2 ööpäeva möödudes paraneb haistmis ja maitsmismeel 112 kuud hiljem taastub hingamisteede ripsepiteel, röga liigub ülespoole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb. Paraneb vereringe. 5 aastat hiljem on oluliselt vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu, kurgu, ja söögitoruvähi risk on kahanenud poole võrra 10 aastat hiljem on kopsuvähi risk peaaegu sama madal nagu mittesuitsetajatel 15 aastat hiljem on südame isheemiatõve risk sama suur kui mittesuitsetajatel KASUTATUD MATERJALID Hripkova, D. Kolessov, Inimese Tervis ja Hügieen, Tallinn, 1984; lk.23. Lipand, A. (2005). Üleriigiline kampaania passiivse suitsetamise vähendamiseks. Eesti Arst, 84 (11): 791797 Ani, Ü., Ingerainen, D. (2012). Suitsetamisest loobumise nõustamine tervishoiu esmatasandil. Tallinn: AS Lakrito.
2 ööpäeva möödudes · Haistmis-ja maitsmismeel on paranenud. 1-12 kuud hiljem · Taastub hingamisteede ripsepiteel,röga liigub üles poole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb samuti ka nakkuse risk,erksam,vereringe paraneb. 5 aastat hiljem · Oluliselt on vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu-,kurgu- ja söögitorvähi risk on kahanenud poole võrra. 10 aastat hiljem · Kopsuvähi risk on peaaegu sama madal, kui mittesuitsetajatel. 15 aastat hiljem · Südame isheemia tõve risk on nii sama suur kui mittesuitsetajatel. Nikotiin ravimiks · Nikotiini võiks kasutada psühhoaktiivse ravimina,kuna suitsetamine parandab kontsentreerumisvõimet,vähendab näljatunnet samuti ärevust ja depressiooni. · Suitsetamine ka lõõgastab · Kuid nikotiini mürgise ja raviva annus vaheline erinevus on väga väike,ühe sigareti toos on juba mürgine. · Nii,et suitsetamist raviks pidada ei saa.
2 ööpäeva möödudes Haistmis-ja maitsmismeel on paranenud. 1-12 kuud hiljem Taastub hingamisteede ripsepiteel,röga liigub üles poole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb samuti ka nakkuse risk,erksam,vereringe paraneb. 5 aastat hiljem Oluliselt on vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu-,kurgu- ja söögitorvähi risk on kahanenud poole võrra. 10 aastat hiljem Kopsuvähi risk on peaaegu sama madal, kui mittesuitsetajatel. 15 aastat hiljem Südame isheemia tõve risk on nii sama suur kui mittesuitsetajatel. Nikotiin ravimiks Nikotiini võiks kasutada psühhoaktiivse ravimina,kuna suitsetamine parandab kontsentreerumisvõimet, vähendab näljatunnet samuti ärevust ja depressiooni. Suitsetamine ka lõõgastab Kuid nikotiini mürgise ja raviva annus vaheline erinevus on väga väike,ühe sigareti toos on juba mürgine. Nii,et suitsetamist raviks pidada ei saa.
alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega võrreldes rohkem tarbima. Suitsetamine ja selle kahjulikud mõjud inimesele Suitsetamine on inimese tervisele väga kahjulik. Suitsetamine kahjustab kopse ja võib põhjustada kopsuvähki.Teadlased analüüsisid suitsetajate ning mittesuitsetajate verd ning avastasid, et suitsetajate kehas oli nornikotiini läbi muutunud valkude ja glükolüüsi lõpp-produktide hulk suurem kui mittesuitsetajatel. Rahvusvahelise terviseuuringuprojekti EPIC raames Suurbritannias läbi viidud uurimistöös leidis kinnitust arstidele ja teadlastele juba ammu teada- tuntud tõsiasi - tervislikud eluviisid pikendavad eluiga. Seega soovitan teil hoida oma tervist ja mõelda mida kui palju sööte. Sportida tuleks iganädalaselt ning hoiduda mõjuainetest. Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid.
toimega kantserogeense ehk vähki tekitava aine. Tuntuimad tubakas leiduvad kahjulikud ained on tõrv, ving ja sõltuvust tekitav nikotiin. Tubakasuitsus leiduv tõrv hävitab tasapisi kopsu seintel olevad karvakesed, virvekarvad, mis kaitsevad kopse tolmu ja muu sellise eest. Karvakeste hävinedes jõuab tõrv kopsupinnale ning soodustab kasvajarakkude teket. Suitsetajate risk kopsuvähki haigestuda on 10-50 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Veel üks tegur on passiivne suitsetamine, see tähendab viibimist suitsuses ruumis. Passiivsete suitsetajate võimalused haigestuda kopsuvähki on siiski väiksemad kui suitsetajatel. Risikifaktoriks võib ka osutuda keskkonnategurid. Töö- ja elukeskkonnas võib leida sellised aineid nagu arseen, radoon, asbest ning nikli ja kroomi ühendid ja ka saastatud õhk. Areng Inimese organism koosneb kudedest ja koed omakorda rakkudest. Elutegevuse jooksul rakud jagunevad
hingetoruvähk, kopsuvähk. Kuna osa tubakasuitsust lahustub süljes, siis soodustab suitsetamine ka söögitoru ja maovähi teket, vähemal määral kaksteistsõrmiksoole vähi teket. Kuna suurem osa tubakasuitsus olevatest kahjulikest ainetest satub kopsudesse, siis tõuseb kõige enam risk haigestuda kopsuvähki. Kroonilistel suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise risk umbes 40 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Lisaks tubakasuitsus olevatele mürkidele soodustab vähi teket ka tubakasuitsu kuumus. Ajuinsult Ajuinsult on aju verevarustushäire, mis võib halvimal juhul lõpeda surmaga. Ajuinsuldi korral väheneb või lakkab täielikult verejooks mingisse ajupiirkonda. Sellise olukorra võib tekitada trombi teke. Keha üks põhiülesanne on kanda hapnikku kõikidele rakkudele. Ajurakud, aga suudavad olla ilma hapnikkuta 56 minutit ehk siis mõned rakud surevad ära
tähelepanu läheb tubakale. Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust, arvutamistäpsust ja mälu mahtu. Nikotiini, mürgise tubakasuitsu ja vingugaasi koosmõju põhjustab peavalu, ärrituvust, alandab töövõimet. Suitsetamise tüsistused. Suitsetavatel naistel võivad tekkida raseduse ajal mitmesugused tüsistused. Vastavalt rahvusvahelise statistika andmetele on vastsündinute surevus suitsetavate emade puhul 40% kõrgem kui mittesuitsetajatel. Nikotiin põhjustab veresoonte kramplikke kokkutõmbeid ehk spasme ja veresoonte siseseinte haiguslikke muutusi. Sel puhul aheneb veresoonte valendik, vereringe on raskendatud, halveneb keha varustamine hapniku ja toitainetega ning ainevahetuse jääkainete eemaldamine kehast. Paljud suitsetajad haigestuvad rinnaangiini ehk stenokardiasse, mille puhul tekivad südame veresoonte perioodilised kramplikud kokkutõmbed (spasmid). Nendega kaasneb terav valu rinnas, nõrkustunne ning surmahirm
On välja selgitatud, et suitsetavate vanemate lastel on 50 korda suurem võimalus ise suitsetama hakata. Suitsetamise kaudu tuntakse end rohkem iseseisva ja täiskasvanuna. Ka reklaam on tugevaks mõjuteguriks, sest seal esitatakse sigarettide endi kohta väga vähe fakte, kuid näidatakse meeldivaid situatsioone seoses suitsetamisega. Suitsetamine annab suitsetajale niiöelda võimaluse lõõgastuda ja stressi maandada. Samal ajal on stressivalmidus suitsetajatel palju suurem kui mittesuitsetajatel.(psühhiaatria, autorit pole) 2.Suitsetamise kahjulikkus Suitsetamine mõjub nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Suitsetamise mõjust räägitakse tavaliselt seoses füüsiliste muutustega, sest see on enam levinud. Vaimsele tervisele avaldatav mõju on inimestel üsnagi erinev ning seetõttu peetakse suitsetamist rohkem kahjulikuks tervisele. 2.1.Suitsetamise füüsiline mõju Enamik suitsetajate surmajuhtumeist on seotud südamehaigustega, mis on tingitud
huulevähk, keelevähk, suuõõnevähk, neeluvähk, kõrivähk, hingetoruvähk, kopsuvähk. Kuna osa tubakasuitsust lahustub süljes, siis soodustab suitsetamine ka söögitoru ja maovähi teket, vähemal määral kaksteistsõrmiksoole vähi teket. Kuna suurem osa tubakasuitsus olevatest kahjulikest ainetest satub kopsudesse, siis tõuseb kõige enam risk haigestuda kopsuvähki. Kroonilistel suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise risk umbes 40 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Lisaks tubakasuitsus olevatele mürkidele soodustab vähi teket ka tubakasuitsu kuumus.
Mittesuitsetaja 66,5 162,75 120,75 350 KOKKU 190 465 345 1000 Kas suitsetamine on tervisele kahjulik? USA Tervishoiuameti poolt läbiviidud uuringus analüüsiti 1000 mehe (vanuses 45 kuni 64) surma põhjuseid. Andmed on toodud juuresolevas tabelis. Kas võib väita, et surmapõhjuste jaotus on suitsetajatel ja mittesuitsetajatel erinev? Kontrollida hüpoteesi paikapidavust olulisuse nivool 0,05. otsus H1 Tõlgendus surmapõhjuste jaotused suitsetajatel ja mittesuitsetajatel on statistiliselt oluliselt erinevad (p=0,015) Vanusegrupp Suitsetajate arv S* 2024 41 30 Uurija soovib kindlaks teha, kas suitsetajate arv erinev 2534 32 30 ühesugune või erinev.
Tubakas Tekitab aju veresoonte haigused, vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Organismi mõjutvad vingugaas, tõvr ja nikotiin. Suitsetajate eluiga on 7-14 aastat lühem kui mittesuitsetajatel. Passiivne suitsetamine rikub laste ja teiste mittesuitsetajate tervist Kokkuvõte! Uimastid on väga ohtlikud ained. Nad tekitavas vaimset ja füüsilist sõltuvust. Eriti ohtlikud uimastid on rasedatele naistele, sest nende lapsed sünnivad haigetena, enneaegsetena ja väikestena. Uimasteid on mitu levinud kümme liiki. Uimastid on väga kallid, seetõttu müüvad enamus inimesi kogu oma vara, et saaks osta uimasteid ja rahuldada ennast
Radioaktiivsed ained Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid. Radioaktiivsetest ainetest kõige sagedamini võib tubakasuitsust leida poloonium. Viljatus Epidemioloogilised uurimused on tõestanud, et suitsetavate naiste hulgas on viljatus suuremaks probleemiks kui mittesuitsetajatel. On olemas seos päevas suitsetatavate sigarettide arvu ja viljatuse vahel. Nikotiin põhjustab adrenaliini suurenenud vabanemist, mis omakorda tõstab kortisooli kontsentratsiooni veres, häirub hormonaalne tasakaal. Viljastatud munarakk vajab emakaseina kinnitumiseks (implantatsioon) piisavat kogust luteiniseerivat hormooni, mille eritumine suitsetaval naisel on väiksem kui mittesuitsetajal. Nikotiin aeglustab viljastatud munaraku transporti emakasse. Rasedus
ained ka lootele. Võivad tekkida loote väärarengud. Pooled enneaegsed sünnitused ja vastsündinute alakaalulisus on tingitud suitsetamisest raseduse ajal. Mõningate teadlaste hinnanguil on suitsetamine ka üks peamisi pimedaks jäämise põhjusi. Austraalias 20% üle 50a inimeste pimedaksjäämise juhtudest on põhjustanud suitsetamine. Austraalias, Ameerika Ühendriikides ja Euroopas tehtud uurimustest ilmneb, et suitsetajatel võivad 2-5 korda suurema tõenäosusega kui mittesuitsetajatel, areneda vananedes kollatähni patoloogilised muutused. Dr Wayne Smith Austraalia Riiklikust Ülikoolist soovitas suitsupakile panna hoiatuse: "Suitsetamine on peamisi pimedaks jäämise põhjusi". Suitsetamine kui haigus Suitsetamine pole ainult halb harjumus - see on haigus. Küsitluste uuringute järgi arvatakse, et täiskasvanute hulgas on toimunud stabiliseerumine. Alla 30 ei näi protsent enam aga langevat. Probleem on selles, et uus suitsetajate põlvkond murrab jõuliselt peale
huulevähk, keelevähk, suuõõnevähk, neeluvähk, kõrivähk, hingetoruvähk, kopsuvähk. Osa tubakasuitsust lahustub süljes, siis soodustab suitsetamine ka söögitoru ja maovähi teket, vähemal määral kaksteistsõrmiksoole vähi teket. Suurem osa tubakasuitsus olevatest kahjulikest ainetest satub kopsudesse, siis tõuseb kõige enam risk haigestuda kopsuvähki. Kroonilistel suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise risk umbes 40 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Lisaks tubakasuitsus olevatele mürkidele soodustab vähi teket ka tubakasuitsu kuumus. Kahjustused seedekulglale: ärritab suu limaskesta; lihtsamini tekivad põletikud; halb hingeõhk; kahjustub hambavaap; maitsetundlikkus alaneb; ärritab seedetrakti limaskesti; Suitsetamise lõpetamine võib olla väga raske inimesele,kes on kaua suitsetanud.Mitmeid aastad eriti neil on raske suitsetamist lõpetada
Alzheimeri tõve, suhkruhaiguse ja vähiga. Nendel on roll ka veresoonte lubjastumises ja muudes inimese vananemisega kaasnevates tervisehäiretes. Suitsetamise mõjul kehas tekkiv nornikotiin muudab kehavalgud pöördumatult ja võib tõbede süvenemist ergutada. Teadlased analüüsisid suitsetajate ning mittesuitsetajate verd ning avastasid, et suitsetajate kehas oli nornikotiini läbi muutunud valkude ja glükolüüsi lõpp-produktide hulk suurem kui mittesuitsetajatel. Üllatuslikult leiti ka, et suitsetamisest loobumise järel jääb nornikotiin inimkehasse palju kauemaks kui nikotiin, mis kaob üsna kiiresti. Veel avastati nornikotiini reageerimine selliste üldlevinud steroidravimitega nagu kortisoon, mis võib nende tarvitamise kasule lisada ka kahju Isegi suitsetamise mahajätmist hõlbustavad nikotiini sisaldavad närimiskumm ja plaastrid võivad tervist kahjustada. Siiski on
lapsed neid kätte ei saaks. Ka paljud nautimisvahendid on mürgised. Tubakas näiteks sisaldab nikotiini, tugevat mürki-, mis mõjub kahjulikult närvidele ja vereringele. Paljud suitsetajad haigestuvad ja surevad kopsuvähki, südame-veresoonkonna haigustesse ning mao -ja sooltoru haavanditesse. Suitsetamine takistab noore organismi arengut. Suitsetavate noorukite õpi- ja sporditulemused on tavaliselt halvemad kui mittesuitsetajatel. Alkohol on samuti närvimürk. Väikestes kogustes kutsub ta esile kerge uimasuse, suurtes annustes aga võib põhjustada eluohtlikke halvatusi. Joobnud käituvad lohakalt ja kergemeelselt. Alkoholi tarvitamine noorpõlves takistab kehalist ja vaimset arengut. Iga noor inimene peaks aru saama, et ta rikub suitsetamise ja joomisega oma tervist. 4 M
eluaasta paiku ning naistel mõned aastad varem. Last ootav naine, kes rahustab juba varakult tulevase beebi närve, suitsetades 20 sigaretti päevas, pidurdab ja kahjustab embrüo arengut ning annab oma tulevasele lapsele kaasa suure pagasiga hädasid, mis võivad avalduda hilisemal elu perioodil. Üks sigaret päevas napsab 10 g beebi kaalust. Viljatus Epidemioloogilised uurimused on tõestanud, et suitsetavate naiste hulgas on viljatus suuremaks probleemiks kui mittesuitsetajatel. On olemas seos päevas suitsetatavate sigarettide arvu ja viljatuse vahel. Nikotiin põhjustab adrenaliini suurenenud vabanemist, mis omakorda tõstab kortisooli kontsentratsiooni veres, häirub hormonaalne tasakaal. Viljastatud munarakk vajab emakaseina kinnitumiseks (implantatsioon) piisavat kogust luteiniseerivat hormooni, mille eritumine suitsetaval naisel on väiksem kui mittesuitsetajal. Nikotiin aeglustab viljastatud munaraku transporti emakasse. Vananemine
· Jean Nicot de Villemain, prantsuse diplomaat, soovitas kasutadameditsiinis · Tubakalehtede kuivaines on 0,6-9% nikotiini. Atsetüülkoliiniretseptorid jagunevad muskariinitundlikeks ja nikotiinitundlikeks. Nikotiini psühhofarmakoloogiline profiil · Nikotiin parendab infotöötlust eksperimentides - kiirendab reaktsiooniaega ja sooritust, vähendab vigu nii nikotiinivõõrutuses suitsetajatel kui ka mittesuitsetajatel · Nikotiini kognitiivsed efektid on seotud aju atsetüülkoliinisüsteemiga - sama toime on kaudsetel agonistidel, vastupidine antagonistidel · Mittesuitsetajad ei taju nikotiini efekte meeldivatena Kofeiinimürgistus DSM-IV järgi: viis alljärgnevat ilmingut pärast vähemalt 2-3 tassi kohvi joomist · Rahutus · Närvilisus · Erutatus · Unetus · Kõhulahtisus · Meeleolu Kõikumine · Depressioon · Näopunetus · Sage urineerimine · Seedekulgla
Depressioon põhjustas ka sagedamini taasalustamist, kui oldi juba otsustatud loobuda. On huvitav, et paljud nikotiini ärajäämanähud imiteerivad depressiooni, kuid depressiivsetel patsientidel on nendeks enamasti unehäired ja väsimus, aga ka kaalu tõus (80 kuni 90 %), seevastu subjektiivne depressioonitunnus on huvipuudus ja rõõmutus. Suitsetamine suurendab ka ohtu end ära tappa. Suitsetajate seas on suitsiidikatseid isegi kaks korda rohkem kui mittesuitsetajatel, suitsiidimõtteid 1,4 korda rohkem. Suhteline risk on väiksem kui depressiooni puhul, kuid suurem kui skisofreenia puhul. (Alasoo, 12.09.2004) 7 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubakasuitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja
ebamäärsus. Riskitegurid. Kui haigus H on teatud tunnusega T isikutel sagedasem kui nendel, kellel seda tunnust ei esine, siis T ja H vahel on seos. Kui T ilmnes enne kui H, või T on olemas H korral, siis isikud, keda iseloomustab T, omavad suuremat riski haiguse tekkeks: T ja H riskiindikaator. Paljud haigused on sagedamad teatud geograafilistes piirkondades, sagedamad meestel kui naistel, mingites vanustes või kutserühmades, sagedamad suitsetajatel kui mittesuitsetajatel jne. Elukoht, sugu, vanu, elukutse ja suitsetamine on seega paljude haiguste riskiindikaatorid. Riskiindikaatorite tundmine aitab välja selgitada suure riski rahvastikurühmi kui sihtrühmi, kelle hulgas oleks sobiv rakendada profülaktilist sekkumist või korraldada sihipäraseid arstlikke läbivaatusi. Põhjuslikkus ehk kausaalsus on mitmekülgset käsitlemist leidnud filosoofias ning eriti teaduse metodoloogias. Otsesed ja vahepõhjused. Piisav põhjus ja tarvilik põhjus
ning eriti neil inimestel, kes suitsetavad sigareid. 90 96% intensiivse suitsetamisega inimestest on kopsuvähi tekke riskigrupis. Intensiivse suitsetamise all on mõeldud 1-2 pakki päevas ja seda pikema aja vältel (Labotkin 2004). Siit võib järeldada, et vähki haigestumise ja ööpäevas tarbitud sigarettide vahel on kindel seos. Kasvaja lõpeb surmaga harvemini haigetel, kes on suitsetamisest 8-10 aastat tagasi loobunud (Haagedoorn jt 1996). Mittesuitsetajatel on riskifaktoriks passiivne suitsetamine, mis ei jää oma ohtlikkuse poolest aktiivsele alla (Labotkin 2002). Lisaks suitsetamisele, mille osa kopsuvähi tekkes on tõestatud (Haagedoorn jt 1996) eristatakse teisigi tegureid, mis koos suitsetamisega toimivad suuremal või vähemal määral üheaegselt. Nendeks on atmosfääri õhu saastumine (intensiivse tööstusega piirkonnad, kokkupuude kantserogeenidega nagu asbest, uraan, radoon, nikkel, kroom) ja hingamisreziimi rikkumine, mis
Depressioon põhjustas ka sagedamini taasalustamist, kui oldi juba otsustatud loobuda. On huvitav, et paljud nikotiini ärajäämanähud imiteerivad depressiooni, kuid depressiivsetel patsientidel on nendeks enamasti unehäired ja väsimus, aga ka kaalu tõus (80 kuni 90 %), seevastu subjektiivne depressioonitunnus on huvipuudus ja rõõmutus. Suitsetamine suurendab ka ohtu end ära tappa. Suitsetajate seas on suitsiidikatseid isegi kaks korda rohkem kui mittesuitsetajatel, suitsiidimõtteid 1,4 korda rohkem. Suhteline risk on väiksem kui depressiooni puhul, kuid suurem kui skisofreenia puhul. Kahjuks jäävad suitsetamisest põhjustatud kahjustused inimesele terveks eluks. Sõltub sellest kui kaua inimene on suitsetanud ja 7 millised kahjustused sellest on tekkinud. Suitsetamisel koguneb kopsu peale tõrva veel
puhtamaks, väheneb köha ja väheneb nakkuste risk. Vereringe paraneb ja te muutute erksamaks. Füüsiline tervis paraneb ja jõutakse rohkem liikuda. Tromboosi risk kahaneb ja aasta pärast on suitsetamisest tingitud risk südamelihase infarktiks kahanenud poole võrra - 5 aastat – ajuinfarkti oht on oluliselt vähenenud. Kopsu-, kurgu- ja söögitoruvähi risk on kahanenud poole võrra - 10 aastat – kopsuvähi risk on peaaegu sama madal kui mittesuitsetajatel. Sama kehtib suuõõne-, kurgu-, söögitoru-, kusepõie-, neeru- ja kõhunäärmevähi riski kohta - 15 aastat – südame isheemiatõve risk on sama kõrge kui mittesuitsetajatel. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014) 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR Nikotiini plaastrid ja nätsud on välja mõeldud selleks, et teha suitsetamisest loobumine kergemaks ja statistika näitab, et nende kasutajad saavad palju edukamalt
Häälehäire diagnoosi paneb/ kinnitab enamasti kõrva-nina-kurguarst. Arst teostab kõrivaatluse (kõripeegli, larüngoskoobi vm abil), et hinnata kõri struktuure ja talitlust. Logopeed hindab hääle omadusi, hääle kestvust, kõnehingamist, artikulatsiooniaparaadi liikuvust, kõrilihaste seisundit. Kõrivähi tekkepõhjused, kaebused ja ravijärgne rehabilitatsioon. Peamiseks kõrivähi riskifaktoriks on suitsetamine ning just neil isikutel esineb kõrivähki seitse korda sagedamini kui mittesuitsetajatel. Kui minevikus oli see reeglina mehi tabav probleem, siis seoses naiste suurenenud suitsetamisega, on neilgi hakanud kõrivähki haigestumine kiiresti tõusma. Eestis ei esine kõrivähki väga sageli. Tekkepõhjused- ja mehhanismid Lisaks eelpool nimetatud suitsetamisele, tuuakse riskifaktorina ära ka suitsutatud ja grillitud toitude söömine. Nagu paljude teiste kasvajate puhul, pole ka kõrivähi tekkemehhanism praeguseks täiesti välja selgitatud.
Uued tegevused ei too häid tulemusi mitte ainult aju tegevusele, vaid kogu inimese kehale." ¤ ,,Mine õppima, omanda uusi teadmisi". Mine koolitustele, kooli, kohtadesse kus on võimalik midagi juurde õppida või omandada, leia uusi hobisid ja tegevusi. Uurimistulemused näitavad et, parem mälu ja parem haridus on omavahel seoses. Esita oma ajule väljakutseid millegi uue õppimiseks. ¤ Lõpeta suitsetamine. Mittesuitsetajatel on 1,84 korda väiksem risk oluliseks mälu halvenemiseks vanemas eas võrreldes suitsetajatega. ¤ Suhtle, ole aktiivne. Inimestel, kes elavad kellegagi koos või teevad vabatahtlikku tööd, omavad 1,24 korda paremat mälu. Isegi, kui inimese haridus on jäänud kesiseks, või on tal muud tegurid, mis nõrgestavad mälu toimimist, on rida tegevusi, mida saab ise oma aju tervise osas ette võtta. Üks olulisemaid on esitada ajule väljakutse
kivimites. See on üks vaheprodukt uraani lagunemisel ja muutumisel pliiks. Siseõhku tungib radoon enamasti hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Mõju tervisele Seotuna õhus leiduvate tahkete osakestega satuvad radooni tütarisotoobid hingamisteedesse ning võivad põhjustada kopsuvähki ja leukeemiat. Suitsetajate risk haigestuda vähki on 20 korda suurem kui mittesuitsetajatel, kuna nad hingavad suitsetades sisse rohkem tahkeid osakesi. Välisallikatest ruumiõhku sattuvad saasteained: Osoon (O3) on ärritava toimega gaas. Seda esineb vähesel määral pidevalt välisõhus. Siseruumides on peamisteks osooniallikateks kontoritehnika (printerid, laserprinterid) ja mõned valgustite tüübid. Mõju tervisele hingamisteede limaskestade tugeva ärritusega. Täheldatud on silmade ärritust, peavalu, peapööritust
tõve, suhkruhaiguse ja vähiga. Nendel on roll ka veresoonte lubjastumises ja muudes inimese vananemisega kaasnevates tervisehäiretes. Suitsetamise mõjul kehas tekkiv nornikotiin muudab kehavalgud pöördumatult ja võib tõbede süvenemist ergutada. Teadlased analüüsisid suitsetajate ning mittesuitsetajate verd ning avastasid, et suitsetajate kehas oli nornikotiini läbi muutunud valkude ja glükolüüsi lõpp-produktide hulk suurem kui mittesuitsetajatel. Üllatuslikult leiti ka, et suitsetamisest loobumise järel jääb nornikotiin inimkehasse palju kauemaks kui nikotiin, mis kaob üsna kiiresti. Veel avastati nornikotiini reageerimine selliste üldlevinud steroidravimitega nagu kortisoon, mis võib nende tarvitamise kasule lisada ka kahju Isegi suitsetamise mahajätmist hõlbustavad nikotiini sisaldavad närimiskumm ja plaastrid võivad tervist kahjustada. Siiski on pikemas perspektiivis kõige
Tubakalehtede kuivaines on 0,6-9% nikotiini, vähemolulised on nornikotiin, N-formüülnornikotiin, kotiniin, müosmiin, ß-nikotüriin, anabasiin & nikotelliin. Nikotiini psühhofarmakoloogiline profiil · Nikotiin parendab infotöötlust eksperimentides - kiirendab reaktsiooniaega & sooritust, vähendab 41 esmasüntees 1887, taasavastamine 1927, tablettidena kättesaadav 1937, varem algeline sissehingamispreparaat vigu - nii nikotiinivõõrutuses suitsetajatel kui ka mittesuitsetajatel · Nikotiini kognitiivsed efektid on seotud aju atsetüülkoliinisüsteemiga - sama toime on kaudsetel agonistidel, vastupidine antagonistidel · Mittesuitsetajad ei taju nikotiini efekte meeldivatena! Kofeiin Metüülksantiinid · Kofeiin · Teofülliin · Teobromiin KNS stimulaatorina: teofülliin > kofeiin >> teobromiin Metüülksantiinide allikad · Camellia sinensis kofeiin, ka teofülliini & teobromiini
annaabi.ee 
