that-lõpp sotsialismi võimule.kokkuhoiupoliitika,ametiüh õigusi piiravad seadused.tek rahutused maailm at vahetusel- pinge-Ts-sl rahum lag 2riigix 1992, 31det. Rum 1989 lõpul rahvaülestõus.Jugo föde lagun.HiinaRV dem nõudv noorte+üliõp rahum demonst TaevaseRahu vljk suruti veriselt maha1989. NSVL lagu 1991 Milton-monetaristide eestkõn.Võitl inflats vastu.maxukoorm aland.maj elavd. rahapol. sõltumatus valitsusest.tarbijakäitu uurija. fuku- "Ajaloo lõp ja viimane in"dem annab kõigerohk võimal rahuld in tunnustust,aren viib ükskord dem-ni mil edasi eiminda.areneb maj,teh,olme a ajalugu saabläbi. 3tee-p/v meetmete põimim, võrds võimalusd, ettevõtlkus,hõivepol.modern sotsdem globaliseerumine-
suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja kogused 6. Milles väljendub konkurents? - Ostja eesmärk on saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust ja soetada vajaminev kaup võimalikult soodsalt. Seega konkureerivad müüjad omavahel ostjate pärast ja ostjad omakorda püüavad leida parimat pakkumist. 7. Milles väljendub turumajanduslik paratamatus? (ressursside piiritus) - osad jäävad ilma 8. Isikud(mille poolest erilised?) : Adam Smith (Milton Friedman - monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga.) - rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on küll egoistlikud, ent turumaj. peavad indiviidid kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupu või tööjõudu. S. väitel tuleneb jõukuse kasv otseselt kolmest tegurist: Tööjaotusest; Turgude laienemisest ; Kapitali
Euroopa ühendamise üks algatajaid. Konrad Adenauer - Lääne-Saksamaa kantsler 1949 - 1963 Charles de Gauelle - Prantsusmaa president 1959 - 1969 Mõisted: Marshalli plaan - USA majandusliku abi jagamine 16-le riigile, et taastada Euroopa majandusolud keinsianism - Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses monetarism - vool majandusteaduses, mis kujunes 1950-ndail USA-s vastukaaluks keinslusele. Monetaristide meelest määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk. reaganoomika – R. Reagani majandusplaan. Eesmärgiks majanduskriisist üles saada. Selleks vähendati ettevõtluse riiklikku regulleerimist, ettevõtjale eelnevalt kehtestatud piirangut tühistati, alandati makse. makartism – USA kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses ja riigireetmises, eriti salasidemetes kommunistidega rassiline diskrimineerimine – Rassi alusel diskrimineerimine
Helsingi protokoll. Anvar Sadat Egiptuse sõjaväelane ja president (7081). Camp Davidi rahu 1979. Homeini Pariisi põgenenud islami usujuht, Iraani valitseja. Naastes 1979 kuulutasti Iraan islamiriigiks, valitses islami seaduse alusel. 1980 alustas sõda Iraagiga. Margaret Thatcher SB peaminister. Raudne Leedi. Thatcherism. Falklandi kriis (parandas SB rahvusvahelist positsiooni). Milton Friedman USA majandusteadlane. Monetaristide eestkõneleja. Nobeli majanduspreemia laureaat. Kohustusliku sõjaväeteenistuse kaotamine Vietnami sõja tõttu (pidas ma suurimaks saavutuseks) Ronald Reagan USA president. Reagonoomika, lõppes pingelõdvendus. Atendaadikatse (jäi ellu, suurendas populaarsust). Ernst Jaakson Eesti diplomaat, peakonsul saadiku ülesandeis Ameerika Ühendriikides Nõukogude Okupatsiooniajal ja esimene iseseisvuse taastanud Eesti
Leonid Brežnev-NSVL JUHT, käis visiidil prantsusmaal ja usas. Urho Kaleva Kekkonen-Soome president, Helsingi protsessi ettevalmistustes etendas ta suurt rolli vahendajana lääneriikide ja nsvl vahel. Anvar Sadat-Egiptuse president, tunnistas iisraeli õigust olemasolule. Homeini-pariisist põgenenud usujuht, juhtis vastuhakku iraanis Margaret Thatcher-suurbritannia peaminister, viis oma otsused karmi käega ellu ning teda kutsuti raudseks leediks. Milton Friedman-monetaristide eeskõneleja maailmas, nobeli preemia laureaat Ronald Reagan-ameerika üh president, kindlate põhimõtete juurde tagasipöördumine ,taastas ameerika majanduse ja usu. Ernst Jaakson-eesti diplomaat, Jaaksonist kujunes Eesti Vabariigi seadusliku järjepidevuse sümbolkuju. Jimmy Carter- oli Ameerika Ühendriikide president aastatel 1977–1981. Carteri suur välispoliitiline saavutus oli Iisraeli ja Egiptuse rahulepe 1978. aastal Camp Davidis. 4
1.Sobita ühelt poolt väited ja teiselt poolt need, kes seda on väitnud! 1. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal Adam Smith 2. Pakkumise suurenemine loob ekvivalentses suuruses nõudluse Jean Babtiste Say 3. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Milton Friedman (monetaristide esindaja) 4. Halb informeeritus võib viia kogu turu kokkuvarisemiseni või Joseph E. Stiglietz muuta selle madala kvaliteediga kauba ringiks 5. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne John Maynard Keynes 2.Klassikaline majandusteooria: 1.kohaselt saavutatakse majanduses tasakaal tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile; 2.eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja ei pea eriti tõenäolisteks majanduskriiside pikaajalist kestmist 3
kapitalism on ebastabiilne ja turujõudude toimel jõutakse sellise tasakaaluni mille korral eksisteerib tööpuudus. Võibki öelda, et kaasaegne makroökonoomika saab alguse Keynesi peateose "Tööhõive, intressi ja raha üldteoori" ilmumisega 1936. aastal. Vastukaaluks Keynesile, kes pooldas majanduse valitsusepoolset reguleerimist, kujuneb 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel Milton Friedmani (s. 1912) juhtimisel välja monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga. Monetaristid väidavad, et raha pakkumisel on majanduses väga oluline roll ning seda ei tohiks piirata vaid ülesandega hoida intressimäärasid püsival tasemel. Monetaristid väidavad, et majandus on oma olemuselt stabiilne ning enamus majandusprobleeme tuleneb ebapiisavast pakkumisest. Majanduspoliitika peaks olema suunatud pikaajalise stabiilse hinnataseme tagamisele
Rahapoliitika peamised ülesanded: o Rahapakkumise kujundamine o Nominaalse rahapakkumise kasv o Rahasüsteemi eest vastutamine o Kodumaise rahapakkumise ning rahvusvaheliste valuutasuhete kordineerimine o Raha väärtuse stabiilsus 19. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid: Ainsaks tõhusaks rahapoliitika instrumendiks peetakse reaalset rahapakkumist. Rahapakkumine peaks kasvama määral, mis vastab tootmispotentsiaali kasvule (monetaristid). Vastupidiselt monetaristide reeglile rahapakkumise kohta soovitavad keinsianistid keskpangapoolset intressimäärade taseme kontrolli täieliku tööhõive tasakaalu saavutamiseks. Paljud tänapäeva majandusteadlased eelistavad piiratud intressimääraelastset reaalse rahapakkumise strateegiat. See kujutab endast reaalse rahapakkumise kohandumist reaalsetele tingimustele. 20. Ostujõu pariteedi teooria: Vahetuskursi def.: kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama
Referaat Suured maadeavastused Portugallaste suured maadeavastused Portugallaste suured maadeavastused Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis.
2. Automatiseerimine ja arvutite levik põhjustasid tööpuuduse tõusu. 3. Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemine. Kõige selle tõttu keynes`ianism enam ei toiminud. 8.8. MONETARISM M o n e t a r i s m ehk kõva raha poliitika. Selle üks tähtsamaid põhjendajaid on olnud Chichago ülikooli professor MILTON FRIEDMAN. Monetarism kui majanduskoolkond peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha stabiilsust. Monetaristide arvates on raha samasugune kaup nagu kõik muugi : kui kauba pakkumine kasvab, siis selle hind väheneb. Monetaristliku majanduspoliitika elluviimiseks püüti riigieelarve kulude ja tulude osa igal juhul t a s a k a a l u viia. Selleks asuti rangelt kärpima riiklikke kulusid. Madalama konkurentsiga majandusharude ja - ettevõtete toetamise lõpetamise tõi see kaasa. Ka ebarentaableid riigiettevõtteid asuti erakätesse andma. Monetarismi rakendasid mitmed parempoolsed valitsused : president
20. Rahapoliitika peamised ülesanded Rahapakkumise kujundamine, nominaalse rahapakkumise kasv. Rahasüsteemi eest vastutamine, kodumaise rahapakkumise ning rahvusvaheliste valuutasuhete kordineerimine. Raha väärtuse stabiilsus. 21. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid Ainsaks tõhusaks rahapoliitika instrumendiks peetakse reaalset rahapakkumist. Rahapakkumine peaks kasvama määral, mis vastab tootmispotentsiaali kasvule. (Monetaristid, joonis). Vastupidiselt monetaristide reeglile rahapakkumise kohta soovitavad keinsianistid keskpanga- poolset intressimäärade taseme kontrolli täieliku tööhõive tasakaalu saavutamiseks. Kuivõrd ei ole võimalik täpselt tuvastada majandusliku ebastabiilsuse põhjusi, on mõlemad monetaarstrateegiad problemaatilised. Fikseeritud intressimäärade taseme strateegia kutsuks reaalsektori ebastabiilsuse puhul esile majanduslike tsüklite laienemise ning reaalse
üks ühiskonna kolmest sektorist, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid kolmas sektor organisatsioone ja institutsioone; kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. (vt. ka kodanikuühiskond) monetarism liberalistlik vool majandusteaduses, mis kujunes 1950 ndail USA s vastukaaluks keinslusele. Monetaristide meelest määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk. ortodoksia vanade traditsioonide ja seisukohtade tingimusteta järgimine partei ehk erakond ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades partokraatia ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim"
Nakkushaigused kiirendasid Ameerika põliselanike indiaanlaste väljasuremist Teoorjuse kinnistumine Ida-Euroopas takistas majanduse arengut Vahemere kaubalinnade tähtsuse vähenemine põhjustas selle piirkonna teisejärguliseks muutumist PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis
11 tehinguteks, spekulatsioonimotiiv soov hoida raha tulu saamise eesmärgil. On küsimus kas hoida raha väärtpaberitena või sularahana, kui intressid on kõrgemad kui väärtpaberitest oodatav tulu, siis on mõtet hoida raha panagas. 5. Mille poolest erineb Keynesi ja neoklassikute käsitlus raha nõudluse kohta? Keynes'i arvates on rahanõudlusekõver suhteliselt elastne ja mittestabiilne, monetaristide arvates aga just mitteelastne ja stabiilne. 6. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust? Maksete laekumise sagedus ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus; intressimäär; oodatud inflatsioon; elatustase; institutsionaalsed tegurid. Mida rohkem, parem, kiirem, seda suurem on raha ringlemise kiirus. 7. Kuidas on vahetusvõrrandis seotud raha pakkumine ja üldine hinnatase? Raha pakkumise suurenemine toob kaasa hindade tõusu (inflatsioon). 8
11 tehinguteks, spekulatsioonimotiiv – soov hoida raha tulu saamise eesmärgil. On küsimus kas hoida raha väärtpaberitena või sularahana, kui intressid on kõrgemad kui väärtpaberitest oodatav tulu, siis on mõtet hoida raha panagas. 5. Mille poolest erineb Keynesi ja neoklassikute käsitlus raha nõudluse kohta? Keynes’i arvates on rahanõudlusekõver suhteliselt elastne ja mittestabiilne, monetaristide arvates aga just mitteelastne ja stabiilne. 6. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust? Maksete laekumise sagedus ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus; intressimäär; oodatud inflatsioon; elatustase; institutsionaalsed tegurid. Mida rohkem, parem, kiirem, seda suurem on raha ringlemise kiirus. 7. Kuidas on vahetusvõrrandis seotud raha pakkumine ja üldine hinnatase? Raha pakkumise suurenemine toob kaasa hindade tõusu (inflatsioon). 8
protsess, mille sisuks on traditsiooniliste või diktaatorlike ühiskondade kujundamine avatud nüüdisaegseteks ühiskondadeks modernism (1) - vool sotsiaalses filosoofias, mis analüüsib nüüdisühiskonda lähtudes inimeste elulaadi muutumisest tehnoloogilise progressi, maailma globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel monetarism (2) - liberalistlik vool majandusteaduses, mis kujunes 1950-ndail USA-s vastukaaluks keinslusele. Monetaristide meelest määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk. nüüdisühiskond, moodne ühiskond (1) - ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik kaubatootmine, pluralistlik sotsiaalne struktuur, rahva osalemine ühiskonna valitsemises ning vabameelne vaimuelu. ombudsman (3) - sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis, kelle ülesandeks on kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku tegutsemisviisi seaduskohasust. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler
ostmise ja asusid deposiite välja tõmbama. Riik-riigilt liikus ahelreaktsioon Suurbritanniasse ja USAsse. USA dollar devalveeriti 20. aprillil 1933. 1932. aastaks oli RKP USAs madalseisus, moodustades vaid 29 % 1929. aasta RKPst. Ajavahemikul 1931. aasta septembrist kuni 1932. aasta aprillini loobus kullastandardist 24 maailmamajanduses domineerivat riiki. Kogu majanduse allakäik põhjustas usalduskriisi USA panganduse vastu. Devalveerimine sattus vastuollu monetaristide põhiideega tugevast rahast. Suure Depressiooni võib jagada järgmistesse faasidesse: I faas New Yorgi börsi krahh; II faas 1931. aastal alanud pangakrahhide ahelreaktsioon; III faas võistlev devalveerimine, riigid loobusid üksteise järel kullastandardist. Kuni 1936. aasta juunini kestis dzunglikord. Siis toimus Tripartite konverents. Suurriigid leppisid kokku, et oma valuutakurssi tohib muuta ainult rahvusvahelise kokkuleppega. 1935
raha poliitika) ja selle ellurakendamine? Too näiteid lähiajaloost? Monetarism - eelistab vähem sekkumist ja väiksemat avalikku sektorit, kitsamates piirides sotsiaalpoliitikat. * vähendada makse väiksem maksukoormus *suurem säästmine *vaba raha investeeringuteks * uued investeeringud = tootmise kasv * tootmise kasv = uued töökohad Monetarism peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha stabiilsust. Tähelepanu keskmes on raha hulga mõju hindadele ja tootmisele. Monetaristide arvates on raha samasugune kaup nagu kõik muugi: kui kauba pakkumine (ringluses oleva raha hulk) kasvab, siis hind (ostujõud) langeb. Moetaristlikku majanduspoliitikat ajavad valitsused nägid oma põhiülesannet inflatsiooni pidurdamises, rahakursi stabiliseerimises ja maksude alandamises. Riigieelarve tulude ja kulude pool püüti iga hinna eest tasakaalu viia. Madalama konkurentsiga ettevõtete toetamine lõpetati või vähendati. Ebarentaableid riigiettevõtteid asuti erakätesse andma.
Vaatleme teisi kanaleid, eriti raha ülekandemehhanismi kohta käivaid eri seisukohti. Ülekandemehhanism analüüsib raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste vahelisi seoseid. Raha ülekandemehhanism on kaasaegse makroökonoomika üks tähtsamaid osi. ·Neoklassikud Neoklassikud usuvad, usuvad et muutused raha pakkumises mõjutavad ainult inflatsiooni määra, mitte tootmissfääri. See on kooskõlas enamiku monetaristide vaadetega pikema perioodi kohta. Praeguse majanduslangusega pole kooskõlas. ·Keinslased: raha pakkumine on majandusliku aktiivsuse tulemus mitte aga põhjus põhjus. Selle vaidluse tulemus on otsustava tähtsusega, sest see määrab rahanduspoliitika struktuuri ja efektiivsuse tulevastel aastatel. Lembit Viilup Ph
olemuselt stabiilne, väitis Keynes, et kapitalism on ebastabiilne ja turujõudude toimel jõutakse sellise tasakaaluni, mille korral eksisteerib tööpuudus. Võibki öelda, et kaasaegne makroökonoomika saab alguse Keynesi peateose "Tööhõive, intressi ja raha üldteoori" ilmumisega 1936. aastal. Vastukaaluks Keynesile, kes pooldas majanduse valitsusepoolset reguleerimist, kujuneb 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel Milton Friedmani (s. 1912) juhtimisel välja monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga. Monetaristid väidavad, et raha pakkumisel on majanduses väga oluline roll ning seda ei tohiks piirata vaid ülesandega hoida intressimäärasid püsival tasemel. Monetaristid väidavad, et majandus on oma olemuselt stabiilne ning enamus majandusprobleeme tuleneb ebapiisavast pakkumisest.
kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne, väitis Keynes et kapitalism on ebastabiilne ja turujõudude toimel jõutakse sellise tasakaaluni mille korral eksisteerib tööpuudus. Võibki öelda, et kaasaegne makroökonoomika saab alguse Keynesi peateose "Tööhõive, intressi ja raha üldteoori" ilmumisega 1936. aastal. Vastukaaluks Keynesile, kes pooldas majanduse valitsusepoolset reguleerimist, kujuneb 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel Milton Friedmani (s. 1912) juhtimisel välja monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga. Monetaristid väidavad, et raha pakkumisel on majanduses väga oluline roll ning seda ei tohiks piirata vaid ülesandega hoida intressimäärasid püsival tasemel. Monetaristid väidavad, et majandus on oma olemuselt stabiilne ning enamus majandusprobleeme tuleneb ebapiisavast pakkumisest. Majanduspoliitika peaks olema suunatud pikaajalise stabiilse hinnataseme tagamisele.
avastamine kiiremini kui tööjõule uute rakenduste leidmine. Arvas, et inimestel hakkab igav. Majandust tuleb hoida tasakaalus. 31) Monetaristliku poliitika (nn kõva raha poliitika) põhisisu ja selle ellurakendamine? Too näiteid lähiajaloost? Monetarism peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha stabiilsust. Inimesed on motiveeritud rohkem tööd tegema ja teenima, koguma. Tähelepanu keskmes on raha hulga mõju hindadele ja tootmisele. Monetaristide arvates on raha samasugune kaup nagu kõik muugi: kui kauba pakkumine (ringluses oleva raha hulk) kasvab, siis hind (ostujõud) langeb. Monetaristlikku majanduspoliitikat ajavad valitsused nägid oma põhiülesannet inflatsiooni pidurdamises, rahakursi stabiliseerimises ja maksude alandamises. Raha vähendatakse ja sellega tõstetakse raha väärtust. Näide: 1970-80. Lõuna-Ameerikas. Suurbritannia (Margaret). Usas.
n Käitumisliinide soosimine või takistamine: aktsiisid, keskkonnamaksud, abirahad (subsiidium, dotatsioon n Modernse keynesliku welfare'i (heaolu-) majanduspoliitika eesmärgid: maksimeerida majanduskasv, hoida täistööhõivet, positiivset väliskaubandusbilanssi, stabiilseid hindu (vältida inflatsiooni). Institutsionaalne stabiilsus (kolmepoolsed kokkulepped, töörahu) tagab majanduskasvu. Jäikus n Monetaristide eesmärgid: maksimeerida majanduskasv, hoida stabiilseid hindu. Suurem paindlikkus, konjunktuurikõikumised n Uus väljakutse majanduslik maailmastumine: ülemaailmne (a) tootmise korraldus ja (b) raharinglus n ,,Rahvusvaheline võistlusvõime" sisene ja väline turvalisus, ühiskonna teadmistase ja töökultuur, maksukeskkond (EL-i Lissaboni strateegia) n Vs riik kui policy-taker kasiinomajanduses
Raha ülekandemehhanism on kaasaegse makroökonoomika üks tähtsamaid osi. Rahandusteadlased väidavad, et raha pakkumine on tähtis põhjuslik faktor, millel on võimas mõju majanduse igale sektorile. Teised majandusteadlased pole sellega nõus. Neoklassikalised majandusteadlased usuvad, et muutused raha pakkumises mõjutavad ainult inflatsiooni määra, mitte tootmissfääri idee, mis on kooskõlas enamiku monetaristide vaadetega pikema perioodi kohta. Paljud keinslased väidavad, et raha pakkumine on majandusliku aktiivsuse tulemus mitte aga põhjus. Say seaduse kohaselt toodavad inimesed kaupu selleks, et vahetada neid teiste kaupade vastu; seega ühe kauba pakkumine tähendab nõudlust teise kauba järele. Say seadus on üldise tasakaalu seadus, kuna väidab, et kõigil turgudel peavad nõudlus ja pakkumine olema võrdsed. Selle
seisukohtadel. Keinsistid väidavad, et money isn`t important (raha pole tähtis), kuid monetaristid või klassikud väidavad, et mony matters (raha on tähtis). Keinsistide väide põhineb kõige lihtsamini väljendatuna loogikal, et raha avaldab reaalmajandusele mõju läbi intressimäärade (rahahulga kasv majanduses toob kaasa intressimäärade languse), kuid see mõju on kaudne ja ei pruugi seetõttu olla tugev. Monetaristide väitel avaldab raha majandusele otsest mõju (mitte üksnes läbi intressimäärade), st kui inimestel on raha rohkem, tahetakse ka teha rohkem kulutusi (keinslaste väitel võib suur osa täiendavast rahast jääda ka inimeste ja firmade kätte varadena hoiule, millega kulutusi ei tehta). Siit on ka lihtne aru saada, miks keinsistid pooldavad majandusliku stabiilsuse tagamiseks eelkõige fiskaalpoliitika ja
Keynisianism ei aita kriisist välja tulle, kui see on põhjustatud kütuse- ja energiakriis (nafta kriis) või automatiseerimine ja arvutite levik. MONETARISM Monetarism - lad. k. münt, rahatükk. Kõvaraha poliitika. Selle üks tähtsamaid põhjendajaid on olnud Milton Friedman. Monetarism peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha stabiilsust. Tähelepanu keskmes on raha hulga mõju hindadele ja tootmisele. Monetaristide arvates on raha samasugune kaup nagu kõik muugi: kui kauba pakkumine (ringluses oleva raha hulk) kasvab, siis hind (ostujõud) langeb. Moetaristlikku majanduspoliitikat ajavad valitsused nägid oma põhiülesannet inflatsiooni pidurdamises, rahakursi stabiliseerimises ja maksude alandamises. Riigieelarve tulude ja kulude pool püüti iga hinna eest tasakaalu viia. Madalama konkurentsiga ettevõtete toetamine lõpetati või vähendati. Ebarentaableid riigiettevõtteid asuti erakätesse andma.
Vahetusvõrrand seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu. Mv=PY 24 8.8. Rahanõudluse ja rahapakkumiskõverate intressimäära elastsuse mõjutegurid Mida kõrgem intressimäär, seda väiksem raha nõudlus. 8.9. Rahapoliitika käsitluse erinevused keinistlikus ja monetaristlikus teoorias Keynesi arvates on L-kõver suhteliselt elastne ja mittestabiilne, monetaristide arvates mitteelastne ja stabiilne. Keinsistide arvates on rahal palju asendajaid ja inimesed lülituvad kergelt ühelt aktivalt teisele. Monetaristid rõhutavad raha kui vahetusvahendi funktsiooni ja seega pole raha ka eriti asendatav 8.10. Raha pakkumine (M0 ja M1) Eestis sõltub muutustest valuutareservides ja reservvaluuta kursist teiste valuutade suhtes. 8.11. Kommertspankade majanduslikud funktsioonid ja tegutsemismotiivid ja põhimõtted
annaabi.ee 
