Sergei Prokofjev (1891-1953), pianist ja helilooja, 20. sajandi alguse üks olulisemaid vene moderniste, elas aastaid Läänes. 1936. aastal läks ta elama Nõukogude Liitu ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokofjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. Teda innustas Vladimir Majakovski luule ja futuristide kogu "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis
Paul Cézanne Paul Gauguin Vincent van Gogh Henri de Toulouse - Lautrec Etteheide impressionismile Iga asi pidi olema tagasi Omanäolisuse viidav lihtsale puudumine geomeetrilisele kujundile. Esemete muutliku pealispinna alt tuleks tabada ka nende muutumatuna püsivat ehitust. Mida võttis impressionismilt üle? Võtsid üle Maalimistehnika Maalimistehnika Värvi ja pintslitöö maalimistehnika pintslilöögid. Hetkeemotsioonide ...
Sergei Prokvjev (1891-1953) Sergei Prokovjev oli pianist ja helilooja, 20. sajandi alguse üks olulisemaid vene moderniste, kes emigreerus 1918 Ameerikasse. Helilooja sündis 23. või 27. aprillil Sonzovka mõisas Jekaterinoslavi lähedal Ukrainas. 1936. aastal läks ta tagasi Nõukogude Liitu elama ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokovjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. 1918
väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, olulisem on aga see, et moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal Hitleri poolt vallutatud Euroopas) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. Muuseas, samasugune olukord valitses ka Stalini võimu all oleval Venemaal. Edvard Munch (1863-1944) Edvard Munch sündis 12. detsembril 1863 aastal, lapsepõlv möödus Oslos. Oma populaarsemate teostega hakkas tegelema 1885. aastal Pariisi kolides. Munch suri 1944. aastal, 23. Jaanuaril. Ta pärandas kõik oma tööd Oslo linnale, mis need
Ise nägi end mitte minimalistliku heliloojana, vaid korduvate struktuuride loojana, ja samuti pidas ta end klassikuks, selles mõttes, et tundis väga sügavalt ja põhjalikult Bachi, Mozarti ja Schuberti teoseid, nende harmooniat ja kontrapunkti. Pärit leedu juudi-immigrantide perest. Muusikaga puutus kokku väga varakult tema isal oli väike muusikaäri, nii et Glass tundis juba väiksena hästi 20. sajandi moderniste kui ka varasemat klassikat. Muusika kuulamine kuulus ka pere igaõhtuste tegevuste hulka. Õppis lapsena viiulit, flööti ja klaverit. Nagu Reichil, on ka Glassi haridus mitmekülgne: ta lõpetas Chicago ülikooli matemaatikateaduskonna ja filosoofiateaduskonna, sellele järgnesid muusikaõpingud New Yorgis Juilliardi Muusikakoolis. Tema üheks õpetajaks oli Darius Milhaud, lisaks käis ta end 1964-1966
peale valetanud olema, sest ilma et ta midagi kurja oleks teinud, võeti ta ühel hommikul vahi alla. Tema korteriperenaise proua Grubachi köögitüdruk, kes talle alati kella kaheksa paiku hommikueinet tõi, jäi seekord tulemata. Seda ei olnud veel kunagi juhtunud. K. ootas pisut aega ja nägi oma voodist, et vastasmajas elav vanaeit teda kuidagi hoopis erakordse uudishimuga silmitses, siis aga, ühtaegu kummastust ja nälga tundes kõlistas ta kella. Tuntumaid moderniste · Maailmas · Eestis · Knut Hamsun (1859-1952) · Gustav Suits (1883-1956) · Virginia Woolf (1882-1941) · Friedebert Tuglas (1886-1971) · Marcel Proust (1871-1922) · August Gailit (1891-1960) · James Joyce (1882-1941) · A. H. Tammsaare (1878-1940) · Mina Loy (1882-1966) Knut Hamsun · Sündis Kesk-Norras 4. augustil 1859. · Ta oli Norra romaani- ja näitekirjanik.
18.detsembril 1926.aastal läks esimest korda eetrisse Tallinn-Raadio Ringhäälingu kontsert praeguse ERSO eelkäijalt. 1975. aastast kannab orkester nimetust Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.Lisaks eesti muusikutele teevad ERSO- ga koostööd paljud nimekad välisdirigendid ja solistid. Kontserdi esimeses pooles tuli ettekandele vene muusika Sergei Prokofjevi virtuoosne kolmas klaverikontsert. S.Prokofjev oli vene pianist ja helilooja, üks olulisemaid vene moderniste. Ta on saanud innustust Vladimir Majakovski luulest, pooldas revolutsiooni Venemaal. On kirjutanud kõikides zanrites, klaverikontsert nr 3 valmis 1921. aastal. -2- Prokofjevi klaverikontserdist jäid meelde hästi nurgelised meloodiad. See oli minu jaoks raskestimõistetav teos ja mõjus natuke "matemaatilisena". Orkester mängis ettearvatult kõrgel professionaalsel tasemel, enim meeldisid
kunstnikutega enne Raffaeli: Bellini, Anzeliko ... Esindajad: Dante Gabriel Rosetti, John Everett Millais, William Holman Hunt Teosed: Ophelia, 1852a., John Everett Millais Jeesus isakodus puutööd tegemas, 1850a., John Everett Millais 2. JAPONISM Euroopa avastas enda jaoks Jaapani 1855 aastal. Siis 1862a. Maailmanäitusel Londonis oli esindatud ukiyo-e puulõiged (gravüür), portselan, kimono, sirmid. Jaaponi stiili värvid ja kompositsioon mõjutas impressioniste, postimpressioniste, moderniste ja kubismi stiili esindajaid. Eriti hästi on seda näha Edouard Manet, Claude Monet, Vincent van Gogh, Edgard Degas jt. teoseid vaadates Kes mõjutas: Katsushika Hokusai Tööd japonismi stiilis: Emile Zola portree, 1868a., Edouard Manet Portrait of Père Tanguy, 1887a., Vincent van Gogh 3. IMPRESSIONISM POSTIMPRESSIONISM NEOIMPRESSIONISM 4. SÜMBOLISM Üks kõige suurim kunsti suund. Tekkis Prantsusmaal 1870-80 aastatel ja siis levis ülimaailma. Arengu tipp saabus 19-20 saj
ängistust. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal totaliteersetes riikides) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse (www.pelgulinna.tln.edu.ee). Totalitaarsetes riikides oli kunst vägagi olulisel kohal, kuna kuulus väga hästi toimivate propaganda vahendite hulka. Siiski ei olnud nende riikide kunst mitte kunagi vaba, vaid oli alati läbinud tsensuuri ja pidi teenima diktaatorite huve. Samuti eelistati vana ja traditsioonilist kunsti, kuna uus võis rahvale sisendada mässumeelsust. Neis riikides
massilist propagandat, aga ka lausa ohtlik sellepärast, et avangardislik kunst võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, teiseks lihtsalt sellepärast, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ning iga inimese õigust omapärale. Mõlemas diktatuuririigis keelustati avangardistlik kunst 1930. aastate alguses. Saksamaa diktaator Hitler olid sellega ka isiklikud arved õiendada. Äpardunud kunstnikuna olevat ta juba noorpõlves hakanud edukaid moderniste vihkama. Mõlemas riigis kasutati moodsa kunsti vastases võitluses mõningaid konservatiivseid kunstnikke, kellele nõnda avanes võimalus vabaneda konkurentidest. Diktaatorid esinesid ka rahva ja lihtsa inimese nimel, keda nad lubasid kaitsta mandunud kunsti eest. Võimud kasutasid ja õhutasid viha, mida mõned, peamiselt harimatud inimesed, on alati tundnud kõige uue ja võõra suhtes. Samal ajal esitlesid võimud ennast kui rahvusliku kultuuripärandi kaitsjaid.
Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933- 1945) ajal, kui keelustati kogu moodne kunst. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, olulisem on aga see, et moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal Hitleri poolt vallutatud Euroopas) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. Muuseas, samasugune olukord valitses ka Stalini võimu all oleval Venemaal. Kasutatud kirjandus: "Üldine kunstiajalugu" - Jaak Kangilaski "Moodsa kunsti ajalugu" - Norbert Lynton Internetileheküljed: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism http://www.htg.tartu.ee/~merill/20s Referaat
pintslitõmmetega abstraktseid pilte. Kline teosed meenutavad sageli hieroglüüfe. Just sellest ajast pärineb tobe kujutelm moodsast kunstnikust, kes loob teoseid loopides lõuendit värvidega. Sedalaadi kunst võitis USA-s ametliku tunnustuse ja kõrvuti ameerikalike massikultuuri ilmingutega jõudis värskendava tuulepuhanguna ka sõjast väsinud Euroopasse. Informalism Kuid ka Euroopa kunst ei olnud surnud. Natside ikkest vabanenud Prantsusmaal võeti tagakiusatud moderniste kui rahvuskangelasi, samuti juhtus ka mujal Euroopas. Pariisis sündis uus koolkond, kes võttis aluseks avangardi klassikud, kes üldistas looduslikke motiive seni kuni need polnud enam äratuntavad. Ameerika eeskujul võtsid paljud noored euroopa kunstnikud suuna abstraktse ekspressionismi poole. Sellist kunsti tavatsetakse nimetada informalismiks See levis Põhja-Euroopas ja hoolimata vastuseisust ka Pariisis. Tuntuim informalist ongi arvatavasti prantslane Jean Dubuffet, kelle
Sel ajal pani Suits aluse eesti kirjandusteadusele, koolitas esimese põlvkonna kirjandusuurijaid, keskendus eesti vanema kirjanduse, eriti Kreutzwaldi käsitlemisele. Kuigi Suits jäi ametisse ka pärast Eesti okupeerimist 1940. a, oli tema viljakas tegevus ülikoolis lõppemas. Sõjatules hävis tema kodu ja suur osa käsikirju. 1944 lahkus Suits Eestist ja siirdus Soome kaudu Rootsi. Ta suri 1956 ning on maetud Stockholmi Metsakalmistule. luule Luuletajana oli Suits Eesti esimesi moderniste, kes tundis hästi soome kirjandust. Tal oli komme oma värsiloomingut uuteks trükkida, mõnikord muutes oluliselt esialgset teksti või piirdudes vaid nende kogudes ümberpaigutamisega. Seetõttu on ka mitmeid tema luuleteoseid ilmunud erinevates versioonides, mida on mõnigi kirjandusloolane talle ette heitnud. G. Suitsu esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg" (1899-1901). Need on tagasihoidlikud luuletused mis kaitsevad rahvuslikke huve. Gümnaasiumiaastail tegi G.
Henn Roode ja Heldur ja tabavalt. Viires Tartu Kunstiinstituudipäevil. Mitmed aastad vangilaagris ei suutnud 1940. aastate teine pool lõpetada Roode soovi kunstiga tegeleda. Tema jäi moodsa kunsti truuks. Lõpetanud katkenud kunstiõpingud, nüüd küll Tallinnas ERKIs, kujunes temast üks veendunumaid moderniste ja radikaalsemaid kunstiuuendajaid II maailmasõja järgses Eesti kunstis. Naise portree. 1949 Nimetu. 1968 Martin Linnamägi. 1973 Teos "Naise portree" on üks Inimene Roode Laäbitöötatud hilistes viimaseid Roodel valminud portreedel on portreedes jookseb töid vabaduses enne 1949.a. peamiselt tõsine, Roodele iseloomulik arreteerimist ning Siberisse murelik, nukker või geomeetriline saatmist
maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Ränga laine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, olulisem on aga see, et moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal Hitleri poolt vallutatud Euroopas) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. ( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm ) 1907. Aastal kerkis esile kubism. Kubismi algatajaks võib pidada 20. sajandi üht suurimat kunstnikku - Pablo Picassot (1881 - 1973). Hispaaniast, Katalooniast pärinev Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult tuttav kunstitehnikatega ja äratas juba varakult tähelepanu suurepärase joonistaja ja maalijana
Just sellest ajast pärineb tobe kujutelm moodsast kunstnikust, kes loob teoseid loopides lõuendit värvidega. Sellist kunsti tavatsetakse nimetada abstraktseks ekspressionismiks. Sedalaadi kunst võitis USA-s ametliku tunnustuse ja kõrvuti ameerikalike massikultuuri ilmingutega jõudis värskendava tuulepuhanguna ka sõjast väsinud Euroopasse. Kuid ka Euroopa kunst ei olnud surnud. Natside ikkest vabanenud Prantsusmaal võeti tagakiusatud moderniste kui rahvuskangelasi, samuti juhtus ka mujal Euroopas. Pariisis sündis uus koolkond, kes võttis aluseks avangardi klassikud, kes üldistas looduslikke motiive seni kuni need polnud enam äratuntavad. Ameerika eeskujul võtsid paljud noored euroopa kunstnikud suuna abstraktse ekspressionismi poole. Sellist kunsti tavatsetakse nimetada informalismiks. See levis Põhja- Euroopas (rühmitus "COBRA" - Taani, Belgia ja Hollandi kunstnikud) ja hoolimata vastuseisust ka Pariisis
Romaan kujutab lapse silme läbi mõisaelu-ja inimesi. Novell on tiheda sündmustikuga, väheste tegelastega, keskendutakse ühele teemale ning lõpetuseks on puänt. 3. Gustav Suitsu luule. 3 kogu, teemad, tuntud luuletused, tähtsus G.Suits oli Noore-Eesti liikumise juht ja ideoloog ning ta oli modernistlik luuletaja. Töötas Soomes keeleõpetajana. 1919 tuli Tartu Ülikooli professoriks. Kaotas sõjapõlengus enamuse oma kirjutistest. Oli luuletajana Eesti esimesi moderniste. Asutas Akadeemilise Kirjandusühingu. Oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. „Elu tuli“, on täis hoogsat luulet, mis väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. „Tuulemaa“’s kujutab Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. „Kõik kokku on unenägu“, kajastab I maailmasõja ja 1917 aasta revolutsiooni sõlmküsimusi. Esimeseks luuletuseks oli „Vesiroosid“. Samuti on tuntud „Meie aja muinasjutt“, „Jumalad ja
terav intellekt. Perekonnalehes "Linda" ning "Postimehe" lisas hakkas 1903.aastal üksteise järel ilmuma Kustas Vahuri nime all esineva Gustav Suitsu värsse. Suitsu arusaamade kohaselt oli tollal peamiseks edasiviivaks jõuks noorsugu, kes on vaba erakondlikest dogmadest ja monoliitne oma rahva huvide eest võitlemisel; luuletaja deklareeris nooruse ülesannet kaasa minna tõusva revolutsiooniliikumisega. Luuletajana oli Suits eesti esimesi moderniste, kes tundis hästi soome kirjandust ja õppis palju Eino Leinolt. Tema esikkogu "Elu tuli" (1905) oli kaasaegse nooruse kultusraamat, milles autor ülistas noort armastust ja revolutsioonilist hoogu. Suitsu esseistika oli algusest peale rahvusvahelise haardega, ta pidas kirjavahetust ajastu suure kirjandusliku autoriteedi Georg Brandesega, oli mõjustatud Nietzsche ideedest ja pidas oma suureks ideaaliks euroopaliku kultuuri kodustamist Eesti noores kirjanduses. 1905
Krossi luulekogud " Lauljad Laevavööridel" (1966) ja "Vihm teeb toredad asju" (1969) on kainemad ja komplitseeritumad, sisaldavad rohkem isiklikke motiive, muu hulgas ka võluvat armastuslüürikat ning allegooriaid kaasajad kirjanduselu kohta, kuid muutunud ajas on need jäänud noortemate autorite luule varju. Kross on tõlkinud eeskätt prantsuse ja saksa keelest mitmeid värsilooliselt olulise autoreid ( Beranger, Becher, Eluard, Prevert) ning ka soome ja soomerootsi moderniste (Diktonius, Turtiainen). Jaan Kross ajakirjanikuna "Stalinismi sitkusest" ja "Tähtis päev". Erilised artiklid ja mõned tsitaadid neist. "Vahepeal tuli muidugi Jakobson, kes pidas meile küll kolm isamaakõnet ja tegi mitmeid vägevaid asju. Aga kelle kohta vist August Kitzberg on ütelnud kuldsed ja rasked sõnad: ta suri oma au ja hiilguse kohta üliõigel ajal. Sest pisutki hiljem oleks tähendanud, et v e n e s t u s
Jõuliselt ühiskonnakriitilised on Käthe Kollwitzi (1967-1945) graafilised lehed. Ekspressionism jõudis Ernst Barlachi (1870-1938) loomingu näol ka skulptuuri. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, olulisem on aga see, et moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal Hitleri poolt vallutatud Euroopas) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. Muuseas, samasugune olukord valitses ka Stalini võimu all oleval Venemaal. KUBISM Foovide mäss realistliku kunsti vastu oli vaid kaks aastat päevakorras olnud, kui ridamisi hakkasid pinnale kerkima uued suunad. Fovismist sootuks erinevana kerkis 1907. aastal esile kubism. Voolu ristivanemateks olid nagu impressionismi ja fovismi puhulgi pilkehimulised kunstikriitikud
sajandi alguses, Prantsusmaal. 31. Nimeta olulisemaid modernistlikke suundi. Olulisemaid modernistlikke suundi: ekspressionism, futurism, kubism, konstruktivism, dadaism, sürrealism ja absurd. 32. Mis tingis modernismi tekkimise? Modernismi tekkimise tingis üldine progress kõigis valdkondades, ühiskonna muutumine humaansemaks, linnastumine ja üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. 33. Kuidas iseloomustasid end dekadendid oma manifestis? Dekadendid iseloomustasid end kui moderniste. Nende arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Nende eesmärgiks oli anda edasi ideaali tajutavas vormis. Nad pidasid ennast ideaali väljendajateks. 34. Kes on dekadentide kõige silmapaistvam esindaja? Dekadentide silmapaistvaim esindaja oli C. Baudelaire. Üks silmapaistvamaid oli ka O. Wilde. 35. Mis iseloomustab impressionismi? Impressionismi iseloomustab tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundite vahendamine,
*Castel Orgeval 1905 - krohv, metall, klaas *Castel Beranger 1894-98 - omapäraselt jaotatud osadeks, ekterjöör traditsionaalne, interjööris on rohkem juugendit näha Tony Garnier - "Tööstuslinn" tuleviku linnad toetuvad tööstusele. Sotsialistlik linn, kus puudusid kindlustused ja eraomand, kirikud, kasarmud, politsejaoskond ja kohtumaja; see oli linn, kus kohu täisehitamata pind oli avalik pargiala. Cite Industrielle 1904/1917 Tsoneeritud ülesehitus (ennetas moderniste) Mitmekesine hoonestus (normid) Kaasaegsed ehitusmeetodid vs sotsialistlik Arkaadia Hoonetüpoloogiate konkreetsed vormid, innovatiivsus (sh konstruktiivsed juhised) 4. loeng Eesti tsaariaeg 1868. kaotati orjus, inimesed said hakata ringi liikuma. Palgatöö tuli. Pärnu postimees, venestumine. VABRIKUASULAD - tööstus hakkas jõudsalt kasvama, tekkisid tööstuskompleksid. Eestit käsitleti kui tööstusmaad (odav tööjõud ja odav maa).
propagandat, aga ka lausa ohtlik esiteks sellepärast, et avangardistlik kunst võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, teiseks lihtsalt sellepärast, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ning iga inimese õigust omapärale. Mõlemas riigis keelustati avangardistlik kunst 1930. aastate alguses. Saksamaa Hitleril oli sellega ka isiklikud arved õiendada. Äpardunud kunstnikuna olevat ta juba noorpõlves hakanud edukaid moderniste vihkama. Võimud kasutasid ja õhutasid viha, mida mõned, peamiselt harimatud inimesed, on alati tundnud kõige uue ja võõra suhtes. Samal ajal esitlesid võimud ennast kui rahvusliku kultuuripärandi kaitsjad. Saksamaal oli avangardistlik võitlus avalik, Nõukogude Liidus mõnevõrra hiilivam, aga tihti jõhkram. Avangardistidel keelati mitte ainult oma loomingu väljapanek, vaid ka loomine. Nende teosed eemaldati muuseumidest, neid toetanud kunstiteadlased vallandati
Modernistid ei püüa välja selgitada tõde, sest see pole võimalik. Modernistlik teos loob oma reaalsuse, jätab sageli küsitavaks, kas see on päris maailm või kujutlus. Modernistlik tegelane on üksi ja päris nõutu. Sündmusi ei esitata kronoloogilises järjestuses, ajaline järgnevus paisatakse segi. Modernistlik kirjandus ei paku lugejale meelelahutust ega põgenemist, vaid tahab edastada ärevust olukorra pärast, kus inimene asub. Moderniste vaevas tundmus, et inimest ja maailma ei saa lõpuni lahti seletada ning kirjanduses, kus kõigest on juba räägitud, on väga raske öelda midagi, mil mõtet oleks. Herman Hesse 1877-1962. Sündis Saksamaal misjonäri perekonnas. Vanemad olid pietistid. Range maisesse suhtumine- hoidutakse. Hesse isa oli baltisakslane. Isapoolne vanaisa lõpetanud Tartu Ülikooli. Onu Oleviste koguduse pastor. Kodus autoritaarne kasvukeskkond. Eluviis Hesse jaoks rakse- hingeline segadus
annaabi.ee 
