Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad need keskkõrva. Tigu-sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid-aitavad tasakaalu hoida. Kuulmislävi-väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Mõik-kotikujulised moodustised, mis on karvastega kaetud meelerakud. Maitsmispung-keelenäsade otsas paiknevad pisikesed moodustised. Haisterakk-ninaõõne ülaosas paiknevad rakud. Retseptor-maitsmispungadel olevad tunderakud. Ainevahetus-kõik organismis toimuvad keemilised muutused. Toitained-toidu koostis osad. Toiduained-inimtoit. Kalorsus-toidu energeetiline väärtus. Energiavahetuse kasutegur-vabanev energia, mida organism suudab kasutada. Ensüümid-eriliste omadustega valgud,mis kindlustavad organismis keemiliste
12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? 13. Pagaripärm paljuneb mittesuguliselt ......... teel. 14. Lagundab makromolekule. 15. Loomarakkudes on neid kuni kümmekond, taimerakus võib aga arv ulatuda mõnesajani. Avastati 1898. a. 16. Puravik on ....... . 17. Inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, närvi- ja ........kude 18. Eukarüoot 19. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. 20. Kloroplastis leiduvad kotjad moodustised. 1. Maad ümbritsev elu sisaldav kiht BIOSFÄÄR 2. Tuuma poolvedel sisu KARÜOPLASMA 3. Varustab rakku energiaga MITOKONDER 4. Ainult sellel on olemas nii vakuool, plastiidid kui ka rakukest TAIMERAKK 5. Seeneniidistik MÜTSEEL 6. Rohelise värvusega plastiid KLOROPLAST 7. Kes avastas imetaja munaraku? KARL ERNST VON BAER 8. Organell, mis avastati 1953. a. Pannakse kokku tuumakeses RIBOSOOM 9. Väikseim üherakuline organism MÜKOPLASMA 10
Korkkoel puuduvad poorid, et säiliks gaasivahetus moodustuvad korkkoesse spetsiaalsed avad-lõved ning need asendavad õhulõhesid. lisaks korgile areneb osal puudel teinegi kaitsekiht-korp, mis koosneb samuti surnud rakkudest. transportfunktsioon- taimedel puudub vereringe, seda asendab juhtkude. selle osad-trahheed ja trahheiidid- on moodustunud rakukestadest. omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist liikumist. plastiidid: kloroplastid (roheline pigment klorofüll, vajalik fotosünteesiks), kromoplastid(karotinoidid annavad taimede viljale punase, oranzi või kollase värvuse) ja leukoplastid ( värvusetud, säilitavad varuaineid nt kartumugulate tärklisevaru). Kloroplast on ehituselt sarnane mitokondriga. ta on ümbritsetud kahe membraaniga
sidekoelise kopsukelmega kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml) see kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsusisest rõhku Kopsualveoolid Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised (0,1-0,3mm) alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel Rakuhingamine hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega gaasidevahetus kudede ja vere vahel sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ning selle käigus vabaneb energia. Hingamine Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele.
ebasoodsatele kliimateguritele.Oluline roll on puitunud varte välispinnal moodustunud kokrkoel , mille rakkudes on tsütoplasma koos organellidega hävinud . Tüve sisemuses gaasivahetuse võimaldamiseks on korkkoes avad- lõved. 3. Transportfunktsioon - Vereringe asemel on taimedel juhtkude , mille osad trahheed ja trahheiidid on moodustunud rakukestadest. otsmised kestad on lagunenud ja tekkinud pikad torujad moodustised , mis ühendavad taime kõiki organeid. Plastiidide ehitus ja ülesanded. Plastiidid on kahemembraabsed ovaalsed organellid , mis annavad taimeosadele erineva värvuse.Plastiide on kolm rühma. 1. Kloroplastid - sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. Ümbritsetud kahe membraaniga , sisemuses paiknevad kotjad moodustised-lamellid , mille membraanides on klorofülli molekulid. Kloroplastides toimub fotosüntees. 2
Korkkoel puuduvad poorid, et säiliks gaasivahetus moodustuvad korkkoesse spetsiaalsed avad-lõved ning need asendavad õhulõhesid. lisaks korgile areneb osal puudel teinegi kaitsekiht-korp, mis koosneb samuti surnud rakkudest. transportfunktsioon- taimedel puudub vereringe, seda asendab juhtkude. selle osad-trahheed ja trahheiidid- on moodustunud rakukestadest. omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist liikumist. plastiidd: kloroplastid (roheline pigment klorofüll, vajalik fotosünteesiks), kromoplastid(karotinoidid annavad taimede viljale punase, oranzi või kollase värvuse) ja leukoplastid ( värvusetud, säilitavad varuaineid nt kartumugulate tärklisevaru). Kloroplast on ehituselt sarnane mitokondriga. ta on ümbritsetud kahe membraaniga. kloroplasti isemuses
Paljunemisviisideks on: · Vegetatiivne paljunemine on mittesugulise paljunemise viis, kus uus organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks bakterite pooldumine, pärmseente või hüdra pungumine,areng vaneorganismi osast, nt õistaim võsust. · Eoselisel paljunumisel saab uss organism alguse eosest ehk spoorist. Need on haploidse ehk ühekordse kromosoomistikuga üherakulised moodustised, mis tekivad meioosi teel. Eoseline paljunemine on iseloomulik sammaldele, sõnajalgadele ja seentel. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Taimed paljunevad samuti suguliselt, näiteks valmivad õistaimede tolmukates isassugurakud, emakas emassugurakud. Sugulise paljunemise erandvormiks on partenogenees , see tähendab isendi arengut viljastamata sugurakust (osadel putukatel)
Viirus võib jääda rakkudesse pikaks ajaks, kuni tekivad haiguse arenguks soodsad tingimused Enamasti tabab papilloomviirus suguelundeid, aga ka suuõõnt, kõri ning nahka kätel ja jalgadel Tagajärjed: Eriti oluline osa on inimese immuunsüsteemi muutusel Tavaliselt on papilloomviiruste mõjul tekkinud koemuutused healoomulised Teatud papilloomviiruse tüübid suurendavad riski pahaloomuliste kasvajate tekkeks Kondüloomid Näsataolised või käsnjad moodustised Kondüloomid võivad põhjustada kihelust ja valu Kondüloome on võimalik diagnoosida juba läbivaatuse käigus Kondüloome suguelundeil saab ravida paiksete ravimitega Turvaseksi järgimine on üks kindlamaid võimalusi mistahes sugulisel teel levivast haigusest hoidumisel. Kasutatud kirjandus www.emakas.ee www.med24.ee www.kliinik.ee www.derma.ee www.hpv.ee Täname tähelepanu eest
jälgimisele. Juhul kui lõikejooned ei ole korras, s.t leitakse düsplastilisi rakke või kui muutused on emakakaelakanali limaskestas, tuleb minna järgmisesse ravietappi ja selleks on emaka eemaldamine, kas laparoskoopiliselt või avatud kõhuõõne lõikusega. Kui munasarjad on haiguslike muutusteta, võib need noorel naisel alles jätta (Tartu Ülikooli Kliinikum, Hematoloogia-onkoloogia kliinikum 2010). 5.KONDÜLOOMID Kondüloomid on käsnjad moodustised, mida põhjustab inimese papilloomviirus. Kondüloomid võivad põhjustada kihelust ja valu. Papilloomviirus mõjutab inimese epiteelkoerakke, mille tagajärjel tekib rakkudes kasvajataoline vohang. Enamasti tabab papilloomviirus suguelundeid (välissuguelundeid, naisel ka tuppe ja emakakaela), aga ka suuõõnt, kõri ning nahka kätel ja jalgadel. Nakatumine toimub otsese kontakti kaudu. Võib juhtuda, et viirus jääb rakkudesse pikaks ajaks ootele seniks, kuni tekivad haiguse arenguks
Kõrv on nii kuulmis-kui tasakaaluelund. Väliskõrv: mood. kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest, väline kuulmekäik. Lest püüab helilaineid, koondab kuulmekäiku need. Kuulmekäik: kõver toru (2,5 cm), lõpeb trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid jõuavad trummikilele, panevad võnkuma, sealt helid edasi keskkõrva. Keskkõrva: mood. õhuga täidetud trummi- õõs, milles on kolme seotud kuulmeluud: vasar, alasi, jalus. Need annavad trummika võnked edasi sisekõrva. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühenduses keskmise- alasiga. Jalus pisim, 3mm. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub membraanile, mille taga sisekõrv algab. Kuulmetõri: avaneb neelu, selle kaudu on keskkõrv üh. välisõhuga. Tavaliselt suletud, avaneb neelates. Sisekõrv: paikneb kolju sees, seal pole õhku, koosneb kahest osast: tigu- kindlustab heliaistingu, on luustunud spiraal, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on 11 membraaniga eraldatud. Alu...
Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres Meremuda maardlad Nafta ja maagaas (Poola, Leedu) Energeetilised maavarad Nafta ja maagaasi merealune varu moodustab 60–70% kogu maailma varust. ekspluateeritakse enamasti neid, kus vee sügavus on alla 200 m. Tähtis naftapiirkond on ka Venezuela laht, samuti Mehhiko ja Guinea laht ning eriti Põhjameri. Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht (60%) Norra: Gaasiekspordija – 2, nafta – 7 1/3 eelarvest 140 inimest Olulised tehnoloogiad Arktika: 90 miljardit barrelit naftat, umbes 1700 triljonit kuupjalga maagaasi ja 44 miljardit barrelit Kivisüsi Merealuseid kivisöe leiukohad – 100, toodetakse – 70 Jaapan (30%) UK (10%), Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Mineraalsed maavarad ...
5. Kuidas tekib osaline ja täielik päikesevarjutus? Joonis 6. Kuidas tekib osaline ja täielik kuuvarjutus? Joonis 7. Sõnasta Kepleri seadused 8. Missuguseid pikkusühikuid kasutatakse kosmoloogias ja kuidas on nad defineeritud? 9. Kuidas liiguvad komeedid? 10. Mille poolest erinevad Maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid? Tähed, galaktikad, universum 1. Päike – iseloomustavad suurused, ehitus, päikese pinnal esinevad moodustised, energia tekkimise mehanism 2. Doppleri efekt – milles seisneb, kuidas kasutatakse astronoomias. Punanihe 3. Mis on galaktika, galaktikate jaotamine nende kuju järgi. Galaktikate ruumiline paiknemine. Linnutee galaktika iseloomustus 4. Hertzsprung Russelli diagramm – tähti iseloomustavad suurused graafiku telgedel, tähtede grupid diagrammil 5. Tähti iseloomustavad parameetrid, tähesuurused, nende tähendus 6. Tähtede spektriklassid, mida näitavad
moodustab mingi taime või organi osa. Kude jaotatakse järgmiselt: · Epiteelkude ( kude , mis katab looma kehapinda ja ümbritseb siseorganeid ) · Lihaskude ( kude, mis aitab organismil termoregulatsiooni teostada ja liikuda ) · Sisekude ( kude, mis seob organismi tervikuks, olles ühtlasi kõige levinum kude kehas ) · Närvikude ( kude, mis koosneb närvirakkudest ehk neutronites ning kannab edasi elektrilisi signaale) Organellid on rakus olevad moodustised, mis tagavad raku elu. Rakutuum on raku organell , mis kannab endas DNA molekulide sisaldamise tõttu pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust ja reguleerib rakus toimuvaid protsesse.
Mesopotaamia Kujunemisest Pärsia suurriigini Kujunemine • Mesopotaamia tähendus • Kahe jõe vaheline ala • Tigris ja Eufrat • Viljaka poolkuu ala • Kultuur kujunes välja umbes 5000 e.Kr • Sumerid • Vanim Mesopotaamias elanud rahvas • Ei teata, kuskohast tulid • Sumeri keelt lugeda ei osata • Vallutati nähtavasti semiitide poolt • Leiutasid ratta • Sumeri linnriigid • Esimesed riiklikud moodustised ajaloos • Tähtsamad olid Uruk, Ur ja Kiš • Olid väga sarnased tänastele linnadele • Tähtsamad ehitised keskel • Tänavad • Linnamüür Babüloonia suurriik • Nimetus Babüloni linna järgi • Tekkis umbes 1800 e. Kr • Kuulsaim valitseja Hammurapi • Oli Babüloonia riigi rajaja • Koostas seadustekogu • Antiikaja esimene ja tähtsaim • Sisaldas mitmeid olulisi seadusi • On aluseks tänaste seadustekogude ülesehitusele
MESOPOTAAMIA Mesopotaamia- suur tasandik Eufradi ja Tigirise jõe vahel. Alates 4000 aastat eKr tekkisid Mesopotaamia aladele tekkis ja lagunes palju riiklikud moodustised. Varasematest aastatuhandest võeti üle ehitusstiilid ja ehitustüübid. Tähtsaks peeti niisutuskanalite võrgustike korrashoidu ja nende olemasolu. Vee olmasolu andis riigile kogu tema rikkuse. Mesopotaamias oli tähsaks ehitusmaterjaliks olemasolev savi ja veeti sisse ka teistest riikidest puitu. SAVIKULTUUR- savi oli materjalik nii elamutele kui ka nõudele, kirjutustahvlitele ja skulptuuridele. Ka mütoloogia tugines savile. Tuntuim ehitustüüp on TSIKURAAT
• Depressioon • Krooniline kõhulahtisus • Eesmao atoonia • Libediku nihkumine • Lonkamine • Paralüüsid Suurenenud pindmised lümfisõlmed (Vetnext) Konjunktivaalprolaps (Wiki) POST MORTEM leiud • Organites ja kudedes uudismoodustised, diferentseerunud kasvajad • Põrn ja lümfisõlmed difuusselt suurenenud • Maks suurenenud • Leukoossed kasvajad on hallikaskollase värvusega, lõikepinnad struktuuritud Lümfisõlmede hüpertroofia (Fmv) Kasvajalised moodustised südames. Asuvad tavaliselt emakas, südames, pindmistes lümfisõlmedes ja libedikus (Vetnext) Neoplastiline mass südamelihases – lümfosarkoom Lihainspektsiooni otsus • Lümfosarkoomiga looma korjus läheb hävitamisele • Kui surmajärgselt pole võimalik kliinilise pildi alusel diagnoosi panna, tuleb uurida laboratoorselt • Kui histoloogiline diagnoos on lümfisõlmede hüperplaasia, sobib lihakeha tarbimiseks • Seropositiivse veise liha käitlemisele kitsendusi ei
bronhiks. Täiskasvanu hingetoru on 10-15cm pikkune. Lastel on hingamisteed lühemad, seetõttu ei jõua sissehingatav külm õhk alati piisavalt soojeneda ja võib põhjustada kopsudes haiguslikke nähte. Inimese parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks. Vasak kops on väiksem, sest süda asub sellele kopsule lähemal. Mõlema bronhi väiksema läbimõõduga harud, mis lõpevad kopsusompude e. alveoolidega. Alveoolid on väga väikesed õhuga täidetud mullitaolised moodustised. Need koosnevad vaid ühest rakukihist. Alveoolid on täidetud õhuga ja neid ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatud õhust liigub verre hapnik. Hingamisliigutusi juhib peaajus asuv närvikeskus, mida nim. hingamiskeskuseks. *Sissehingamisel vahelihas tõmbub kokku, roietevahelised lihased tõmbuvad kokku.(hapnik-20,8% süsihappegaas-0,03%) *Väljahingamisel vahelihas lõtvub, roietevahelised lihased lõtvuvad
rakkudest toitaineid ning saadakse seeläbi eluks vajalik energiat. 7. kopsude valdav osa koosneb imepisikestest õhukanalitest ehk bronhioolidest mis lõppevat alveoolitest. 8.alveoolides imentub hapnik(o2)verre ja organismis moodustunud süsihappegaas(co2)liigub verest alveoolitesseja hingatakse välja. Nina kõrvalurked-sisaldavad õhku,ninaõõs on nende kaudu koljuluuga ühendatud;urgete seinad on limaskestaga vooderdatud Alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised,mida ümbritsevad kapillaarid.Kops sisaltab umbes 300 miljonit alveooli.Alveoolites toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel. · Suitsetamine · tubakasuits sisaldab palju kahjulikke aineis:nikotiini,vingugaasi,sinihapet · ammoniaaki,formaldehüüdi jm · Eriti kahjulikuks peetakse bensopüreeni,mis tekitab vähktõbe.Bensopüreen on kantseogeenne (vähktõbe tekitav)aine. · Sutsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda
· Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. · Parem kops jaguneb 3ks ja vasak kops 2ks kopsusagaraks. Kopsutorus hargnevad peenemateks harudeks. Pleuraõõs - Kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsudes rõhku. · Kopsud on kaetud sidekoelise kopsukelmega. · Kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedelikukihiga. Kopsualveoolid - Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised. · Tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid. · Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel ( difusioon ) glükoos+õhk energia+CO2lendabära+vesi · Difusioon aine liigub kõrgema kontsentratsiooniga alalt madalama kontsentratsiooniga alale. Rakuhingamine · Hapniku ja CO2 transport verega. Gaasidevahetus kudede ja vere vahel. · Sisemine e kudede hingamine toimub rakkudes.Rakkudes toimub toitain
Suguhaigused HIV ja AIDS Hiv on viirus, Aids on väljakujunenud haigus. Hiv positiivsel esineb palavikku, kaalulangust, kõhulahtisust ja väsimust. Aidsihaigetel hävineb organismi loomulik kaitsevõime. Hivi saamisest Aidsi keskmise staadiumini kulub keskmiselt 10 aastat. Maailmas elab 36 miljonit Hiv-viiruse kandjat. Kondüloomid Tekitajaks papilloomviirus Nakatumine otsese kontakti teel Sümptomid: näsajad moodustised välissuguelunditel, tupes ja emakakaelal, tekitavad kihelust ja valu Suureneb emakakaelavähi oht Ravi: paikne, kirurgiline või keemiline eemaldamine, külmutusravi vedela lämmastikuga Hepatiit ehk kollatõbi Tekitaja: viirus B hepatitis Nakatumine: sugulisel teel ja vere kaudu Sümptomid: maksakahjustused, väsimus, silmamunade kollasus Ravi: organismi üldiselt tugevdavad ja maksafunktsiooni toetavad ravimid NB! Selle vastu on ka vaktsiin! Genitaalherpes Tekitaja: herpes simplex virus 2
· (Harva elavad need lapsed täiskasvanueani.) Haigusele tüüpiline välimus · Ümmargune kergelt ovaalne nägu, väike pea, antimongoliidne silmade lõige e viltused silmad nur-kadega allapoole. · Kõõrdsilmsus, epikantus e kolmas silmalaug, mis kujutab endast nahast volti sisemises silmanurgas. · Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad. Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised. · Lühikesed sõrmed. Peopesas nelja sõrme vagu e ahvivagu. · Lihastoonus on madal, kasv lühike, selgroo kõverdumine e skolioos. Kassikisa sündroomi diagnoosiks tehakse kromosoomide uuring. Selleks tuleb anda vereanalüüs, kus rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Vastavate värvimismeetodidega saab kahjustatud kromosoomi osa nähtavaks teha. Haigust ei ole võimalik ravida. Selle asemel püütakse arendada last, et ta saaks iseseisvalt
Raisakotkas lendab laienevas spiraalis. Spermatosoidid otsivad gradienti? Latentne e.edasilükatud tiinus. Suremise olukorras käitumine - sprite'i reklaam (janu võidab) To play opossum - teeselda, petta, omakasupüüdlikult. 2.LOENG: Haug riivvees - metabolism muutub. Reostus - silm paneb vastu(suurepärane immuunsus). Nahk hakkab kannatama. Keha peal suured klombid, limakamakad. Haava peale tekib soomuskate. Keemiline meel: haistmis ja maitsemeel. (põlenud kuusk) Valkude moodustised munahambad on kõvad. Munakoor on valgulise koostisega, kaitseb muna sisu. Mida kõrgem temp, seda vähem on vaja aega. Haistmismälu pilt on mitmekesine. Maks on vanem kui kopsud. Kõik gripid on kunagi olnud linnugripid. Koer magusat maitset praktiliselt ei tunne. Semioos on improviseeriv. Mimikri - matkimine Putukas oma liitsilmadega näeb hämmastavalt.
antikehad Omandatud immuunsusel on kaks erinevat vastusreaktsioonide klassi : humoraalne rakuline Mõlemis reaktsioonis osalevad lümfotsüüdid Lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid Küpsevad harkelundis ehk tüümuses Abistavad B-rakke ja tapavad organismi viirusnakatunuid rakke B-lümfotsüüdid Küpsevad luuüdis Toodavad antikehi –antigeenidele Lümfisõlm ed • on 1 – 25 mm läbimõõduga ümarad või oakujulised moodustised lümfisoonte teel • läbi voolava lümfi filtreerimine ja puhastamine • haigustekitajat e hävitamine • rohkesti kaelal, kaenla all, kõhuõõnes, kubemes http://www.immunology-info.org/index.php?fi lmid=0&play=true
Paljunemine ja areng Paljunemine Suguline Mittesuguline Eoseline Vegetatiivne Mittesuguline paljunemine 1. Vegetatiivne paljunemine: Mittesugulise paljunemise liik, kus uus organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks: a) Pungumine (ebavõrdne raku jagunemine), alamatel loomadel, pärmseentel b) pooldumine-iseloomulik bakteritele ja protistidele c) taimede paljunemine vegetatiivselt organitega: - juurtega (sirelid) - võsunditega (maasikas) - muundunud võsudega (sibul, orashein) - mugulatega (kartul) - juuremugulad (maapirn) Vegetatiivse paljunemise eripära: 1) 1vanem 2) lü...
Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad
Poliitiline korraldus on samuti lihtne- müned tugevama autoriteediga meest peataksw küttide-korilaste rühma juhiks. Varajastes põllumajandus- või karjandusühiskondades- elitist saadakse põlluharimisest või siis karjakasvatusest, mõnikord ka mõlemast. On juba suuremad varanduslikud lõhed- pole veel linnu ega riiki. Traditsioonilistes ehk arenenud mittetööstuslikes ühiskondades- on olemas linnad, kus tegeletakse kaubavahetusega ja käsitooga, samuti on ka riikide moodustised. Oma algeline riigiaparaat ja ametnikkond. Ühiskonnad on jaotatud seisusteks (talupojad, aristokraadid, preestrid, linnaelanikud jne).
hambakesed Tagajalad pikenenud, säär ja käpalülid moodustavad ühe sirge, tihedate pikkade Kaevejalad harjastega, mis jala tahapoole liikudes laiali lähevad Jalad saledad, kõik jalapaarid ühtlaselt arenenud, reied keskmise pikkusega, Hüppejalad sääred neist pisut pikemad, käpalülid eri pikkusega Tiivad on kilejad õhukesed moodustised, mida tugevdavad kitiniseerunud tiivasooned. Putuka tiivad pole elutud moodustised. Soontes paiknevad närvilõpmed ja trahheed, seal voolab ka putuka veri ehk hemolümf. Enamusel putukatel on kaks paari tiibu. Kahetiivalistel on tagatiivad evolutsiooni käigus muutunud lühikesteks nuijateks sumistiteks. Mitmed putukad on seoses oma eluviisiga lendamisest loobunud ning tiivad hoopis kaotanud (näiteks kirbud, täid, väivid, lehviktiivaliste ning mõnede liblikaliikide emasloomad jt)
Soo määramine. Kõikides inimese rakkudes on imepisikesed niidijupikesi meenutavad moodustised, mida nimetatakse kromosoomideks. Sõna "kromosoom" on kreeka keeles värviline kehake. Kromosoomid on nähtavad ainult mikroskoobi abil, st. suurendatult. Igas inimese rakus on 46 kromosoomi. Kromosoomid koosnevad väga keerulise ehitusega ainest desoksüribonukleiinhappest (DNA). DNA on pärilikkusaine, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Osad tunnused pärinevad lastele ka vanavanematelt. Näiteks võib juhtuda, et ühel lapsel on isa nina, ema kõrvad, vanaema iseloom ja vanaisa vaimsed võimed. Kromosoom koosneb ühest DNA molekulist, sellega massivõrdsest kogusest aluselistest valkudest - histoonidest, varieeruvas hulgas mittehistoonilistest ehk happelistest valkudest ja vähesel hulgal RNAst. (Ribonukleiinhape ehk RNA on organismi rakkudes leiduv biopolümeer, millel olenevalt vo...
Siin kihis põlevad enamik meteoriidid, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris liikuda, seda madalamaks temperatuur muutub. Mesosfääri ülemist piiri märgib mesopaus, mis on ühtlasi ka kõige külmem koht Maal (keskmine temperatuur −85 °C). Madalate temperatuuride tõttu mesosfääri ülaosas veeaur külmub ning tekivad moodustised, mida meie teame helkivate ööpilvede nime all. • Stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Temperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (−60 °C) palju soojem ning seal võib temp.
RIIK. RIIGIVÕIM. Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Esimesed ühtse keskvõimuga riiklikud moodustised tekkisid 5500 aastat tagasi Lähis-Idas. Alates 19. sajandist loetakse riigi olulisteks tunnusteks Rahvast Territooriumi ( ka veealad, mis jäävad riigi piiridesse) Avalikku suveräänset võimu (suveräänsus ehk iseseisvus) Peale maismaa kuuluvad riigi territooriumi hulka veealad, mis jäävad riigi piiridesse. Territooriumi osadeks võivad olla ka eemal asuvad, teiste riikide territooriumide vahele jäävad alad ehk enklaavid Kellele laieneb riigivõim
REFERAAT GEOGRAAFIA TÕUS JA MÕÕN Juhendaja : Hele Pomerants Koostaja : Tõusud ja mõõnad ehk looded Tõus ja mõõn on maailmamere kuju moodustised. 17. Sajandil avastati, et nähtused tekivad teise taevakeha gravitatsiooni külgetõmbe tõttu. Peamiselt on nendeks teisteks taevakehadeks kuu ja päike , kusjuures kuu osalus sellest on 2,17 korda suurem kui päiksel. Kuu ja päikse põhjustatud tõusu ja mõõna nähtused on perioodsed ja kõikjal pole need sugugi samasugused. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud
käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. 2. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust. 3. Reformatsiooni (luterluse) siiajõudmine 1520-30ndatel aastatel. 4. Katoliku kiriku reputatsioonide ning positsioonide kahandamine. 5. 1558-83 kestnud Liivimaa sõda, mis hävitas Vana-Liivimaa ehk praeguste Eesti ja Läti alade senised riiklikud moodustised. Isikutest: 1. Martin Luther-oli saksa kristlik teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon. 2. Johann Koell-Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keelde. 3. Henricus Carvel- Tallinna dominiiklaste kloostri ülem 15. Sajandil. 4. Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. 5. Johannes Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja
võivad läbisegi koosneda alus ja surnud rakkudest. 3) skleriidid hoiavad taimeosi koos. Juhtkude. See on selleks, et toiduained ja vesi saaksid taimes liikuda. Ta moodustab koos tugikoega juhtkimpe. Koosneb torukujulistest rakkudest. Puiduosas toimub tõusev vool ja niine osas laskuv vool. Juhtkoes eristatakse järgmisi komponente: 1) trahheiidid on puitunud seinaga pikkadest surnud rakkudest koosnevad torujad moodustised, esineb poore, mille kaudu lähevad ained ühest kohast teise. 2) trahheed ehk sooned surnud rakkudest koosnevad moodustised, mis on pehmemad ja paindlikumad. 3) sõeltorud, mis koosnevad elusrakkudest ja lasevad läbi teatud aineid. Erituskude. See eritab liigsed jääkained, aga ka eritab peibutus aineid. Erituskude jagatakse: 1) piimasooned, mis koosnevad elusrakkudest, mille vakuoolides sisaldub piimmahl. 2) nektaariumid, mis asuvad õites ja toodavad peibutamiseks magusat nektarit.
maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt- laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama.
KLAMÜDIOOS Tekitaja on bakter Chlamydia trachomatis. Haigusele on iseloomulik klaasjas voolus ja valulik urineerimine. Kaebused tekivad 1-2 nädalat peale nakatumist. Sageli kulgeb haigus ilma sümptomiteta, avalduses hiljem tüsistuste näol. (sagedasim lastetuse põhjus nii naistel kui ka meestel) Haigus on välja ravitav.Pärast ravi tuleb teha ka kontroll analüüsid. KONDÜLOOMID Kondülomid on erineva suurusega näsajad moodustised, mis võivad sügeleda ja tekitada valu.Neile võivad tekkida väiksed veritsevad lõhed. Haigusnähud ilmnevad 2-3 kuud pärast nakatumist. Kondülomid paiknevad tavaliselt välisgenitaalide piirkonnas. Neid sümptomeid saab ravida,kuid haiguset ennast välja ravida ei ole võimalik. Kondüloome töödeldaksespetsiaalsete viirusevastaste ainetega, suuremaid eemaldatakse kirurgiliselt, laseri või külmutamisega. SÜÜFILIS
kahjustunud on just selle lapse kromosoom. Sümptomid ehk avaldumine Kassikisa meenutav nutt, mis on tingitud alaarenenud kõrist. Tüüpiline välimus: Ümmargune kergelt ovaalne nägu, väike pea, antimongoloidne silmade lõige ehk viltused silmad nurkadega allapoole. Kõõrdsilmsus, epikantus ehk kolmas silmalaug, mis kujutab endast nahast volti sisemises silmanurgas. Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad. Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised. Lühikesed sõrmed. Peopesas nelja sõrme vagu ehk ahvivagu. Kaasasündinud väärarendid südames, neerudes. Lihastoonus on madal, kasv lühike, selgroo kõverdumine ehk skolioos. Sügav vaimne alaareng. Käitumisprobleemid ning enesevigastamine. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Kromosoomide uuring - selleks tuleb anda vereanalüüs, kus rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all
Lihaskontraktsiooni libisevate niitide teooria Libisevate filamentide teooria seletab lihaskontraktsioonimehhanismi. See teooria oli sõnastatud ja seletatud samal aastal (1954) kahe iseseisva taedurite rühma poolt, kus esimeses olid teadlased Andrew F. Huxley ja Rolf Niedergerke ning teises rühmas olid Hugh Huxley ja Jean Hanson. A.F. Huxley lõi filamentide libisemise teooria, märgates, et lihasraku lühenemise ajal toimub aktiinifilamentide libisemine müosiinifilamentide vahele. Tõmbejõu tekitajateks on ristisillakesed müosiini filamentide ning aktiini aktiivtsentrite vahel. Aktiiniline kinnitumise järgselt tekib müosiini peaosa rotatsioon, mis omakorda põhjustab müosiini sabaosa venituse ning seeläbi ka jõugeneratsiooni. Tekib sarkomeeri, lihaskiu ja lõpptulemusena terve lihase lühenemine. Maksimaaljõud sõltub tekkiva...
(laminae, strata) Enamiku torujate organite sein on kolmekestaline Kaks torujate organite alatüüpi Tunica mucosa (limaskest) epiteel limaskesta päriskiht e. proopia limaskesta lihaskiht submukoosa Tunica muscularis (lihaskest) sisemine lihaskiht välimine lihaskiht Närvisüsteem NS-is eristatakse : Keskusi nende seas eristatakse: tuumatsentreid (filogeneetiliselt vanemad hallaine kogumid, neid ümbritseb valgeaine) kortikaalsed tsentrid [nooremad moodustised hallaine ladestused valgeaine pinnal (aju ja ajukese koor)] Juhteteid - aferentsed, eferentsed ja assotsiatiivsed Lõppaparaate - retseptorid ja efektorid Seljaaju (medulla spinalis) Ca 40 - 45 cm pikkune ja 1,5 cm laiune lülisambakanalis paiknev silinderjas väät Seljaaju vastaspooli seob närvikoeline kommissuur Seljaaju hallaine Hallaine sisaldab peeni närvikiude (müeliinita ja õhukese müeliinkattega)
Temperatuur(külmas kristal. kiiremini, soojas aeglasemalt), glükoosi sisaldus(kristalliseerub kiiresti), fruktoosi sisaldus(aeglaselt). Millest sõltub mee väärtus? Nektari veesisaldusest(millest mesi on valmistatud) ja mesilaspere tugevusest(suurusest). Milline on mee säilitamise optimaalne temperatuur? Mitte üle +10°C. Millisel temperatuuril võib mett sulatada, et kasulikud ained ei laguneks? Alla +40°C. Mis on õietolm? Õietolm on mikroskoopiliselt väiksed moodustised (terakesed) mis kujutavad endast taimseid meessugurakkusid. Milliseid elutegevuseks vajalikke aineid saavad mesilased õietolmust? Vitamiinid, mineraalsoolad, valgud, rasvad. Mis vahe on õietolmul ja suiral? Suir on läbi teinud piimhappekäärimise, õietolm pole. Suir happelisem kui õietolm. Suir sisaldab suhkruid ja piimhapet rohkem ning valke, rasva ja tuhke vähem kui õietolm. Millised mesilased tarus eritavad vaha? Alates 14-päeva vanused (töö)mesilased.
galaktika Kohalikus Galaktikarühmas · läbimõõt 100 000 valgusaastat, koosneb enam kui 100 miljardist tähest. · Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. · Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. · Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna. Elliptilised galaktikad · miljarditest tähtedest koosnevad sfäärilised moodustised, mis meenutavad kerasparvi · puudub sisemine struktuur; tähtede tihedus kahaneb keskmest hõredalt asustatud äärealade poole · tüüpiliselt väga vähe tähtedevahelist gaasi ja tolmu; puuduvad noored tähed · Arvatakse, et elliptilised galaktikad on kahe spiraalse galaktika liitumise tulemus. M87 (elliptiline galaktika) · üks suuremaid teadaolevatest galaktikatest (2000-3000 miljardi Päikese mass) · võimas radio- ja gammakiirguse allikas
Kloroplastide ehitus ja funktsioon Kloropalstid- on plastiidide liik, mis sisaldavad rohelist pigmenti klorofüüli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis.Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. Kloroplast on ümbritsetud kahe membraaniga. Kloroplasti sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised- lamellid. Need on paigutatud üksteisega kohakuti ja moodutavad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofüüli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule. DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem....
Hingamine Hingamine Hingamine on gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. Rahulikus olekus hingavad täiskasvanud 12 kuni 16, lapsed kuni 25 korda minutis. Hingamine laiemas, füsioloogilises tähenduses haarab kõiki protsesse, mis tagavad hapniku jõudmise õhust mitokondritesse ja seal moodustuva süsihappegaasi jõudmise õhku. C6 H12 06 + 6O2 6 H 2O + 6CO2 + energia ninaõõs neel kõri hingetoru kopsutorud kopsutorukesed kopsud Hingamiselundkonna ehitus: http://www.mediaspin.com/bodysystems/resp_menu.html Hingamisteed algavad ninaõõnega. Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) nina limaskesta veresooned soojendavad õhku limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. kõris paiknevad häälekurrud ja häälepi...
Süda ja vereringe 1. Südame ehitus: kojad, vatsakesed, klapid, arterid, veenid; kus on arteriaalne, kus venoosne veri. Vastus: Koda- südame osa, millesse koguneb südamesse voolav veri Vatsake- südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides Arteriaalne veri- hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 2. Suur vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded. Vastus: Suur vereringe: vasak vatsake -> aort -> arterid -> kapillaarid (annab ära
ARUTLUS Kui mina oleksin kreeklane Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Polise elanikkond: 1. talupojad (enamus); 2. käsitöölised; 3. aristokraadid olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt
väikene molekulide tihedus. Temperatuur võib siin kihis tõusta kuni 1500 oC . Mesosfäär Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 8085 km kõrguseni geoidi pinnast. Siin kihis põlevad enamikmeteoriidid, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris liikuda, seda madalamaks temperatuur muutub. Madalate temperatuuride tõttu mesosfääri ülaosas veeaur külmub ning tekivad moodustised, mida meie teame helkivate ööpilvede nime all. Stratosfäär Stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Temperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (60 °C) palju soojem ning seal võib temperatuur kõikuda külmumistemperatuuri lähedal. Stratosfäär Hüppe stratosfäärist
Maitse tundmiseks peab aine lahustama vees või süljes, tahke toidu maitset ei tunne, kui keel on kuiv ja sülge eritub vähe. 4) Mis mõjutab haistmist? Haistmist mõjutab lõhnaaine kogus, nohu(nina kinni või lahti), inimese vanus, liik( inimene, koer jne) ja aeg, kaua lõhna sees viibime, sest haistmismeele harjub kähku ning peale pikemat aega me enam lõhna ei tunne. 5) Mis on keelenäsad, kus need paiknevad ja mis on nende ülesanne? Keelenäsad on erineva ehitusega näsajad moodustised keelel, mille külgedel on tunderakud. Keelenäsad paiknevad keele pinnal ja nende ülesanne on läbi tunderakkude, aineosakeste ärrituse toimel saadavad tunderakud ajju närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. 6) Millised on maitsmise etapid? Maitsmise etapid on 3 1)Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsmispunga sisse 2)Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsi
väljapoole (need köhitakse välja). Ka hingetorus soojeneb õhk. Täiskasvanu hingetoru on 10-15 cm pikk. Lastel on hingetorud lühemad ja seetõttu ei jõua sissehingatav külm õhk soojeneda ning võib põhjustada kopsudes haigusi. Hingetoru hargneb kaheks bronhiks. Nad suunduvad vasakusse ja paremasse kopsu ning hargnevad seal. Bronhid jagunevad omakorda harudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolid on väga väikesed õhuga täidetud mullitaolised moodustised. Alveoolide seinad on väga õhukesed ning koosnevad ühes rakukihist. Alveooli ümbritsevad võrguna verekapillaarid. Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride seinte verre. Süsihappegaas liigub vastassuunas, sest kehast tulnud veres on seda rohkem. See tungib kopsude õhuruumi. Venoosne veri muutub arteriaalseks vereks kopsudes, mis liigub edasi südamesse. Väljahingatavas õhus on 3,6% süsihappegaasi ja 15,7% hapnikku. Sissehingatavas õhus on 0,03% ja 20,8%.
Raku ehitus ja talitlus · Rakuteadus e. Tsütoloogia. Uurib rakkude ehitust ja talitlust. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. · Binokulaarsed mikroskoobid, stereomikroskoobid, valgusmikroskoobid, elektronmikroskoobid. · Neli põhilist koe tüüpi: o Epiteelkude o Lihaskode o Närvikude o Sidekude · Kogu eluslooduse võib jagada kaheks: o Üherakulised organismid o Hulkraksed organismid · Bakterid on kas kerakujulised, pulkjad, niitjad või mõned ka kruvikujulised. · Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse rakud: o Eeltuumsed e prokarüoodid (bakterid) o Päristuumsed e lükarüoodid (protistid, seened, taimed, loomad) · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. ·...
Teis enärvi algosa on postsünaptiline osa. Presün osa sünapsipilu poolset membraani nim presün membraan, postsün vastupidi. Kahe membraani vahele jääb sünapsipilu. Presün osas paiknevad raku organellid, kus toimubülekandeaine e mediaatori süntees ja need, kus toodetakse selleks energiat. Mediaator võib pärast teket vabaneda sün pilusse, kuid osa hoiustatakse e deponeeritakse sünapsipõiekestesse e vesiiklitesse. Postsün membraanil on mediaatorite suhtes tundlikud moodustised retseptorid, võib olla erinevaid ( tundlikud erinevate ainete suhtes, sest vabaneds võib mitu erinevat mediaatorit) Erutuse ülekanne toimub järgmiselt: Kui erutus jõuab piki närvi selle presün ossa, vabaneb seal paikevatest põiekestest sünpillu mediaator, mis puutub kokku postsün membraanil paiknevate retseptoritega ja tekitab oma retseptoris erutuse, mis levib edasi teise närvi jätket mööda. Juhul kui postsün membraan
SISSEJUHATUS Sahara on maailma suurim ning palavaim kõrb. Nendel aladel elutsevad loomad on sunnitud oma ellujäämise eest pidevalt võitlema. Sahara kõrb laiub Atlandi ookeanist lääne pool kuni Punase mereni. Sahara on peaaegu sama suur kui USA territoorium. Sahara kõrb tekkis puhtast ja viljatust liivast. Ülejäänud Sahara kõrbe territoorium koosneb kruusaga kaetud tasandikus. Hiigelsuure Sahara kõrbe territooriumil ei lange aasta jooksul taevast alla ühtki sentimeetrit vett. Mõnedes Sahara piirkondades ei saja vahel mitu aastat. Väga tihti on ainult hommikukaste loomadele ainsaks veeallikaks. Kõrbetes valitsevad päevaajal leitsakud ja ööd on üpris külmad. SAHARA KÕRB Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika või parasvöötme loodusmaastik peamiselt mandri sisealal või lääneserval. Sahara on maailma suurim kõrb - üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara hiiglaslikul alal leidub ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
