Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõisted ja võrdlused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parameeter, protseduur, käsklus, andmevahetus, alamprogrammid, funktsioonina, vormistada, algoritmi, plokk, ühegi, käsud, purge, kustutama, veateade, tähega, väärtusparameeter, ühesuunaline, plokist, mistõttu, sisendFunktsioonid Nimi: Leia materjale internetist ning vasta küsimustele: Mida tähendavad järgmised mõisted? Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? Vastus anna kujul: ,,Esimene on ... Teine on ... Mõlemad on ..., aga ..." funktsioon ja protseduur Esimene on alamprogramm, mille ülesandeks on mingi väärtuse väljaarvutamine. Teine on alamprogramm, mille ülesanne on programmi osadeks jaotamine ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimine. Mõlemad on alamprogrammid, aga erinevuseks on täidetav ülesanne. parameeter ja argument Esimene on väärtus, mis antakse alamprogrammile teda väljakutsuva programmiosa poolt. Teine on argument, mis väljendab seda väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. Mõlemad väljendavad mingit väärtust, kuid argument esindab parameetri väärtust ehk üks väljendab teise väärtust. kohustuslik parameeter ja vabatahtlik parameeter
Funktsioonid Nimi: Leia materjale internetist ning vasta küsimustele: 1. Mida tähendavad järgmised mõisted? 2. Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? Vastus anna kujul: ,,Esimene on ... Teine on ... Mõlemad on ..., aga ..." 1. funktsioon ja protseduur: Esimene on alamprogramm, mis tagastab oma töö tulemusena mingi väärtuse. Funktsioonil on tüüp, funktsioon tagastab ainult sellesse tüüpi kuuluvaid väärtusi ja funktsiooni väljakutset võib kasutada avaldises seda tüüpi operandina. Teine on keele konstruktsioon, mille abil võib sooritada programmi osadeks jaotamist ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimist. Mõlemad on alamprogrammid, mõlemaga me taotleme, et programm tuleks võimalikult
funktsionaalsusega (otstarbega) lausetüüpe. Iga laustüübi jaoks on keele spetsifikatsiooniga määratletud kaks põhiasja: · struktuur ja komponendid ehk lause süntaks ja · tähendus ja täitmise reeglid ehk lause semantika Lausete põhielementideks on konstandid, nimed, avaldised ja võtmesõnad. Viimased on kindla esitusviisi ja tähendusega ingliskeelsed sõnad või fraasid (If, Else, For, End Sub jmt), mida käsutatakse ainult kindla lause kindlas köhas. Toodud protseduur koosneb viiest lausest. Esimene ja viimane lause moodustavad omavahel seotud paari: esimene määrab protseduuri alguse ja selle nime, viimane protseduuri lõpu. Teise lause täitmisel kuvatakse Visual Basicu sisendboks, milles on esitatud lauses toodud küsimus. Boksi tekstivälja saab sisestada vastuse ning pärast klõpsatust nupule OK võetakse vastus muutuja aasta väärtuseks. Järgnev IF-lause võrdleb muutuja aasta väärtust konstandiga 1976, kui
.................................................76 Tüüpilised komistuskivid.............................................................................77 Dünaamilised andmestruktuurid................................................................77 Ahel ja järjekord.........................................................................................78 Pinumälu ehk magasinmälu.......................................................................82 ÜHEKSAS TEEMA: alamprogrammid. protseduur ja funktsioon..........................86 Milleks on vaja alamprogramme?...............................................................86 Protseduuri ja funktsiooni erinevused........................................................86 Alamprogrammide kasutamine..................................................................87 Pascal................................................................................................... ......87 C..................
....................................................................61 Ahel ja järjekord.................................................................................................................... 61 Pinumälu ehk magasinmälu...................................................................................................64 ÜLESANDED........................................................................................................................... 65 ALAMPROGRAMMID. PROTSEDUUR JA FUNKTSIOON................................................66 MILLEKS ON VAJA ALAMPROGRAMME?....................................................................66 PROTSEDUURI JA FUNKTSIOONI ERINEVUSED........................................................ 66 ALAMPROGRAMMIDE KASUTAMINE..........................................................................67 Pascal.....................................................................................................................
Joonis 1. Google App Engine SDK graafiline liides programmide haldamiseks Windows ja Mac keskkondades sisaldab SDK graafilist töökeskkonda, mis võimaldab mugavalt luua uusi aplikatsiooniprojekte, neid serverisse laadida ning lokaalses veebiserveris testida. Linux keskkonnas graafiline liides (hetkel) puudub, selle asemel tuleb kasutada tekstilisi käsklusi. SDK käsud Run - Aplikatsiooni käivitamine GAE emulaatoris (lokaalne veebiserver) Linuxis asendab käsklus dev_appserver.py aplikatsiooni_kaust Stop - Lokaalse veebiserveri töö lõpetamine Linuxis tuleb sulgeda programm dev_appserver.py (klahvikombinatsioon ctrl+z) 8 / 55 Google App Engine Andris Reinman Browse - Veebilehitseja avamine aplikatsiooni aadressiga lokaalses veebiserveris
......................................................................................71 Ühenduse loomine, päring................................................................................................ 71 Andmete lisamine............................................................................................................. 75 SQL-parameeter................................................................................................................75 Salvestatud protseduur......................................................................................................76 Ülesandeid.........................................................................................................................77 Funktsiooni delegaadid......................................................................................................... 77 3 Funktsioonide komplekt.......................
PROGRAMMEERIMISE MÕISTED ALGORITM on täpne ja üheseltmõistetav eeskiri mingi ülesande lahendamiseks. Algoritmi esitusviisid: Pseudokoodis, kus kasutatakse programmeerimiskeele võtmesõnu, lauseid. Graafiliselt - blokk-skeemid. PROGRAMMEERIMISKEEL on tehiskeel algoritmide kirjapanekuks arvutitele "arusaadaval" kujul. Programmeerimiskeeles kirja pandud algoritmi nimetatakse PROGRAMMIKS või, kui veelgi täpsem olla, PROGRAMMI TEKSTIKS. Programmeerimiskeele süntaks on range eeskiri, mis sätestab väga üksikasjalikult, kuidas tohib programmi kirja panna nii, et see oleks arvuti poolt vastuvõetav. Vastasel juhul on tekstis süntaksivead. Programmi süntaks võib olla õige, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu soovisime. Siis on programmis on semantilised vead ehk sisulised vead.
rakenduse töö alguses. void näitab, et ei raporteerita operatsioonisüsteemile programmi töö edukuse kohta. Ja ümarsulgudes oleva abil saab mõnes rakenduses kasutaja omi andmeid ette anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid on ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle
detektiivi roll ning püüda asuda tõestama, et mõni stantardne koodikäsklus toimib vigaselt. Kõige kindlam võimalus midagi tööle saada on tõestada, et seda pole olemasolevate vahenditega võimalik teha. Enamasti selgub süstemaatilise läbiproovimise käigus siiski, et soovitud lahendus on tehtav - kuigi mõnikord küllaltki pikka teed pidi. Paratamatult aga leidub kohti, kus ka programmeerimiskeele enese käsklus käitub vähemasti mõningates olukordades kõhutunde pakutust erinevalt. Vahel aitab sellistel puhkudel manuaali lugemine. Välistatud pole aga ka olukord, kus on võimalik tehnoloogia autoritele saata uhkusega kiri, kus kirjeldada leitud viga ning selle esinemise olukordi - enne muidugi mitmel moel selle esinemist ise läbi katsetades. Kui raamistik pole surnud, vaid elab järgmiste versioonide tekkimise näol edasi, siis sellised teated on arendajatele igati
3.3
Echo
Järgmine on sõna echo. See on keelekonstruktsioon, mida kasutatakse sõnede kirjutamiseks väljundisse (meie juhul html faili). Sõned
peavad olema kas jutumärkides (" ") või ülakomades (' '). Kui sõne on jutumärkides, siis esimene asi mis PHP parser selliste sõnedega
teeb - püüab leida nendes muutujaid ja asendada neid nende väärtustega. Kuna ülakomades sõnedega niimoodi ei tehta, töödeldakse
neid kiiremini. Echo käsu jaoks peab olema defineeritud vähemalt üks parameeter, aga neid võib olla ka rohkem - siis neid tuleb
eraldada komadega. Testimiseks käivitage järgmine fail:
echo.php
';
// jutumärkides
echo "a väärtus on: $a";
echo '
';
// mitu parameetrit
echo 'Hello', ' ', ' World!
';
echo 'a väärtus on: ', $a;
echo '
';
// sõnade ühendamine (konkatenatsioon)
echo 'a väärtus on: '.$a;
?>
Näide 1.3.4
PHP käsurealt
VT V piletit................37 I 1. Trigerid. Trigerid on osa järjestikskeemidest, sest neil on olemas mälu omadus, mis tähendab, et väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste kõnealusel hetkel ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel. See on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bitt (info hulk, mida sisaldab üks kahendjärk). Kui trigerit esitada tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua ka aja parameeter (nii on igal järjestikskeemil), mis näitab, kuidas mainitud hetke väljundi väärtus sõltub eelnevate hetkede väljundi väärtustest. 3 Triger on kahe stabiilse olekuga element (1 ja 0). Kui oleme sisendite väärtuste muutmisega ümberlülitumise protsessi käivitanud, läheb triger üle ühte oma stabiilsetest olekutest.
Viimase nõude rikkumisel jääb keha loomata. Joonis 9. Pöördkehade loomiseks tuleb kasutada ja polüjoonte laiust ignoreeritakse. Seejärel käsku REVOLVE, mis pöörab kahe- käsureale toodav kaherealine viip mõõtmelist objekti ümber mingi telje. Pööratavateks objektideks tohivad olla jooned tüüpi PLINE, SPLINE (mõlemad ainult suletud!), POLYGON, CIRCLE, DOUGHNUT, ELLIPSE, samuti regioo- nid. Objektid ei tohi kuuluda ühegi bloki koosseisu. Polüjooned ei tohi iseennast puutuda ega lõigata. Paksust (Thickness) 11 Joonis 10. Specify start point for axis of revolution or define axis by [Object/X (axis)/Y (axis)]: annab võimaluse määrata pöördetelg, milleks tohib olla: · O hiirega osutatav sirgjoon (LINE) või üksiklülist (kas sirg- või kaarlüli) koosnev
Väljunditeks on resultandi i-järks Si ja üleminek vanemasse järku Ci. S = a ⊕ b ⊕ c C = ab | ac |bc Järjestiksummaator Paralleelülekandega summaator. Suure järgulisuse korral võib järjestiksummaatori probleemiks olla kiirus, sest ülekanne levib läbi kõigi summaatorite. Kõigis summaatorites akumuleeruv viide võib muuta töö liialt aeglaseks ning piirata arvuti taktsagedust. Paralleelülekande puhul arvutatakse viide igas järgus eraldi funktsioonina ainult sisenditest. C0 C1 = a0b0 + (a0 + b0)c0 C2 = a1b1+ (a1+b1)c1= a1b1 + (a1+b1)a0b0 + (a1+b1)(a0+b0)c0 Võib ette kujutada, kui pikk on viimase järgu avaldis 64-järgulise arvu korral ning kui suur on teda realiseeriva loogikaskeemi maht. Paralleelülekande korral hakkab riistvara maht kasvama väga kiiresti ja suurema järgulisuse korral ei saa paralleellülekannet kasutada. Kiire ülekanne on kõige levinum ülekande meetod. Tegemist on järjestik ja
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00–>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB
järjestikku summeerimisega alates parempoolsest ehk nooremast kuni vasakpoolseima ehk vanemani välja. Järjestikülekandega summatori suure järgulisuse korral võib probleemiks olla töökiirus, sest ülekanne levib läbi kõigi ühejärguliste summaatorite. Järkudes akumuleeriv viide võib muuta töö liialt aeglaseks ja see piirab arvuti taktsagedust. Paralleelülekandega summaatorid töötavad nii, et iga järgu ülekanne arvutatakse eraldi funktsioonina ainult sisendist. Sellisel juhul ei akumuleeru viited, mis tekivad nooremates järkudes. Paraleelülekanne on oluliselt kiirem. Paralleelülekande puhul kasvab funktsioonide pikkus väga kiiresti ja suurema järgulisuse puhul ei saa paralleelülekannet kasutada. Kiire ülekanne on järjestikuse ja pralleelse ülekande kompromisslahendus, mis on kõige levinum summaatori ülekandemeetod. Kiire ülekande skeem arvutab ülekannete väärtused eraldi avaldiste järgi. 2. Optilised mäluseadmed.
Näite kopeerimine Õppida ja katsetada aga on kindlam näite peal. Siis saab proovida ja vaadata, mis toimub. Võtame aluseks eelmises peatükis valminud koolipeo kuulutuse näite. Kui tahta, et vana näide tervikuna alles jääb ja uue peal rahus katsetada võib, siis on vanast hea koopia teha. Ning siinse veebirakenduse puhul tasub koopia teha tervest kataloogist. Enne tal nimeks koolipidu, uueks nimeks paneme koolipidu2. Tervikrakenduse avamiseks aitab Web Developeri failimenüü käsklus ,,Open Web Site". Pildi suuruse muutmine Kui rakendust piiluda, siis lehe algusesse ongi keskkond juba ühe stiili genereerinud, paistavad olema märgitud pildi mõõdud. .style1 { width: 134px; height: 165px; } Tasub proovida neid muuta ja veenduda, et pilt ka rakenduse juures ekraanil muutub. width: 50px; height: 165px juures näiteks pressiti pilt kokku
PSW (process status word) pinumällu. PC-sse alamprogrammi I käsk. Analoog ja digitaal info. Helikaart Igasuguse analoogsignaali muundamine digitaalseks ja vastupidiselt toob kaasa teatud vea. Et viga oleks võimalikult väike, seda pikemat kahendkoodi peaks kasutama. Iga helikaardi aluseks on digitaalanaloogmuundur (DAC- Digital to Analog Converter), mis arvuti poolt digitaalsel kujul saadetava info kindla algoritmi järgi madalsagedusvõnkumisteks (helisagedusteks) muudab. Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Helikaardi andmetes alati leiduv bittide arv (bit rate, bit depth) näitab tegelikult DACi poolt kasutatava "sõna" pikkust. Mida rohkem bitte, seda loomulikuma esituse saame. Loomulik heli -(ja ka video-) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse
määrata midagi diagrammi kujunduse kohta. Igas aknas on järgmised nupud: · Help - abiinfo selle kohta, mida antud aknas teha saab · Back - tagasi eelmise kujundusakna juurde · Next - edasi järgmise kujundusakna juurde · Finish - kujundamise lõpetamine Kujundamisakna nimeribal on kirjas, mitmes kujundamise samm parajasti käsil on. Kujundamisakende sisu: 1. Range: - siia tuleb kirjutada selle ploki aadress, mille kohta Te tahate diagrammi saada. Kui see plokk oli eelnevalt märgistatud, siis ilmub selless kastikesse automaatselt märgistatud ploki aadress ja endal pole vaja midagi trükkida. 2. Ilmub erinevate diagrammitüüpide loetelu. Valida sellest loetelust sobiv diagrammi tüüp. 3. Ilmub eelmisel sammul valitud diagrammitüübi eristiilide valik. Valida sellest loetelust diagrammi eritüüp. 4. Järgmisena ilmunud aknas saab valida: · Data Series in:
pakkimistiheduse kristallil kui dünaamiline, kuid on ka aeglasem. Järgnevad juba järjesti pöördusega mälud mis on veelgi aeglasemad, kuid suurema mahulised. 9. Printerid Printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele. Enamasti mõeldakse printeri all arvutist sõltuvat lisaseadet, kuid uuemad printerid saavad hakkama ka ilma arvutita. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev võrgukaart ning neid saavad kasutada tööks kõik selle konkreetse võrgu kasutajad. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Printereid, millel on lisaks
Relatsioonis võib olla üks või mitu välisvõtit. Relatsioonis võib välisvõti ka puududa. Relvari (relatsioonilise muutuja) supervõtmete arvu leidmine? Date (2007) esitab juhendi supervõtmete arvu määramiseks. Oletame, et meil on relvar S kus on atribuudid {A, B, C, D, E}. Relvaril S on kaks kandidaatvõtit {A} ja {B}. Kui mitu supervõtit on relvaris S? Relvaril S on kolm atribuuti, mis ei ole hõlmatud ühegi kandidaatvõtme poolt. Selliste atribuutide hulgal {C, D, E} on kaheksa võimalikku alamhulka ({}, {C}, {D}, {E}, {C, D}, {D, E}, {C, E}, {C, D, E}). Järelikult on relatsioonilisel muutujal S 24 supervõtit: · Kaheksa sellist, mis hõlmavad atribuuti A, kuid ei hõlma atribuuti B. · Kaheksa sellist, mis hõlmavad atribuuti B, kuid ei hõlma atribuuti · Kaheksa sellist, mis hõlmavad nii atribuuti A kui ka B. Relatsioonilise mudeli põhimõisted
2.2.2. Registrid ja nende otstarve 68 2.2.3. Ajadiagrammid 71 2.2.4. Käsu- ja andmevormingud 72 2.2.5. Protsessori käsustik 75 2.2.6. Adresseerimine 77 2.2.7. Pinumälu 79 2.2.8. Protsessori koostöö mälu ja välisseadmetega 79 2.3. Andmevahetus 82 2.3.1. Andmevahetuse meetodid 82 2.3.2. Rööpvärat 87 2.3.3. Jadavärat 90 2.3.4. Taimer 91 2.3.5. Otsemällupöördus ja DMA-kontroller 96 2.4. Tarkvara 98 2.4.1. Ülevaade mikroarvutite ja juhtraalide tarkvarast 98 2.4.2
Options lisainformatsioon Padding kontrollimiseks vajaminev informatsioon UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei
· PC2100 DDR-SDRAM - 8 baiti · Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 2x2 baiti Mälusiini taktsagedus (MHz) · PC133 SDRAM - 133MHz · PC2100 DDR-SDRAM - 133MHz · Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 400MHz Mälu teoreetiline andmevahetuskiirus ühe kanali kohta (MB/sek) So mälusiini laius korrutatud taktsagedusega. · PC133 SDRAM - 8 x 133 = 1064MB/sek · PC2100 DDR-SDRAM - 2 x 8 x 133 = 2128MB/sek* · Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 2 x 2 x 2x 133 = 2128MB/sek* *mälu andmevahetus toimub 2 korda ühe taktsageduse impulsi kohta Mälusiini laius näitab kui mitu baiti infot suudab mälu korraga vahetada. Mälusiini taktsagedus näitab kui kiiresti on mälu võimeline sünkroonselt andmeid vahetama. Kusjuures kui SDRAM ehk sünkroonne dünaamiline muutmälu vahetab andmeid süsteemiga vaid üks kord ühe taktsageduse impulsi korral, siis uuemad mälutüübid (DDR-SDRAM ehk topeltandmevahetuskiirusega SDRAM ja RDRAM ehk Rambus
Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed. 10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum assotsiatiivne). 11. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. 12. Klaviatuur. SILVER 13-18 13. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD). 14. Printerid ja värviline trükk. 15. Magnetmäluseadmed. 16
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
..........................................84 Valideerimine ehk sisestuse kontroll............................................................................................86 Töölehe ja töövihiku kaitse...........................................................................................................90 5 6 Microsoft Excel on tabelarvutusprogramm, mis võimaldab koostada kõikvõimalikke tabeleid ja diagramme, vormistada andmeid nendes ning illustreerida värvide ja piltidega. Kui käivitate Exceli, on teie ees suur tühi ruudustik. Ülaservas on tähed ja vasakus servas ülevalt alla on numbrid. Allservas on lehesakid Leht1, Leht2 jne. Töö alustamine Võimalusi on selleks mitu, millest enamik erineb teistest siiski ainult nüansside poolest. 1. Klõpsutame nupul Start, 2. All Programs, 3. Leia kataloog Microsoft Office 4
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cy
üle nende piiride, siis tuuakse ka need osad ekraanile); · Extents ilmutatakse kogu joonis maksimaalselt suurena (tühi joonis nagu juhul All); · Previous taastatakse eelmine vaade (maksimaalselt 10 sammu tagasi); · Window ilmutatakse ristküliku kujulise aknaga piiratud jooniseosa (äärtest võidakse seda ala laiendada); akna diagonaali otspunktide asukoht küsitakse dialoogi teel. Parameeter arvX (ehk ARVx) ilmutab objektid näidatud arv kordi detailsematena (eeldu- sel, et arv on ühest suurem; ühest väiksema arvu korral detailsusaste hoopis väheneb). Märgime, et valikud All ja Extents ignoreerivad lõpmatusse ulatuvaid jooni RAY ja XLINE. Ikoonide abil saab lisaks käivitada ka valikud · Zoom In detailsusaste suureneb kaks korda (täidetakse käsk `ZOOM 2X); · Zoom Out detailsusaste väheneb kaks korda (täidetakse käsk `ZOOM 0.5X).
jne. Liitjoone osade jooneliik säilub, kuid kuju lihtsustub: lai joon asendatakse peenega, värvus muudetakse vastavalt kihi värvusele, liitjoon jaguneb sirglõikudeks ja ringikaare juppideks vms. Muudatused toimuvad selles suunas, nagu on kasutatud kihi värvus, jooneliik jne. Käsust väljutakse automaatselt. Märkus. Soovitatav on käsuga INSERT sisestatud DWG-faili joonis kohe käsu EXPLODE abil üksikosadeks jaotada (jaotub sellisteks osadeks, millest see plokk koosatati). Plokkide jaotuvus käsuga EXPLODE on määratud põhimuutujaga EXPLMODE: EXPLMODE = 0: käsuga EXPLODE ei saa töödelda plokki, mille sisestamisel on muudetud X-, Y- ja Z-suunaliste moondetegurite omavahelist suhet (vanad AutoCADid lubasid ainult sellist moodust). EXPLMODE = 1, käsuga EXPLODE saab jaotada plokki, mille sisestamisel on muudetud X-, Y- ja Z-suunaliste moondetegurite omavahelist suhet, kuid tulemused võivad olla
- Jõudlus: kui kiiresti peavad krüptograafilised funktsioonid töötama (Offline, Online- ____________________________________________________________________ - M 2.164 (M) Sobiva krüptoprotseduuri valimine M 2.164 Sobiva krüptoprotseduuri valimine Algatamise eest vastutavad: IT-turvaosakond Rakendamise eest vastutavad: IT-turvaosakond Krüptoprotseduuri valik jaguneb kahe järgneva ülesande vahel: - krüptograafilise algoritmi väljavalimine ning - tehniliste lahenduste väljavalimine. Enne kui kasutaja seob ennast ühe või teise protseduuriga, peaks tal olema täpne ettekujutus sellest, millised on tema nõuded töödeldavate andmete konfidentsiaalsusele ja autentsusele igas informatsiooni töötleva süsteemi ,,punktis". Krüptograafiliste algoritmide valimine Krüptograafiliste algoritmide valimisel tuleb esmalt selgeks teha, milliseid
5. maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni 6. ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole 7. võimas register mälu (ulatudes32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register-register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole 8. jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga 9. efektiivne andmevahetus alamprogrammidega 7 10. efektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) · Konveier protsessoris (Pipeline) Käskude haaramine on kitsaskoht käskude täitmise kiiruse jaoks. Selle probleemi leevendamiseks on arvutitel oskus haarata käske mälust ettenägelikult, et nad oleks olemas, kui neid on tarvis. Neid instruktsioone salvestatakse registris mida kutsutakse prefetch buffer (puhvermälu register?)
diskreetsed juhtimissüsteemid juhtimistoime või juhitava suuruse väärtus teisendatakse katkendtoimelisteks signaalideks. Diskreetsed juhtimissüsteemid liigitatakse omakorda impulsstoimelisteks, arv- ja releetoimelisteks süsteemideks: - impulsstoimelistes juhtimissüsteemides toimub juhtimine ühe- polaarsete juhtimisimpulssidega, kusjuures mingi juhtimisimpulssi ise- loomustav parameeter (impulsi amplituud, laius, impulsside sagedus või impulsi faasinihe mingi tugiimpulsi suhtes) kannab vajalikku informatsiooni; - arvjuhtimissüsteemides muudetakse juhtimistoime või juhitava suuruse väärtus mingi arvkoodi arvväärtuseks; - releetoimelistes süsteemides tekib mingi kindla väärtusega juhtimis- toime Y hüppeliselt, kui juhitav suurus X saavutab kindla rakendus-
annaabi.ee 
