kaduda. 3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid. Jah, tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond. Siin saan välja tuua ainult poolt argumendid, sest minu arvamusel vastu argumente ei eksisteeri. Eesti on niivõrd pisike riik ja siin on inimesed lihtsalt kokkuhoidvamad ja ühtsed. Meil on siin nii vähe rahvast, et meil ei jää muud üle, kui end kõvasti kokku hoida. 4. Tabel ühiskonnaelu tasandid riikliku võimukorralduse tingimustes. Mittemajanduslik hüve Majanduslik hüve Ühistasand Eratasand Ühistasand Eratasand Valitsemine Eraelu Riigiettevõtlus Eraettevõtlus Valitsusasutuse Pere- ja sõpruskond; d; sise ja Täielikult või Erakapitalil huvidest ja
Ühiskond - sotsiaalne side KT Ühiskond- kollektiivsel idenditeedil põhinev inimsuhtlus. Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, poliitika, kultuur ( Ühiskonnaelu tasandid, õhuke ja paks riik; ühishüved ) ·Mittemajanduslik- Ühistasand, eratasand ·Majanduslik- Riigiettevõtlus, eraettevõtlus ( tabel lk 6 ) Õhuke riik- võimalikult vähene sekkumine majandusse, inimene peab ise hakkama saama Paks riik- riigi jõuline sekkumine majandusse, talude ümberjaotamine, sotsiaaldemokraadid. Ühishüve- riigi tasuta teenused oma elanikele, mida riik rahastab kogutud maksutulust Mittemajanduslikud hüved: haridus-ja tervishoiu süsteem, julgeolek, politsei,
peab tagama vaid avaliku korra ja seaduslikkuse ühiskonnas. Paks riik (ehk sotsiaalriik) – riigi jõuline sekkumine majandusse. Paksu riigi mudel tähendab suurt riigiettevõtlussektorit ning laiaulatuslikku riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustussüsteemi. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt , riigi kodanikelt, saadud valitsemismandaadi ja maksuraha abil korraldab oma tegevust nii, mis peaks kokkuvõttes kaasa aitama üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve – efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, kohtusüsteem jne. Majanduslik ühishüve – kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusega: riiklik meedia (televisioon, raadio jne), heakorrastatud linnaruum, sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad jne). Anarhism ehk ühiskond ilma riigita – selle poliitilise ideoloogia aluseks on üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism
Ühiskond Ühiskond on kollektiivsel indenditeedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne idenditeet põhineb ajaloolistel, usulistel, rahvuslikel ja/või poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. ,,Meie" tunne. Riik ei ole ühiskond. Ühiskonna tasandid, riigi tingimustes. Mittemajanduslik Ühistasand eratasand Valitsemine eraelu Kodaniku ühiskond Poliitikud, vailjad, lapsevanemad, Majanduslik Ühistasand eratasand
- Ei pruugi olla, riigis võib olla mitu ühiskonda. Tavamõistes räägime kolmest tasandist. Inimesed/sotsiaalsfäär, poliitikasfäär, majandussfäär. Sotsiaal- ja ühiskonnateadlased kasutavad peamiselt: I ehk avalik sektor (seotud valitsuse ja poliitikaga), II ehk erasektor, III ehk mittetulundussektor. Inimtegevuse eesmärkidest lähtuvalt saab ühiselu jaotada mittemajanduslikuks ja majanduslikuks sfääriks. Mõlemad kategooriad jaotuvad omakorda ühistasandiks ja eratasandiks. Mittemajanduslik on ühistasand ehk valitsemine. See hõlmab riigiasutusi, julgeolukut, kohtusüsteemi, politseid, seadusandlust ja majanduse korraldatust. Liikmed on õpilased, valijad, diplomaadid, kohtunikud, politseinikud, ametnikud, õpetajad. Eratasand ehk eraeluline tegevus pere ja sõpruskond, huvigrupid, organisatsioonid, vabatahtlikkus. Ühiskonna liikmed on pere, sõbrad, abikaasad, doonorid, lapsed. Majanduslikest eesmärkidest lähtuvalt on ka kaks tasandit
1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus
Mis on riigi tunnused? Rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Mida tähendab paks riik, mida õhuke riik? Paks riik- jõuline sekkumine majandusse, laiaulatuslik sots. kindlusus süst., rohkem makse. Õhuke riik- vabaturumajandus, riigi vähene sekkumine, indiviidi majanduslik aktiivsus. 3. Mis on ,,nähtamatu käsi"? Turumajanduses konkurents, nõudlus, ettevõtlus. 4. Mis on ühishüve? Riigi pakutav majanduslik ja mittemajanduslik vahend heaolu saavutamiseks. 5. Milliste tunnuste abil rahvastikku liigitatakse? Näited bioloogiliste ja sotsiaalsete tunnuste kohta. Bioloogilised: sugu, vanus, rass, seksuaalsus jne. Sotsiaalsed: haridus, jõukus, elukoht jne. 6. Millega on ajalukku läinud Abraham Maslow? Koostas tuntuima inimvajaduste kontseptsiooni. 7. Mis on demograafia? Rahvastikuteadus, uurib rahvastiku koostist, suurust arengut jne. 8. Mis on sotsiaalne kihistumine
teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Paks riik on riik, kus riik jõuliselt sekkub majandusse ja maksud on kõrged (sotsiaalriik). Õhuke riik on riik, kus riik võimalikult vähe majandusse sekkub ja maksud on madalad (liberaalne riik). Ühishüve on kaup või teenus, mida pakutakse turuvahenduseta ja on kõigile kättesaadav, näiteks valgusfoor. Mittemajanduslik ühishüve on näiteks kool, arstiabi, politsei. 2. Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus, omistatud staatus. – omistatud staatus ehk kaasasündinud ehk bioloogiline erinevus: sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus ja rahvus, seksuaalne orientatsioon. Omandatud staatus ehk sotsiaalsed erinevused: haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakonsus, religioossus, perekondlik staatus. 3
Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem, suur maksukoormus. Ühishüve Ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve: tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem. Majanduslik ühishüve: riiklik meedia, korrastatud linnaruum, rahvuskultuuri toetamine, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem. Anarhism juhtimise ja valitsemise puudumine. 2. Ühiskonnaliikmed Klassid: kõrgklass ehk eliit omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks, tunnuseks juurdepääs riigivõimule ja mõjukus.
Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sureks välja) 2) poliitiline, mis jaguneb omakorda kaheks: efektiivus (kaitseb inimeste huve) ja legitiimsus (seaduslikkus) 5. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valimismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Majanduslik ühishüve: riigimeedia; teed ja tänavad; ühistransport. Mittemajanduslik ühishüve: haridus ja tervishoid; politsei ja kaitsejõud; kohus. 6. Ühiskonnaliikmete bioloogiline erinevus- kaasasündinud erinevus. Ühiskonnaliikmete sotsiaalne erinevus- elu jooksul saavutatud erinevus. Neist lähtuvad inimeste ootused ja käitumine:Staatus kohustab inimest käituma vastavalt selle tähtsusele, kuna antud staatuse tõttu on ühiskonnal tema suhtes sellised ootused. 7. Sotsiaalne mobiilsus:
Sotsiaaldemokraadid väärtustavad võrdseid võimalusi, erinevaid perekonna vorme, maailmakodanikke ja riigi tuge. Kõik on riigi oma, inimestel pole midagi. Väga kõrged maksud on sots. Demokraatidel ja saavad ka palju/kõrged toetusi ning hoolitseb laste ja vanurite eest, aga kommunismidel on kõik riigi oma, isegi laste ja vanurite eest hoolitseb. 4. Mis on ühishüve? (materiaalne ja mittemateriaalne) Ühishüve jaguneb majanduslikuks ja mittemajanduslikuks. Mittemajanduslik ühishüve on haridussüsteem, tervisehoid, julgeolek ja kohtusüsteem (esmatasane) Majandlik on turg, tänav, park, avalikud kohad, avalik televisioon ja raadio. 5. Anarhia Üksikisiku piiramatu vabadus ja individualismi propageerimine. Riigivõim ja ühe ühiskonnaliikme võim teise üle on anarhistide arvates peamiseks takistuseks indiviidi vabadusele. 6. Inimvajaduste hierarhia (püramiid) ENESETOETUSVAJADUS
ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed. Edukalt toimiv riigivõim väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Majanduslik ühishüve- kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik või munitsipaalmeedia (televisioon, ajalehed), heakorrastatud linnaruum, toetused rahvuskultuuri arengule, kvaliteetne infrastruktuur (teed, tänavad), sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad). Mittemajanduslik ühishüve- efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, ühiskondlikke suhteid õiguslikul tasandil reguleeriv kohtusüsteem. 1.2. Ühiskonnaliikmed Bioloogiline erinevus (kaasasündinud)- sugu, vanus, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon, füüsilised ja vaimsed võimed. Sotsiaalne erinevus (omandatud)- haridustase, elukoht, majanduslik jõukus, kodakondsus, maailmavaade ja väärtushinnangud
uurib ühiskonna tasandeid Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Leibkond - sama eelarve ning elamiskoht, langetatakse samu majapidamisotsuseid Tööjõud - tööealised inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Sotsiaalne struktuur - ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Ühishüve - kaup/teenus, mida inimesed tarbivad ilma turuvahenduseta (nt haridus, kultuur) Mittemajanduslik ühishuve - tervisehoiu- ja haridussüsteem, politsei Majanduslik ühishuve - meedia, korrastatud linnaruum, infrastruktuur (teed, tänavad), kindlustussüsteem (pension, abiraha) Inimene - ühiskondlik olend, kes suudab elada ja areneda üheskoos teiste omasugustega, vajab suhtlemist Kultuur - inimtegevus ja selle tulemus Moraal - kirjutamata seadus Õigus - riigi kehtestatud kohustuslike käitumisreeglite kogum Sotsiaalne kihistumine - ühiskonnaliikmete ligipääs toodetud hüvedele,
poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, raadio, ajalehed) Anarhism- 19 sajandi keskel levima hakanud poliitiline teooria, mille filosoofia aluseks on üksikisiku piiramatu vabaduse ja individualismi propageerimine 1.2 ühiskonnaliikmed
Õhuke riik. Sest riik tagab vaid üldise korra ühiskonnas, riik ei sekku ja kodanike üldine toimetulek sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest. Põhjendus: Sest eesti riik ei sekku nii palju majandusse, samuti pole loodud suurt ja hoolekande süsteemi. 7. Mis on ühishüvede tekitamise allikad? Allikateks on otsesed maksud (tulumaks, sotsiaalmaks(pension ja haigekassa), töötuskindlustus(tööturaha) 8. Milliseid ja mis liigilisi ühishüvesid oled täna tarbinud? Mittemajanduslik: koolivõrk, valgusfoorid autoga sõites Majanduslik: ETV uudised hommikul, elekter, linnatänav 9. Mis on anarhia? Kas see võib kaasajal olla alternatiiviks riiklikule ühiskonnakorraldusele? Põhjendage vastust. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; ühiskonna selline seisund, kus puudub juhtimine ja valitsemine. Ei usu, sest võib tekkida tõsine korralagedus, "riik" kui mõiste oleks hävinenud. 10
Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust 2. ÜHISKONNAELU TASANDID RIIKLIKU VÕIMUKORRALDUSE TINGIMUSTES Inimtegevuse eesmärgid Mittemajanduslik hüve Majanduslik hüve ÜHISTASAND ERATASAND ÜHISTASAND ERATASAND Valitsemine Eraeluline tegevus Riigiettevõtlus Eraettevõtlus Kodanikuühiskon Riigi osalus
Ühiskond I periood Ühiskonna struktuur: • 1. ehk avalik sektor (Riik) • 2. ehk erasektor (Eraettevõtted) • 3. ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA) Ühishüve Mittemajanduslik Majanduslik • Haridus ja tervishoid • Riigimeedia • Politsei ja kaitsejõud • Teed ja tänavad • Kohus • Ühistransport • Jne Ülesanne G: 17. Kas RMK on Eesti kodanikkonna ühishüve? Põhjenda. Jah, kuna RMK poolt tehtav mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi ja ka turiste. Näiteks
Ühiskond on suurte inimhulkade korrastatud kooselu viis. NÜÜDISÜHISKONNALE OMASED TUNNUSED: ● Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus ● Tööstuslik kaubatootmine ● Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ● Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb juhtimisega) ● erasektor(eesmärk teenida raha)(ettevõtted)
kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. PAKS RIIK(sotsiaalriik)-jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem, suur maksukoormus, et valitsuse tegevust finantseerida. Ühishüve-ühiskonnaliikmelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. -mittemajanduslik ühishüve: tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem -Majanduslik ühishüve ehk kaup või teenus, mida tarbitakse turu vahenduseta: riiklik meedia, korrastatud linnaruum, rahvuskultuuri toetamine, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS Õigusriigiks nim. Ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Valitseb seaduste autoriteet. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse
majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik (sotsiaalriik) Jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem, suur maksukoormus, et valitsuse tegevust finantseerida. Ühishüve. Ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve Tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem Majanduslik ühishüve ehk kaup või teenus, mida tarbitakse turu vahenduseta: riiklik meedia, korrastatud linnaruum, rahvuskultuuri toetamine, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem. Õigusriik ja Võimude lahusus. Õigusriik ühiskond, kuis võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Valitseb seaduste autoriteet. Võimuriik Kord kehtestatakse läbi distsipliini ja vägivalla
konverteerimismeetod, mida sissetulekute rahvusvahelisel võrdlemisel üha enam kasutatakse. Ostujõu pariteedi (PPP Purchasing Power Parity) näol on tegemist tingliku vahetuskursiga, mis võrdsustab erinevate valuutade ostujõu. · SKP ei arvesta vaba aja väärtust. Mida rohkem on inimestel vaba aega, seda suurem on nende heaolu. Teisalt, tootmismahu kasvades vaba aja hulk tavaliselt väheneb. Tekib vastuolu: SKP suurenedes kaldub inimeste üldine (mittemajanduslik) heaolu langema. Seda sõltuvust ei tohi aga ületähtsustada, sest palju sõltub ka töötamise efektiivsusest. Mõnes riigis luuakse lühema keskmise tööajaga tunduvalt suuremaid väärtusi kui teises riigis pikema keskmise tööajaga. · Lõpptoodangu struktuur. SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse. On aga selge, et näiteks toiduainete ning esmatarbekaupade tootmine suurendab vaese riigi elanike heaolu tunduvalt enam kui
o osaühing osadeks jaotatud osakapital; piiratud vastutusega äriühing, suletum o aktsiaselts piiratud vastutusega äriühing; aktsiateks jaotatud osakapital, avatum. o tulundusühistu suunatud oma liikmete huvide soodustamisele läbi ühise majandustegevuse. Reeglina piiratud vastutus, kui osakapital on rohkem kui 40000. (Esimesed 4 põhinevad äriseadustikul, viimasel juhul kehtib ka äriseadustik). · Mittetulundusühingud mittemajanduslik eesmärk, mitte kasu saamine, põhineb liikmelisusel. Nt erakonnad, kirikud ja kogukonnad · Sihtasutused liikmeid ega osanikke pole; loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Asutajad distantseeruvad (TÜ Kliinikum asutajad Tartu linn, Tartu Ülikool ja Eesti riik). §25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
o aktsiaselts piiratud vastutusega äriühing; aktsiateks jaotatud osakapital, avatum. o tulundusühistu suunatud oma liikmete huvide soodustamisele läbi ühise majandustegevuse. Reeglina piiratud vastutus, kui osakapital on rohkem kui 40000. (Esimesed 4 põhinevad äriseadustikul, viimasel juhul kehtib ka äriseadustik). · Mittetulundusühingud mittemajanduslik eesmärk, mitte kasu saamine, põhineb liikmelisusel. Nt erakonnad, kirikud ja kogukonnad 18 · Sihtasutused liikmeid ega osanikke pole; loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Asutajad distantseeruvad (TÜ Kliinikum asutajad Tartu linn, Tartu Ülikool ja Eesti riik). §25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste hinda jooksvates hindades Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste hinda võrreldavates (baasaasta) hindades. SKP puudused: ei arvesta, et riikide rahvaarv on erinev, lahenduseks oleks SKP ühe elaniku kohta. Ajaliste võrdluste tegemisel ei saa kasutada nominaalset SKP, sest hinnad muutuvad; lahenduseks deflaator. SKP ei arvesta vaba aja väärtust (tootmismahu kasvades vaba aja hulk väheneb, seega ka mittemajanduslik üldine heaolu langeb kui SKP suureneb). SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millised proportsioonis toodetakse. SKP ei näita kui palju loodust reostatakse toodanguprotsessi käigus. SKP erinevusi tingivad ka klimaatilised tingimused. Valuutade ostujõudude erinevused. Ametlikul statistikal põhinev SKP ei kajasta varimajanduse osa, seetõttu on SKP alahinnatud, SKP kasvutempo ei peegelda tegelikkust,
Ametlikul statistikal põhinev SKP ei näita varimajanduse osa inimeste heaolus. Tegelik heaolutase paljudes vaestes riikides, võrreldes rikaste tööstusriikidega, on kõrgem, kui SKP ametlikud väärtused näitavad. Mida rohkem on inimestel vaba aega, seda suurem on nende heaolu. Teisalt, tootmismahu kasvades vaba aja hulk tavaliselt väheneb. Tekib vastuolu: SKP suurenedes kaldub ini- meste üldine (mittemajanduslik) heaolu langema. SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millistes proportsioonides toodetakse. On aga selge, et näiteks toiduainete ja esmatarbekaupade tootmine suurendab elanike heaolu tunduvalt enam kui luksuskaupade või relvade valmistamine. SKP ei kajasta tootmistegevuse laienemisega kaasnevat negatiivset mõju looduskesk- konnale, mis vähendab inimeste heaolu laiemas (mittemateriaalses) tähenduses.
annaabi.ee 
