Järg muinasjuttudele ehk mis juhtus pärast õnnelikku lõppu Saabastega kass ärkas hommikul hirmsa peavaluga ega leidnud voodi kõrvalt oma saapaid. Punamütsike oli juba ballile lahkunud. Nende tütar Lumivalgeke magas veel koos oma norskava konnprintsiga. Saabastega kass mõtles, et võib-olla kodustatud kuri hunt viis nad oma kuuti. Ta laskis teenritel järgi vaadata. Seal neid ei olnud. Et mitte oma kuninglikku pead rohkem vaevata, läks ta lossi targa, Väikse Nõia juurde. Nõid parajasti ketras ühega nendest keelatud vokkidest. Saabastega kass kiitis teda, et ta nii tubli on. Väike Nõid küsis: ,, Kas sul asja kah oli või tulid lihtsalt mind tüütama?" Kass vastas: ,, Mul on probleem. Mu saapad on kadunud ja ma ei tea kust neid leida. Äkki sina, tark, hea Väike Nõid oskad mind aidata?", küsis ta nurrudes. ,,Mine seitsme maa ja mere taha, seal on su kossid. Astu lossist välja ja muudkui põhja poole. Põhjapoolusest mitte kaugel on...
Ta viljeleb graafikat ja kasutab suhteliselt vähe erinevaid värve. Kuid sellest hoolimata suudab ta edasi anda emotsioone ja kindlat sõnumit. Enamus töid on ääretult fantaasiarikkad. Tihti kujutab ta moonutatud, imelikke või erootilisi stseene. Mis tegi näituse eriliseks, oli see, et lisaks Wiiralti kuulsamatele teostele ,,Põrgu" ja kaamlipiltidele olid nähtaval ka kunstniku kritseldused vihikuservadele, ajaleheäärtele. Samuti imetlesin illustratsioone erinevatele raamatutele, muinasjuttudele. Väljapanek oli väga põnev ja kodune ning pakkus toreda elamuse. Ma arvan, et see näitus pakuks huvi väga paljudele. Ka neile, kellele harilikult ei meeldi kunstigaleriides käia. Kindlasti annaks innustust omaette kritseldajatele ja paberiservadele sodijatele, sest seda oli ka eesti parimaid kunstnikke Eduard Wiiralt.
Küsimusele: ''Miks peaks teie loodud film inimestele peale minema, kui on olemas ka raamat, mis on aastast aastasse jäänud,'' vastati väga lühidalt- ''Siiamaani on ju kõik hästi läinud, miks mitte proovida ka filmiga läheneda, kõik teavad seda niikuinii.'' Ning kui filmist üleüldiselt andmeid välja tuua, siis tuli välja, et see on suunatud põhimõtteliselt kõigile, vanusepiirangut pole. Inspiratsioon saadi aga noortelt, kellel lapsepõlves ei olnud võimalust muinasjuttudele ning nüüd on neil see võimalus filmi näol. Peategelane, kelleks on vaikne Ly Lipp väitis, et samastus peategelasega Nuff-Nuffiga peamiselt iseloomult. Näitlejad ning võttegrupp on sõbrad kogu eluks. See mõjutas nende senist elu niivõrd palju. Skandaalseks hakkas asi aga sealtmaalt minema, kui hakati uurima nende eraelu, mis seoses filmiga mingil määral muutuda võis. Operaator tunnistas, et filmi tõttu, pidi ta näiteks suitsetamisest loobuma
siiski muinasjutuliselt ilus punkt kogu loole. Avataris on minu arvates uskumatult hästi toodud välja tegelaste tunded., nende näoilmed on küll veidi ebareaalselt liialdatud, kuid samas veidi teistsugune annab parema usaldatavuse, jääb isegi mulje, et nad on siiramad, kui inimesed. Nagu ikka Hollywoodi filmides on ka siin filmis head ja pahad ning nendevaheline võitlus. Siinkohal taas tooksin välja olukorra, mis sarnaneb paljudele muinasjuttudele, kus Jake nö. "taltsutab" kõige suurema ja võimsama "draakoni". Tekkis kujutluspilt mõnest printsist, kes lohe on ära taltsutanud, ja tuleb siis teisi julgustama. Aga on ka hoopis sügavam teema peategelase sattumine olukorda, kus omavahel on vastuolus tema liigikaaslased inimesed ja tema uue elukoha rahva ja looduse säilimine. Filmi keskne teema paneks nagu vaatajat enda käest küsima: "Mida teeksin ise
avardada talupojast lugeja silmaringi ja levitada teadmisi. 16. ,,Reinuvader Rebane" kujunes tänu talurahvakesksele elu- ja ühiskonnakäsitlusele 19.sajandi keskpaiga üheks menukaimaks teoseks. 17. Kreutzwaldi tuntud rahvaluuleainelised teosed on ,,Kalevipoeg" (1862) ja ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" (1866). 18. Kreutzwald toetus ,,Kalevipoega" kirjutamisel väga erinevatele tekstidele- rahvasuust kogutud lauludele, muinasjuttudele, muistenditele, mütoloogilistele pärimustele-, mis kõik olid otseselt või kaudselt Kalevipojaga seotud. 19. Eepos ,,Kalevipoeg" koosneb alguslauludest ,,Soovituseks" ja ,,Sissejuhatuseks" ning neile järgnevast 20 loost kogumahuga 19 047 värssi. 20. ,,Kalevipoja" kirjanduslik väärtus seisneb eelkõige eestlaste muistse iseseisvusaja ja rahvaluule avamises lugejatele. 21. Kreutzwaldi regivärsi jäljendamine eeposes on vaba ja vigaderohke ning seetõttu on
võis ju armastuse asemel tegemist olla hoopis tühipalja sõltuvust tekitava klammerdumisega. Kannatades võiksime hoopis meenutada kauneid hetki, mis meile armastuses osaks on saanud. On äärmiselt mõistetav, et esmapilgul on raske näha halli ja nukra maailma taga värve, ent kaotused, sarnaselt õnnetustele, kriisiolukordadele ja haigustele näitavad, mis on tõeline, mis näiline, mis on oluline, mis mitte. Kõik ehedad armastuslood ei pea lõppema sarnaselt muinasjuttudele: ,,...ja kui surm neid veel lahutanud ei ole, siis elavad nad õnnelikult tänapäevani." Tihti kaotavad inimesed üksteist pikkade vahemaade ja välise sunduse tõttu. Paljudel juhtudel võib ju kehtida ütlus ,,mis silmist, see südamest", ometi mitte alati. Keskaja prantsuse filosoofi Pierre Abelardi ja tema kauni õpilase Heloise armastus oli ühiskonna arvates lubamatu. Abelard pidi õpetlasena teenima üksnes jumalat. Ometi oli ilmalik kirg tugevam kui teda kammitsevad reeglid.
· Esimene, kes väljus loomuliku karistuse rangest skeemist. · Mõistis, kui raske on lastel lugeda "Kalevipoega", kuid selle tundmine on vajalik, mistõttu lähenes sellele proosalikult. J. Kunderi jutustamislaad on elav ja rahvalik ning see sobib eriti hästi lastele. Samas stiilis on ta töödelnud ka muinasjutte "Eesti muinasjutud" (1884, tiitlil 1885) sisaldab 53 muinasjuttu ja muistendit, nt "Imelik peegel", "Ahjualune". Viide muinasjuttudele: http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html · J. Kunderi enda kirjutatud lastejutud ilmusid kahes kogus: "Laste raamat" (1884) ja "Lu'ud lastele" I ja II osa (1885-1888). o J.Kunderi lastejutukogud sisaldavad peale ilukirjanduslike palade veel rahvalaule, katkendeid "Kalevipojast", jutustusi keisritest, keda on kujutatud heade ja lahketena, kohalikest eesti tegelastest (nt Jaan Adamsonist) ja "Laste raamatu"
koos me akende taga./ Ärevus näos, / ootsärevus näos, / täna lapsed ei maga.- M.Linnamägi. Lumises linnas.) Häälikukordused on nt alliteratsioon (konsonantide kordus sõna algul), assonants (vokaalide kordus sõna algul) ja riim . Kordused on ka refrään ja parallelism. Stiilivõttena esineb kordust rohkesti luules ja folklooris. Luules kasutatakse sageli tunderõhulisi sõna- või värsikordusi mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu (Teele, teele kurekesed...-F.Kuhlbars).Muinasjuttudele on iseloomulikud eepilised kordused (kolm venda, kolm takistust vms) Lasteluule traditsioonilised teemad ja kunstilised võimalused Ernst Enno, Elle Niit ja Wimbergi näitel: Lasteluule traditsioonilised teemad on uneluuletused, luuletused aastaaegadest, igapäeva toimingute kajastamine ( nt. Wimbergi "Poeskäik"). Ernst Enno- luuletuse kunstilised võimalused on lõppriim, kordus, rütm, tegelane (Tipa, " Tipa-tapa hällilaul").
väljaspool oma ruume. · Naiste kõige levinum tegevus haaremis oli luuletuste sepitsemine. Nad olid maailmast ära lõigatud ning avasid oma hinge luule kaudu. Aineks oli muidugi isiklik tragöödia,kannatused,vastamata armastus. · Paljud naised andsid oma luuleande edasi poegadele. · Enne palvusi tuli naistel end pesta- loputada üle nägu,käed,jalad,käsivarred kni õlgadeni. · Serailis oli ka üks suur loomaaed. · Lilled ja linnud andsid ainet paljudele muinasjuttudele. Kõikidest lindudest hinnatuimad olid ööbikud. · Oopiumi kasutati meditsiinis. · Uusaastapäeval- pärsia kalendri järgi algas uus aasta kevadisel pööripäeval. Riided ja ehted. · Läbi sajandite on haarem olnud otsekui suurejooneline lavastus,kus tegelased kannavad hiilgavaid kostüüme.Iga tseremoonia oli teretulnud võimalus hiilata maailma toredamate rõivastega.
A "Need lausa punetasid etenduses osalenud päkapikumehe üles keerutatud tolmust" B "Suudki ununesid paljudel suurest üllatusest lahti: päkapikud ongi päriselt olemas!" C "Kõikidel etenduses lumehelvestena osalenud lastel olid silmad sätendavaks maalitud" 3. A Tundsin, et see ongi minu missioon: hoida elus laste unistust päkapikkudest ja jõulumuinasjutust B Siis saingi impulsi näitlejatööd õppida, muidu plaanisin juba majanduskõrgkooli astuda C Me oleme ju olnud muinasjuttudele ja legenditele vastuvõtlikud, meile meeldib unelmatemaailm 4. A Andres tahaks Võrumaal suvitada ja kuna seal on suur talu, jätkub seal ruumi sõpradelegi B Alo sõnul olevat Andres kord mõtistklenud, et pensionipõlves oleks tore jõuluvanaks hakata C Vanaema küll ei rõõmustanud, kui ta kodutalu hakkasid väisama võõrad jõulumaahuvilised 5. A Isegi oma väikese toakese seintele maalis ta nii kõrgele, kui ulatas, lugematul arvul riste
Joonis ..... R. Treumanni ja V. Karruse "Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" 1951 ja V. Karruse "Vilja riigile" 1951 Suur tagasilöök tabas ka graafikakunsti. Graafikud said tööd ja leiba peamiselt raamatute illustreerimisest, milles valitses kuiv, hallide toonidega joonistatud naturalistlik olustikukujutus. Kõige silmapaistvam illustraarija oli Günther Reidorff, kelle joonistatud pildid A. Puskini "Muinasjuttudele" (1949), aga eriti F. R. Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsetele juttudele" (1951) on püsiva väärtusega. Joons .... G. Reindorffi illustratsioon A. Puskini "Muinasjuttudele" ja illustratsioon "Paristaja-poeg ja Vanapagan" F. R. Kreutzwaldi teosele "Eesti rahva ennemuistsed jutud" 7. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20
isikupärasele stiilile on tema illustratsioonid vaadeldavad iseseisvate taiestena. Ta oli süzeeliste piltide autor, kes noppis tekstist välja dramaatilised kulminatsioonipunktid, karakterite kokkupõrked või ilmekamad olustikustseenid. Ses mõttes on iseloomulikud illustratsioonid Juhan Jaigi ,,Võrumaa juttude" I osale, mis on tulvil dünaamikat, kirgi, võitlusmöllu, muinasjutulisi ilmutusi. Sugestiivne nägemuslikkus paelub ka mitmetes illutratsioonides Jakob Kõrvi ,,Muinasjuttudele" ning M.J. Eiseni ennemuistsete juttude kogumikule ,,Eesti imede ilmast". Enamasti on Viiralt oma tolleaegsetes illustratsioonides- tusijoonistustes kasutanud kas diagonaalselt või horisontaalselt viirutavat laadi, mis andis neile teostusliku ühtsuse, tuletas mõnevõrra meelde gravüüri ning oli 1920.aastate kehvi trükiolusid arvestades suhtelist hästi reprodutseeritav. 1 Verism (it k vero tõeline, õige) on Itaalias XIX sajandi lõpul esile kerkinud suund kirjanduses, kunstis ja
teosed(Oskar Raunam,Roman Treumann,Viktor Karrus,Richard Sagritsa,Leppo Mikko) Graafikakunsti tabas samuti suur langus sest sügavtrükitehnikaid peeti formalismikahtlaseks ja tunnustatud oli ainult joonistuslikkust võimaldav litograafia,osalt ka puugravüür.Vabagraafika peaaegu hääbus ja graafikud said tööd peamiselt raamatute illustraatoritena.Parimateks näideteks on Günther Reindorffi poolt loodud-A.Puskini Muinasjuttudele;F.R Kreutzwaldi Eesti rahva ennemuistsed jutud. Ka skulptuuris ja tarbekunstis kehtisid samad Nõukogude Liidu piirangud.Arhitekutuuris tegeleti algul vaid taastamistega-mille käigus muudeti hooneid.Näiteks Estonia mudeti klassitsistlikumaks.Hea näide stalinistlikust arhitektuurist on Tartu maantel asuv torniga hoone-Elamukvartal.A.Vlassov. Kino Sõprus-August Volberg.Stalinismile viitavaid elemente on ka teistes linnades-Kohtla-järvel,Sillamäel jne Pilet 10 2.Sula,Eesti 60
ülikooli rektor. Rektorina ta suurt midagi ei teinud, seetõttu ei tehtud talle ka lahkumispidu. Oli ajakirjanik ühes ajalehes. Temas oli tugev ajakirjaniku soon, oskas väga hästi kirjutada. Võttis ajalehes kasutusele reportaazi. Sellest ajalehest sai populaarseim leht pikaks ajaks. Kirjutas palju loodusteemalisi luuletusi. Tema teostas on ka poliitikateemat. Kirjutas ajaloolisi romaane. Veel tuntum muinasjutuvestjana. Just tänu oam muinasjuttudele sai tuntuks. Kirjutas ka palju õpikuid. Võttis kasutusele järjejutu. Tõi ajalehte õudusjutud (ise kirjutas). 1844. sai alguse järjejutt "Igavene üliõpilane". Kõik, mida tegi ja kirjutas, avaldas ajalehes. 1846-50 oli õpetaja, samal ajal toimetas oma ajalehte ka edasi. Väitekiri valmis 1847. (teemaks muinassoomlaste pulmakombestik). Öeldakse, et tema teaduslik töö on tagasihoidlik, oli pikka aega ülikoolist eemal. 1851. saab temast Soome Rootsi Teatri dramaturg. Topelius olnud
ülikooli rektor. Rektorina ta suurt midagi ei teinud, seetõttu ei tehtud talle ka lahkumispidu. Oli ajakirjanik ühes ajalehes. Temas oli tugev ajakirjaniku soon, oskas väga hästi kirjutada. Võttis ajalehes kasutusele reportaazi. Sellest ajalehest sai populaarseim leht pikaks ajaks. Kirjutas palju loodusteemalisi luuletusi. Tema teostas on ka poliitikateemat. Kirjutas ajaloolisi romaane. Veel tuntum muinasjutuvestjana. Just tänu oam muinasjuttudele sai tuntuks. Kirjutas ka palju õpikuid. Võttis kasutusele järjejutu. Tõi ajalehte õudusjutud (ise kirjutas). 1844. sai alguse järjejutt "Igavene üliõpilane". Kõik, mida tegi ja kirjutas, avaldas ajalehes. 1846-50 oli õpetaja, samal ajal toimetas oma ajalehte ka edasi. Väitekiri valmis 1847. (teemaks muinassoomlaste pulmakombestik). Öeldakse, et tema teaduslik töö on tagasihoidlik, oli pikka aega ülikoolist eemal. 1851. saab temast Soome Rootsi Teatri dramaturg. Topelius olnud
Nt romanss ,,Mauritar Moraima": Olen mauritar Moraima, mauritar sirge ja peen, mu õnnetu väravale tuli üks kristlasest mees. 41. Rüütliromaan, üldine sisu, mõni tuntum teos. Rüütliromaanides räägitakse suguvõsade juurtest, peamine on armastuse teema. Ainest pakkusid muistsed keldi müüdid ja pärimused, mille keskne kuju oli brittide kuningas Artur. See tekib Inglismaal. Annavad aluse paljudele tänapäeva muinasjuttudele. 13. sajandi tuntuim rüütliromaan on ,,Aucassin ja Nicolette", milles on jooni keldi rahvaluulest. 42. Pretooni romaan, Tristan ja Isolde. Tristan ja Isolde on romantiline ja traagiline jutustus ning legend rüütel Tristanist ja iiri printsess Isoldest. Tristan peab tooma Isolde Cornwalli oma kuningast onu Markele naiseks, kuid reisil tärkab noorte vahel armastus. Isolde laseb oma ustaval sõbral ja teenijal Brangänel
- oodati realistlikku kaasaja kajastamist - sooviti tegelastega samastuda Murrang 60.aastate lõpus - murrang sai alguse lavastustest, see andis tõuke ka näitekirjanduse enda arengule: *teatritegijad käisid tekstidega vabalt ringi *märksõnad: müüt, mäng, rituaal - eestvedajaiks Vanemuise noored lavastajad ja näitlejad Metafoorne draama (1960dad) - näidendite maailm ei peegelda tegelikkust, vaid toetuvad müütidele ja muinasjuttudele, vabale fantaasiale: *õitseaeg lühike, kuid väga huvitav *sarnasus Euroopa absurditeatriga Paul-Erik Rummo „Tuhkatriinumäng“ - Hermaküla lavastas selle, see on Eesti teatriuuenduse tähiseks - Tuhkatriinu loo järellugu 9 aastat hiljem (Prints tuleb perenaise majja, et saada teada, kas sai endale ikka tõelise Tuhkatriinu) 1970. aastad - käsitleti inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid:
Hakkas levima uus kirjaviis (suur pooldaja) 19. Sajandil ilmusid õpetliku sisuga ajakirjad ,,Maailm ja mõnda" tema ajakiri, erinevatest maailma maadest ,,Kodutohter"- jagab teadmisi, kuidas koduste vahenditega haiguseid ravida Proosa vormis avaldas kogutud materjali ,,Ennemuistsed jutud ja vanad laulud" Nendega tuleb välja, et ta ikkagi andekas kirjamees ja hea proosa kirjutaja ,,Tuhka-Triinu", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu ,,Peipsi peal"- novell, kirjutas kuidas 2 meest vaatlevad Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu
Romantikud ei armasta süsteemseid mõttestruktuure - see mis tuli, see tuli, oluline oli, et see pandaks vaimukalt kirja - struktuurset ülesehitust romantikult väga ei leia. Geenius ei allu reeglitele vaid loob neid - tugines Immanuel Kanti mõttekäikudele. Romantilistel kuntsnikel õnnestski vorme muuta: ajalooromaan (Goethe, Scott - tõlkis inglise k Goethe 70. aasta teosed "Göetz von Berlingen"??? ja hakkas ise kirjutama ka ajalooromaane), fantastiline jutustus, mis osalt tugineb muinasjuttudele (18. sajandist algab fiktsioonide õitseng), lüroeepiline poeem e pikk värssteose - Byron kirjutab selliseid teoseid, mis võiksid olla ka proosa teosed mingis mõttes. Teostasid ka lavareformi, kuigi näitekirjandus jääb võrreldes proosa ja luulega tahaplaanile. Scotti juures isegi gooti banaalsed nõuded on tema loomingus oluline - halvad asjad toimuvad tormi ööl jne. Olukirjeldus on lüürilise varjundiga Hayne puhul, kes oli põhiliselt luuletaja.
Romantilised kunstnikud pidasid kunstniku vabaks olendeid kes võis käituda nii nagu ta soovis. Geenius ei allu reeglitele vaid loob neid. See tugines mingeid teid pidi ka immanuel kandi mõtetele. Ajaloolise romaani zanr. Püüd peegeldada ajastut kellest kirjutatakse võimalikult kiretult fantastiline jutustus. 18. sajandil algab fiktsioonide õitseng, mis on romantismi üks alustalasid. Olid fantastilised jutustused mis muinasjuttudele tuginesid. Hoffmann üks 19. sajandi kirjanduse alustugesid. At a sitting edgar allan poe. St luuletus peaks olema nii pikk et sa istud maha ja loed ta läbi. St et ei tohiks luuleteose kallal istuda mitu õhtut. Lüroeepiline poeem. (Byron). Romantismi domineeriv zanr on lüürika. 19. sajandit võib nimetada lüürika sajandiks. Lüürika domineerib ka proosas, ka nt Scotti romaanides. Keelte uurimisse tulevad mitmed muudatused. 19. sajandil materjali põhjal tehti
saj-st teisiti see tekkis feodaalide lossides, lossikultuur, mitte sõjaväljadelt. Suhtlemine rahuajal, mitte sõjaajal. Tegemist armastusega. Sõjaajal pole selleks aega. Lossidest hakkab välja kasvama uut tüüpi kultuur, milles hakkab esile tulema naine õukonnadaam. Algab naisekultus, daamikultus. Kaua aega ei ole midagi tegemist lihtsate naistega, küll neid siiski muinasjuttudes (tuhkatriinu jms). Kuid rüütliromaanid on aluseks ka muinasjuttudele. Naise tulek daamina. Konventsioonide ja teatava filosoofia järgi pidi igal rüütlil olema südamedaam. Iga teo innustaja ja mehe õilistaja on armastus. See oli ka kättesaamatu armastus. See daam oli tavaliselt abielus. Näiteks kuningas Arturi abikaasa. Kui daam siiski vastab rüütli tunnetele mingil viisisl, siis sünnivadki rüütlite suured teod. (moraalsed suured teod). Rüütel on see, kes on kõrgemal hobusel. Esiletõstetud ja seatud õilsamaid tegusid tegema
Võrumaa juttude puhul pole selge, kellele adresseeritud, kuid 30ndate kandis toimub nihe ja hakkab selgemalt välja tulema lastekirjanduse stiil. Kui mingi tuntus Jaikile elu ajal tuleb, tuleb see lastekirjanuse kaudu. Jaik on üks väheseid inimesi, kes on Kirjanikkude Liidu palgal ja tegeleb igapäevaselt selle tööga. Enamjaolt kirjutas Jaik eesti kirjakeeles luuletusi, kuid võrumaine aines ja võrumaine patriotism on ka seal luules näha. Lisaks nendele otseselt folkloorsetele muinasjuttudele on tal ka näiteks täiskasvanulikumat novelliproosat, mälestusi ja ka draama tekste nii lastele kui ka suurtele. Sümptomaatiline on see, et mitmed proosaautorid kirjutavad proosa kõrval ka draamat ja hiljem need unustatakse tavaliselt ära. August Mälk (1900-1987) Saab tuntuks 30ndatel aastatel. 30ndate lõpus on olnud kaks enim laenutatud proosakirjanikku: Tammsaare ja Mälk. Mälk sai õpetaja kutse Saaremaal ja sealt on ta ka pärit. 20ndatel on Mälk peaaegu olematu
kolmandas osas, kui arutleme Euroopast ja Aasiast eeskujude võtmise võimalusi. Siinkohal võiks aga naljaga pooleks refereerida Andrus Kivirähki. Just eesti muinasjutud paljastavad Eesti rahva olemuse. Muinasjutud on ausad dokumendid, millesse on läbi aegade ladestunud kristalliseerunud tõde. Eesti muinasjuttude kangelaseks pole printsessi vangitornist vabastav rüütel nagu saksa muinasjuttudes, ega ka mitte ahju peal lösutav ja imet ootav mehike nagu vene muinasjuttudes. Eesti muinasjuttudele on iseloomulikud vigur rehepapp ja Kaval-Ants. Eestlane vaatab muinasjuttudest välja nagu kaval lepavõsa uhke palgi- metsa all. Tema ei karda tormi ega kirvest, tema jääb. Ka Siberist tullakse tagasi ja Rootsi põgenikelaagrist algab tee haljale oksale. Kaval-Ants ei karda kedagi ega austa ühtegi jõudu. Vanapagana teenimine on talle lausa igapäevane asi ja lõpeb alati põrguperemehe täieliku pank- rotiga. Jumalaga pole lugu parem
annaabi.ee 
