MOE MUUTUMINE 20.SAJANDIL Referaat Sissejuhatus 20. sajandi esimese kümnendi algus oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18. saj. stiiliga. Selle ajastu mood oli ülinaiselik, siluett oli lopsakas, ideaaliks küps naine. 1900 aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul, 1908. tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale. Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. 10-ndad I maailmasõda aastail 1914 - 1918 muutis otsustavalt naistemoodi. Kogu tagalaelu raskust oma õlgadel kandes ei saanud naised enam kanda pikki ebamugavaid seelikuid
saanud klaaskolvis paikneva ja halogeengaasi (enamasti joodi- või broomühendite) järgi. Ksenoon valgus- Ksenoonlamp toodab valgust gaaskaarleegi abil. Ksenoontule süttimiseks läheb vaja pinget 20 000V, mille tootmiseks kasutatakse spetsiaalset elektroonikaplokki. Ksenoonlamp on umbes 2,5 korda suurema valgustootlikusega 2-3 korda väiksema voolutarbe juures. Samuti on ksenoontule poolt toodetav valgus päevavalguse spektrile lähemal ja seega silmale sõbralikum ja värve vähem moonutav LED- LED (Light Emitting Diodes) valgusdioodid põhinevad pooljuhtidel ja muudavad elektrivoolu koheselt valguseks. Tänu sellele ei ole soojuskadusid. Valgusdioodid toodavad väikestele mõõtmetele hoolimata palju valgust väikese energiakuluga. Samuti on ületamatu nende eluiga. Kui võrrelda LED-tehnoloogiat halogeenlampidega, oleks see just kui võrrelda Hi- Fi süsteeme lampraadiotega. Päevasõidutuled- Eesti Vabariigi seaduste järgi peavad mootorsõidukitel põlema esituled ka
Lühidalt: taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Sisu järgi eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoohias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria suunad on empiristlik kogemus määrab taju, nativistlik taju on sünnipärane ega sõltu kogemustest, ratsionalistlik taju põhineb alateadlikul järeldusel Eesti taju uurijad: J.Allik, T.Bachmann, A.Luuk, J.Ross ja J.Huik. Väljamaalt: H. Von Helmholtz, W. Epstein, R. Gregory, J.J. Gibson, G. Johansson
eristamine). Lühidalt: taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Sisu järgi eristatakse nägemus -, kuulmis-, haistis -,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoogias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria suunad on empiristlik kogemus määrab taju, nativistlik taju on sünnipärane ega sõltu kogemustest, ratsionalistlik taju põhineb alateadlikul järeldusel Eesti taju uurijad: Jüri.Allik , T.Bachmann , Aavo.Luuk, Väljamaalt: H. Von Helmholtz, W. Epstein, R. Gregory, J.J. Gibson, G. Johansson
6. Kvantitatiivne vaesustamine Siinkohal viidatakse puudulikule sõnavarale või sõnade mitmetähenduslikkuse kadumisele. Selline teksti vaesustamine toimub käsikäes tõlke laiendamisega, kus sõna mitmetähenduslikkuse kadumist püütakse kompenseerida suurema tekstimassiiviga. Tulemuseks on aga vaesem ja originaalist tuntavalt pikem tõlketekst. 7. Rütmi lõhkumine Kuigi luule on selles osas rohkem haavatav kui proosa, võib ka proosateose puhul moonutav tõlge teose rütmile tuntavat kahju teha näiteks - meelevaldsus ning juhuslikkus kirjavahemärkide kasutamisel. 8. Alltähenduste võrgu lõhkumine Siinkohal on oluline, et tõlkija mõistaks iga kirjandusliku tekst põhinemist mingil sügavamal baasmõistete võrgustikul ja kui seda korrektselt edasi ei anta, saab teksti tähenduslikkus ja valgustusvõime kannatada. 9. Keelemustrite lõhkumine Lähtetekstile on iseloomulik süsteemsus. Sellised võtted nagu
suurenevatele domeenidele ruumi. Mõnes väga suures magnetväljas hoopiski domeenide seinad metallis kaovad sootuks ära. Lõplik magnetiline jõud metallil sõltub jõust, mida kasutati domeenide liigutamiseks. Magneti jõudu saab vähendada või totaalselt ära kaotada, kui see pannakse kokku teise magnetväljaga, mille domeenid on vastassuunas. Teine võimalus on kuumutada materjali üle selle kürii punkti või kuni hetkeni, millal magnet kaotab oma võimed. Kuumus moonutav materjali ja väljutab magnetilised osakesed, põhjustades domeenide joondumise segi paiskamise. Domeenide muutumine nõelas magnetvälja abil: Enne Pärast Magnetite kasutamine Magneteid kasutatakse erinevates kohtades. Näiteks paljudele meeldivas ameerika mägedel. Muidu on ameerika mägedel kasutatud elektromagnetismi. Uuematel mägiraudteedel kasutatakse magneteid rongi liikuma panemiseks
Kogu glamuur oma uute vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega "läks" sõna otseses mõttes pähe. Siluett oli lopsakam, ideaaliks oli küps naine. Kostüümid, mida imetleti, võitsid üha enam populaarsust. Kostüümjakk oli sel kümnendil märgatavalt pikem kui 1890ndail ning seelik sirgem, uueks suunaks oli selgelt mehelik joon. 1900ndate aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul. 1908 tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett lõpuks viimsele teekonnale. Uue siluetiga kaasnesid ka uued mustrid ja värvid ning moemaailma jaoks oli toimunud lõplik pööre. Keegi proua Gordon, peegeldades üldist arvamust esteetide liikumise kohta, oli 1895.aastal kuulutanud oma raamatus daami rõivastest, et kleit oli nende jaoks "kott, mis nööriga umber piha seotud, millel nöör ja kaks väiksemat kotti varrukateks. Nende kübarad on modelleeritud kapsalehtede järgi". Nüüd olid "esteedid" kõigi jaoks moetipp
Avalik arvamus. 9)Utoopia selle ühiskond rajaneb teatud ametitele, töödele; millega ühiskonda justkui reguleeritakse. Demokraatia, võrdsus & kooskõla. Ühiskond on organiseeritud ratsionaalselt, mõistuspäraselt. Isiklikku vara ei ole, kuritegevus puudub. Paroodia pilav jäljendus, kirjanduses kirjanduszanr, vormilt sarnane kuid sisuarendusi moonutav teos. Nn Shakespeare'i küsimus ei saa olla täielikult kindel, et Shakespeare oma teosed siiski ise lõi. Väidetavalt oli ta selleks liiga vähe maailma näinud ja harimatu. Neid omistatakse näiteks C. Marlowe'le, F. Baconile ja isegi Elizabeth I 'le.
„Külakalmistul kirjutatud eleegia”). Kalmistupoeedid kujutasid kannatusi, surmaängistust, igatsust jumala järele, idealiseerisid puhast ja looduspärast maaelu. 18. saj 2. pool algas muistse rahvaluule taasavastamisega. Šotlase James MACPHERSONile (1736–1796) tõi kuulsuse 1760. a ilmunud lüürilise proosa 1 satiiriline – pilkeline, isikute või ühiskonna pahesid naeruvääristav; 2 groteskne – veider, kentsakas, pentsik; kummaline, tõelisust naeruväärsuseni moonutav; 3 rokokoo – barokist arenenud elegantne ja toretsev stiil arhitektuuris, kunstis, muusikas; tekkis 18. saj, õitseaja saavutas Prantsusmaal Louis XV õukonnas; 4 iroonia – peen varjatud pilge; väljendusviis, kus teesklevalt väidetakse vastupidist sellele, mida tegelikult mõeldakse; ironiseerima – varjatult pilkama, tönkama, nöökama; tsükkel „Ossiani laulud”. Vastupidiselt tema väitele polnud need ehtsate keldi
Francis Bacon inglane, teine empirist 1561-1626 elas, esindab eksperimentaal meetodit filosoofias, on kahte tüüpi katseid : a.) viljarikasteks eksperimentideks, mis on suunatud konkreetsele tulemusele, peavad kandma konkreetset villija, rakendusliku iseloomuga eksperiment b.) valguse rikas eksperiment mis on suunatud teadmistele, valgustab inimest. Fundamentaalse iseloomuga, annab baasteadmisi. Iiodla, iidoli õpetus- eeskuju. ( Bacon ) iidoliks on mõtlemiseviga, takistav tegur või moonutav tegur, mis ei lase inimesel tõeselt järeldada, et on olemas mõtlemise vead, mille tõttu inimene järeldab vääralt, neid iidoleid on nelja tüüpi: a.) soo iidol mõeldud on inimsugu. On iseloomulik kõikidel inimestel. ,,kõik inimesed võivad eksida ,, ehk ,, eksimine on inimlik" ,, kõik teevad vigu ,,, see üldinimlik eksimine on seotud sellega, et inimesed tihti peale otsustavad emotsioonide ajel. b
ost sõltub hoiakust ja elustiilist ost ei sõltu hoiakust ega elustiilist tarbijarühmad: võtmekliendid sagedased tarbijad juhutarbijad potentsiaalsed tarbijad neutraalsed lahkujad pettunud lahkujad vaenulikud lahkujad taju - protsess, mille käigus inimene võtab vastu, korrastab ja interpreteerib ümbritseva keskkonna signaale põhitunnused: taju on valiv taju on moonutav tajule on omane valikuline meeldejätmine müügi tõenäosus: ajendi mõõtmine sõnumi koostamine võit kommunikatsioonisõnumi ülesehitamise 6 plokki: 1. tähelepanu püüdja sõnumi laguses 2. väited, mis peavad olema originaalsed ja tõestatavad 3. suur pilt (aitab visualiseerida) 4. saadava kasu tõendus 5. eesmärkide käsitlemine 6. sulgemine, esitledes pakkumise unikaalsust
moemaailmas 5 20.sajandi algaastate mood 20 sajandi esimese kümnendi algus oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18. saj. stiiliga. Selle ajastu mood oli ülinaiselik, siluett oli lopsakas, ideaaliks küps naine. 1900 aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul, 1908 tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale. Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. Poret sõnade järgi nägi korsetiga naine välja nagu koormavedaja. Poiret 1904.aastal juba oma nime all loodud rõivasiluett oli lihtne ja sirge. Kuna korsett oleks kõik ära rikkunud , valis Poiret rinnahoidja. Kleidi seelikuosa
C p U U t s is R U v älj 5 moonutav lüli ti *Dif. ahel koos sisetakistuse Rs ja t parasiitmahtuvusega Cp U 1 moonutav lüli U s is ti
Leontiefi paradoks 7. LEONTIEFFI PARADOKS JA SELLE SELGITUSED. USA majandusteadlane W. Leontief kontrollis 1951. aastal Heckscher-Ohlini teooria paikapidavust USA väliskaubanduse andmetel. Erinevad uurijad on vähemalt veerandsajandi vältel püüdnud leida selgitusi Leontiefi paradoksile ning tulemused võiks koondada järgmisse loetellu 2: 1. USA-s valitsev nõudlus kapitalimahukamate kaupade suhtes. 2. Ümberpööratud tegurimahukus. 2 3. USA impordipiirangute moonutav mõju. 4. USA loodusressursside iseärasused. 5. Inimkapitali küllus USA-s. 6. USA suhteline eelis tehnoloogiamahukates tööstusharudes. 7. Erinevused nõudluses. Paradoksi selgitamisel on püütud arvestada ka asjaolu, et Leontiefi arvestusetes on vaid kaks tootmistegurit - töö ja kapital, kõrvale jäävad loodusvarad ja maa. On alust oletada, et USA sõltub tugevasti mõnede loodusressursside impordist ja nende hankimine on reeglina kapitalimahukas protsess
Leontiefi paradoks 7. LEONTIEFFI PARADOKS JA SELLE SELGITUSED. USA majandusteadlane W. Leontief kontrollis 1951. aastal Heckscher-Ohlini teooria paikapidavust USA väliskaubanduse andmetel. Erinevad uurijad on vähemalt veerandsajandi vältel püüdnud leida selgitusi Leontiefi paradoksile ning tulemused võiks koondada järgmisse loetellu 2: 1. USA-s valitsev nõudlus kapitalimahukamate kaupade suhtes. 2. Ümberpööratud tegurimahukus. 3. USA impordipiirangute moonutav mõju. 4. USA loodusressursside iseärasused. 5. Inimkapitali küllus USA-s. 6. USA suhteline eelis tehnoloogiamahukates tööstusharudes. 7. Erinevused nõudluses. Paradoksi selgitamisel on püütud arvestada ka asjaolu, et Leontiefi arvestusetes on vaid kaks tootmistegurit - töö ja kapital, kõrvale jäävad loodusvarad ja maa. On alust oletada, et USA sõltub tugevasti mõnede loodusressursside impordist ja nende hankimine on reeglina kapitalimahukas protsess
eksperiment, simulatsioon 10.Tarbijakäitumise üldmudel. Tarbijakäitumise täht-samad välised mõjurid: kultuur, subkultuur, sotsiaalsed grupid, mõjugrupid. Indiviidist lähtuvad tegurid: motivatsioon, taju, suhtumine, õppimine, elustiil, isiksus Tarbija- üksikisikud ja kodumajandis, mis ostavad või omandavad muul viisil isikliku tarbimise kaupa ja teenuseid. Indiviidist lähtuvad tegurid: *Psühholoogilised mõjurid: a)aistingud-nägemine, kuulmine jne; b) taju- valiv, moonutav , meeldejätt c) motiivid-stiimulid, mis panevad inimese tegutsema d) õppimine- indiviidi käitumise muutumises omandatud kogemuste mõjul. Õppimise tulemusel kujuneb positiivne kogemus. Paljude kaupade ostmine on harjumuslik e) hoiakud ja veendumused- positiivne või negatiivne hinnang, mille kujundavad teatud kogemused. f) suhtumine- teadmiste baasil kujuneb välja suhtumine... 12p 1. (3) Ettevõtja laiendab tootmist ehitab juurde tootmishoone, soetab uue tootmistehnoloogia (sh. masinad)
minakäsitlust ähvardab desorganisatsiooni oht, juhul kui tegeliku olukorra omaksvõtt jõuab teadvuse sfääri. Niisiis tekib olukord, kus inimene ühtaegu blokeerib oma kogemuse ja samas tajub hägusalt, et toimib nõnda talitades vääralt. Samas jääb nii ebameeldiva kogemuse eitamine kui ka eitamise häbenemine teadvustamata. Suur ärevus teavitab seega üldjuhul ohust, et inimene on oma kogemuse alla surunud. Kogemuse eitamine, moonutav tõlgendamine või ka olukorra ratsionaliseerimine teenib seega oma eneseväärikuse säilitamise otstarvet. Ebamäärane, raskesti teadvustatud ohutunne teeb inimese tuimaks, pärsituks, ja väheloovaks. Isiksuse tingimatu aktsepteerimine • Inimene asub oma võimete aktualiseerimisele sedamööda, kuidas ta usub iseendasse ja oma võimalustesse • Demotiveerivalt toimivad kõik teguviisid (kasvatusvahendid, terapeutilise sekkumise
minakäsitlust ähvardab desorganisatsiooni oht, juhul kui tegeliku olukorra omaksvõtt jõuab teadvuse sfääri. Niisiis tekib olukord, kus inimene ühtaegu blokeerib oma kogemuse ja samas tajub hägusalt, et toimib nõnda talitades vääralt. Samas jääb nii ebameeldiva kogemuse eitamine kui ka eitamise häbenemine teadvustamata. Suur ärevus teavitab seega üldjuhul ohust, et inimene on oma kogemuse alla surunud. Kogemuse eitamine, moonutav tõlgendamine või ka olukorra ratsionaliseerimine teenib seega oma eneseväärikuse säilitamise otstarvet. Ebamäärane, raskesti teadvustatud ohutunne teeb inimese tuimaks, pärsituks, ja väheloovaks. Isikute tingimatu aksepteerimine. C. Rogersi teooria rakendusliku väljundi võib kokku võtta järgmiselt: Inimene asub oma võimete aktualiseerimisele sedamööda, kuidas ta usub iseendasse ja oma võimalustesse
eksperiment, simulatsioon 10.Tarbijakäitumise üldmudel. Tarbijakäitumise täht-samad välised mõjurid: kultuur, subkultuur, sotsiaalsed grupid, mõjugrupid. Indiviidist lähtuvad tegurid: motivatsioon, taju, suhtumine, õppimine, elustiil, isiksus Tarbija- üksikisikud ja kodumajandis, mis ostavad või omandavad muul viisil isikliku tarbimise kaupa ja teenuseid. Indiviidist lähtuvad tegurid: *Psühholoogilised mõjurid: a)aistingud-nägemine, kuulmine jne; b) taju- valiv, moonutav , meeldejätt c) motiivid-stiimulid, mis panevad inimese tegutsema d) õppimine- indiviidi käitumise muutumises omandatud kogemuste mõjul. Õppimise tulemusel kujuneb positiivne kogemus. Paljude kaupade ostmine on harjumuslik e) hoiakud ja veendumused- positiivne või negatiivne hinnang, mille kujundavad teatud kogemused. f) suhtumine- teadmiste baasil kujuneb välja suhtumine. Suhtumine võimaldab kokku hoida füüsilist
anda tagasilöögi eliidikultuurile) allikad: ☼ otsiti rahvalike objekte (pilte, tekste, lugusid) – kuid kõige tähtsam on see, kuidas rahvakultuuri esindajad kasutavad neid objekte ☼ eliidikultuuri objektid võivad võtta teise kuju rahvakultuurist kriitika: ☼ keeruline piiritleda (kes kuulub rahvakultuuri?) – hajus ☼ rahva- ja eliitkultuur; kahepooluseline mudel on lihtsustatud ☼ kuidas uurida “vaikivat enamust?” - kas see on võimalik, et see ei ole moonutav ☼ kas ta üldse muutub või on ajatu kategooria Mihhail Bahtin (1895-1975) ☼ alusepanija rahvakultuuri uurimustele ☼ läks NSVL režiimiga vastuollu (ei lubatud töötada suurtes linnades) ☼ 1969. aastal sõitis Moskva ☼ “Dostojevski loomingu probleemid” ☼“Francois Rabelais’ looming..”– tekkis huvi rahvakultuuri vastu, ilmus heal ajal: katse uurida keskaja ja renessansi kultuuri ☼ keskajakultuuri taustal saab mõista FR loomingut
tsivilisatsiooni sisenemisega kaduma. Konkurents, raha, kadedus jne. Puhtusest ja süütusest ei jää midagi järgi. "Kõik on hästi asjade looja käes, kõik käib alla inimese käes." Tsivilisatsioon on inimese allakäik. Inimene sünnub vabana kui ta on alati ahistatud mingitesse suhetesse maailmas. Kultuur on tsivilisatsiooni jõhkruse vastu, mis võimaldab inimesel vabaneda. Tsivilisatsioon kui midagi, millel on inimloomust moonutav jõud. Herder 19. Saj saksa teoreetik. Keskne idee; on rohkem kui üks kultuur. Ei ole olemas kõigi jaoks ideaalset kultuuri. Mõttekäik: juba idee ülimuslikust .. solvab loodust. Kuna looduses on liikide paljusus, miks peame solvama, et meil on ainult üks kultuur. Selleks ei loodusest aru saada peame õppima erinevaid kultuure tundma. Kusagil eksisteerivad rahvad, mis on puutumatud tsivilisatsioonist, puhtad. Peame avastama kultuuri seal, kus tsivilisatsioon pole rahvast puutunud.
kohtuekspertiisil siis tuvastada see raske kehaline haigus. Raske psüühikahäire – vaimuhaiguse analoog. Tuvastatakse kohtupsühhiaatriaekspertiisiga. Raseduse katkemine – ei ole oluline kas süüdlase teo tagajärjel rasedus katkev või tekib vajadus selle katkestamiseks, kuna küsimus tekib §125 (raseduse kuritahtlik katkestamine) seoses. Mõlema teo tagajärg on sama. Kumma § järgi raseduse katkemise põhjustamist kvalifitseeritakse saab anda kohtupraktika. Nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus – vigastus, mida ei saa kõrvaldada tavalise ravimeetoditega, vaid kosmeetilise operatsiooniga. Elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine – kuulmis-, nägemus-, kõne-, sugu- või muu organi eraldumine kehast. Elundi tegevuse lakkamine on selle püsiv halvatus või muu püsiv tegevusetusseisund. KEHALINE VÄÄRKOHTLEMINE Eeldab teise inimese tervise kahjustamist, löömist, peksmist, valu tekitamist.
Kõige olulisemaks peetakse tõetruudust ja elulisust. J. Smuul oli Kirjanike Liidu esimees. Tema I luuletus ilmus 1943. Intensiivne värsilooming kestis 1950ndateni ja arenes paralleelselt lüürilises ja lüroeepilises suunas, sageli mõlemate algete ühte sulades. Ta oli sõjajärgse poeemi silmapaistev viljeleja. Tema loomingus ilmnesid žanri võimalused ja ajastuomased nõrkused, esmajoones sotsiaalsete probleemide tendentslikult moonutav käsitlus ja Stalini kultus. Lüürilisemates eneseavaldustes alustas Smuul sõjaaegsete elamuste värsistamist, hakkas aga varsti võimu nõuetele vastavalt kujutama inimteadvuse ja inimsuhete muutumist, endise elusüsteemi ja kaasaja vastandlikkust, tööd ja rahu eest peetavat võitlust. Vormikvaliteetide suhtes muretu, mistõttu pääses mõjule rahvaliku, konkreetse ja pildirikka luulekeelega ning sundimatu huumoriga. Rannaloodus ja merepildid on tema
.. 2011). 2.3 Naistarbija rõivastumis-, jumestamis- ja soenguharjumused 20. sajandil Täiusliku garderoobi loomisel on heaks aluseks tervikvisioon – pisut mõtisklust teemal, milliseid iseenda elustiili- ja üldiseid kultuurinõudeid peaks arvestama. Nii õnnestub vältida juhuslikkust, samuti liigseid kulutusi (Makina, Kuldma 2006: 11). 1990ndate aastate alguses oli S – figuur populaarsuse tipul, 1998. aastal tutvustas moelooja Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett lõpuks viimsele teekonnale. Uue siluetiga kaasnesid ka uued mustrid ja värvid ning moemaailma jaoks oli toimunud lõplik pööre (Mulvey, Richards 1998: 34). 20 Alates 1920ndate aastate keskpaigast muutusid õrnema soo seelikud tunduvalt lühemaks (Vära, Tannberg, Pajur 2004: 81). Sajandialguse keerukas rõivamood asendus lihtsa geomeetrilise joonega. Erinevalt varasemast ei rõhutatud naiste riietuses enam naiselikkust