Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõisted ühiskonna kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pluralism, mitmekesisus, huvigruppide, organisatsioonid, institutsioonid, turumajandus, nüüdisühiskond, ühiskonnaelu, leibkond, eelarvega, langetavad, massimeedia, massikultuur, luuakse, ühishüved, kaubad, ühiskonnaliikmed, polüarhia, hajutatud, paljusus, kokkulepete, monism, vastand, absolutism, rahuldab, legitiimne, õiguspärane, hindavadNüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv.
Jätkusuutlik areng-arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkona vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.Keinsism-John M.Keyesi järgi nim koolkond,mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni.Keskklass- Kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria.Kodanikuühiskond-avaliku elu valdkond, mis eristub erasektorist ning avalikust sektorist, mille moodustavad vabatahtlike organisatsioonid.Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.Konservatism-parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab traditsioone ja varandusliku kihistumuse säilitamist.Legitiimsus-Max Weberi oskussõna võimu populaarsuse ing usaldusväärsuse iseloomustamiseks.Liberalism-parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust.Mittetulundussektor e kolmas sektor- Nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks,kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid
vajalikke teadmisi, väärtusi ja oskusi; samaväärne mõistega poliitiline kultuur, kuigi rõhutab rohkem toimija ehk kodaniku aspekti kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised; vt ka mittetulundussektor kohtulik järelevalve kohtute, eriti konstitutsioonikohtu õigus kuulutada seadus või täidesaatva võimu akt konstitutsioonivastaseks ja seega ebaseaduslikuks kolmas tee Briti leiboristliku partei nüüdisaegne sotsiaaldemokraatlik kontseptsioon, mille kohaselt tuleks ühitada kapitalistliku ühiskonna liberaalse turumajanduse ja sotsialistliku ühiskonna sotsiaalse heaolu põhimõtted
1 peatükk NÜÜDISÜHISKOND (kõik oluline lühidalt ) nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Indusstriaal ehk tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline
tootmisvõimsuset ja toodangu hulgast 3. vajadus teenindussektoris töötavate inimeste arvust 3. vajadus tööstustööliste järele, mis omakorda ei soodusta haritud spetsialistide järele 4. suur tähelepanu hariduse andmist 4. ühiskonna juhtimine oli väga haridusel 5. ühiskonna juhtimisel on rohkem loovust koordineeritud ja inimeste omaalgatust. 4. Tööstusühiskonna arengut käsitlevad teooriad. 1) Adam Smith propageeris turumajandust. Turumajandus - seda mida ostetakse, seda toodetakse. Tööväärtuse teooria. Kõikide rikkuste aluseks on töö. Väga tähtsaks pidas turgu öeldes, et turg määrab majanduse. 2) Karl Marx kapital. Millistele reeglitele allub kapitalistlik kaubatootmine. 3) Max Weber nendes maades, kus on toimunud reformatsioon, areneb kapitalism kiiremine, sest protestantidele on omane kasinus, töökus, kokkuhoidlikus jms. 5. Heaoluühsikonna tunnused ja mudelid. Tunnused:
Ühiskond Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned + Individuaalne ja kollektiivne heaolu PTK 1 + 2.7 Nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskonna tunnused: - ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus - tööstuslik kaubatootmine - rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus - inimõiguste tunnustamine Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused: - sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses - rahaliste ressursside ülekandmine rikkamatelt ühiskonna kihtidelt vaesematele maksupoliitika abil (nt astmeline tulumaks) - riik korraldab haridust ja tervishoidu
julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. 14. Erasektor- ehk tulundussektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. 15. Kodanikuühiskond- ehk tsiviilühiskond on avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist(tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused, liikumised. 16. Sotsiaalne staatus- indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud vaimsed ning materiaalsed ressursid. 17. Sotsiaalne straatum- sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria: nt intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit. 18. Sotsiaalne stratifikatsioon- teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus,
muutumisest tehnoloogilise progressi, maailma globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel nüüdisühiskond, moodne ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik kaubatootmine, pluralistlik sotsiaalne struktuur, rahva ühiskond osalemine ühiskonna valitsemises ning vabameelne vaimuelu. pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset struktuuri, parteispektrit, vaimukultuuri. Pluralismi peetakse demokraatliku ühiskonna obligatoorseks tunnuseks;2) koolkond USA poliitikateaduses, mille kohaselt nüüdisdemokraatias pole enam ühte kindlat võimueliiti. Võim jagatakse erinevate huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel
integratsioon (2), integreeritud ühiskond - kooskõlastamine, ühendamine tervikuks ühiskonna erinevate gruppide huvidest lähtudes Integratsioonifond (5) -Euroopa Liidu finantsressursse jaotav organ, kust võivad raha taotleda need EL liikmesriigid, kelle sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta moodustab vähem kui 90% EL keskmisest. interventsioon, interventsionistlik riik (2) - riik, mis ulatuslikult sekkub majandustegevusse. järelvalve institutsioonid (2,3) - riigiasutused, mille ülesandeks on ametnike või teiste madalamal seisvate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse kontroll. Järelvalve institutsioonideks on riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ombudsmanid, ametid ja inspektsioonid kapitalism (1) - majandussüsteem, kus tootmis- ja vahetusvahendid on eraomanduses ning mille toimimiskeskkonnaks on turg kapitalistid e. kodanlus (1) - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes omab tootmisvahendeid
ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond
halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule
............................................................................................. 21 2 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sissejuhatus Ajalooteadus tavatseb koondada sajandid pikemateks ajastuteks, mida iseloomustavad teatavad ühiskonnasuhted, elukorraldus ja majandus. Sarnaseid üldistusi kasutab ka sotsiaalteadus, piirdudes küll enamasti lähema ajaloo süstematiseerimisega. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
· rahvastiku jätkusuutlik areng nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõistes · rahvastiku juurdekasv · tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule · majanduse jätkusuutlik areng 6. ÜHISKONNA STRUKTUUR Inimesed erinevad jõukuse, varaliste ja vaimsete ressursside, maailmavaate ja elulaadi poolest. Need tegurid muudavad ühiskonna mitmepalgelisemaks. Pluralistlik ehk mitmekesine ühiskond on ühiskond, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: · sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev · koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled · dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa · solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist
rahvastiku juurdekasv tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule majanduse jätkusuutlik areng 6. ÜHISKONNA STRUKTUUR Inimesed erinevad jõukuse, varaliste ja vaimsete ressursside, maailmavaate ja elulaadi poolest. Need tegurid muudavad ühiskonna mitmepalgelisemaks. Pluralistlik ehk mitmekesine ühiskond on ühiskond, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: sallivuslik hoiak – austatakse õigust olla vastandlikult erinev koostöö – tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled dialoog – orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa solidaarsus – tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.
teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.
Oluline on töölise loovus ja paindlikkus Ohuks tootmise ja tehnoloogia negatiivne mõju keskkonnatasakaalule Siirdeühiskond Ühiskonna aenguetapp, mil toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Ohud: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ühtlane tempo, majanduskriis, populaarseks võivad muutuda autoritaarse valitsemisega loosungid Nüüdisühiskond Ühiskonnasektorite eristatavus ja seotus Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste järgimine Infoühiskond Oluline on info kiire hankimine ja töötlemine Info kerge kättesaadavus E-riik Riigiasutuste ja õigusaktide kajastumine internetis, mis võimaldab ametnikevahelist, samuti kodanike ja ametnike vahelist kiiret ja mitmekesist suhtlust Võim majanduses Majandusliku võimu puhul on firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest
Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid
sajandi tipp- sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon täitmine kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult, kuidagiviisi või halvasti valdamine kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse. Pluralismi tähtsus Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on 5 olulist tunnust: 1) Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides.
sajandi tipp- sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon täitmine kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult,kuidagiviisi või halvasti valdamine kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse. Pluralismi tähtsus Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on viis olulist tunnust: Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides.
töötajate-, teenistujate-, ameti- ja kutseühinguid, ettevõtjate ühendusi, firmasid, põllumeeste liite, pensionäride, seksuaalvähemuste, invaliidide, üliõpilaste ja naiste ühendusi jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Sotsiaalteaduslikus kirjanduses seda nimetakse sageli ka organiseeritud pluralismiks, st need institutsioonid eksisteerivad vabalt ilma riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Kodanikuühiskond - sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Aktiivne kodanikuühiskond mõjutab poliitikas tehtavaid otsuseid ja kontrollib riiki. Kodanikuühiskonda kuuluvad: *eramajanduslikud assotsiatsioonid ja ühendused *usuorganisatsioonid (kirikukogudused)
annaabi.ee 
