KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KT NR 1 ,,MUINASAEG JA KESKAEG EESTI ALAL“ 1. Milliste ajalooallikate põhjal on võimalik teha järeldusi muinasaja kohta? Kuivõrd täpsed need on? 2. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? 3. Nimeta õiges järjekorras muinasaja perioodid ja iseloomusta neid lühidalt. Too välja perioodide erinevused! 4. Iseloomustage eestlaste muinasusundit! 5. Milline oli Eesti ala haldusjaotus muinasaja lõpul? Nimeta 8 suuremat maakonda! 6. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks? Kinnitage oma seisukohta näidetega. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud? 8. Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja kes olid osapooled? 9
Need olendid asustasid maad, vett, metsa ja isegi inimeste kodu või selle ümbrust. Konkreetsetest jumalatest Henriku Liivimaa kroonikas on nimetatud ainult Tarapitha või Taara. Hilisemal ajal austati veel Ukut Hing Hing oli inimese isikupära kandja. Magamise ajal hing võis kehast lahkuda ja asuda teise olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Oli usk hauatagusesse ellu. Surnule pandi hauda ehted, tööriistad, tarberiistad, relvad, toitu. Eestlaste muinasusund Eestlaste muinasusundit tuntakse halvasti. Muistsed usundeid kajastavad allikad on vähe säilinud. Usundiga seotud arheoloogilised kinnismuistendid: kalmed, hiiekohad, ohvrikivid, allikad. Ennustamine, nõidumine ja maagia Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust. Seda tulemust püüti mõjutada ohvritoomise või nõidumise abil. Maagia püüdis mõjutadaseoseid asjade ja nähtuste vahel. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Ohvripaigad Vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikkust
6. Nimetage ajalooallikaid, mis iseloomustavad muinasaega Eestis! V: Piiskop Hendriku kroonika. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud? V: Piiskop Hendriku kroonika, autor: Hendriku ja keel: Ladina 8. Nimeta 8 suuremat maakonda! V: Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi ja Lääne-Eesti. KÜS 9-12 9. Kirjelda eestlaste muinasusundit. V: Eestlased olid oma jumalad, näiteks nagu taara ja uhu. Usund oli animism ehk elusa ja eluta looduse kummardamine. Rituaale viidi läbi kord kuus. Austati nõidasid ja tarkasi. 10. Kirjeldage eestlaste suhteid naabritega muinasaja lõpul! V: Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed aga aeg ajalt tekkisid siiski mõned tülid. Edelas elavate naabritega olid suhted väga head. Lõuna pool elavate naabritega tulid ette tülid ja relvakonfliktid. 11
Eestis loetakse muinasaja alguseks 9000 aastat eKr, kui Pärnu jõe lähistel Sindis leiti Pulli asulakoht. Üle 10000 aasta kestnud esiaja periood lõppeb eestlaste muistse vabadusvõitlusega aastail 1208-1227. Nagu ka muid valdkondi tunneme me eestlaste muinasusundit üsna halvasti, sest kirjalikes allikates on muinasusundi kohta äärmiselt vähe teavet. Ei saa rääkida ühtsest usundist, sest kombed ja usulised vaated muutusid esiaja vältel tihti. Üheks eestlaste muinasusundi põhielemendiks on vägi. Vägi on elusolendites peituv maagiline jõud. Väge leidub ka mõnedes eluta nähtustes, nagu näiteks taevas ja sõnades. Vägi võib muutuda isikuliseks ja selle tugevus sõltub toimiva või selles osaleja tähtsusest. Väega
7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud?(3p.) Lätti Henriku liivimaa kroonika. Latinakeeles. 8. Milline oli Eesti ala haldusjaotus muinasaja lõpul? Nimeta 8 suuremat maakonda! (6p.) Maakonnad > kihelkonnad > külad Revala, Ugandi, Sakala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Läänemaa, Saaremaa 9. Kirjelda eestlaste muinasusundit! (4p.) Animism. Tarapita, Uku, Peta, Tõnn. 10. Kirjeldage eestlaste suhteid naabritega muinasaja lõpul!(2p.) Eestlaste suhted Lõuna-rahvastega ei olnud eriti head, ette tuli tülisid ja muid konflikte. Tugevamad vastased lõunas olid leedulased, Lääne-poolt olid meie vastased rootslased ja taanlased. Põhja naabritega olid suhted head. 11. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks
11. Sajandi keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati võimsamad ringvall-linnused. Väravad kindlustati hoolikalt. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Kasutati viskeodasid ja torkeodasid. Kaitserelvastusse kuulusid kilbid ja kiivrid. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes ratsa- kui ka jalameestest. 6. Iseloomusta eestlaste muinasusundit ning millised tegurid mõjutasid selle muutumist? Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Loodusobjektide ja nähtuste, paikade, esemete, teatud tegevuste jms tajumine pühana tulenes põlvest põlve edasi antud pärimustest ja vahel ka isiklikest kogemustest
Samuti usutakse igavest elu, Püha Vaimu, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja pühade osadust. Kristlik piibel sisaldab heebrea Piiblit ( Vana Testament ) ning Kristuse elu ja õpetusi ( Uus testament ) Taara usk on Eesti usupaganlik rahvuslik usuline liikumine. Kõige levinum oli see aastal 1930, aga eksisteerib praegugi. Praegu on Eestis registreeritud kaks taarausuliste ühendust. Nende eesmärk on luua vöörmõjudest vaba eesti rahvuslik religioon. Samas ei püütud muinasusundit taaselustada, vaid kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olemas kooskõlas teadusliku maailmapildiga ning põhijoontes monoteistlik. Pühitsetud taaralased kantsid kaelas hõbedast medaljoni, mis sisaldas mulda taaralaste pühaks peetavatest paikadest. Tähistati mitmeid tähtpäev, kõige tähtsam neist on Jüriöö ülestõusu mälestuspäev.
Eestis juhib Arne Lauri Maausk Eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usuline liikumine. Maausuliste jaoks on maausk katkematu usuline traditsioon ning maarahva (eestlaste) pärimuslik omausk, millel on eriline osa eesti kultuuris. Taarausk Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine. Taarausk eksisteerib tänapäevalgi. Eesmärgiks oli luua võõrmõjudest vaba eesti rahvuslik religioon. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga ning põhijoontes monoteistlik Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Rahvausk - looduse hingestamine? Ateism - usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse Agnostitsism - seisukoht, mis peab võimatuksi teadmist mingis valdkonnas.
24. Kust saame informatsiooni muinasusundi kohta? Seleta 2p kroonikast,arheoloogia,rahvaluule,muistendid 25. Kes olid targad? 1p Erilise väega inimesi 26. Milistes kehaosades asus eriliselt inimese vägi? 1p Vägi oli peas, südames,juusteis, küüntes, hammasteis 27. Mis on hing? Mida usuti seoses hingega? 3p Hing hoidis keha elus. Magamise ajal hing lahkus kehast,surmakorral jäädavalt. Hinged sekkusid elavate ellu. Jätkasid elu uues kohas. 28. Kirjelda muinasusundit oma sõnadega 3p 29. Millest teame, et ristiusu alged olid eestlastele tuttavad? 2p Paljud sõnad tulid ida poolt nagu rist, raamat,papp jne. Alates 11 saj levib kristliik matmine 30. Nimeta esimesi teadaolevaid eestlaste piiskoppe ja misjonäre 3p peapiiskop Adalbert, piiskop Johannes, munk Fulco, Nikolaus Täida Eesti maakondade kontuurkaart. Kanna sinna 14 Eesti maakonda max 14p
Põlluharijad hakkavad kasutama tööloomi, sõnnikuga mulda väetama; seetõttu kasvab põllumajanduse tootlikkus. Alepõllunduselt saab minna üle põlispõllundusele. Toodetakse järjest enam müügiks. 20. Nimeta Eesti maakondasid muinasaja lõpul ja kanna need kaardile. 21. Missugused olid eestlaste suhted naabritega muinasaja lõpus? Venelaste ja Latgalidega olid suhted pingelised. 22. Iseloomusta eestlaste muinasusundit? (märksõnad; kirjelda) Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. 23. Kuidas hinnata eestlaste rahvaarvu 12.saj. lõpus. (arutle) Rahvaarv ulatus 150 000 – 200 000 inimeseni. 24. Kas asjaolu, et eestlastel puudus 12 saj. oma riik, näitas meie mahajäämust muust maailmast? (arutle)
Kahjuks pole võimalik rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommete-ga muinasusundist. Pika esiajaloo jooksul muutusid siinsed usulised vaated tugevalt. Osalt tingis selle tegevusalade teisenemine. Kiviaja küttide ja kalastajate usund erines. rauaaja põlluharijate ja karjakasvatajate omast. Samuti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe suhtlemine naaberhõimude ja -rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid napid vihjed vanemates kirjalikes allikates, peamiselt aga 19. sajandi lõpul ja osaliselt hiljemgi rahvasuust kogutud pärimused ja rahvaluule. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesu- gused arheoloogilised kinnismuistised, nagu kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad
Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. 16. Kirjelda lühidalt eestlaste suhteid naabritega muinasaja lõpus? Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkisid tülid ja vastastikused rööv- ja sõjakäigud. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega nad kujutasid ohtu eetlaste iseseisvusele. 17. Iseloomusta eestlaste muinasusundit? (märksõnad; kirjelda) Eestlaste usundiks oli loodususund ehk animism. Tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Metsa ei kardetud, sest seal elasid haldjad jne. 18. Kuidas hinnata eestlaste rahvaarvu suurust 21. saj. lõpus? (arutle) Asustus tihenes ja külad kasvasid. Rahvaarv ulatus 150 000 200 000 inimeseni. 19. Kas asjaolu, et eestlastel puudus 12 saj. oma riik, näitas meie mahajäämust muust maailmast? (arutle)
III töö ja tarberiistad noad. Kirved, suitsed, kaaluosad, lukud, vikatid IV relvad odaotsad ja mõõgad, nooleotsad V keraamika Kivikirstkalme Laevkalme 4 Muinasusund Eestis loetakse muinasaja alguseks 9000 aastat eKr, kui Pärnu jõe lähistel Sindis leiti Pulli asulakoht. Üle 10000 aasta kestnud esiaja periood lõppeb eestlaste muistse vabadusvõitlusega aastail 1208-1227. Nagu ka muid valdkondi tunneme me eestlaste muinasusundit üsna halvasti, sest kirjalikes allikates on muinasusundi kohta äärmiselt vähe teavet. Hilisemalt on kogutud pärimused ja rahvaluule ning üksikud vihjed vanematest kirjalikest allikatest. Ei saa muidugi rääkida ühtsest usundist, sest kombed ja usulised vaated muutusid esiaja vältel tihti. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Animismiks nimetati usku elus ning
Revala ja Harjumaa. Kõige väiksemad Alempois, Mõhu, Nurmekund, Soopoolitse, Jogentaga ja Vaiga. Maakondi juhtisid kihelkonna vanemad. Eestlastel ei olnud eriti arenenud ühtse rahva tunnet. Majanduslik: Majanduslikult oli Eesti heal järjelt, külad kasvasid ja olid rahvarohked. Talirukis oli tähtsaim põlluvili. Eestist sai põhjapoolseim teravilja eksportiv maa. Vili on väga hea kvaliteediga, põllumajanduse arenguga suurenesid ka karjad. 15. Iseloomusta eestlaste muinasusundit. Millised olid muinaseestlaste kokkupuuted ristiusuga? Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund, see tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine, nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti, ning ka Peruni- sõja- ja piksejumalat on mainitud. Muinasusundi teljeks oli vägi, mis
Reomaa Puuoksad Et ei juhtuks inimestega õnnetust SELETUS: Kellegi õnnetu surma Lehed koht. Nt. kus hunt murdis lapse. Käbid Pidid midagi maha jätma, midagi tühist Kivid Prügi Sülg 14. Muinasusund ja tänapäev. Mis on muinasusundit tänapäevani säilinud? Hingedepäeva tähistamine Mardipäeva, kadripäeva, vastlapäeva, jaanipäeva tähistamine Väega seotud arusaamad (nt. ei tohiks inimene endal ise juukseid lõigata, kuri silm võib ära kaetada, eestlastel on kombeks sõna pidada, jne) 15. Selgita: alepõllundus, ribapõllundus, kahe- ja kolmevälja-süsteem, ruunikivi. Adramaa muistne maamõõtmise ühik, mis ei olnud konkreetne suurus vaid tegemist oli maatükiga, mida üks
helilooja Adolf Vedro, eesti keele õpetaja ja õpikute autor Ants Selmet, kunstnik Esko Lepp, ajaloolane Järvo Tandre, luuletaja Enn Uibo. Taaralastega olid mingil määral seotud kirjanikud Hugo Raudsepp, Henrik Visnapuu, Juhan Jaik ja Aino Kallas, publitsist Eduard Laaman, kunstikriitik Hanno Kompus, näitlejad Ants Lauter ja Toomas Tondu ning helilooja Juhan Aavik. Taarausuliste eesmärgiks oli luua võõrmõjudest vaba eesti rahvuslik religioon. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga ning põhijoontes monoteistlik (või pigem deistlik): "Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sygavaim aime ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus." Pühitsetud taaralased kandsid kaelas hõbedast medaljoni tõletit, mis sisaldas mulda taaralaste
1187- põletati maha Sigtuna linn Rootsis. Eesti aladel üritasid kanda kinnitada idaslaavlased. 1030-1060 oli linnus, mis on tänapäeva Tartu kohal, idaslaavlaste käes. Nende katse siinseid alasid enda kontrolli alla saada tõrjuti tagasi. Lätlased olid rohkem kannatanud eestlaste võimu all kui vastupidi. MUINASUSUND Pole võimalik rääkida ühtsest muinasusundist läbi muinasaja. Usuliste kujutelmade muutumist mõjutasid elatusalad ja mõjutused naabritelt. Muinasusundit tuntakse halvasti, sest: · Allikaid on vähe · Kultuslike pühapaikade arheolooogiline uurimine. Halvaks pooleks on see, et me ei tea kuidas nad toimetasid nendes pühapaikades · Uuritakse 19-20 sajandil kirja pandud rahvaluulet. Miinuseks on see, et rahvaluule on ajas teisenenud · Keelesugulaste usuliste kujutelmade uurimine, uurides paralleele nende vahel, nende arengutase on madalam ja seetõttu on neil rohkem säilinud
(samuti mittetäielik variant, sest muinasajal ei pandud pärimust kirja) 3. Vanemad kirjalikud allikad (pole kirjutatud eestlaste poolt, seega pole palju informatsiooni) 4. Meiega kultuuriliselt sarnaste rahvustega paralleelide loomine (ka see ei anna põhjalikku ülevaadet, ilmselgetel põhjustel) Kuna muinasusundist pole kindlaid fakte ning seda on raske uurida, on see pigem konstruktsioon erinevate andmete kohta. Ajaloolased seostavad muinasusundit suuresti sõnaga 'vägi', mis oli tol ajal väga tähtis. Seda tõestab selle eksisteerimine sõnades, objektdes, inimestes. Teine seostuv mõiste on 'hing', mis oli kõigis elusolendites. Inimese puhul lahkub hing kehast, kui inimene sureb või magab.Hing tuleb tagasi maapeale novembris, sest see on kõige pimedam periood. Teadaolevalt oli eestlastele väga tähtis koduhaldjas Tõnn, kes oli seotud Pärnu- ja Viljandimaaga
Saksamaalt tulnud uued usuvoolud alul pietism ja vennastekogude liikumine, hiljem teoloogiline ratsionalism koos valgustusideedega leidsid Eesti- ja Liivimaal üllatavalt kiiresti toetuspinna. Rahvausund Rahvausundi ajaloos moodustab 18. sajand omapärase üleminekuaja, mida ilmestab mitme erineva vanuse ja päritoluga kihi samaaegne eksisteerimine ning põimumine. Põhjasõja ja eriti katkuaastad elustasid katoliiklikkusega kombineeritud muinasusundit. Ka 18. sajandist on teateid jätkuvatest kombetalitustest endistel kabeliasemetel, ehkki selliste kultusekohtade arv hakkas pastorite visa töö ja hernhuutluse leviku tagajärjel vähenema. 18. sajandil arenes välja talurahvakoolide võrk, trükiti ja loeti arvukalt usulist kirjandust. Eestlased sattusid Euroopast puhuvate uute tuulte kätte, lasksid neil end osaliselt mõjutada, osalt hoidsid visalt kinni vanast. Suuremad muutused olid aga veel ees ja leidsid aset 19
ka isiklikest kogemustest. Kahjuks pole võimalik rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommete-ga muinasusundist. Pika esiajaloo jooksul muutusid siinsed usulised vaated tugevalt. Osalt tingis selle tegevusalade teisenemine. Kiviaja küttide ja kalastajate usund erines. rauaaja põlluharijate ja karjakasvatajate omast. Samuti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe suhtlemine naaberhõimude ja -rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid napid vihjed vanemates kirjalikes allikates, peamiselt aga 19. sajandi lõpul ja osa- liselt hiljemgi rahvasuust kogutud pärimused ja rahvaluule. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesugused arheoloogilised kinnismuistised, nagu kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Neist enam on uuritud
3) vennastekoguduste liikumine peamised ideed, positiivne ja negatiivne mõju: Kujunes Saksamaal hernhuutlusena, Eestisse levis 1730.aastatel Propageeriti vagadust, alandlikkust, kõlblust, töökust, sotsiaalset võrdust Moodustati kogudusi Valiti jutlustaja Algul lageda taeva all, hiljem palvemajad Positiivne: Suur rõhk kõlblusele Rahva neseteadvuse kasv Võõrduti kõrtsidest Tulevaste ärkamisaegsete mõttemaailm Negatiivne: Eitati muinasusundit hävitati vanu ohvrikohti Igasugu luksuse ja ehtimise vastu Hävitati torupille ja viiuleid Vastuhakanud mõisnikele tõi kaasa koguduste tegevuse keelustamise 4) ratsionalism miks levis, ideed, esindaja A.Hupel, Lühike Õpetus: Tänu Saksamaal õppinud baltisakslastele ja saksa haritlastele, kes Baltikumis tööd leidsid Vajadus rahvast harida, anda kasulikke nõuandeid, kritiseeriti andeid Õhutati talupoegi võtma kasutusele uuendusi A
Helle poolt Eesti keele kirjakeele süvendaja 3) vennastekoguduste liikumine peamised ideed, positiivne ja negatiivne mõju · Propageeriti vagadust, alandlikkust, kõlblust, töökust, sotsiaalset võrdsust · Esimesed raamatukogud loodi palvemajade kõrvale Positiivne mõju: · Suur rõhk kõlblusele, moraalile · Rahva eneseteadvuse kasv · Võõrduti kõrtsidest · Tulevaste ärkamisaegsete mõttemaailm Negatiivne mõju: · Eitati muinasusundit hävitati vanu ohvrikohti · Igasuguse ehtimise ja luksuse vastu · Hävitati torupille ja viiuleid · Vastuhakud mõisnikele tõi kaasa koguduste tegevuse keelustamise 4) ratsionalism miks levis, ideed, esindaja A.Hupel, Lühike Õpetus · 18. sajandi II poolel Saksamaalt · Levis tänu Saksamaal õppinud baltisakslastele ja saksa haritlastele, kes Baltikumis tööd leidsid Ideed: 1. Vajadus rahvast harida, anda kasulikke nõuandeid 2
b) Eesti ala halduslik jaotus pärast muistset vabadusvõitlust: 8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345) · ÜLESTÕUSU PÕHJUSED: Suruti peale mitmed maksud (kümnis, hinnus) Mõisa heaks tuli tööd teha Sooviti taastada muistne vabadus Oli soodne poliitiline olukord Taani tahtis Eestit müüa Ristiusk oli jõuga peale surutud Sooviti taastada muinasusundit · ÜLESTÕUSU KÄIK: 1. Ülestõusu algus: Uude põllumajandusaastasse taheti minna vabadena 23. aprilli öösel süüdati märgutuled (sellega anti asjasse pühendatuile signaal) Vaenlast tabati une pealt ja nii ei antud talle võimalust korraldada vastupanu Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti Vallutati tugevalt kindlustatud Padise klooster, milles olnud 28 munka tapeti ning klooster seejärel põletati
On kaotanud võimaluse näha. Muinasusund ja rahvausund Need ajatakse sageli segamini. Eesti ajaloos oluline murrang on 13. sajand, ristisõjad, vallutus, Eesti lülitumine kristliku Euroopa kultuuriruumi. Sellest varem oli muinasaeg, sellest ettepoole jääb keskaeg, ajalooline aeg. Muinasusund on need rahvapäraste uskumuste kogumid, mis jäävad enne 13. vallutuste aegsesse aega. Arheoloogilised allikad, raskesti mõistetav, ajas muutuv. Muinasusundit uurides saab kasutada, ainult sellest kindlast ajast pärinevaid allikaid, metodoloogiliselt ei ole õige kasutada hilisemast ajast pärit allikaid varasema usu rekonstrueerimiseks. Rahvausund on ristisusuaegne usund, pärast 13. sajandi vallutust. See ei ole ka ajas ühtne usund: katolikuaegne, rootsiaegne, 19. sajandi rahvausund, 20. sajandi rahvausund. Rahvausund ja ajalooline kultuuriruum 15. sajandil püsib muinasusund, kuid katoliku usk tungib tugevalt sisse. 16. sajandil
24. Ristiusu ja eestlaste muinasusundi segunemine sõja ajal ja järel kuni Jüriöö ülestõusuni 1343. Ristisõja ajal säilitasid muistsed eestlased oma senise usu. Uue religiooni vägivaldne pealesurumine ainult soodustas vanadest tavadest kinni pidamist. Katoliku kirikus toimusid jumalateenistused ladina keeles, millest rahvas midagi aru ei saanud. Eestlased nägid vaimulikes valitseva ülemkihi esindajaid ja kirikusse kuulumises võõrale võimule allumise tunnust. Kirik nimetas muinasusundit paganluseks ja keelas hiites ja mujal ohverdamise, surnute põletamise ning kirikliku laulatuseta abielu. Eestlaste jumalakujud ja hiied raiuti maha. Kui enne usuti, et selliste tegude sooritajaid tabab surm, siis nüüd nähti, et seda ei juhtu. See oli eelduseks ristiusu jumala vastuvõtuks. Sunnitud täitma katuliku kiriku kombeid, sidus rahvas need oma varasemate Arusaamade ja tõekspidamistega. Eestlastele meenutas pühakute ja reliikviate kultus nende senist usku
loodusega saab suhelda ja seda kasutava mõistlikult (ei võta rohkem, kui vaja); ka tapetava looma ja taime austamine Tasakaalu tähtsus sõnas on vägi ja väega ei mängita Kombetäitmised päris maarahva pärimusest (sellest, mida põlvest-põlve on edasi antud) Taarausk on 1930 aastal loodud religioon. Taarausuliste eesmärgiks oli luua vaba eesti rahvuslik religioon, eesmärgiks saavutada vaimne ja kultuuriline iseseisvus. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid seda kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga. Iseloomulikud joones: Rõhk on Muinas-Eesti kommetel ja tavadel. Aluseks tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus areng on igavene Monoteistlik usund üks jumal Taara Rituaalid kujundati kooskõlla moodsa kultuuriga tekstide lugemine kandlemängu või koorilauluga,
kirjutada nii, nagu see talle parim on. Kolivad Tallinna tagasi. 1933 valmib oma maja Nõmmel. Suviti oldi oma sõpruskonnaga Eestis puhkamas, vahepeal õnnestus pageda. Hiiumaal, Toilas, Pühajärvel, Vormsil. Ja ka mitmed välisreisid. Kokkupuude mitmete maade kirjandustega ja kirjanikega mõjutab Underit. Wiedemanni sõnaraamatu võtab käsile, esimene sõnaraamat, mis ilmus eesti-saksa keeles, kõik eestikeelsed sõnad kirjas. Päris palju uurib eesti rahvaluulet ja muinasusundit. 27 1927 ,,Hääl varjus". 1928 ,,Rõõm ühest ilusast päevast". 1929 ballaaldide raamat ,,Õnnevarjutus". 1930 ,,Lageda taeva all" ja 1935 ,,Kivi südamel". On muutunud lüriline kangelanna, kes pole vapustavalt optimistlik, vastupidi kui on hääl varjust, siis pealkiri juba sümboliseerib seda, mida käsitlema hakkab üksindus, vaesus, viletsus. Surma teema
annaabi.ee 
