Lech Walesaga. Lech Walesa sai presidendiks. 1990. a. TSEHHO Kõrvaldati võimult vanameelsed liidrid. SLOVAKKIA Sametrevolutsioon. 1989.a. Presidendiks sai Vaclav Havel, hakati üles ehitama demokraatiat. Ceausescu nõudis Moskvalt sõjajõu kasutamist, kuid kasutult. RUMEENIA Vallandus rahvaülestõus. Ceausescu ei suutnud seda maha suruda, seejärel ta arreteeriti 1989.a. ning hukati. Ei mindud kaasa uuenemisprotsessiga. SAKSA DV Ulatuslik massiliikumine. 1989.a. Honeckeri tagasiastumine ja Berliini müüri lõhkumine. Kahe Saksamaa ühinemine.
Tšehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata (sametrevolutsioon). Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima režiimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989. aasta detsembris vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausescu enam maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos võimuka naise Elenaga veel sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku režiimi taandumine Ida-Euroopas. Allikas: https://miksike.ee/docs/referaadid2005/idabloki_lagunemine_evelin.htm
1989.a sügisel kõrvaldati rahvaliiikumiste survel ka võimult Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda nim. Sametirevolutsiooniks, sest partei taandus vägivallata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Rumeenias valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989.a nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistel liitlasriikidelt sõjajõu kkasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides., 1989.a dets vallandunud rahvaülestõus ei suutnud Ceausescu enam maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos võimuka naise Elenaga, sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku reziimi taandumine Ida-Euroopas. Berliini müüri langemine. See oli üks olulisemaid tugipunkte, samuti Euroopa lõhestatuse sümbol
Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989. aasta detsembris vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausescu enam maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos võimuka naise Elenaga veel sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku reziimi taandumine Ida-Euroopas. . Idabloki lagunemise eeldused: (Vt. ka õpik lk.140-143)
Battista. Castro oli valmistanud lestusu ette juba pikka aega. Maabus oma toetajatega Kuuba rannikul ja alustas Bartissani sda. Alguses castro ei andnud mista, et ta on kommunist. Aasta hiljem toimus Sigade Lahe intsident. Seal osalesid Castro vastased Kuuba pagulased, kes tahtsid Castro kukutada. Castro sjavgi purustas nad. Neid Kuuba pagulasi toetas USA valitsus. Nd sai Castrol selgeks, et USA pab teda ka edasidi kukutada. Castro kuulutas ennast kommunistiks ja palus abi Moskvalt. Moskvale meeldis see vga, et Castro ennast kommunistiks kuulutas. See oli esimene Lne poolkera riik, mis VABATAHTLIKULT kommunistlikuks sai. Moskva laskis salaja paigutada Kuubale keskmaa tuumaraketid. ( 1000-5000 km laskeulatus ) Ohu alla sattus terve USA teritoorium. Raketid avastati huluure teel USA poolt. Puhkes pingeline olukord. USA nudis nende rakettide raviimist. Oktoobris 1962 hakkas pihta. Maailm kartis tuumasja puhkemist. Nukogude juhiks oli sellel ajal N.Hrutov.
Nõukogude Eesti Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Tulid ka operatiivgrupid, kes olid võimu esimesed taastajad. Vormiliselt oli Eesti NSV-s kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus, kuid tegelikult oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, kes lähtus oma tegevuses ainult Moskvalt saadud korralduste järgi. Ligi pooled eestlastest parteiliikmed(EKP) olid Venemaa eestlased. Valimistel oli tavaline, et valmistulemused olid väga kõrged, sest valida saigi ju pmst ühe kandidaadi poolt. 1940.aastal algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, kus olid põhiliselt kõrgema positsiooniga inimesed. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati.
1944. aasta septembris lagunes kõik pärast sakslaste otsust Eestist taganeda. Kunnas teeb kaks julget oletust. Ta väidab: ,,Minimaalselt oleks sõda kestnud neli kuni kuus nädalat, maksimaalselt 2,5 kuni kolm kuud." Innustavad arvud, millele kuigi neid uskuda on raske ei mõista ma vastu vaielda. Küll vaidlen vastu tema teisele teesile. Kui Tartu on langenud, Suurel Emajõel rinne läbi murtud ja Sinimägedeski olukord kriitiline, palub Tallinn Moskvalt rahu. Moskva tingimused saavad olema rängad, aga rahu sõlmitakse ja tänu vastuhakule säilib riigi formaalne iseseisvus. Sõjavangide saatus No kuulge! Poola valitsusega ei sõlminud ei natsid ega sovetid mingit rahulepingut. Rahvaarvult ligi 30 korda ja pindalalt üle kaheksa korra Eestist suurem Poola lakkas olemast. Stalin ja Hitler ei alustanud ühegi sõjaliselt löödud riigi valitsusega läbirääkimisi. Meie saatus olnuks tingimusteta kapitulatsioon ja 50 000 60 000 sõjavangi
hakkasid tekkima massiliikumised. Valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1898. aastal selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal valiti presidendiks Solidaarsuse juht Lech Walesa. Tsehhoslovakkias toimus 1989. sametrevolutsioon ning presidendiks sai Vaclav Havel. Bulgaarias samuti 1989. revolutsioon. Rumeenias nõudis Nicolae Ceausecu Moskvalt luba sõjajõukasutamiseks, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja mujal. 1989. vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausecu maha suruda, ta arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos naisega. Poliitilised muutused teistes riikides ja siseriiklikud vastuolud põhjustasid Ida- Saksamaal ulatusliku massiliikumise. Ungari avas piiri Austriaga, see lihtsustas idasakslaste põgenemist läände. 1989. oktoobris astus Honecker tagasi nin 9. novembril
*1920a pandi suuri lootusi Balti liidule(Soome,Eesti,Läti ja Poola) *1923a kirjutati Eesti-Läti kaitseliiduleping(Balti liit jäi unistuseks) *22sept 1921 Rahvasteliidu liige *1932a desarmeerimiskonverents 1.dets riigipöördekatse *EKP üritas 1.12.1924 relvastatud riigipöördekatset *Tallinnas ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi,sidekeskusi ja sõjaväeosi. *Mäss suruti maha mõne tunniga,kuna puudus rahva toetus ja ei jõutud Moskvalt abi paluda *EKP kaotas rahva seas igasuguse poolehoiu Suur kriis 1929 ülemaailmne majanduskriis: *Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud läksid pankrotti. *Paljud tööstusettevõtted piirasid tootmist või sulgesid uksed. *Vähenes rahva ostujõud ja kasvas tööpuudus(hädaabitööd) *Pankade pankrotistumine *Kaasnes rahva rahulolematuse kasv-süüdlasi nähti erakondades ja ebasobivas põhiseaduses *Algatati põhiseaduse muutmise aktsioon.
aastapäevale pühendatud Eesti NSV koolinoorte laulupidu ja pioneeride V vabariiklik kokkutulek. Lõkkeõhtu-tantsupidu 30. juunil kell 19 Peorongkäik 1. juulil kell 12 Laulupeokontsert 1. juulil kell 15. Esimese noorte laulu- ja tantsupeo korraldamise mõte tekkis Heino Kaljustel ja Alfred Raadikul. Kindlasti oli oluliseks ajendiks see, et üldlaulu- ja tantsupidudel oli noortekolletktiive liiga palju ja nad vajasid eraldi väljundit. Samuti võidi Moskvalt noortepidude korraldamiseks luba küsides innustust saada naabritelt lätlastelt, kelle esimene selline pidu peeti kaks aastat varem, 1960. aasta suvel. Esimesel tantsupeol osales ligi 4000 tantsijat, kes jagunesid neljaks liigiks: 1.-4. klass, 5.- 6. klassi, neidude rühmad ja C-segarühmad. Esimest korda said paljude koolide rahvatantsurühmad osaleda suurel peol, sest seni olid üldtantsupidudel vaid 1.-4. klassi lapsed ja üksikud suuremad õpilased täiskasvanute rühmades.
Tšehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima režiimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989. aasta detsembris vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausescu enam maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos võimuka naise Elenaga veel sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku režiimi taandumine Ida-Euroopas. Kommunistlike režiimide kokkuvarisemise järel on Ida-Euroopa riikide
1989 suvi Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1989 sügis rahvaliikumiste survel kõrvaldati võimult Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. 1989 sügis poliitilised muutused teistes riikides ja siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida-Saksamaal ulatusliku massiliikumise. 1989 oktoober Saksa DV juht Erich Honecker astus tagasi. 1989 9. november rahvamass lõhkus Berliini müüri. 1989 Rumeenia diktaator Nicolae Ceausescu nõudis Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides, 1989 detsember Rumeenias vallandus rahvaülestõus, mida maha suruda ei suudetud. Ceausescu arreteeriti ja mõisteti hukka koos tema naise Elenaga veel sama aasta lõpus. 1990 serbia presidendiks sai endine kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic. 1990 veebruar Algasid ühinemisläbirääkimised kahe Saksamaa vahel. 1990 3
vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989. aasta detsembris vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausescu enam maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos võimuka naise Elenaga veel sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku reziimi taandumine Ida-Euroopas. BERLIINI MÜÜRI LANGEMINE,Saksamaade taasühinemine
Eriti oluliseks peeti Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti (1928) ja 1932.a alanud desarmeerimiskonverentsi. 5. 1. dets. 1924. relvastatud riigipöördekatse Eestimaa Kommunistlik Partei organiseeris 1924. a riigiröördekatse, et Eestis kodanluse võim kaotada ja kommunistlik reziim kehtestada. Tallinnas ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Kuna mässajatel puudus rahva toetus, suruti puts maha mõne tunnniga, enne kui kommunistid jõudsid Moskvalt abi paluda. Mässu järel kaotas EKP rahva seas igasuguse poolehoiu ja mandus, Venemaa aga loobus siseriiklike mässude organiseerimisest. 1930. aastad. 6. Suur kriis 1923. a 1923.a puhkes majanduskriis, sest: 1)Eesti oli tugevalt seotud Vene turugaorienteeruti ümber Euroopasse 2)Laenu anti väga lihtsaltlaenuandmistingimusi karmistati 3)Riik ei sekkunud majanduselluRiik püüdis tagada majanduse vastuoludeta arenemise Majanduskriis 1930
vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989. aasta detsembris vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausescu enam maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos võimuka naise Elenaga veel sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku reziimi taandumine Ida-Euroopas. 3
1990 aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega solidaarsuse juht Lech Walesa 1989 aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumiste survel võimult ka tsehhoslovakkia ja bulgaaria vanameelsed liidrid Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclac Havel sai presideniks. 1989 aastal nõudis ceausescu moskvalt ja teistel liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989 a dets vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud ceausescu enam maha suruda 29 1985 aastal gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud eestis esialgu ulatuslikku vastukaja 1987 augustis loodi esimene poliitiline ühendus Molotovi Ribbentropi Pakt Avalikustamise Eesti Grupp MRP-AEG eesmärgiga tuua päevavalgele 1939 aasta hitler-stalini sobingu
1990 aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega solidaarsuse juht Lech Walesa 1989 aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumiste survel võimult ka tsehhoslovakkia ja bulgaaria vanameelsed liidrid Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclac Havel sai presideniks. 1989 aastal nõudis ceausescu moskvalt ja teistel liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989 a dets vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud ceausescu enam maha suruda 29 1985 aastal gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud eestis esialgu ulatuslikku vastukaja 1987 augustis loodi esimene poliitiline ühendus Molotovi Ribbentropi Pakt Avalikustamise Eesti Grupp MRP-AEG eesmärgiga tuua päevavalgele 1939 aasta hitler-stalini sobingu
aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelki ning uueks presidendiks valiti Solidaarsuse juht Lech Walesa. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta kujutas Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989. aastal ta nõudis Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et 5 lämmatada vabaduspüüdlased Poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989. aasta detsembris vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausescu maha suruda, seejärel vihatud diktaator arreteeriti ning hukati koos ta naisega. Ida-Saksamaa oli sotsialismileeri üks olulisemaid tugipunkte ja Berliini muur külma sõja ning
Mittevalmisoleku subjektiivsed põhjused: Ei oodatud sõja nii kiiret puhkemist ja ümberkorraldustega jäädi hiljaks. Ebapopulaarne otsus väeteenistuse pikendamisest lükati edasi. Varjatud mobilisatsiooni (õppused) ei teostatud. 25. IX 1939 Selter Tallinnas, valituse koosolek Luure oli teadlik piirile koondatud väeüksustest, mobilisatsioon oli läbi viimata. Ühestki riigist abi ei küsitud. Moodustati delegatsioon, mis pidi Moskvalt välja kauplema võimalikult head tingimused (Selter, Rei, Piip, Uluots). 27. IX 1939 läbirääkimised Moskvas 28. IX 1939 allakirjastatakse vastastikuse abistamise leping, selle lisaprotokoll ja kaubanduskokkulepe Lepinguosalised kohustusid andma üksteisele igasugust (sh sõjalist) abi otsese kallaletungi või kallaletungi ähvarduse tekkimise korral ükskõik missuguse Euroopa suurriigi poolt. Vastavalt lisaprotokollile sai NSVL õiguse käimasoleva sõja jooksul hoida lennuväljade ja
Leedu filme. 1924. juunis I rahvuslik laulupidu. Populaarseks muutus Ameerika leedulaste kaudu saabunud korvpall ja lennundus (Ameerika leedulaste lend üle Atlandi ookeani 1933. aastal, traagiline lõpp). Korvpallis Leedu meeskond 1937. aasta Riias sai Euroopa meistriks (1939, 2003). Majandus: Esimestel aastatel majanduselus oli probleemiks rahapuudus - Kuni rahasüsteemi korrastamiseni käibisid siin idamargid. Välisleedulased ostsid obligatsioone. Valuutareservide kogumisele aitas kaasa Moskvalt saadud 3 miljonit kuldrubla. 1922 - Kehtestati oma raha lit, mis kullavarudega võrdus 10 USA sentiga. Vabaneti Saksa majanduse dominatsioonist. Hinnad stabiliseerusid. Leedu oli agraalne maa, mida domineeris loomakasvatus, mis moodustas põhilise osa ekspordist. EKSPORT: 26% liha, 40% piimasaadused, 37% munad. Leedu tööstus andis toodangut siseturu tarbeks. Vilniuse ja Klaipeda küsimus Leedu välispoliitikas- Suhted Poola ja Leedu vahel olid pingelised, sest Poola annekteeris Vilniuse
vastu tulles loovutada Leningradi oblastile basseinis. Sellises olukorras tajus Nõukogude Narvatagused alad. See üleandmine vormistati Liidu juhtkond ohtu, et liitlasvägede edu võiks lõplikult 6. detsembril 1944. Seejärel, aastal 1946 Atlandi hartaga ühinenud riike ergutada võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium nõudma Moskvalt, et viimane ei takistaks Balti vastu seadluse “Eesti NSV ja VNFSV vahelise riikide iseseisvuse taastamist ja nende liitumist piiri kindlaksmääramise kohta”, mis teostatud ÜROga. Õhus rippus ka Saksamaaga muudatused veel kord fikseeris. Väiksem Eesti separaatrahu sõlmimise võimalus. Sellises
Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989. aasta detsembris vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausescu enam maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos võimuka naise Elenaga veel sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku reziimi taandumine Ida-Euroopas. Muutuste algus Eesti NSV-s: uus ärkamisaeg: 1986. aastal avalikustati Moskva
Märtsis 1919 asutamiskongress (kõigest 50 inimest, välismaalt vaid 9), suvel 1920 II kongress (57 erinevat KP-d)- valiti Täitevkomitee, eesotsas Grigori Zinovjev. Kominterni eesmärgiks kodanlikkuse kukutamine, turumajanduse hävitamine ja luua kommunistlik ühiskonnakord ning kõigis riikides oma kommunistlikud parteid. 21 tingimust, mis tuleb täita komparteil, et kominterni astuda- neile tuli vastata. Tingimused täitnud parteid hakkasid saama Moskvalt finantstoetust- ähvardati rahakraani kinni keeramisega. Ettevalmistused riigipöördeks- teha aktiivset propagandat, õõnestada riiki seestpoolt. Esialgu oli komintern edukas. 1921 Sm-l kukutati läbi, ka 1923. Viimasena 1.dets 1924 Eestis. Igal pool kukuti läbi, oldi hiljaks jäädud. 1923-24 olid kriisid Euroopas juba ammendunud. 1925 loobus komintern senisest poliitikast- õhutati riiki edasi. Välisasjade Rahvakomissariaat- eesmärk seada sisse sõbralikud suhted teiste riikidega
5.12, kell 10 hommikul Vanemuise (siis Aia) tänava majas. Delegatsioonide esimeeste kõned. Krassini kõne oli üsna ähvardav, luges üles PA võidud, andes mõsita, et Eesti peaks väga kiiresti rahu sõlmima. Krassini nõudmised, Nõuk pool üsna kapriisne. Dets 1919 pol küsimuste arutamine, jaan 1920 majanduslikud- tehnilised probleemid. Dets-s oli eesti poole peamiseks eesmärgiks otsese lahingutegevuse lõpetamine, relvarahu sõlmimine. Eesti tahtis de jure tunnustust Moskvalt ja Eestile sobiliku idapiiri kindlaksmääramist. Nõuk pool pidas vajalikus sõjalisi tagatisi. Kohe esimestel läbirääkimiste päevadel jõuti kokkuleppele Moskva poolt Eesti tunnustamise osas. Esimene tõsine probleem seotud idapiiriga. Esimesed piiriprojektid olid mõlemalt poolt utoopilised. Mõlemad olid veendunud, et kõigepealt tuleb vastane ,,üle pakkuda". Mõne päeva pärast uued projektid. II projekti alusel algasid läbirääkimised. 16
rahvarevolutsiooni vallandada. Riigipööre pidi teostama salaja relvastatud salkade väljaastumistega - Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi. Pidid võtma oma kätte valitsusasutused, sidekeskused, politseidasutused. Neutraliseerima sõjaväeüksused ja alles pärast seda tuli pöördada agitatsiooniga tööstustööliste poole ja kutsuma neid ühinema riigipöörajatega. Samal ajal oli tarvis vaja moodustada AV, mis kuulutaks välja Eesti Rahva Töölisvabariigi?, mis siis paluks Moskvalt abi. 1924. aasta suvel alanud ettevalmistuste raames pandi käiku 1917. aastaga võrreldev kommunistlik propaganda. Töölisi kutsuti üles olema valmis tagasi tõrjuma müstilisi pealetunge. Nn Päästekomitee süüasi kasutati kommunistlikud propagandas ära - keegi Reinkubjas asutas Päästekomitee, et kukutada valitsus ja viia Eestis läbi fasistlik riigipööre. 20.11.12 Strandmani II valitsus 09.07.1929-03.02.1931. Juba 9 päeva hiljem, 12. veebruaril oli uus valitsus koos
annaabi.ee 
