Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esineb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja lämmastik (N2). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõ...
PROTSENTARVUTUS % · 100% LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI Lahuse protsendiline kontsentratsioon: % · 100% ehk % · 100% W% - lahustunud aine protsendiline sisaldus lahuses m mass MOLAARSUS Molaarse kontsentratsioni kaudu väljendadakse lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (liitris) lahuses. Lahuse molaarne kontsentratsioon: MC lahuse mola...
Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal Reaktsioonivõrrand näitab reageerivate ainete suhteid moolides. Kordaja on moolide arv. Kui kordajat ei ole, on moolide arv=1 Lahenduseks vajalik: lõpeta reaktsioonivõrrand, tasakaalusta! Näide 1- tekstist andmed moolides Mitu mooli hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks? 1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (2 mooli ja x mooli) 2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Koosta ristkorrutis ja lahenda 2 mooli x mooli 4Fe+3O2->2 Fe2O3 X=2 mol•3 mol : 4mol 4mooli 3 mooli Näide 2- tekstist andmed liitrites vm ruumalaühikutes gaasidel Mitu liitrit hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks? 1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (2 mooli ja xliitrit) 2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Gaasile, mille küsimuse ühikuks oli liiter, märgi moolide...
Keemia aluste (praktikum) mõistete vastused Lahus-kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahusti-mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi; 60% etanooli+ 40% atsetooni lahustiks etanool; 98 % väävelhappelahus- lahustiks vesi. Lahustunud aine- kui üks lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Küllastumata lahus- lahus, mille ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. Küllastunud lahus- lahus, mis sis. antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Üleküllastunud lahus- aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Massiprotsent (C%) näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Ühik: protsent. Molaarsus (CM) näitab lahustunud ai...
Sissejuhatus Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse kokkuleppelisel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15K (0C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada nn standardtingimusi: temperatuur 273,15K (0C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Normaaltingimustel: Standardtingimustel: Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle'i seadus: Charles'i seadus: Kaks eelmist kombineerides saab: Ühe mooli gaasilise aine korral: 2 R- universaalne gaasi konstant; R=8,314 J/mol·K Clapeyroni võrrand: Difusioon on aine osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib konsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi...
Küsimused: *Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Süsinikdioksiidi saamiseks pannaks keskmisse nõusse (aparaat koosneb kolmest klaasnõust) lubjakivitükikesi. HCl valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse, Puutudes kokku lubjakiviga, algab süsinikdioksiidi eraldumine CaCO3 + 2HCl CaCl2 + CO2 + H2O Tekkiv süsinikdioksiid väljub kraani kaudu. Kui kraan sulgeda, siis sdo rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. (Puhta süsinik- Dioksiidi saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus.) Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside...
Keemia Ülesannete töö! Näide1: Mitu grammi 2% Na2SO4 reageerib 30 grammi 5% BaCl2-ga? 1. Kirjutad välja võrrandi.(Ma ei tea, kas ta järeltöös annab need ette) 2. Kirjuta valemite peale teadaolevad andmed. 3. Kirjuta alla teadaolev moolide arv. 4. Kuna BaCl2 on antud kaks asja (protsent kui ka mass), siis saab sellest alustada. Seega arvuta BaCl2 uus mass. 5. Leia BaCl2 uus moolide arv. Selle jaoks on sul vaja ka BaCl2 molaarmassi ehk suurt M-i. 6. Kirjuta BaCl2 moolid BaCl2 alla ja leia risttehtega Na2SO4 moolide arv. 7. Leia Na2SO4 mass. Selleks on sul vaja ka H2SO4 molaarmassi. 8. Leia Na2SO4 2% mass. mg? P=2% 30g P=5% 1. Na2SO4 + BaCl2 = 2NaCl + BaSO4 1 mol 1 mol n=0.007mol 0.007 mol 4. m(BaCl2)= m(teadaolev) x P / 100 = 30 x 5 / 100 = 1.5 g. 5. n(BaCl2)= m/M= 1.5 / 208 = 0.007 mol. M(BaCl2)= 137+35.5 x 2 = 208 g/mol 7. m(Na2SO4)= n x M = 0.007 x 142 = 0.994g M(Na2SO4)=23 x...
Laboratoorne töö nr.1 Süsinikdioksiid molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks on gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Eksperimentaalse töö käigus tuli leida süsinikdioksiidi molaarmass kolmel viisil: · Gaasi suhtelise tiheduse valemi abil. · Moolide arvu kaudu (V0CO n CO M CO). · Kasutades Clapeyroni võrrandit. Sissejuhatus: Õhumaht kolvis normaaltingimustel: Mass: Gaasi absoluutne tihedus: Gaasi suhteline tihedus: Suhteline tihedus õhu suhtes: Suhteline viga: Moolide arv, kui V0 on gaasimaht kas normaal- või standardtingimustel. Moolide arv: Clapeyroni võrrand: R universaalne gaasikonstant = 8,314 J/mol*K Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: ...
Sissejuhatus: Massiprotsent (C%) näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses Molaarne kontsentratsioon (CM) näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses Molaalsus (Cm) näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis Moolimurd (CX) näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse Kontsentratsiooni arvutamise valem: V y∙C y С x= ; x – aine, mille kontsentratsioon otsime tiitrimiusega, y – tilkudega lisatav Vx aine Esimene katse Töö ülesande: Määrata NaCl kotsentratsiooni liiva ja soola segus. Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Tehnilised kaalud, 250 ml mensuur, areomeeter,...
TTÜ Keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus. 1. Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. 2. Sissejuhatus definitsioonid ja valemid Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus aine omadus l...
LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Kasutusel on erinevad ideaalgaaside seadused ja nende abil leitakse süsinikdioksiidi molaarmass. Leida tuleb CO2 tihedus kolvis normaaltingimustel kasutades gaaside absoluutse tiheduse (1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel) valemit: M gaas [ g / mol ] ° = g / dm 3 [ 3 22,4 dm / mol ] Leida tuleb gaasi maht normaaltingimustel (normaaltingimused: temperatuur = 273,15K, rõhk = 101325 Pa), (Abiks: Boyle'i seadus. Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga, Charles'i seadus. Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga) PVT ° V°= P°T Leitud mahu ja tiheduse ab...
LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus: Kasutusel on erinevad seadused lahuste kohta ning nende abil leitakse soola mass lahuses (Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.) ja protsent soola-liiva segus. Soola-liiva segu segatakse veega. Sool on vees lahustuv (Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis), liiv vees ei lahustu. Areomeetriga saab mõõta lahuse tiheduse. Leian tabelist, mis näitab lahuse tiheduse sõltuvust NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses temperatuuril 20 °C, lähedased tihedused ja massiprotsendid. Arvutatakse otsitav massiprotsent (massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas ...
Mool on aineosakeste loendusühik: 1 mool sisaldab 6,02 x 1023. Mooli tähis on n ja ühik mol. Avogadro arv võrdub alati 6,02 x 1023 ja selle tähis on NA . Molaarmass on ühe mooli osakeste mass (grammides), tähis on M ja ühik g/mol. Aine molaarmassi arvutatakse nii, et võetakse iga aine aatommass ja liidetakse kokku, nt M(CO2) = 44g/mol (12+16x2). Molaarruumala on normaaltingimustes Vm = 22.4 dm3/mol. Järgmised valemid on abiks arvutamisel moole, molekulide arvu, massi või ruumala. n = N/NA n = moolide arv N = molekulide arv NA = Avogadro arv (6,02 x 1023) n = m/M n = moolide arv m = aine mass M = molaarruumala n = V/Vm n = moolide arv V = aine ruumala Vm = molaarruumala
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: Ideaalgaaside seadused töö nr. 1 Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoorne töö 1 Ideaalgaaside seadused Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused – lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti – mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaat...
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõgul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust ( aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.). Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lah...
1 km = 103 m = 104 dm = 105 cm = 106 mm = 109 m = 1012 nm = 1013 1 m = 10 dm = 102 cm = 103 mm = 106 m = 109 nm = 1010 1 dm = 10 cm = 102 mm = 105 m = 108 nm = 109 1 cm = 10 mm = 104 m = 107 nm = 108 1 mm = 103 m = 106 nm = 107 1 m = 103 nm = 104 1 nm = 10 1 = 10-1 nm = 10-4 m = 10-7 mm = 10-8 cm = 10-9 dm = 10-10 m = 10-13 km 1 nm = 10-3 m = 10-6 mm = 10-7 cm = 10-8 dm = 10-9 m = 10-12 km 1 m = 10-3 mm = 10-4 cm = 10-5 dm = 10-6 m = 10-9 km 1 mm = 10-1 cm = 10-2 dm = 10-3 m = 10-6 km 1 cm = 10-1 dm = 10-2 m = 10-5 km 1 dm = 10-1 m = 10-4 km 1 m = 10-3 km 1 km2 = 106 m2 = 108 dm2 = 1010 cm2 = 1012 mm2 = 1018 µm2 = 1024 nm2 = 1026 2 1 m2 = 102 dm2 = 104 cm2 = 106 mm2 = 1012 µm2 = 1018 nm2 = 1020 2 1 dm2 = 102 cm2 = 104 mm2 = 1010 µm2 = 1016 nm2 = 1018 2 1 cm2 = 102 mm2 = 108 µm2 = 1014 nm2 = 1016 2 1 mm2 = 106 µm2 = 1012 nm2 = 1014 2 1 µm2 = 106 nm2 = 108 2 1 nm2 = 102 2 1 2 = 10-2 nm2 = 10-8 µm2 = 10-14 mm2 = 10-16 cm2 = 10-18 ...
Keemia aluste praktikum Mõisted ja teooria küsimused I.Ideaalgaaside seadused Mool on ainehulk, mis sisaldab 6,02·1023 ühesugust osakest. Molaarmass (M, g/mol) on ühe mooli aine molekulide (aatomite,ühe mooli ioonide) mass grammides. Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korrla aatomeid). Daltoni seadus. Keemileselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga, Osarõhk on rõhk, mis avaldaks gaas, kui teise gaase segus pooleks. Püld = p1 + p 2 + ... = p i pi = Püld X i X i -vastava gaasi moolimurd segus Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (P,V, T) . GST on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem m M D= 1 = 1...
Arvutused 1. HCl-ga sisse viidud vee hulga leidmine a) Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulga leidmine (Antud juhul NaOH normaalne kontsentratsioon loetud võrdseks molaarse kontsentratsiooniga: c N , NaOH = c M , NaOH ) n c M , NaOH = NaOH n NaOH = c M , NaOH Vlahus = 0,5028 0,0272 = 0,0137 mol Vlahus b) HCl massi leidmine Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulk võetud võrdseks lahuses g leidunud HCl moolide hulgaga n NaOH = n HCl ja HCl molaarmass M HCl = 36,5 mol m HCl = M HCl n HCl = 36,5 0,013676 = 0,499 g c) 5ml 3N HCl lahuse massist lahuses leidunud HCl massi lahutamine mvesi = mlahus - m HCl = 5,227 - 0,49918 = 4,728 g 2. Summaarse vee hulga leidmine grammides lahuses nr ...
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Tahke lahuse vamistamine, aine kontsentratsiooni määramine tihedause kaudu, erineva lahustuvusega ainete eraldamine segust. Sissejuhatus Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses C%= Lahuse masssi ja mahu seob tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi = Lahustunud aine massi leidmine: Aine protsendiline sisaldus lahuses: C%= Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Normaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine grammekvivaltentide arvu ühes liitris lahuses Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: Lahuste valmistamine, konsentratsiooni määramine 2 Õpperühm: Teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Viia Lepane 30.09.2013 28.10.2013 SISSEJUHATUS Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhu...
Eksperimentaalne töö nr 1 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada lahuseid tahketest ainetest, määrata konsentratsiooni tiheduse kaudu, eraldada aine segust, kasutades erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. See jaguneb tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustuvuseks nimetetakse aine omadust lahustuda mingis lahustis. Lahuseid jagatakse ka küllastunud, küllastumata ja üleküllastunud lahusteks. Lahustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine lahustumisel teatud koguses lahustis. Gaaside lahustuvus temperatuuri tõusuga väheneb ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus: Gaasi lahustuvus vedeli...
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi Lahustunud aine massi leidmiseks saab tuletada seose Molaarne kontsentratsioon (CM) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes dm 3 (ühes liitris) lahuses. Lahustunud aine massi saab leida Molaalsus (Cm) Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis Moolimurd (CX) Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 8f Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.2012 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Sulgesin kolvi kiiresti ...
Tallinna Tehnikaülikool TTÜ keemiainstituut Orgaanilise keemia õppetool Laboratoorse töö protokoll ATSETANILIID LÄHTUDES ANILIINIST Õppejõud: Marju Laasik Töö teostatud: 9., 10., 23.04.2013 Tallinn 2013 Sisukord 1.KIRJANDUSLIK OSA.............................................................................................. 3 1.1.Sissejuhatus.................................................................................................. 3 1.2.Reaktsioonid, mehhanismid..........................................................................5 1.2.1.Aniliini saamine....................................................................................... 5 1.2.2.Atsetaniliidi saamine............................................................................... 5 1.3.Kasutatavad ained ja meetodid.......
Sissejuhatus Tahkete ainete segude analüüsil on sageli sobivaks meetodiks vedelikes lahustuva(te) komponentide väljalahustamine. Seejuures määratakse kas komponentide sisaldus vedelas lahuses või määratakse vedelikes lahustumatute ainete kogus. Nii näiteks määratakse toiduainetes jt. materjalides rasvu viimaste väljalahustamises (ekstraheerimises) vastavate lahustitega (dietüüleeter, bensiin jne). Asfaltbetoonis (must teekate) ning paljudes katusekatte materjalides määratakse bituumeni sisaldus viimase väljalahustumisega bensiinis. Analoogselt käesoleva tööga saab määrata soola sisaldust tänavate ja teede “soolatamise” segudes lume- ja jäätõrjeks. Erinevus on ainult selles, et käesolevas töös määratakse NaCl sisaldus moodustunud vesilahuses, soolatamissegudes tuleb aga määrata vees lahustumatu osa kogus. Põhjuseks on see, et NaCl sisaldus määratakse moodustunud lahuse tiheduse järgi, mida ei saa aga kasutada soolatamissegude korral (kva...
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kontsetratsiooni väljendamiseks kasutatakse järgmiseid suurusi: Molaalsus (lahustatud aine hulk moolides ühe kilogrammi lahusti kohta). Molaarne kontsetratsioon (lahustatud aine moolide arv ühes lahuse ruumalaühikus). Moolimurd (lahustatud aine moolide arvu suhe lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse). Massiprotsent (näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses) Normaalsus (lahustunud aine ekvivalentide arv ühes liitris lahuses) ppm ...
Laboratoorne töö 1 Töö ülesanne süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine Sissejuhatus Ideaalgaas-oletatav gaas, mille molekulidel puudub ruumala, on ainult punktmass ning molekulide vahel puuduvad vastasmõjud. Gaasi mahu arvutamine normaaltingimustel: temperatuur (t°): 273,15 K (0°C) õhurõhk (P): 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg Gaasi mahu arvutamine standardtingimustel: temperatuur:(t°): 273,15 K (0°C) õhurõhk (P): 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule või aatomeid (väärisgaasid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm= 22,4 dm3/mol, siis standardtingimustel 101 325 Vm= 22,4·-------...
1. Sissejuhatus. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites. Gaaside lahustuvus Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus. Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal CM k h p kus, 1.1 CM – gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p – gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Lahuste kontsentratsioon Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsioon...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 8f Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.02.2015 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H2O Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5060n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n...
KORDAMISKÜSIMUSED 10.KL. KEEMILISED REAKTSIOONID (õpik lk.68-98) 1. Selgita mõisted: aktiveerimisenergia, keemiline reaktsioon, eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon. 2. Miks vahel keemilises reaktsioonis reaktsioonisegu soojeneb, vahel jahtub? Selgita keem. sidemete tekke ja katkemisega. 3. Soojusefekt ühinemis- ja lagunemisreaktsioonides. 4. Mida näitab keemilise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas on võimalik keemilise reaktsiooni kiirust muuta? Põhjenda. 6. Mis on katalüsaator, katalüüs, inhibiitor, ensüüm? Mis põhimõttel katalüsaator reaktsiooni kiirendab? 7. Mis on pöörduv reaktsioon? Mis on keemiline tasakaal? Näide võrrandina. 8. Kus on tasakaal kasulik? 9. Le Chatelier printsiip. Milliseid tingimusi muutes võib muuta keemilist tasakaalu? 10. Kuidas muutub tasakaal, muutes temperatuuri, rõhku, lähteainete või saaduste kontsentratsiooni? 11. Ülesanded reaktsiooni kiiruse ja muutmisega tasakaalu nihutamisega....
1. Sissejuhatus. Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 Vm 22,4dm 3 / mol mooli gaasi maht ehk molaarruumala , siis standardtingimustel ...
FK laboratoorne töö nr.8 (lahus nr.5) ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka aCH 3COOH aC2 H 2OH xCH 3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, γi - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH 3COOC2 H 5 x H 2O ...
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustu...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: Süsinikdioksiidi molaarmassi töö nr. 1 määramine. Laboratoorne Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi töö nr. 2 mahu järgi. Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja (072545) KATB -11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll 02.10.07 esitatud: arvestatud: 5 nädal VII-439 Ekspermentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö ülesanne ja eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Leida molaarmass süsinikdioksiidi ko...
Süsinikdiokssidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis. Leida tuli seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel. Leida tuli ka gaasilise aine molaarmassi, kasutades kolme erinevat meetodit, nendeks olid molaarmassi leidmine kasutades gaasi suhtelise tiheduse võrrandit, moolide arvu ja Clapeyroni võrrandit. Sissejuhatus Gaasi suhteline tihedus: m1 M 1 D= = m2 M 2 Gaasi absoluutne tihedus: g mol dm3 /¿ ¿ Vm¿ (¿¿ mol) M gaas ¿ ρ0=¿ Mass: m=ρ0 ∙V 0 Moolide arv: 0 3 ...
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesandeks on laboratooriumis gaaside saamine. Samuti õppida tundma seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ning rõhu vahel. Eesmärk on leida gaasilise aine molaarmass, kasutades eelmainitud seoseid gaasiliste ainete omaduste vahel. Sissejuhatus Õhu mahu arvutamiseks (CO2) kolvis normaaltingimusel (V0) kasutatakse valemit: 0 PV T 0 V = 0 PT Gaaside tiheduse valem: g M gaas [ ] 0 mol ρ= 3 dm 22,4 [ ] mol Õhu mass: mõhk = ρ0 õhk ⋅ V0 Suhteline tihedus: m1 D= m2 Katse süstemaatiline viga, kus 44 g/mol on CO2 tegelik molaarmass: g E A =M −44,0 mol Katse suhteline viga: ¿ M ...
Analüütilise keemia näidisülesanded 2013 1. Mitu grammi 50 massi%-list NaOH (molaarmass 40 g/mol) lahust tuleb lahjendada 1 liitrises mõõtkolvis, et valmistada 0.10 M NaOH lahus. Lahendus: 1 liitri 0.1M NaOH lahuse valmistamiseks kulub 0.1 mooli NaOH: Nüüd arvutame, millises koguses 50 massi% NaOH sisaldub 0.1 mooli NaOH. Teisendame moolid grammideks 0.1 × 40 = 4.0 g, seega me vajame 4.0 grammi NaOH. Kui 4.0 g moodustab 50% kogu alglahuse massist, siis kogulahuse mass on 4.0 × 100 / 50=8.0 g Vastus: 8.0 g. 2. Mitu milliliitrit 21.6massi%-list Na2CO3 lahust (tihedusega 1.019g/ml) ja 0.10 M Na2CO3 lahust (tihedus 1 g/ml) on vaja kokku segada, et saada 500 ml 0.50 M Na2CO3 lahus (tihedus 1 g/ml) (segunemisel vesilahuste ruumalad ei vähene) Lahendus: Teisendame kõik kontsentr...
Mõisted Mool – ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm) Molaarmass – ühe mooli aine molekulide mass grammides Avogadro seadus – kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Daltoni seadus – keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus Suhteline tihedus - ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V,P,T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Ideaalgaaside seadused Boyle’i – Mariotte’i seadus – konstantsel temperatuuril on kindla kogus egaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV=const Gay – Lussac’i seadus – konstantsel rhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temp...
LAHUSED lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. lahus = lahus + lahustunud aine. lahusti aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral vesi. tõeline lahus lahus, milles lahustunud aine on jaotunud molekulideks / aatomiteks / ioonideks. termodünaamiliselt püsivad süsteemid. d(osake) < 2 nm. kolloidlahus lahus, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad: d(osake) ~ 2-200 nm. need osakesed on tekkinud paljude molekulide / aatomite liitumisel ning on suhteliselt ebapüsivad. dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines. süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv, võib esineda hägu, sade, värvuse muutus. lahust iseloomustavad suurused massiprotsent komponendi massiühikute arv terviku 100 massiühikus. molaarne kontsentratsioon...
11.02.2018 Keskkonnaprobleemid Eestis Keskkonnaprobleemide põhjused · põlevkivi kaevandamine ning põletamine; · inimpopulatsiooni suurenemine; · liigne metsade raie; · inimkonna soovide suurenemine; · õhusaastumine saasteallikatest (transport); · tehnoloogiline areng; · veereostus; · looduslikud protsessid. 1 2 Keskkonnaprobleemid Eestis Energeetika ...
Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Tähised, ühikud, valemid Aine hulk n Aine hulk väljendab osakeste arvu Aine hulga ühik on mool Üks mool = 6,02 · 1023 osakest Avogadro arv NA = 6,021· 1023 mol N n= NA kus N – osakeste arv Molaarmass M Molaarmass M on ühe mooli aineosakeste mass g Kui molaarmassi ühik on mol , siis on molaarmass arvuliselt võrdne molekulmassiga (või aatommassiga) M(H2O) = 2·1 + 16 = 18 g mol n= m M Molaarruumala Vm Molaarruumala Vm on ühe mooli aineosakeste ruumala Ühesugustes tingimustes sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad võrdse arvu molekule Normaaltingimused (nt.) t = 0oC ja p = 1 atm Gaaside molaarruumala (nt.) dm 3 Vm = 22,4 mol V V n= = Vm 22,4 Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Reaktsioonivõrrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate ain...
1. Mool - aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 1023 aineosakest. (n, mol) 2. Molaarmass - ühe mooli ainemass grammides. (M, g/mol) 3. Molaarruumala - suurus, mis on arvuliselt võrdne ühe mooli selle aine osakeste ruumalaga.(Vm, n = V / Vm) gaaside puhul Vm=22,4 dm3/mol 4. Keemiline reaktsioon - protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete moodustumise ja/või katkemise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet. 5. Reaktsioonivõrrand - keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. Reaktsioonivõrrandi koefitsendid näitavad molekulide arvu. n=m/M n - moolide arv - mol m - aine mass - g M - molaarmass - g/mol n=V/Vm V - ruumala - dm3 Vm - molaarruumala - dm3/mol n=N/NA N - aineosakeste arv NA - avogadro arv - ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoorne töö nr. 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Tõelised lahused lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest ...
Eksperimentaalne töö 1: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Töö käigus arvutatakse süsinikdioksiidi molaarmass mõõtmistulemuste kaudu. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: baromeeter, termomeeter, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder Töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb Kemikaalid: vesi, õhk, CO2 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: kolvis oleva gaasi kaalumine ja selle järgi arvutuste tegemine. Metoodika: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud u 300 ml kuiv kolb. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmis...
1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. vastavalt pöörlemissuunale. Kaks arvulist väärtust 1/2; +1/2. kirjutamisel nurk sulgudesse. Kui sisesfäär annab positiivset 1.1 Massi jäävuse seadus suletud süsteemi mass ei sõltu Aatomite eletronkihtidemahutavust iseloomustab: laengut on ta kompleks katioon, negatiivse laenguga, kompleks toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum peab elekt...
Atmosfääri tähtsus KAITSEKIHT soojusbilanss,kliima,eluvormid,CO2 fotosüntees,O2 hingamine/oksüdatsioon,N2 - lämmastiku allikas .VEERINGE SAASTAMINE muutused atmosfääri koostises,saasteainete levik õhu kaudu Õhukeemia eripära Päikesekiirgus h fotokeemilised reaktsioonid_ Reaktsioonide mehhanismid ahelreaktsioonid Kõige tähtsam radikaal OH . Molekulid Aatomid+ h=ergastatud osakesed,radikaalid,ioonid.Saasteained õhus=1)Looduslikud allikad2)Antropogeensed allikad..Gaasilised saasteained=Aerosoolid õhusaerosool - pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk pihustatud faasiks vedeliku tilgad või tahked osakesed(1 nm...0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev päritolu: kivimitest ja pinnasest, vulkaanidest; mereveest; kütuste ja jäätmete põlemisprotsessidest, tööstusest, ehitusest.Sudu 1)redutseeriv sudu ehk Londoni sudu=Tahm,niiskus,SO2...Suits+udu=sudu 2) Fotokeemiline ehk oksüdeeriv sudu ehk Los Angeles´i sudu=UV,NOx,O3, ...
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises ...
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises ...
KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL Martin Saar GAG 2007 1. REAKTSIOONI TÜÜBID · ÜHINEMISREAKTSIOON 2 Mg + O2 2 MgO Na2O + H2O 2 NaOH · LAGUNEMISREAKTSIOON Ca(OH)2 CaO + H2O CaCO3 CaO + CO2 · ASENDUSREAKTSIOON 2 Na + 2 HCl 2 NaCl + H2 · VAHETUSREAKTSIOON NaOH + HCl NaCl + H2O 2. ENERGIA REAKTSIOONIS · EKSOTERMILINE Energia eraldub, H < 0 Tavaliselt ühinemisreaktsioonid · (Lahustumisel: hüdraatumine ehk aineosakeste seostumine vee molekulidega (sidemete teke)) · ENDOTERMILINE Energia neeldub, H > 0 Tavaliselt lagunemisreaktsioonid · (Lahustumisel: kristallivõre lõhkumine (sidemete katkemine)) 3. REAKTSIOONI KIIRUS · Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). mol/dm3s Reaktsiooni kiiruse kasvu põhjustavad tegurid: · Tem...
annaabi.ee 
