Töö nr 11 TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS (0)

TÖÖKOHA (KODUKONTORI) RISKIANALÜÜS Anastassia Andrijashkina 193399TABB TÖÖTINGIMUSTE KAARDISTAMINE JA TÖÖKOHA ÜLEVAATUS Töökoha üldine iseloomustus 
Siinkohal võiks vastata küsimustele: Mis on tegevusala? Kui suur on tööruum? Kuidas
on töökoht ruumis paigutatud? Aknad, uksed? Töökoha kujundus? Töölaud, -tool? Kui
palju on töötajaid? Kui paljud neist teevad sama tööd? Tööpäeva pikkus? Lõunapausi
pikkus?   Puhkepauside   pikkus?   Esmaabivahendid   olemas?     Esmased tulekustutusvahendid? Töö iseloom?Siia võib lisada fotosid, skeeme, jooniseid jm,   mis
iseloomustavad töökohta.
Selles ruumis tavaliselt õpin. Ruum on päris suur: mul on siin voodi, kaks kappi, laud,
tool   ning   väike   tugitool.   Piisab   ruumi   veel,   et   siin   võimelda.   Töökoht   on   akna   ees,
seetõttu päeval on mul loomulik valgustus, töökoha vasakul on voodi ja natuke voodi
taha on suur kapp, paremal on ka kapp ja töökoha taha on uks. Töölaual mul on ainult
vajalikud asjad: sülearvuti, õpikud, pinal, kalkulaator, alus õpikutele ning üks foto, vaid
õppimiseks   on   piisav   ruumi.   Tool   on   mugav,   mõeldud   spetsiaalselt   arvuti   taga
töötamiseks. Ruumis on üks töötaja – mina. Minu õppepäev kestab umbes 6-7 tundi.
Muidugi, püüan teha palju pause, sest töötan sülearvuti taga ning tavaliselt lõunapausi
pikkus on 30 minutit, sest söön kodus, veel teen iga kaks tundi 10-minutilised pausid, et
sirutada. Esmaabivahendid ja esmased tulekustutusvahendid on, vaid mitte kõik, näiteks,
meil pole kunstliku hingamise maski, pulbertulekustuti ning väikest tuletõrjekraani. Teen
siin kõik, mis on seotud õppimisega.


Töökeskkonna iseloomustus MÕÕTMISED
Kõik toodud tabelid on soovitusliku iseloomuga! Kujundage neid vastavalt oma 
vajadustele!
Mobiilirakendusi on väga erineva kvaliteedi ja usaldusväärsusega; enne allalaadimist on
soovitav tutvuda kasutajate kirjutatud kommentaaridega! Müra Mõõteseade/mobiiliraken-
duse nimetus Mobiilrakendus – Decibel: dB Sound Level Meter Kaua mõõtmine kestis? 30 minutit Milline tööoperatsioon 
mõõtmise hetkel oli (mis 
seadmeid kasutati jms)? 
Töösituatsiooni kirjeldus. Töötasin sülearvuti taga, tegin kodutöid, lugesin õpikuid, 
rääkisin telefoni teel. Toa uks oli suletud. Vaid teises ruumis
oli minu vend, kes mängis arvutimänge.  Mitu tundi päevas töötaja 
antud  olukorras on? 6-7 tundi Kas töötaja kasutab 
kuulmiskaitsevahendeid?
Kui jah, siis millist (kirjutada 
üles tüüp jne) Ei Mõõtmistulemused dB(A) 23
dB 19 dB 20 dB 24 dB 38 dB 46 dB 50 dB 34 dB 28 dB 22 dB 2


Arvutatud keskmine dB(A) Lkesk = 41,76 dB(A) Arvutada keskmine müratase kasutades logaritmilist valemit:  L kesk =10∗log ¿ ¿), kus   n – mõõdistamiste arv; m – mõõdetud tulemus Lkesk  =10 * log(1/10*(100,1*23 + 100,1*19 + 100,1*20 + 100,1*24 + 100,1*38 + 100,1*46 + +100,1*50 + 100,1*34 + 100,1*28 + 100,1*22 ) = 41,76 Valgustus Mõõtekoht  Istun ruumis, laua taga Mõõteseade/mobiilirakenduse nimetus Lux Light Meter Pro Töökoha mõõtmed: Töölaud -1,5 m2
Tööruum – 17 m2 Ruumi otstarve: See on minu ruum ning selles ruumis 
tavaliselt magan ja õpin. Akende arv ja asukoht: Üks aken, laua ees Ajutiste valgustakistust tekitavate 
objektide iseloomustus: Pole objekte, mis võivad kutsuda 
valgustakistust Valgustite arv ja paigutus 2 valgustit; üks on laes, teine on laua 
kohal Lampide liik (tootja, tüübitähis,  nimivõimsus ja nimivalgusvoog): LED-lamp Voltolux kaks tükki, 11,5W, 
240V, valgusvoog: 1055 lm Valgustite liik (tootja, tüübitähis, optiline kasutegur, valgustustugevusjaotus): Valgustid on mul ammu ning ei tea 
millal nad olid ostetud, kes on tootja jne Valgustuspaigaldise üldseisund, viimase  puhastuse ja lampide vahetamise aeg: Kuna valgustid on ostetud ammu, need 
on heas olukorras, hõõrusin neid üks 
nädal tagasi ning üks lamp on üks kuu 
kasutuses, teine on juba pool aastat Lampide ja valgustite mustumise  hinnang: Nad pole üldse mustumised Valgustite asetus töökohal (skeem) Lamp on 
laua 
kohal  Laud Lamp 
on laes 3


Ruumi  keskmine valgustustihedus arvutatakse mõõtepunktides mõõdetud valgustustihedusest 
järgmise valemiga: E kesk = 1 N ∑ i=1 N E i( corr ) , kus Ruumi üldvalgustatuse ja töökohavalgustatuse ühtlustegur arvutatakse järgmise 
valemiga: U 0= E min E kesk , kus  Elektromagnetväljad Seade, mille suhtes mõõtmised läbi 
viiakse (lisaks nimetusele ka 
olulisemad tehnilised andmed) Sülearvuti: HP 250 G7 Notebook PC.   Operatsioonisüsteem: Windows 10 
Home 64-bitine  Mikroprotsessor: Intel (R) Core (TM)
i5-8265U protsessor @ 1,60 GHz  Süsteemimälu: 4GB  Mälumoodulite pesa 1: 4 GB  Ei(corr) – korrigeeritud valgustatuse tulemus rasterpunktides (lx)
N –rasterpunktide arv Emin – ruumi või töökoha minimaalne valgustatus, lx
Ekesk- ruumi või töökoha keskmine valgustatus, lx 4 U ur ita v  tö öp iir ko nd   j a m õõ te pu nk tid e  ar v Mõõtetulemused tööpiirkonna kõigis mõõtepunktides valgustustihedus (lx) K es km in e  va lg us tu st ih ed us   [ 1 lx ] T öö pi ir ko nn a  üh tlu s Normid V al gu st us tih ed us  [ 1  lx ] U 0     Ü ht lu s E U 0 Mõõte- punktide arv 8 73 259 148 209 161,25 0,45 300 0,6 98 117 217 169


Samsung 2400MHz  Emaplaat: 8532 70,22  BIOS-süsteem: F.16 Mõõteseade/mobiilirakenduse nimetus Electromagnetic Detector EMF Mõõtmiskoht  Pinnal 30 cm 50 cm 70 cm ees 0.80 µt 0.85 µt 0.86 µt 0.87 µt parem külg 0.94 µt 0.87 µt 0.86 µt 0.86 µt vasak külg 0.66 µt 0.86 µt 0.97 µt 0.14 µt taga 0.92 µt 0.97 µt 0.83 µt 0.78 µt all 0.13 µt 0.95 µt 0.89 µt 0.89 µt Õhutemperatuur ja niiskus Mõõte- punkt Kõrgus  Õhu temperatuur, °C Õhu niiskus, % 1 0,1 m 20 45 1,5 m 22 46 2 0,1 m 20 45 1,5 m 22 46 Välisõhu temperatuur mõõtmiste läbiviimise päeval: 21.05.2019 5


TÖÖKESKKONNAS ESINEVATE RISKIDE HINDAMINE
Kui ohuteguri iseloomustamiseks on olemas arvulised näitajad (nt eelnevad mõõtmised), siis kindlasti neid ka kasutada. Samas ei tohi unustada 
ohutegureid, mida ei ole võimalik otseselt mõõta (nt. seadmete liikuvad osad)! 
Riskianalüüsis peab kindlasti olema välja toodud kasutatud riskimaatriks ning riskitase võiks olla välja toodud lisaks numbrilisele suurusele ka 
sõnaliselt! Ohu-teguri 
liik              Ohutegur Mil viisil esineb? Miks on 
ohtlik? Mõõtmis-
tulemused 
(kui on) Piirnorm Riskitase 
vastavalt 
maatriksile Abinõud/tegevused/ettepanekud 
olukorra parendamiseks 1 2 3 4 5 6 7 F üü si ka lis ed      Müra Müra on kahjulikum, kui 
puutute kokku ka 
lühiajalise väga tugeva 
müraga. Seda võivad 
põhjustada näiteks 
haamrilöögid 
käsitöötunnis. Häiriv 
müra tekib ka tavalise 
õppetöö käigus, kui 
korraga viibib ruumis 
palju inimesi. Veel on 
ohtlik kui ruumi akustika
on halb. Kui töökohal on 
pidevalt kõrge müratase, 
võib see kahjustada 
inimese kuulmist, 
põhjustada stressi, 
kõrget vererõhku ja 
väsimust. 41,76 
dB(A) 8-tunnise tööpäeva 
korral töötajale mõjuv
päevane müratase ei 
tohi ületada 85 dB(A). MADAL risk I
– lisameetmeid
ei vajata, 
kirjalik 
dokumentatsio
on ei ole 
vajalik. Õpin 
oma ruumis 
ning võin ise 
reguleerida, 
kas midagi 
häirib mind või
mitte, seetõttu 
risk on madal. Kui müratase ületab piirnormi, siis 
võib tööd korraldades mõelda hästi 
läbi ruumide jaotus. Rühmatöö 
puhul paigutada rühmad eraldi 
ruumidesse. Sageli on võimalik 
mürataset vähendada, paigaldades 
eelistatavalt ruumi, lakke sobivad  
helisummutavad materjalid. 
Käsitööklassis kasutatavaid 
tööriistu tuleb korralikult hooldada 
ja võimaluse korral tuleb nende 
tehtav müra summutada. 
Ventilatsioonisüsteeme välja 
ehitades tuleb pöörata tähelepanu 
sellele, et  need võivad tekitada 
müra. Kui müratase on liiga kõrge 
ja seda pole võimalik teisiti 
summutada, tuleb  kasutada 
kuulmiskaitsevahendeid.


  Valgustus Kehv taustvalgustus ja 
kohtvalgustuse 
puudumine põhjustavad 
vale tööasendi ja 
väsimuse ning 
vähendavad töö 
kvaliteeti ja tootlikkust. 
Mittepiisav ja 
ülemäärane 
valgustustihedus võivad 
põhjustada tööõnnetusi, 
silmade väsimist ja 
nägemise halvenemist. 
Valguse räigust kutsuvad 
esile nägemisvälja 
liigheledad alad. See võib 
avalduda kas 
ebamugavusräigusena, 
pimestusräigusena või 
läikivate pindade 
peegeldusest tingitud 
räigusena, mida 
nimetatakse 
peegeldusräiguseks ehk 
loorpeegelduseks. 
Pimestusräigus võib 
põhjustada tööõnnetusi, 
vigu tehnoloogilises 
protsessis ja väsimust. 161.25lx Igal töökohal on omad piirnormid. 
Näiteks:
Kontoritöökohad 
(lugemine, 
kirjutamine, töö 
arvutiga); Koolide 
klassiruumid 300lx
 Loengu- ja 
seminariruumide 
lauapinnad 500lx Mul on ainult 
161.25lx 
ruumis, mis on
umbes kaks 
korda vähem, 
kui peab 
olema(300lx). 
Mul on halb 
valgustus, 
seetõttu 
KESKMINE 
risk III ning on
vaja sellega 
midagi teha.  Taustvalgustus peab tagama 
valguse ühtlase leviku üle kogu 
ruumi. Valguse intensiivsus peab 
sobima töö iseloomuga. Väikeste 
osakeste või komponentidega töö 
nõuab intensiivsemat valgustust. 
Ruumi värvilahendus on samuti 
oluline - põrandad, seinad ja laed 
peaksid olema heledates toonides. 
Valgustihedust tuleb mõõta 
tööülesannete täitmise alal tööaja 
jooksul. Valgustiheduse mõõtmine 
ettevõttes peaks olema korraldatud 
perioodiliselt vastavalt projekti 
koostaja või valgustusspetsialisti 
soovitustele, aga ka töötajate 
kaebuste korral. Ventilatsioon Ventilatsiooniks       Tavalistes  Kuna see  Piisava õhuvahetuse võivad mõnel 


nimetatakse õhuvahetust 
siseruumides. Õhuvahetus 
on vajalik selleks, et 
ruumides oleks puhas ja 
värske õhk ning et 
ruumiõhu saasteained 
oleksid tervisele ohutul 
tasemel. Õhuvahetuse 
puudumisel saastub 
siseruumide õhk üsna 
kiiresti. Ventilatsiooniga 
viiakse välja ka halb lõhn 
ja liigne tolm. 
Tootmishoonetes on vaja 
ventileerida inimesele 
ohtlikud tootmisprotsessis 
tekkivad kemikaalide 
lõhnad ja tolm. 
Sissehingamisel 
tarvitatakse ära õhus olev 
hapnik ning välja 
hingatakse süsihappegaas, 
mis aga üle normi tõustes 
muudab inimese 
väsinuks.       - tööruumides ja 
hoonetes, kus ei
kasutata mürgiseid 
lenduvaid ühendeid, 
on piisav 
õhutihedusklass B või 
C. Selleks kasutatakse
ventilatsioonisüsteemi
osade, torude, põlvede
jms ühendamiseks 
kummitihendeid, mis 
tagavad B klassi puhul
lekke kuni 0,802 
L/(s·m^2), kui 
staatiline rõhk 
süsteemi sees ei ületa 
1000 Pa võrra
baromeetrilist rõhku, 
ja C-klassi puhul kuni 
0,267 L/(s·m^2). Kui 
ventilatsioonisüstemi
väljatõmbekanali õhus
liigub mürgine või 
muu inimestele ohtlik 
lisand, kasutatakse 
torude
ühendamiseks teisi 
võtteid, sh 
keevisliiteid, mis 
rahuldab D-klassi 
tihedusnõudeid 0,089 
L/(s·m^2). sõltub töörumi 
suurusest, 
ruumis 
viibivate 
inimeste 
arvust, ruumi 
põranda 
pindalast, 
ruumi kogu 
ventilatsiooni 
õhuvooluhulga
st, seal 
tehtavatest 
töödest, jne, 
siis riskitase 
võib-olla alates
MADALAST 
riskist I - 
TALUMATU 
riskini V. juhul tagada ka aknad või 
õhutusavad, kuid kus on vajalik 
tõhusam õhuvahetus, tuleb 
kasutada regulaarselt hooldatud 
mehaanilist sundventilatsiooni. Elektromagn Elektromagnetvälju  Umbes  Voolutihedus  Kuna istun  Elektromagnetväljadega 


etväli iseloomustavad järgmised 
omadused: need on 
nähtamatud;
inimesel puudub organ 
nende tajumiseks;
esinevad seal, kus esineb 
elekter; levivad 
valguskiirusel; on nii 
elektriline kui magnetiline.
Tervisemõjud: 
termoefekt, kus kehakoed 
soojenevad liigselt, mis 
väljendub kogu keha või 
lokaalses kuumastressis;
närvisüsteemi 
stimulatsioon. 0.8µt milliamprites 
ruutmeetri kohta - ajas
muutuvate väljade 
puhul kuni 1 Hz.
Erineelduvuskiirus 
vattides kilogrammi 
kohta- 
sagedusvahemikus 
100 kHz – 10 GHz.
Võimsustihedus 
vattides ruutmeetri 
kohta 
sagedusvahemikus 10 
GHz – 300 GHz. palju arvuti 
taga mul on 
VASTUVÕET
AV risk II, sest
mul ei ole nii 
tugev 
elektromagnet
väli. kokkupuute vähendamise 
võimalused:
Eemaldada kiirgusallikas - lülitada 
see välja, kui see välja või asendada
alternatiivse, ohutuma lahendusega.
Viia töötajad kiirgusallikast 
kaugemale – elektromagnetvälja 
tugevus väheneb kauguse ruuduga; 
suurematele kiirgusallikatele tuleks 
leida koht, mis on suuremast osast 
töötajatest eemal. 
Ekraneerida kiirgusallikas – ehitada
töötajate kaitseks ekraan 
tagasipeegeldavast või 
absorbeerivast materjalist. 
Varjestada võib kaablid ja muud 
seadme kiirgavad osad. Raadio- ja 
kesksageduslike 
elektromagnetväljade puhul võib 
esineda lekkekiirgust, millele tuleks
samuti tähelepanu osutada.
Kaitsta töötajad – ekraneeriva 
riietuse valik (ei ole võimalik aga 
madalsageduslike magnetväljade 
vastu). Näiteks rasedatele naistele 
on saadaval põlled, mis kaitsevad 
loodet raadiosageduslike kiirguste 
eest. Sisekliima 
(õhutemperat Halb sisekliima tekitab 
tööruumides viibides 
ebamugavust, avaldab  Temper
atuur  Viibimistsooni 
ruumitemperatuuri 
projekteerimisväärtust Põrandi 
temperatuur on
natuke vähem,  Sobiva sisekliima määramisel peab 
tööandja arvestama tööruumi 
suurust, töötajate arvu ruumis, 


uur ja 
niiskus) negatiivset mõju inimese 
töövõimele ning võib 
tekitada 
terviseprobleeme. 
Sümptomid taanduvad ja 
kaovad järk-järgult, kui 
olete tööruumist/hoonest 
lahkunud.
Halva sisekliima 
tundemärgid on: silmade, 
nina või kurgu 
limaskestade ärritus;
nahaärritus; peavalu või 
raskustunne peas; 
ebaloomulik väsimus või 
keskendumisraskused, 
iiveldus ja pearinglus.
Halb sisekliima võib 
mõjutada mitmete haiguste
kulgu, eelkõige puudutab 
see hingamisteede 
nakkusi ja selliseid 
seisundeid nagu astma, 
bronhiit ja 
põskkoopapõletik. on 
umbes 
20-
22°C. 
Niiskus
on 45-
46%. ena kasutatakse 
pidevalt viibitavates
siseruumides 
kütteperioodil 21 °C. 
Hoone kasutusajal ei 
tohi viibimistsooni 
ruumitemperatuur 
elamutes olla üldjuhul
kõrgem kui 27°C ja
mitteelamutes kõrgem
kui 25 °C. Kui me 
võtame tööd, kus 
inimene töötab istuvas
asendis, siis 
õhuniiskus peab 
olema 40–60%. kui peab 
olema, vaid 
üldiselt ma ei 
tunnen end 
halvasti minu 
toas. Niiskus 
sobib. 
MADAL risk I
– peab olema 
ühe kraadi 
soojam. töötajate vaimset ja füüsilist 
töökoormust ning kasutatavate 
töövahendite või tehnoloogia 
spetsiifikat. Hoone sisekliima 
parendamine algab oluliste 
tehnosüsteemide efektiivsuse 
seirest.
See sõltub veel pea- ja 
alltöövõtjatest, kelle vastutusalas 
on muu hulgas hoonete 
küttesüsteemide väljaehitamine, et 
hilisemate probleemide 
ärahoidmiseks tuleb tegeleda 
küttesüsteemide tõhususe kontrolli 
ja tasakaalustamisega kohe. Vibratsioon Kohtvibratsiooni tekitab 
tööriista käepideme või 
töödeldava detaili äge 
vibreerimine, mis kandub 
edasi käelabasse ja 
käsivarde. Üldvibratsioon
avaldab kehas eelkõige 
mõju raskust kandvatele        - Töötaja 
üldvibratsiooniga 
päevase kokkupuute 
A(8) piirnorm on 1,15
m/s^2. Töötaja 
kohtvibratsiooniga 
päevase kokkupuute 
A(8) piirnorm on 5,0  Vibratsiooni 
riskitase sõltub
erinevatest 
teguritest, 
näiteks, 
missugune on 
vibratsioon 
ning kas  Töökohta kujundades saab kasutada
erinevaid vibratsiooni mõju 
vähendavaid vahendeid. Rakised ja 
vibratsiooni summutavad 
käepidemed on üheks võimaluseks. 
Võib kanda vibratsiooni 
summutavaid kindaid. 
Elektritööriistade ja muude 


kehaosadele, tugi- ja 
lihaselundkonnale. 
Esimesteks sümptomiteks 
on sageli selja- (istuva töö 
puhul) või põlvevalu 
(seisva töö puhul). 
Pikemal kokkupuutel 
muutuvad sellised valud 
krooniliseks. Lisaks 
mõjutab üldvibratsioon ka 
siseorganeid ning 
organismi 
siseregulatsiooni, 
põhjustades kõrgenenud 
vererõhku, 
tasakaaluhäireid või isegi
maohaavandeid. m/s^2. töötajal on 
mingid kaitse 
vahendid, 
seetõttu 
riskitase võib-
olla alates 
MADALAST 
riskist I - 
TALUMATU 
riskini V. töövahendite korrapärane 
hooldamine aitab hoida 
vibratsioonitugevust ja põrutusi 
vajalikul minimaalsel tasemel.
Seadmete tootja peaks teavitama 
tööandjat koolitusnõuetest ning 
võiks pakkuda käitajatele koolitust. 
Töötajatele tuleks soovitada, et nad 
laseksid tööriistal nii sageli kui 
võimalik toetuda töödeldavale 
materjalile või vastavale toele ning 
hoiaksid seda kergelt, kuid kindlalt.
Puhkepausid õigel ajal. K ee m ili se d       Tolm Tolmuks nimetatakse väga
väikseid aineosakesi, mis 
satuvad õhku ja püsivad 
seal hõljuvana lühemat või
pikemat aega. Õhus hõljuv
tolm on iseenesest 
aerosool – õhku on 
sattunud tahke ja/või 
vedela aine osakesi. Õhus 
heljuvad tolmuosakesed 
mõjuvad peamiselt 
hingamisteedele, kuid 
tolm ärritab ka silmi 
(eelkõige silmade 
sidekesta) ning nahka. 
Tolm võib ummistada        - Kogu tolmu 
piirnormiks 
töökeskkonna õhus on
10 mg/m3, sama norm
on kehtestatud ka 
mõne üksikaine 
tolmule. Siiski tuleb 
arvestada, et 
peentolmu (s.o kogu 
tolmu kopsu jõudev 
osa ehk partiklid 
suurusega vähem kui 
2,5 µm (PM 2,5)) 
lubatud ülempiiriks on
kõigest 5 mg/m3. KESKMINE 
risk III, sest on
silmaärritus 
(nt.
tolmust), 
tervisekahjustu
s, mis 
põhjustab 
ajutist 
ebamugavust 
ning tolm 
esineb 
vähemalt kord 
kuue kuu 
jooksul. Tolmu vähendamiseks on võimalik 
kasutada mitmeid erinevaid võtteid.
Kõige tõhusam on loomulikult 
tolmuallika kõrvaldamine. 
Võimalik on isoleerida töötaja 
tolmusest keskkonnast, ehitades 
talle seadme/tööprotsessi 
juhtimiseks tolmutiheda kabiini. 
Üheks isoleerimise võimaluseks on 
ka tõhusate hingamisteede 
kaitsevahendite kasutamine. 
Viimaste valiku eelduseks peab 
olema teadmine, millise 
iseloomuga on ained ja kui suured 
partiklid moodustavad õhus heljuva
aerosooli. kaitset. Tolmuste tööde 


pisaranäärme või 
pisarakanali, 
nahanäärmeid ja 
karvanääpse, mistõttu võib
tekkida põletik. puhul on vajalik kasutada tihedalt 
liibuvaid prille. Naha kaitseks on 
võimalik kasutada tihedast kangast 
rõivaid, ent mugavam ja tavaliselt 
ka piisav on korralik naha puhtuse 
eest hoolitsemine (dušš tööpäeva 
lõpul). Piisavalt sage ja otstarbekas 
koristamine aitab ka tolmuste tööde
puhul, koristamisel tuleks eelistada 
tolmuimejat, harjaga tolmu 
pühkimisele. Kuna koristamise ajal 
tolmukontsentratsioon tõuseb tuleb 
kindlasti kasutada hingamisteede 
kaitsevahendit.      Asbest Asbestina käsitatakse 
seesuguseid kiuliste 
silikaatide klassi kuuluvaid
mineraale nagu aktinoliit, 
amosiit, antofülliit, 
kroküdoliit, krüsotiil ja 
tremoliit. Asbestikiud on 
tolmuna sissehingamisel 
ohtlikud tervisele, 
soodustades kopsuvähi, 
asbestoosi ja 
mesotelioomi teket. 
Seedeelundkonda sattunud
asbestikiud võivad 
põhjustada kõri-, mao-, 
peen- või 
jämesoolevähki.       - piirnorm on 0,1 kiudu 
sissehingatava õhu 
kuupsentimeetri kohta
(100 000 kiudu m3-s) 
mõõdetuna või 
arvutatuna 
kaheksatunnise 
kokkupuuteaja ajaga 
kaalutud keskmisena. TALUMATU 
risk V tase, kui
see esineb 
väga tihti, siis 
see on väga 
ohtlik tegevus. 
Aga see ilmob 
alnud 
ehitusplatsil, 
seetõttu minu 
ruumis seda 
pole. Olulised tegevused, mida peavad 
nii tööandja kui ka töötajad 
oskama:
enne töö algust hinnata asbestiohtu;
asbesti esinemise korral rakendada 
kõige efektiivsemaid 
ohutusmeetmeid;
töötamisel kasutada ohutuid 
töövõtteid;
kasutada ja hooldada 
isikukaitsevahendeid;
käidelda asbestijäätmeid;
teadma õhu asbestisisaldust ja 
kehtestatud kokkupuute piirnormi. 
Tööandja tagab, et kõik asbestitöid 
tegevad töötajad läbivad eelneva ja 
perioodilise tervisekontrolli. 
Tervisekontrolli kohustuslikud 
uuringud on rindkere kliiniline 


läbivaatus (röntgenoloogiline 
uuring) ja kopsude 
funktsionaaldiagnostiline uuring 
(spirograafia).   Kantserogeen
id Kantserogeenid on ained, 
ühendid ja segud, mis 
sissehingamisel, 
allaneelamisel või läbi 
naha imendumisel võivad 
põhjustada 
pahaloomuliste kasvajate
teket või suurendada 
nende esinemissagedust. 
Võib põhjustada vähktõbe
sissehingamisel.       - Sõltub 
kantserogeenist. 
Näiteks: kromaadid: 
0,02 mg/m3;
kroomhape: 0,02 mg/
m3 jne TALUMATU 
risk V, ei saa 
töötada, sest 
võib 
põhjustada 
tõsisemaid 
haigustusi. Töö
tuleb kohe 
peatada. Kantserogeenide või mutageenide 
kasutamisel peab tööandja 
rakendama järgmisi meetmeid:
1) töökeskkonnas hoitava või 
käideldava kantserogeeni või 
mutageeni koguse piiramine 
vajamineva miinimumini;
2) kantserogeenide või 
mutageenidega kokkupuutuvate 
töötajate arvu vähendamine 
võimaliku miinimumini;
3) kantserogeeni või mutageeni 
eemaldamine nende võimalikust 
pihkumise kohast kohtäratõmbe, 
üldventilatsiooni või teiste 
asjakohaste meetmete abil;
4) seiremeetodite kasutamine 
kantserogeeni või mutageeni 
pihkumise õigeaegseks 
avastamiseks;
5) ohutute töötavade ja -meetodite 
rakendamine, sh ühis- või 
isikukaitsevahendite kasutamine;
6) asjakohaste hügieenimeetmete 
rakendamine, sh põrandate, seinte 
ja muude pindade korrapärane 
puhastamine;
7) töötajate õigeaegne ja täpne 
teavitamine;


8) ohualade märgistamine ja 
nõuetekohaste ohutusmärkide, sh 
keelumärgi «Suitsetamise keeld» 
kasutamine piirkondades, kus 
töötajad puutuvad või võivad 
kokku puutuda kantserogeeni või 
mutageeniga;
9) tegevuskava koostamine 
võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks, 
kui võib toimuda töötajate 
kokkupuude suure koguse 
kantserogeenide või 
mutageenidega;
10) käideldavate kemikaalide 
hoidmine hermeetiliselt suletavates 
ning selgelt ja nähtavalt 
märgistatud anumates;
11) ohtlike tootmisjäätmete 
kogumine hermeetiliselt 
suletavatesse ning selgelt 
märgistatud konteineritesse;
12) ohutute ladustamis-, transpordi-
ja kahjutustamismeetodite 
rakendamine. B ilo og ili se d Kontor Bioloogilised ohutegurid 
on mikroorganismid 
(bakterid, viirused, 
parasiidid, seened jm), 
sealhulgas geneetiliselt 
muundatud 
mikroorganismid, 
rakukultuurid ja inimese 
endoparasiidid ning muud        -               - Riskitase 
sõltub 
mõnedest 
faktoritest 
nagu kui palju 
inimesi on 
kontoris, kas 
on 
ventilatsioon  Tolmu ja aerosoolide vähendamine.
Saastumisest puhastamine.
Asjakohased hügieeniabinõud ja 
isikukaitsevahendid.


bioloogiliselt aktiivsed 
ained, mis võivad 
põhjustada nakkushaigust, 
allergiat või mürgistust. 
Õhu kaudu levivad 
hallitusseened. jne, seetõttu 
riskitase võib-
olla alates 
MADALAST 
riskist I - 
TALUMATU 
riskini V. F üs io lo og ili se d Töö istuvas 
asendis Tööd istuvas asendis 
iseloomustab ühelt poolt 
vähene füüsiline aktiivsus 
ja teiselt poolt vaimse 
pingsuse suur osatähtsus. 
Istuvas asendis töö 
peamine mõju tervisele on 
luu- ja lihaskonna 
probleemid, mille põhjusi 
võib otsida töökoha, 
iseäranis mööbli, 
töövahendite ning 
tööülesannete 
omavahelisest 
sobimatusest. Istuv töö 
põhjustab sageli 
lihasevaevusi, mis 
tulenevad peamiselt 
pikaajalisest samas asendis
viibimisest. Levinumad on
valud kaela- ja 
õlapiirkonnas, alaselja 
vaevused, randmete ja 
käsivarte väsimine.   6-7    tundi, 
kuna õpin 
palju, 
istudes 
arvuti taga Maksimaalselt 45-60 
minutit võib viia 
istuvas asendis ning 
on vaja teha palju 
pause õigel ajal, 
näiteks, iga 45 minuti 
pärast, sest järjest 
isegi 2 tundi ei tohi 
töötada.  Mul on 
KESKMINE 
riskitase III, 
kuna istun nii 
palju arvuti 
taga, vaid 
püüan seda 
riski 
vähendada – 
teen palju 
pause õigel 
ajal, võimlen, 
sirutan jne. Õige tööasendi saavutamiseks peab
olema täidetud kaks põhimõtet: 
töövahendid peavad võimaldama 
töötada loomuliku kehaasendiga, st 
olema seadistatavad vajalikes 
piirides, ja töökoht peab olema 
reguleeritud iga konkreetse töötaja 
eripära arvestades. Istumistööd 
tehes on oluline meeles pidada, et 
tuleb hoiduda pidevast istumisest, 
igal ajal peab olema võimalik 
jalgade asendit muuta, jalad 
peaksid olema toetatud põrandale 
või jalatoele ning ei tohi töötada 
pöördes, kummargil või pingutatud 
asendis. Toolil peab olema 
reguleeritav seljatugi ja 
istumiskõrgus, võimalusel õhku 
läbilaskev õhuke polster ning 
allapoole kaarduv istumisserv. Ka 
teiste kasutatavate töövahendite 
(laud, kuvar jne) puhul on oluline, 
et üheski kehaosas ei esineks 
ebamugavustunnet ja sundasendeid. Arvutiga töö Andmesisestus, 
dokumendihaldus,  Kui veel 
lisada  Päevas võib istuda 
arvuti taga mitte  Minu meelest, 
mul on SUUR  Iga töötaja peab saama vajaliku 
juhendamise ja väljaõppe enne 


graafiliste kujundite 
loomine või 
projekteerimine, mille 
tegemist arvuti abita õieti 
ettegi ei kujuta. 
Automatiseeritud masinate
järgi jälgib tänapäeva 
töötaja seadme tööd 
ekraanilt.
Peamised arvutitööga 
seonduvad 
terviseprobleemid on 
seotud luu- ja lihaskonna 
ülekoormusega, mida 
põhjustavad sundasendid. 
Esmasteks 
tervisesümptomiteks on 
valud näiteks 
küünarvarre-, randme-, 
õla-, kaela- ning 
nimmepiirkonnas. 
Probleemid silmadega ja 
nägemisteravuse langus 
tulenevad peamiselt 
inimese silmade 
eripäradest, 
tööülesannetest (näiteks 
vaadeldavate objektide 
suurus) ning mõnedest 
keskkonna tingimustest 
nagu õhuniiskus ja 
valgustustingimused 
ruumis. Väsimus ja stress 
on tööülesannete  telefoni 
kasutamin
e, siis ma 
veedan nii 
palju aega 
(umbes 8-
9 tundi 
kokku) 
arvuti taga
ning 
telefonis rohkem kui 100 
minutit, telefonis 
umbes 117 minutit. 
Puhkepauside kestus 
peab moodustama 
vähemalt 10% 
kuvariga töötamise 
ajast. risk IV, kuna 
teen palju 
pause, vaid 
istun palju 
arvuti taga ka, 
mul on vaja 
väheneda 
riskitaset, 
ahendada 
töötunni arvuti 
taga kuvariga tööle asumist ning ka 
pärast oluliste muudatuste tegemist 
töötamiskohal. Tööandja peab 
korraldama töö selliselt, et töötaja 
saab silmade ülepinge ja 
sundasendis töötamisega tekkivate 
vaevusete ennetamiseks vaheldada 
kuvariga töötamist teistlaadsete 
tööülesannete täitmisega. Kui see 
pole võimalik, peab töötaja saama 
perioodiliselt pidada puhkepause. 
Puhkepauside kestus peab 
moodustama vähemalt 10% 
kuvariga töötamise ajast. Tööandja 
peab töötajale, kes vähemalt poole 
oma tööajast töötab kuvariga, 
korraldama tervisekontrolli. Lisaks 
nimetatule tuleb tervisekontrolli 
korraldada töötaja nõudmisel, kui 
kuvariga töötamisel on tekkinud 
nägemishäire või luu- ja lihaskonna
vaevused.


keerukuse, hulga ja töö 
tegemiseks kulutatava aja 
ühismõju tagajärg. Esineb 
veel mitmeid teisi 
tervishäireid nagu peavalu 
ja nahaärritus. Ps üh ho so ts ia al se d   Tööstress Tööstressi käsitletakse 
pingeseisundina, mis tekib,
kui inimene tajub vastuolu 
töökeskkonna poolt 
esitatud väljakutsete ja 
oma 
toimetulekuvõimaluste 
vahel. Ohtlik võib-olla see,
et inimene ei suuda vastu 
pidada tööstressile ning 
võib endaga midagi halba 
teha. Võib-olla 
tööstress, 
kui on 
palju 
kodutööid 
ning neid 
on vaja 
teha ühele 
päevale Kui mitmete teiste 
töökeskkonna 
ohutegurite puhul on 
võimalik töötajate 
kaitseks sätestada 
piirnormid ning 
pakkuda väga selgeid 
tegutsemisjuhiseid 
ohu maandamiseks, 
siis tööstressi puhul 
on olukord keerulisem
- stressi ning sellega 
seonduva kahju teke 
sõltub mitmetest 
asjaoludest. Ühele 
inimesele ebamugavat
pinget tekitav olukord 
võib olla teisele 
ergutav, ühel päeval 
võib tavapäraselt 
jõukohane 
tööülesanne näiteks 
isikliku elu probleemi 
tõttu tunduda 
teostamatu või 
mõjutavad 
enesetunnet ja  VASTUVÕET
AV risk II – 
kuna mina 
saan sellega 
hakkama ning 
leian aega 
puhkamiseks 
jne. On vaja rohkem puhata, teha, mida 
töötajale meeldib, pühenda rohkem 
aega endale ning mitte riputada 
ebaõnnestumiste külge.


töösooritust 
kolleegidevahelised 
suhted. Ülekoormus Ettevõtte omanike soov 
kiirelt rikastuda, 
organisatsiooni kulude 
kärpimine jms muutused 
nõuavad inimestelt 
lisaaega ja -energiat, töö 
on intensiivsem ja 
keerulisem, mis viib 
kokkuvõttes kurnatuseni. See on 
seotud 
tööstressig
a ning 
võin 
natuke üle 
koormuda,
vaid 
kontrollin 
oma 
seisundit. Sõltub inimesest, sest 
piir on erinevatele 
inimestele oma ning 
keegi võib teha palju, 
keegi ei saa üldse 
midagi teha. VASTUVÕET
AV risk II, sest
mina võin aeg-
ajalt palju tööd
endale võtta, 
vaid püüan 
kontrollida 
oma aega ning 
võimalusi. Mitte võtta nii palju tööd, millega 
ise ei saa hakkama. On vaja teada 
oma piirid. On vaja rohkem puhata,
teha, mida töötajale meeldib, 
pühenda rohkem aega endale ning 
mitte keskenduda 
ebaõnnestumistesse külge. Tööalane 
kiusamine Tööalase kiusamise all 
mõistetakse seda, kui 
töötajat koheldakse 
korduvalt ebameeldival 
või alandaval viisil, nii et 
tal on end raske selle vastu
kaitsta.
Näiteks võib kiusamiseks 
olla teisele poolele 
alaväärsus- või hirmutunde
tekitamine, kasutades 
selleks tööalaseid suhteid 
või olukordi. Sageli 
tähendab kiusamine võimu
väär- või kuritarvitamist, 
tagarääkimist, avalikku 
alavääristamist või oma 
tegevusega kiusataval 
töötegemise raskendamist,  Olen 
kokku 
puttunud 
sellega, 
vaid 
püüan 
sellel 
mitte 
keskendud
a  Igal inimesel on oma 
piirnorm, on inimesed,
mis võivad 
taluda igasugust 
suhtumist, on need, 
kes võivad seista enda 
eest, Inimesed on 
erinevad.  KESKMINE 
risk III, sest 
mina ei saa 
kuulata 
kiusamist, vaid
mõnedes 
juhtudes ei saa 
isegi midagi 
vastu rääkida määratleda selged juhised ja 
väärtused töösuhtes käitumiseks;
teavitada töötajaid, mis on 
kiusamine ja vägivald ning kuidas 
organisatsioonis selliste ilmingute 
puhul toimitakse;
väljendada kiusamise ja vägivalla 
suhtes selget nulltolerantsi;
võtta kõiki kiusamisega seotud 
teateid tõsiselt ning neid koheselt 
uurida;
käsitleda kiusamise ja ahistamise 
juhtumeid diskreetselt, kaitsmaks 
asjaosaliste väärikust ja privaatsust;
kuulata erapooletult ära kõik 
osapooled ning tagada neile võrdne 
kohtlemine;
rõhutada juhtide vastutust ning 
toetada neid konfliktide 


näiteks jättes talle 
edastamata olulist tööalast 
informatsiooni. Kiusamine
võib tähendada töötaja 
sotsiaalset isoleerimist või 
ka tööalast ignoreerimist – 
talle ei anta tööd või on 
ülesanded üksteisele 
vastukäivad, eesmärgitud 
või töötaja ametikohale 
mittevastavad. Tööalase 
kiusamise lõppfaasiks võib
olla olukord, kus töötajalt 
nõutakse „vabatahtlikku" 
allkirja tema 
lahkumisavaldusele. lahendamisel, pakkuda neile 
vastavat koolitust või vajadusel 
välist tuge;
konsulteerida sobivate meetmete 
leidmiseks töötajate ja nende 
esindajatega;
vajadusel otsida abi 
organisatsioonivälistelt nõustajatelt.


Järeldused, kokkuvõte Peamised probleemid mul on arvutiga töö, töö istuvas asendis ning valgustus, sest veedan palju aega arvuti taga istuvas asendis, valgustite arv pole nii suur, kui peab olema või lampide võimsus pole nii suur. Vaid oma ruumis ei puutu kokku konfliktide ja kiusamisega tööl, sest õpin üksinda. Õhutemperatuur ning niskus on sobivad minu jaoks, kuid peab olema natuke soojam.   Müra   ja   vibratsiooni   ei   teki,   see   ei   häiri   mind.   Muid   faktoreid   nagu   asbest   ja kantserogeenid   pole   minu   ruumis,   sest   asbest   on   ainult   ehitusplaatsil   ja   kantserogeenid laboratoriates, kuna nende riskitase on väga suur. Minu meelest, minu tööruum ja töökoht on väga mugavad, seetõttu võin veeda selles ruumis nii palju aega, kuid pean nüüd ahendama aega.

Document Outline

• TÖÖKOHA (KODUKONTORI) RISKIANALÜÜS
• TÖÖTINGIMUSTE KAARDISTAMINE JA TÖÖkoha ÜLEVAATUS
  • Töökoha üldine iseloomustus
  • Töökeskkonna iseloomustus
• mõõtmised
• töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE