumuses kõige rohkem süsinikku (keskmiselt 58%) ja lämmastikku (3- 8% ). Huumusainetest on mullatekkeprotsessis aktiivsemalt osalejateks huumushapped. Huumusained võtavad osa kivimite ja mineraalide murenemisest, mõjutavad seega aineringe. Huumus parandab mulla omadusi ja on toiteainete allikaks. Mulla õhk (20-30%) täidab mineraal- ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. Mulla õhust saavad mullas elavad organismid ja taime juured hingamiseks hapnikku. Mullaõhu allikaks on atmosfääriõhk, millele lisanduvad orgaanilise aine lagunemisel ja elusorganismide poolt eritatavad gaasid. Muld sisaldab alati vett (20-30%). Mulla vesi
(mesikas), heintaimede kasvatamine soodustab huumuse teket. Mulla viljakuse seisukohalt on huumus väga oluline. Huumust peaks olema vähemalt 3 protsenti, Eestis on poolel haritavast maast huumuse sisaldus alla selle. Huumusest sõltub mullatekke protsessi iseloom. Mulla omadused sõltuvad huumus sisaldusest (nt. struktuursus, mulla energeetika jne.) Mulla huumuse tähtsus seisneb: 1) Huumushapped, võttes osa kivimite ja mineraalide murenemisest, mõjutavad seega aineringe, on mullatekke protsessi teguriks. 2) Huumus parandab mulla füüsikalisi ja füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Savides vähendab ja kergetes muldades suurendab sidusust. 3) Huumus mõjutab mulla füüsikalis-keemilisi omadusi. Mulla happesust, neelavusmahutavust. 4) Huumus on toitainete allikaks. Sellesse talletub liikuvate toitainete.................. 5) Huumus toimib kasvustimulaatorina. Huumuse sisialduse hindamise skaala
PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla
Parem kops jaguneb 3-x vasak 2-x kopsusagaraks. Bronhid hargnevad seal harudeks ning lõppevad kopsusompude ehk alveoolidega. Neis toimub gaasivahetus. 2. Taimeriigi evolutsioon 410-440 miljonit aastat tagasi ÜRGRAIKAD (sõnajalgtaimed) · Esinevad varred, risoomid · Puudusid tõelised lehed ja juured 280-360 miljonit aastat tagasi HIIGLASLIKUD SÕNAJALGTAIMED · Paljunevad eostega · Tõelised lehed fotosüntees · Mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest 300-350 miljonit aastat tagasi PALJASSEEMNE TAIMED · Paljunemine seemnetega 100-130 miljonit aastat tagasi KATTESEEMNETAIMED · Õite ja viljade esinemine 3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest
Toimub leetumine, mullast kantakse soolad minema ja alles jääb ainult kvarts. Huumust tekib kõige rohkem, siis kui aeroobsed tingimused vahelduvad aegajalt anaeroobsetega. Huumus annab mullale mustjas pruuni värvuse. Et huumust tekiks on vaja viia mulda orgaanilisi väetisi sõnnikut, komposte, haljasväetis kultuure (mesikas), heintaimede kasvatamine soodustab huumuse teket. Mulla huumuse tähtsus seisneb: 1) Huumushapped, võttes osa kivimite ja mineraalide murenemisest, mõjutavad seega aineringe, on mullatekke protsessi teguriks. 2) Huumus parandab mulla füüsikalisi ja füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Savides vähendab ja kergetes muldades suurendab sidusust. 3) Huumus mõjutab mulla füüsikalis-keemilisi omadusi. Mulla happesust, neelavusmahutavust. 4) Huumus on toitainete allikaks. Sellesse talletub liikuvate toitainete.................. 5) Huumus toimib kasvustimulaatorina. Huumuse sisialduse hindamise skaala
ÜRGRAIKAD(sõnajalgtaimed) LÜLIJALGSED 410-440 milj a tagasi 400 milj a tagasi · esinevad varred, risoomid · puudusid tõelised lehed ja juured HIIGLASLIKUD SÕNAJALGTAIMED KAHEPAIKSED 280-360 milj a tagasi 395-345milj a tagasi * paljunevad eostega * paljunemine vees * tõelised lehed fotosüntees * elavad maismaal * mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest PALJASSEEMNETAIMED ROOMAJAD 300-350 milj a tagasi 280-300 milj a tagasi * paljunemine seemnetega * kehasisene viljastumine KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD - 200 milj a tagasi 100-130 milj a tagasi · püsisoojasus · areng emaüsas LINNUD 150 milj a tagasi
1 *hüdrolüüs- soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide lagunemine tavaliselt karbonaatideks ja ränihapendiks. *lahustumine- sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud *uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. bioloogiline murenemine- toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul. Settekivimite murenemine erineb primaarsete kivimite murenemisest. Tavaliselt on settekivimid keemilisele murenemisele vastupidavad, sest koosnevad peamiselt primaarsete kivimite murenemise lõpp-produktidest. Erandiks on lubjakivid, sest CaCO3 allub lahustumisele. Settekivimid (va lubjakivid) võivad ainult rabeneda. Murenemise tüübid: Sialliitne parasvöötme tingimustes. Alliitne troopilistes tingimustes. 7. Denutatsioon ja akumulatsioon. Denutatsioon on ekogeensete jõudude (vesi, tuul, jää, raskustung) poolt tekkinud murendkivimite
2. Kasvuhoonegaasid Vastavalt kliimakonventsioonile ja selle Kyoto protokollile kuuluvad peamiste kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside hulka: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja fluoreeritud gaasid ehk f-gaasid. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) Süsihappegaas on põhiline kasvuhoonegaas, mis on iseenesest kõige tavalisem põlemisprotsessi kaasprodukt. Süsihappegaasi hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest (peamiselt energia tootmisest). CO2 vabaneb fossiilsete kütuste (kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas ja turvas) põletamisel. Süsinikdioksiid moodustas 2008. aastal lõviosa ehk 85,83% kõigist Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Metaan (CH4) Värvusetu, lõhnatu ja õhust kergem gaas
· lahustumine sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, anhüdriit, haliit. Halvasti lahustuvad kvarts, vilgud. Lahustuvus paraneb koos vee temperatuuri tõusuga. · uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. 3. Bioloogiline murenemine toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul. Settekivimite murenemine erineb primaarsete kivimite murenemisest. Tavaliselt on settekivimid keemilisele murenemisele vastupidavad, sest koosnevad peamiselt primaarsete kivimite murenemise lõpp-produktidest. Erandiks on lubjakivid, sest CaCO3 allub lahustumisele. Settekivimid (va lubjakivid) võivad ainult rabeneda. Sekundaarsed mullamineraalid tekivad primaarsetest mineraalidest murenemisprotsessis ja on suuremalt jaolt väga väikeste mõõtmetega. Tähtsamad sekundaarsete mullamineraalide grupid: 1. ränioksiidide grupp opaal, kvarts. 2
koostisega orgaaniliste ühendite kompleks (koosneb muundumata ja muundunud taimsetest ja loomsetest jäänustest). Huumus tekib taimejäänuste muundumise ja mikroorganismide lagusaadustest ning tal on tihe seos mineraalse osaga. Keemilistest elementidest esineb huumuses kõige rohkem süsinikku (keskmiselt 58%) ja lämmastikku (3-8% ). Huumusainetest on mullatekkeprotsessis aktiivsemalt osalejateks huumushapped, mis võtavad osa kivimite ja mineraalide murenemisest, mõjutades seega aineringet. Huumus parandab mulla omadusi ja on toiteainete allikaks. Huumuse lagunemisel moodustuvad vesi, süsihappegaas ja mineraalained. Suur osa maismaast on kaetud erineva koostise ja erinevate omadustega muldadega. Mullad moodustavad muldkatte, mida nimetatakse pedosfääriks ja mis on üks noorematest Maa sfääridest, sest see hakkas arenema alles koos elusa loodusega. Muld on moodustunud maapinnal mineraalses kihis taimede ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena
mis on senini registreeritud ning vastavalt Rahvusvahelise kliimamuutuste paneelile (IPCC) on oodata kontsentratsiooni pidevat suurenemist. Põhiliseks põhjuseks, miks heitkogused pidevalt suurenevad, peetakse fossiilsete kütuste põletamist. o Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on põhiline kasvuhoonegaas, mis on iseenesest kõige tavalisem põlemisprotsessi kaasprodukt. Süsihappegaasi hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest (peamiselt energia tootmisest). CO2 vabaneb fossiilsete kütuste põletamisel. o Metaan (CH4) on värvusetu, lõhnatu ja õhust kergem gaas. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mis arvatakse tekitavat 20% kasvuhooneefektist
seisukohast olulisimaid liike. Lihtsamalt: toiduahelate põimumisel tekib toiduvõrgustik: 112. Biokeemilised aineringed. Aineringe mõiste Aineringe, ainete ringkäik, ainete pidevalt korduv ringlemine looduses: maakeral tervikuna või eri geosfääride (atmo-, lito-, hüdro- ja biosfääri) vahel. – Aineringe põhilised energiaallikad on Päikese kiirgus ja Maa sisejõud. Geoloogiline aineringe • Väike geoloogiline aineringe (kivimite murenemisest settekivimite moodustumiseni) • Suur geoloogiline aineringe (settekivimid satuvad maakoore liikuvais osades sügavale ja neist tekivad moondekivimid, mis maapinnale sattudes uuesti murenevad). Bioloogiline aineringe • Biogeokeemiline tsükkel on biosfääris nii looduslike kui ka inimtekkeliste süsteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe. – Liikumapanev jõud Päikese energia ning sellel põhinev elusaine tegevus (kõik
annaabi.ee 
