Tsink NIMI Üldine Sümbol: Zn Molekulaarmass : 65.38 Sulamistempera tuur: 419.58 C Keemistemperatuur: 907 C Puhtal kujul on tsink sinikasvalge metall. Tsink ei ole püsiv hapete ja leeliste toime suhtes ja lahustub viimastes. Tsingi lahustuvad ühendid on mürgised. Omadused Tsink on keskmise reageerimisvõi mega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakasroheli se leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooni aste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Tsingi ajalugu Sõna ,,tsi...
b)orgaanilistes ainetes halvasti hästi 5. Süttivus halvasti süttivad 6. Elektrijuhtivus enamasti juhivad enamasti ei juhi Süsiniku aatomi ehitus: Asub II perioodis. IV A rühmas. Prootonite arv 6. Neutronite arv 6. Elektronide arv 6. Elektronskeem: C:+6 l 2)4) Isomeeria mõiste: On nähtus kus ainetel on ühesugune elementkoostis ja molekulaarmass, kuid erinev struktuur ja selle tõttu erinevad omadused. Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Anorgaanilistes ühendites on süsiniku o.a. Aste II; IV Orgaanilistes ühendites on süsiniku o.a. Aste alati IV Hargnemata on siis kui süsiniku aatomid on paigutatud pikka ahelasse. Isotsükliline on siis kui süsiniku ahel moodustab kinnise kujundi. Hargnenud on siis kui peaahelale on välja toodud kõrvalahel. Süsiniku neli valentsolekut: 1
C5H11COOH- heksaanhape C6H13COOH- heptaanhape C7H15COOH- oktaanhape C8H17COOH- nonaanhape C9H19COOH- dekaanhape CH3CHOHCH3- 2-hüdroksüpropaanhape (piimhape) C7H6O2- bensoehape C7H6O3- salitsüülhape Juergen Guido C6H8O7- sidrunhape HOOCCOOHH- oblikhape (etaandihape, oksaalhape) 7) Ülesannete valemid n=m/M n=V/Vm *n=N/NA* n- moolide arv (mol) m- aine mass (g) M- aine molekulaarmass (g/mol) V- aine ruumala (dm3) Vm- molaarruumala (22,4 dm3/mol) *N- osakeste arv* *NA- Avogadro arv (6,02*1023 1/mol)* *=ei pruugi töös olla
kasvab kõige kiiremini. PP-l on hea hinna ja omaduste suhe. Polüpropüleen on natuke kõvem ja jäigem kui polüetüleen ning. PP on vastupidav õlile ja rasvale. Orienteeritud polüpropüleenil (O-PP, OPP) on väiksem permeatsioonivõime - 1 ning seda on võimalik valmistada kile kahesuunalise või ühesuunalise venitamisega. On olemas ka vahustatud polüpropüleeni (PP-E). • Polüpropeen on ökoloogiliselt puhtam materjal, kuna ei sisalda plastikaate. • keskmine molekulaarmass (75-300)*103; • kristalliseerub kergesti (kristalliseerumise maksimaalne tase 75%); • sulamistemperatuur 160-176⁰C; • tihedus 0,90-0,92 g/cm³; • ei lahustu orgaanilistes lahustites, sealhulgas keevas heptaanis; • MMP 3-20 Õhukestes kiledes praktiliselt läbipaistev. Antud materjal eristub termokindluse, samuti keemiliste reagentide toime taluvusega. Harukordselt vastupidav tänu kõrgele löögikindlusele.
MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED: Tahke- asukoht: korrapäraselt; liikumine: aineosakesed võnguvad oma kindlas kohas; side: väga tugev. Vedel- asukoht: üksteise lähedal, muutub kergesti; liikumine: aineosakesed võnguvad ja asukoht muutub; side: tugev. Gaas- asukoht: hõre, kaootiline; liikumine: kaootiline; side: väga nõrk. Keerukam on kirjeldada tugevat sidet ja kõige lihtsam kirjeldada gaasi. Gaasi molekulaarkineetiline mudel- eeldused: aine koosneb molekulidest; molekulid on pidevas kaootilises liikumises; molekulide vahel on vastastikumõju. Ideaalse gaasi mudel molekulid on punktmassid; põrked absoluutselt elastsed; vastastikumõju aineosakeste vahel puudub. Normaaltingimustes on gaasid hästi kirjeldatavad. Makrotasandi parameetrid: rõhk-P, temp-T, mass-M, ruumala-V, aine kogus-mool. Mikrotasandil: molekuli mass-m, molekuli kiirus-v, molekulide arv-N. Rõhk näitab missugune jõud mõjub pindala ühikule. Osakeste kiirused: raskemad molekulid...
Sinise värvusega aine, mis väljub esimesena, sest dekstraansinine on kõrgmolekulaarne (suured molekulid), mille tulemusena molekulid ei mahu geeligranulite pooridesse ja liikuvad kiiresti nende vahel. Kromatogrammi järgi elueerimismaht on Vx min = 24 ml 2. Teisena väljus Lysozyme, mis absorbeerib lainepikkusel 280 nm Vx = 48 ml 3. DNP - Aspartaat - absorbeerib lainepikkusel 360 nm. Kollase värvusega aine väljub viimasena, kuna temal on kõige väiksem molekulaarmass ja molekulid hästi mahuvad pooridesse, mis pidurdavad nende liikumist. Vxmax = 72 ml Liikuvusteguri Rf väärtus: V x -V min x 48-24 Rf = max min = =0,5 V x -V x 72-24 Järeldus Liikuvusteguri Rf väärtuseks sain 0,5 , mis vastab vahemikule 0 < Rf < 1 Arvutuslikult sain maksimaalseks elueerimismahuks Vxmax = 67,82 ml. Katse tegemisel selgus, et
Vitamiinid on väga argine teema eriti talvel, kus neid mujalt tuleb vähe ja peaks lisandina juurde manustama ja sellepärast otsustasingi neid uurida. 3 Üldinfo C vitamiin e. askorbiinhape e. L-askorbaat on vesi lahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. On antiskorbuutne redutseerivate omadustega tugev hape. C vitamiini keemiline valem on C6H8O6. Tema molekulaarmass on ligikaudu 180 g/mol. Selle vitamiini varud täiskasvanu organismis on piisavad vaid 2-6 nädalaks ja lastel isegi veel lühemaks ajaks. Tema toimet parandavad A-vitamiin, püridoksiin, E-vitamiin, seleen, tsink ja mangaan. Toimet aga halvendavad ja vajadust suurendavad antibiootikumid, stress, kortisoonid, suitsetamine ja rasestumisvastased tabletid. Kuid Harvardi teadusliku uurimiskeskuse teadlased on aga seisukohal, et antibiootika ravi efektiivsust tõstab c- vitamiini rikas apelsisimahl
36 94,5 0,054 Kromatogramm: Tulemused ja nende interpreteerimine: Arvutan kogu eluaadi mahu: 22,5 + 2*36 = 94,5 ml. Erinevate värvustega fraktsioonide optilistes tiheduste on nii tõusu kui langust. See näitab ,et aine konsentratsioon kolonnist väljumisel tõuseb, kuni saavutab haripunkti ja langeb ehk lahkub kolonnist. Esimesena väljus kolonnist dekstraansinine, see tähendab et tal esines kõige suurem molekulaarmass. Järgmisena lahkus müoglobiin ja viimasena DNP-aspartaat, mis sisenes geeli pooridesse ning seetõttu väljus maksimaalse elueerimismahuga. 1)Eluaadi kogumaht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vxmin= 28,5 ml 2)Eluaadi kogumaht kuni müoglobiini kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx= 48,5 ml 3)Eluaadi kogumaht kuni DNP-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vxmax= 82,5 ml
360 DNP- aspartaat 28 70,5 1,732 29 72,5 1,250 30 74,5 0,943 31 76,5 0,622 32 78,5 0,329 Kromotogramm Esimesena väljus kolonnist dekstraansinine, see tähendab et tal on kõige suurem molekulaarmass. Järgmisena lahkus müoglobiin ja viimasena DNP-aspartaat, mis sisenes geeli pooridesse ning seetõttu väljus maksimaalse elueerimismahuga. Eluaadi kohumaht kuni dekstransinnise kõrgema konstentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vxmin = Vv = 20,05 ml. Eluaadi kogumaht kuni müoglobiini kõrgeima konstentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx = 32,5 ml. Eluaadi kogumaht DNP- aspartaat kõrgeima konstentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vxmax = 68,5 ml.
Vx Vxmin=Vv=24 ml. Eluaadi kogumaht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga Vxmax fraktsiooni väljumiseni. Vxmin Dekstraansinise elueerumismaht on võrdne kolonni vaba mahuga, kuna tema molekulmass on 200 kDa ning ta ei mahu geeli pooridesse ja liigub pooridevahelisel alal, kuivõrd antud geeli lahutuspiirkond on .... 3000-80000 Da. Dekstraansinine väljus esimesena, kuna tema molekulaarmass on suurim ja ta ei mahtunud geeli pooridesse. DNP-aspartaat on väikseima molekulaarmassiga ning ta difundeerus täielikult pooridesse ja läbis seetõttu kolonni kõige aeglasemalt. Kuna geelkromatograafia põhimõtte on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi, siis järeldan ka, et ma ei tegelenud praktikumis mustkunstiga ning sain ootuspärased tulemused, kus kõige suurema molekulmassiga aine väljus esimesena ning kõige väiksema
4000 1.2000 1.0000 Optiline tihedus, ABS 0.8000 0.6000 0.4825 0.4000 0.2000 0.0000 Eluaadimaht, ml Esimesena väljus kolonnist dekstraansinine, see tähendab et tal on kõige suurem molekulaarmass. Järgmisena lahkus müoglobiin ja viimasena DNP-aspartaat, mis sisenes geeli pooridesse ning seetõttu väljus maksimaalse elueerimismahuga. Eluaadi kogumaht kuni dekstransinnise kõrgema konstentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vxmin = Vv = 14,5 ml. Eluaadi kogumaht kuni müoglobiini kõrgeima konstentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx = 26,5 ml. Eluaadi kogumaht DNP- aspartaat kõrgeima konstentratsiooniga fraktsiooni
fraktsiooni väljumiseni. 3 Vxmin=Vv (29,5 cm3) 3 (47,5 cm ) (79,5 cm ) Dekstraansinine väljus esimesena, kuna tema molekulaarmass on neist suurim ja ta ei mahtunud geeli pooridesse. DNP-aspartaat, kui väikseima molekulaarmassiga, difundeerus täielikult pooridesse ja läbis seetõtu kolonni kõige aeglasemalt. Viimasena väljunud komponendi elueerimismaht on 87,5 cm3, mis on ligi 15 cm3 võrra suurem kui arvutuslik maksimaalne elueerimismaht. Kuna need ei saa teoreetiliselt üksteisest erineda, siis on kaks võimalust: mõõtmisvead kolonni mahu mõõtmisel või mõõtmisvead fraktsioonide mõõtmisel. Minu puhul
kogumaht kuni vastava aine kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni. Esimene ,,küngas" kuulub dektraatsinisesele, teine müoglobiinile ja viimane DNP-aspartaadile. Eluaadi maht valgu kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni: Dekstraansinine: Vxmin =Vv=29 ml (Mr = 2 · 106) Müoglobiin: Vvmin = Vv = 43 ml (Mr = 16,8 · 103) max DNP-aspartaat: Vx = Vv =97 ml Dekstraansinine väljus esimesena, kuna tema molekulaarmass on neist kolmest suurim ja ta ei mahtunud geeli pooridesse. DNP-aspartaat kui väikseima molekulaarmassiga, difundeerus täielikult pooridesse ja läbis seetõttu kolonni kõige aeglasemalt. Viimasena väljunud komponendi elueerimismaht on 97 cm3. Ideaalis peaks teoreetiline ja reaalne maksimaalne elueerimismaht olema võrdsed, kuid minul oli maksimaalne elueerimismaht 4,26 võrra. Erinevus võis tekkida proovi sisestamisel, kus proov ei jaotunud
teistest sõltumatult. Idamaade kaupmehed tõid Inglismaale tsinki 1700-ndatel aastatel. Arvatakse, et koos sellega tõid nad endaga kaasa ka selle sulatamise saladuse, kuid tõendid selle kohta puuduvad. 1742.aastal roostlasest keemik Anton von Swab destilleeris tsingi kalamiinist. Tsingi puhta metallina avastajaks peetakse tihti sakslast Andreas Marggraf´i . -3- Üldine Sümbol: Zn Molekulaarmass: 65.38 Sulamistemperatuur: 419.58 C Keemistemperatuur: 907 C Puhtal kujul on tsink sinikasvalge metall. Niiskes õhus kattub ta õhukese hüdroksiidi kilega, mis kaitseb metalli edasiste moondumiste eest. 100-150 kraadi juures muutub tsink sepistatavaks ja venitatavaks. 200 kraadi juures aga muutub tsink niivõrd rabedaks, et seda võib pulbristada. Tsink ei ole püsiv hapete ja leeliste toime suhtes ja lahustub viimastes. Tsingi lahustuvad ühendid on mürgised.
1) Magusad aminohapped peamiselt Dseeriast 2) Kibedad aminohapped peamiselt Lseeriast 3) Magusad ja kibedad aminohapped võivad olla ka tsüklilisese külgahelaga aminohapetest tingitud Peptiidid Moodustuvad aminohapete seostumisel amiidsidemega Mitmest aminohappest koosnevad ahelad. Di, tri, tetrapeptiidid jne 1) Oligopeptiidid 10 või vähem aminohappejääki 2) Polüpeptiidid 10 või enam aminohappejääki, suurem molekulaarmass Sensoorsed omadused Neutraalne või kibe maitse, mis ei sõltu konfiguratsioonist. Asparthappe dipeptiidestril (aspataam) on aga hoopiski magus maitse. Mõnel üksikul peptiidil on ka soolane maitse. Toidukeemikutele on huvipakkuvamad peptiidid: 1) Glutatioon 2) Karnosiin 3) Anseriin 4) Baleniin 5) Nisiin Valgud Moodustuvad aminohapetest amiidsidemega Struktuur Struktuur sõltub: Aminohapete järjestusest (primaarne struktuur)> järjestus määrab
Polüpropüleen allub hästi kloreerimisele. d) Polüvinüükloriid (PVC) Polüvinüükloriid (PVC, polükloorvinüül, vinüül jm) valge värvusega plastmass, vinüülkloriidi termoplastiline polümeer. Eristub keemilise püsivuse poolest leeliste, mineraalõlide, paljude hapete ja lahustite suhtes. Õhus ei põle, kuid on vähese külmakindlusega (-15C). Kuumutamiskindlus: +65C. Keemiline valem: [-CH-CHCl-]n. Rahvusvaheline märgistus PVC. Füüsikalised omadused: Molekulaarmass 10-150 tuh.; tihedus 1,35-1,43 g/cm³. Klaasistumistemperatuur 75-80C (kuumuskindlatel markidel kuni 105C), sulamistemperatuur 150-220C. Raskesti kuumutatav. 110- 120C temperatuuri juures kaldub lagunema eraldades kloorset vesinikku HCl. Lahustub tsükloheksanoonis, tetrahüdrofuraanis, dimetüülformamiidis, diklooretaanis, piiratult bensoolis, atsetoonis. Ei lahustu vees, piiritustes, süsivesinikkudes; püsiv leeliselistes-, happelistes- ja soolalahustes.
Pentaklorobenseeni struktuurvalem Füüsikalis-keemilised omadused CAS number: 608-93-5 IUPAC nimi: 1,2,3,4,5-pentaklorobenseen Struktuurvalem: C6HCl5 3 Füüsikalised omadused o Suhteline tihedus: 1.8 (vesi = 1) o Auru rõhk, Pa 25°C: ligikaudu 2 o Auru suhteline tihedus (õhk = 1): 8.6 o Auru / õhu suhteline tihedus 20 °C (õhk = 1): 1.00 o Molekulaarmass: 250.337 Sulamistemperatuur: 86°C Keemistemperatuur: 275-277°C Vees lahustuvus: 0.831 mg/L (25°C juures) Etanoolis lahustuvus: ei lahustu. Muudes lahustites lahustuvus: lahustub kloroformis, benseenis, eeteris, süsiniktetrakloriidis, süsinikdisulfiidis. log POW: 5.03-5.63 KOC: 17,378 Henry seaduse konstant H: 7,03*10-4 atm*m3/mol Kineetika ja metabolism
molekulmass on üle 10 000. Seetõttu saab trikloroäädikhapet kastutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik · Valan katseklaasi 1ml munavalgu lahust · Lisan tilga CCl3COOH lahust. · segan Munavalgu lahusele trikloroetaanhapet lisades tekib valge sültjas sade. Seega valgu denaturatsioon õnnestus ning munavalgu molekulaarmass on üle 10 000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsed konts soolad (nt MgSO4, (NH4)2SO4 ja NaCl) denatureerivad valku pöörduvalt, sadestades denatureerunud valku lahusest välja. See ongi välasoolastamine. Sadestumist mõjutavad hüdrofiilisus, -foobsus, laeng jne. Näiteks globuliinid sadestuvad diammooniumsulfaadi poolküllastunud lahuses, albumiinid aga soola küllastunud lahusest. Töö käik
ravimite eritumist. eritumine soolestiku kaudu maksarakud sisaldavad transpordisüsteeme, mis viivad ravimeid sappi ja sealt edasi peensoolde. Soolest võivad need ained imenduda tagasi portaalveeni ja maksa kaudu uuesti vereringesse jõuda. Seda nimetatakse enterohepaatiliseks ringeks ja see võib mõningate ravimite toimeaega oluliselt pikendada. Ravimid ja nende metaboliidid erituvad sappi juhul, kui nad on polaarsed ja nende molekulaarmass ületab 400. Nii erituvad paljud antibiootikumid ja see võimaldab neid kasutada sapiteede põletike ravis. Kõik faktorid, mis muudavad imendumist soolest või soolestiku motoorikat, muudavad ka sapiga erituvate rasvlahustuvate ainete tagasiimendumist ja sellega ravimi toime kestust. Eritumine võib toimuda ka läbi jämesoole limaskesta, sel teel erituvad näiteks metallide soolad ( raud, vask, elavhõbe, hõbe, plii, vismut).
tugevate hapete lahutamine nõrgal anioonvahetajal Eksklusioonkromatograafia Poori mõõtmetest väiksemad molekulid liiguvad pooride sisse, mistõttu läheb neil kauem aega, et kolonnist välja elueeruda. Poori mõõtmetest suuremad osakesed aga liiguvad kiiresti kolonnist välja, kuna ei saa pooridesse siseneda. Konstrueeritakse seos molekulmassi ja retensiooniruumala vahel, elueerides mõned tuntud molekulmassiga ühendid. Tundmatu ühendi molekulaarmass määratakse saadud kõvera abil. Normaal- ja pööratud faasi kromatograafia olemus. Normaalfaasi kromatograafia puhul elueeruvad apolaarsed molekulid esmalt, samal ajal interakteeruvad polaarsed molekulid silikageeli hüdroksüülrühmadega; eluendina kasutatakse apolaarseid solvente (heksaan, petrooleeter), suurendades polaarsust (lisades polaarset solventi või suurendades selle osakaalu) elueeruvad ka polaarsed molekulid.
· JOONIS 4 · avastas R. J. Plunkett 1938, (Du Pont) kasutati Manhattani projektis. U235 ja U238 eraldamiseks gaaside diffusioon UF6 · sama reaktsioonivõimega, mis fluoor · avastati, et teflon peab vastu tugevatele oksüdeerijatele 1946 patenteeriti teflon · Polümeriseerimine toimub range temperatuuri kontrolli all (vesilahuses) võib plahvatuslikult laguneda (>C ja CF4) · väga kõrge molekulaarmass (10*(6)10*(7)) · praktiliselt ühegi kõrvalharuta/hargnemiseta · heeliksstruktuur · kristallilisus vähemalt 90% · Keemiliselt väga stabiilne CF side PTFEs on 481 kJ/mol (teadaolevalt üks kõrgemaid) CC side mis on nõrgem, ei saa ligi, sest molekuli ümbritesvad kõrge elektronegatiivusega F aatomid · Termiline püsivus lagunemist pole näha alla 440C · dielektrilised omadused väga hea isolaator (diel. const: 2
PTFE ehk polütetrafluoroetüleeni avastas DuPonti laboris 1938 Dr. Roy Plunkett. Plukett uuris külmutite freoone ning märkas juhuslikult, et külmutatud ja kompresseeritud tetrafluoroetüleen oli spontaanselt polümeriseerunud valgeks, vahataoliseks tahkeks aineks. Sõja ajal kasutati teflonit aatompommi jaoks vajaliku uraani puhastamiseks gaasilise difusiooni meetodil, kuna see protsess oli ülimalt korrodeeriv [16]. PTFE-d hakati tefloni nime all tootma 1945. Tefloni molekulaarmass võib ületada 30 000 000 amü, nii et teda võib nimetada üheks suurimaks teadaolevaks molekuliks. Teflonil puudub lõhn, ta on värvitud pulber, mis on tänapäeval laialdases kasutuses. Tefloni eriline omadus on tema libe pind, millele praktiliselt midagi ei kleepu ega imendu, sellest tulenevalt hakati teflonit kasutama just kööginõudes (pannid, koogivormid jmt) [17]. Hiljem kasutati teflonit ka ,,imekangaste" sünteesiks, näiteks populaarne spordiriiete materjal GoreTex ,,hingab"
· Rakuline kaitse, siis kui parasiit on raku sees. Ainuraksed parasiidid väldivad immuunsüsteemi: muutes pinnavalke (genetic swich). ALLERGIA on spetsiifiliste immunoloogiliste mehhanismide poolt vallandatud ülitundlikkusreaktsioon. Ülitundlikus jaguneb allergiline ja mitte allergiline. Allergiline jagunev omakorda IgE vahentatud ja mitte IgE vahendatud. Allergeenid on allergilist reaktsiooni põhjustavad antigeenid. Tavaliselt glükoproteiinid, molekulaarmass 1550 kDa. Valgu allergeensus sõltub tema epitoopide arvust, mis võibolla termolabiilne või termostabiilne denaturatsioon kuumutamisel võib muuta valgu vähem või rohkem allergeenseks või luua uusi allergeene. Hapteen on madalmolekulaarne ühend, mis muutub allergeeniks, seostudes kandjavalguga. Peamised teed, kuidas allergeenid organismi pääsevad on hingamisteed, silma sidekest, nahk, seedetrakti limaskest, toidu, ravimitega ja veri (putukamürk).
Rakuline kaitse, siis kui parasiit on raku sees. Ainuraksed parasiidid väldivad immuunsüsteemi: muutes pinnavalke (genetic swich). 25. Allergia ( T. Annus'e loeng ) Allergia on spetsiifiliste immunoloogiliste mehhanismide poolt vallandatud ülitundlikkusreaktsioon. Ülitundlikus jaguneb allergiline ja mitte allergiline. Allergiline jagunev omakorda IgE vahentatud ja mitte IgE vahendatud. Allergeenid on allergilist reaktsiooni põhjustavad antigeenid.Tavaliselt glükoproteiinid, molekulaarmass 1550 kDa . Valgu allergeensus sõltub tema epitoopide arvustm mis võibolla termolabiilne või termostabiilne denaturatsioon kuumutamisel võib muuta valgu vähem või rohkem allergeenseks või luua uusi allergeene. Hapteen on madalmolekulaarne ühend, mis muutub allergeeniks, seostudes kandjavalguga (nt vere albumiiniga). Peamised teed, kuidas allergeenid organismi pääsevad on hingamisteed, silma sidekest, nahk ( otseme kontakt), seedetrakti limaskest- toidu või ravimitega ja very (
aminohappelises ja valgulises koostises. Erinevused esinevad mitte ainult klasside vahel, vaid ka iga klassi piiris. Normaalse vereseerumi elektroforeesil esinevad immunoglobuliinid kõikides fraktsioonides α-st γ- Ig-de strukturaalsed komponendid. (IgG näitel) Peamine neljaahelaline Ig-de srtuktuurne ühik (monomeer) koosneb kahest kergest ja kahest raskest polüpeptiidsest ahelast. Kerged (L-) ahelad koosnevad 212 aminohappejäägist, nende molekulaarmass on 25 kDa. Nad on identsed kõikidel Ig klassidel. Rasked (H-) ahelad koosnevad 450 aminohappejäägist, nende molekulaarmas on 50-77 kDa. Nad on erinevad Ig erinevatel klasidel ja alaklassidel. Igal L-ahelal on 2 disulfiidsidet ja igal H-ahelal on 4 disulfiidsidet (-S-S-). Iga disulfiidside suleb sõlmust, mis koosneb 60-70 aminohappejäägist. Peptiidsilmus, mis on suletud peptiidsideme abil, moodustab domeeni. Domeenis on kokku u 110 aminohappejääki.
V gaasi maht , m3 ; v gaasi erimaht , m3/kg; m gaasi mass, kg ; T absoluutne temperatuur , K . Gaasikonstandi R1 ühikuks on J/kg K. Füüsikalises mõttes kujutab ta mehaanilist tööd, mida gaas teeb paisudes, kui 1 kg gaasi kuumutada jääval rõhul 1 K võrra. Võrrandi (21) alusel saame väljenduda ka kilomooli gaasi kohta ( kg gaasi): pV = R1T (22) kus V = v on kilomooli maht, molekulaarmass R1 gaasikonstant arvestatud 1 kg gaasi kohta. Võrrandist (22) saame leida vaadeldava gaasi R : R1 = pV/T (23) Arvestades, et 1 kilomooli mistahes gaasi maht normaaltingimustel on 22,4146 m3/kmol , saame R1 = 8314/ J/(kmol K) (23a) või R1 = 8314 = R , Kus R universaalne gaasikonstant, J/kmol K
annaabi.ee 
