Sisukord Ühiskonnaeksam 2005.........................................................................................................2 1. Nimetage kolm igaühele kuuluvat õigust või vabadust Eesti Vabariigis...............2 2. Kuidas saavad välismaalased Eesti Vabariigi kodakondsuse?...............................2 3. Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene Eesti Vabariigis mittekodanikele. ....................................................................................................................................2 4. Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õigusi kui mittekodanikel.. 2 5.Jaani inimõigusi on Eesti vabariigis tema arvates rikutud ja ta ei ole rahul riigisisese kohtusüsteemi lahendiga. Mis kohtusse võiks ta veel pöörduda oma õiguste kaitseks? ......................................................................................
14. Nimeta vähemalt 3 vabade ja õiglaste valimistetunnust. a) saadikukohale kandideerijate aruv ei piirata b)kandidaatidel on võimalus oma vaateid vabalt propageerida c)hääled loetakse ausalt ja avalikustatake täielikult. d) õigus teha valik iseseisvalt ja seda saladuses hoida. 15. Mis on referendum, nimeta kaks Eestis toimunudreferendumi, millal ja mis küsimuses? Referendum ehk Rahvahääletus a) 1992.a. -Põhiseaduse heakskiitmise ning mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimus. b) 2003.a. Euroopa liidu astumise ja sellega seonduva EV põhiseaduse muutmise küsimuses. 16. Milline valimissüsteem on kasutusel Eestis?Iseloomusta seda. Proportsionaalne süsteem keeruline kuid õiglane. Annab lootust pääseda parlamenti ka väike parteidel.
14. Nimeta vähemalt 3 vabade ja õiglaste valimistetunnust. a) saadikukohale kandideerijate aruv ei piirata b)kandidaatidel on võimalus oma vaateid vabalt propageerida c)hääled loetakse ausalt ja avalikustatake täielikult. d) õigus teha valik iseseisvalt ja seda saladuses hoida. 15. Mis on referendum, nimeta kaks Eestis toimunudreferendumi, millal ja mis küsimuses? Referendum ehk Rahvahääletus a) 1992.a. -Põhiseaduse heakskiitmise ning mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimus. b) 2003.a. Euroopa liidu astumise ja sellega seonduva EV põhiseaduse muutmise küsimuses. 16. Milline valimissüsteem on kasutusel Eestis?Iseloomusta seda. Proportsionaalne süsteem keeruline kuid õiglane. Annab lootust pääseda parlamenti ka väike parteidel.
Vana-Rooma Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik ehk res publica. Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kohustused. Mittekodanikele ehk peregriinidele Rooma õigust ei kohaldatud. Vana-Rooma vabariigi ajajärk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Konsulid võisid Rooma riigis kõike teha: olla vahekohtunikud, kinnitada, määrata ja valitseda. Nad olid sõjaväe juhid ja esindasid Rooma Riiki välissuhtluses ning juhtisid Senatit. Piiranguid oli nende võimule tõesti vähe, kuid
asemel oli riigivanem( sisuliselt peaminister) Võeti vastu EV II põhiseadus- 1933 suurendas oluliselt riigivanema õigusi Võeti vastu EV III põhiseadus- 1938 nägi ette, et riigi eesotsas on: 1) suure võimuga president 2) Riigikogu on 2- kojaline Riigivolikogu ja Riiginõukogu Võeti vastu EV IV põhiseadus- võeti rahvahääletusega 28.06.1992 Toimus referendum põhiseaduse heakskiitmise ja mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimuses- 28.06.1992 Toimus referendum Euroopa Liitu astumise ja sellega seoses Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise küsimuses- 14.09.2003 Õigusriigi ja õigusühiskonna tunnused: 1) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (seadus) 2) Probleeme lahendatakse seadusandlusest lähtudes 3) Seadused on universaalsed kõigile 4) Kehtib võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiip
(KMA). Välismaalane peab täitma tingimused :*oskama eesti keelt vähemalt algtasemel *tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust *omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise *olema lojaalne Eesti riigile ja andma vande: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale." 11. Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene Eesti Vabariigis mittekodanikele. 3 p * Ainult kodanikule on õigus kuuluda mõnda erakonda. * Ainult kodanikule on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele. * Vähemalt 18 aastasel kodanikul on õigus osaleda riigi valimistel ja rahvahääletustel. 12. Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õigusi kui mittekodanikel. 1 p 13. Kes on sotsialiseerumisagendid? Millega nad tegelevad? 1P Sotsialiseerumis agentideks nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on
(KMA). Välismaalane peab täitma tingimused :*oskama eesti keelt vähemalt algtasemel *tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust *omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise *olema lojaalne Eesti riigile ja andma vande: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale." 11. Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene Eesti Vabariigis mittekodanikele. 3 p * Ainult kodanikule on õigus kuuluda mõnda erakonda. * Ainult kodanikule on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele. * Vähemalt 18 aastasel kodanikul on õigus osaleda riigi valimistel ja rahvahääletustel. 12. Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õigusi kui mittekodanikel. 1 p 13. Kes on sotsialiseerumisagendid? Millega nad tegelevad? 1P Sotsialiseerumis agentideks nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on
liiklusohutus, toitumine) Harta aruanne näeb ette, et riikliku ravikindlustussüsteemiga kaetakse kõige haavatavamate rühmade terviseprobleemid võrdelt nendega, kellel on tervisekindlustus. Need grupid on: rasedad, alla 19-aastased, riikliku pensioni saajad ja isikud kellel on pensionini 5 aastat, ning kuni 24-aastased tudengid. Teistele kindlustamata isikutele antakse arstiabi vältimatu abina ja seda rahastab riigieelarve. Perearst kohustub andma abi mittekodanikele ja teistele arsti teeninduspiirkonnas elavatele isikutele kes ei ole tema nimekirjas. Tervise kaitse alla kuulub ka puhas vesi, õhk, ja muud keskkonnaga seotud alad. Samuti ka puhas ja tervislik toit. Ka vaktsineerimine erinevate haiguste vastu on hartaga õigustesse kirja pandud. Euroopa Sotsiaalharta poolt läbi viidud uuringule, on suur osa Eesti elanikkonnast rahul tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga. Õigus sotsiaalkindlustusele
sätestatud tingimustel ja korras. Igaühel on kohustus: §53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. 1.2 Kuidas saavad välismaalased EV kodakondsuse? (1p) Naturalisatsiooni kaudu. Kui üks vanematest on Eesti kodanik. 1.3 Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene EV-s mittekodanikele. Lisage ps §! (3p) § 48 , erakondadesse võivad kuuluda ainult eesti kodanikud. § 36 õigus asuda Eestisse. § 54 olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust. 1.4 Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õihusi kui mittekodanikel. (1p) Et soodustada kodanikuks olemist. 1.5 Jaani inimõigusi on EV-s tema arvates rikutud ja ta ei ole rahul riigisisese kohtusüsteemi lahendiga
on ülemäärase kiirguse tõttu haigestunud vähki. Ukrainas asuva Tsernobõli tuumaelektrijaama neljas reaktor plahvatas 26. aprilli varahommikul 1986. aastal, Moskva televisioon teatas juhtunust alles kolm päeva pärast katastroofi. Tsernobõli tuumajaam saab uue katte Reuters / Scanpix (Tsernobõli tuumajaama kattev sarkofaag on hakanud lagunema.) · Mälestatakse Tsernobõli 21. aastapäeva 26.04.2007 · Tsernobõli veteranid nõuavad soodustusi ka mittekodanikele 26.04.2006 · Maailmas mälestati Tsernobõli katastroofi ohvreid 26.04.2006 · Ranne: Tsernobõl pole ainult Ukraina, vaid Euroopa probleem 26.04.2006 07.08.2007 22:29 Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) lubas anda 5,8 miljardit krooni Tsernobõli tuumajaamale uue kaitsesarkofaagi ehitamiseks. Pärast 1986. aastal reaktoris toimunud plahvatust kaeti tuumajaam, et vältida radioaktiivse aine levimist, kuid praeguseks on sarkofaag hakanud lagunema
See on Eestis inimväärikuse garantiiks. 11.Valimiste üldmõisted. PS §60 kohaselt on valimised Eestis vabad, üldised, ühetaolised, salajased ja otsesed ning leiavad aset proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Vabad valimise tähendavad igaühe õigust oma paremal äranägemisel osaleda valimistel kandideerides või valikut tehes. Valimiste üldisus tähendab seda, et peale põhiseaduses nimetatud erandite on osavõtt valimisteks avatud kõigile riigi kodanikele, kohalikel valimistel ka mittekodanikele ja EL liikmesriikide kodanikele. Valimiste salajasus tähendab seda, et need peavad aset leidma tingimustes, milles ei ole võimalik kõrvalisel isikul tuvastada valija poolt tehtud valikut. Valimiste ühetaolisus tähendab seda, et kõik valimistel osalejad teevad oma otsuse ühesugustes tingimustes Valimiste otsesus tähendab seda, et lõpliku valiku tegemiseks ei valita otsust vahendavaid valijamehi valimistel antud häälte põhjal määratletakse tulemus otseselt.
ja piiratud sotsiaalgarantiidega. Mõned lipuriigid pakuvad kreeditisoodustusi ja laevade müügi, ostmise ning prahtimise vabadust; teistes riikides on kasutusel piiratud ohutusnõuded. Asjatundja arvamusel, ajutine "laeva registreerimine on muutunud omaette äritegevuseks, ... mis turustab aktiivselt oma teenuseid rahvusvahelisel laevaomanike turul". Mugavuslipu kriteeriumid: "1. Registreerimismaa lubab mittekodanikele omandada või/ja hoida kontrolli all omi kaubalaevu; 2. Registreerimine on lihtne. Laeva saab tavaliselt registreerida konsulaadis väljaspool riiki. Sama tähtis on see, et ei ole piiratud registrist registrisse ülekandmine omaniku soovil; 3. Tulumaksu laevade pealt kohati ei võeta või need on madalad. Registreerimistasu ja igaaastased liikmemaksud, mis baseeruvad laeva tonnaazil, katavad tavaliselt vaid vastavaid kulusid. Võib olla antud ka garantii või
õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrakohasele õigusemõistmisele; õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus; sõnavabadus; liikumisvabadus; koosolekute- ja ühingutevabadus. Loetelule järgneb lause: ,,Kuigi neid õigusi ja vabadusi nimetatakse kodaniku- ja poliitilisteks õigusteks, on need enamjaolt antud ka mittekodanikele ning välismaalastele." (rõhutus lisatud). Sidesõna ,,kuigi" väljendab ideoloogilist eeldust, mille kohaselt peaks vastavad õigused olema riigi kodanike eksklusiivne privileeg.) Kas liitlaused on rinnastavad või alistavad? Alistavates liitlausetes on pealause üldiselt informatiivselt olulisem, esiletõstetud, nn Uus; kõrvallausega väljendatavat sageli eeldatakse, see on nn Antud (vt ka Antud-Uue vastandust kujutiste lugemise meetodi raames)
nähtud juhtudel ja korras; · kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust; · õigus tervise kaitsele; · õigus kuuluda ühinguisse, · omandipuutumatus; · kodupuutumatus; · liikumisvabadus; · usuvabadus; · õigus oma autoriõiguste kaitsele; · kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast; · sõnavabadus; · koosolekuvabadus. Eesti põhiseaduses on ka õigusi, mis ei laiene mittekodanikele: · ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asu mast (välisriigile võib kodanikku kui kurjategijat välja anda lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel); · ainult kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele; · ainult kodanikul on õigus kuuluda mõnda erakonda; · kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametivõimud koguda and meid tema veendumuste kohta;
isikud kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all. Niisiis võisid täieõiguslikeks õigussubjektideks olla vaid cives Romani, kelle status civitati koosnes hääleõigusest, õigusest 11 pidada ameteid, sõlmida õigustehinguid ja abielu. Nende omavahelisi suhteid reguleeris ius civile, mis oli rangelt seotud Rooma kodakondsusega ega laienenud mittekodanikele.32 ___________________ 29 Justinianuse Digesta 43.17.1.2 30 Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 lk 137-138 31 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110 32 http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2006/b17874324/piirmilvi.pdf Praegu kehtiva õiguse alusel võib omanikuks olla iga isik. TsÜS-e kohaselt on isikuteks: eraõiguslik isik- füüsiline isik; eraõiguslik juriidiline isik; avalik-õiguslik (juriidiline) isik- riik,
jala külge kinnitatakse gps-seade, kindlaks on määratud kohad ja kellaajad, kus ja millal ta ei tohi viibida. Marsruut on kindlaks määratud ja sellest ei tohi kõrvale kalduda (nt kodu-töö-kodu). - Ametist kõrvaldamine – eelkõige, kui isik oma ametis jätkates võiks jätkuvalt toime panna kuritegevust; et isik ei saaks ametiseisust tuleneva võimu kasutamist kuriteo toimepanemiseks (nt raha eest passide vorpimine mittekodanikele). - Ajutine lähenemiskeeld – kannatanu või prokuratuuri taotlusel. Saab taotleda ka tsiviilkohtumenetluses. - Lisaks kutsel mitteilmumise korral võimalus kohaldada sundtoomist, tagaotsimist, aresti ja trahvi. Kui isik ei ole süüdi, siis tuleb vahistamise eest maksta kompensatsiooni. Kui isik hävitab teda süüstavaid tõendeid, siis ei saa teda selle eest karistada.
· kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust; · õigus tervise kaitsele; · õigus kuuluda ühinguisse, · omandipuutumatus; · kodupuutumatus; · liikumisvabadus; · usuvabadus; · õigus oma autoriõiguste kaitsele; · kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast; · sõnavabadus; · koosolekuvabadus. Põhiseaduses on ka õigusi, mis mittekodanikele ei laiene: 10 · ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (välisriigile võib kodanikku välja anda kui kurjategijat lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel); · ainult kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele; · ainult kodanikul on õigus kuuluda mõnda erakonda;
usulistel või kõlbelistel kaalutlustel). Põhiõiguste peamised liigitused: 1. liigitus ajaloolise kujunemise järgi: a. inim- ja poliitilised õigused, kõige vanem ja traditsioonilisem põhiõiguste kategooria, neid on nimetatud ka kodaniku õigustest. Poliitilised ehk kodanikuõigused on need mis kuuluvad vastava riigi kodanikele, inimõigused kuuluvad ka mittekodanikele sõltumata kodkondsusest. Need on üldiselt passiivsed (ei eelda riigi poolt mingit tegevust vaid pigem riigi poolt tegevusest hoidumist (õigus elule näiteks)) ning isiklikud: 1. sõnavabadus 2. usuvabadus 3. õigus ausale ja õiglasele kohtumõistmisele 4. omandiõigus 5. õigus privaatsusele
· kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust; · õigus tervise kaitsele; · õigus kuuluda ühinguisse, · omandipuutumatus; · kodupuutumatus; · liikumisvabadus; · usuvabadus; · õigus oma autoriõiguste kaitsele; · kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast; · sõnavabadus; · koosolekuvabadus. Põhiseaduses on ka õigusi, mis mittekodanikele ei laiene: · ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (välisriigile võib kodanikku välja anda kui kurjategijat lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel); · ainult kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele; · ainult kodanikul on õigus kuuluda mõnda erakonda; · kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametivõimud koguda andmeid tema veendumuste kohta;
· õigus kandideerida kohaliku omavalitsuse valimistel · õigus otsida välismaal viibides Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset § 13 · õigus igal ajal asuda elama Eestisse § 36 · ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata § 36 · Kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametiisikud koguda andmeid tema veendumuste kohta; Osa kodanikuõigusi laieneb ka mittekodanikele. Kodanikukohustused: · olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. · säästa loodust ja keskkonda ja hüvitama sellele tekitatud kahju · kooliealistel lastel õppimine seaduses määratud ulatuses
7 õigus kandideerida kohaliku omavalitsuse valimistel 8 õigus otsida välismaal viibides Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset § 13 9 õigus igal ajal asuda elama Eestisse § 36 10 ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata § 36 11 Kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametiisikud koguda andmeid tema veendumuste kohta; 31 Osa kodanikuõigusi laieneb ka mittekodanikele Kodanikukohustused - 1 olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. 2 säästa loodust ja keskkonda ja hüvitama sellele tekitatud kahju 3 kooliealistel lastel õppimine seaduses määratud ulatuses 4 igaüks on kohustatud tasuma seadusega sätestatud riiklikke makse, lõive, trahve ja koormisi
kasutama peamiselt palgasõdureid). Seetõttu on mõistetav, miks noor kuningas Agis IV (244 241) algatas reformid, eesmärgiga taastada kodanikkond ja spartiaatidest armee, nii nagu muistne "Lykurgose korraldus" ette nägi. Praktiliselt tähendas see võlgade tühistamist ja maa ümberjagamist 4500 väikevaldusena spartiaatidele Lakoonika keskosas ja 15000 maatükina perioikidele (vabadele väeteenistuskohuslastest mittekodanikele) selle äärealadel. Lihtrahvas toetas Agist, kuid teine kuningas Leonidas ja valitsev aristokraatia olid vastu. Ahhaialaste liitlasena ette võetud sõjaretkelt naasnud Agis vahistati ja poodi üles koos talle nõu andnud ema ja vanaemaga. Agise üritust jätkas tema vastase Leonidase poeg Kleomenes III (235 222), keda innustas tema naine, Agise lesk Agiatis. Agise kurvast kogemusest õppust võttes kõrvaldas Kleomenes oma vastased jõuga võimult ja viis maadejagamise reaalselt ellu.
määratud kohad ja kellaajad, kus ja millal ta ei tohi viibida. Marsruut on kindlaks määratud ja sellest ei tohi kõrvale kalduda (nt kodu-töö-kodu). - Ametist kõrvaldamine eelkõige, kui isik oma ametis jätkates võiks jätkuvalt toime panna kuritegevust; et isik ei saaks ametiseisust tuleneva võimu kasutamist kuriteo toimepanemiseks (nt raha eest passide vorpimine mittekodanikele). - Ajutine lähenemiskeeld kannatanu või prokuratuuri taotlusel. Saab taotleda ka tsiviilkohtumenetluses. - Lisaks kutsel mitteilmumise korral võimalus kohaldada sundtoomist, tagaotsimist, aresti ja trahvi. Kui isik ei ole süüdi, siis tuleb vahistamise eest maksta kompensatsiooni. Kui isik hävitab teda süüstavaid tõendeid, siis ei saa teda selle eest karistada.
annaabi.ee 
