Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on orgaaniline keemia?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valents, vesinik, süsinik, alkaanid, halogeenid, lämmastik, väävel, fosfor, c5h12, süsivesinikud, hüdrofoobsed, c6h14, elemnedid, sisaldada, valentsolekud, isomeeria, summaarne, ühendeis, suuremal, redutseerunud, tihendus, keemistemperatuur, tahked, lahustid, lahustavad, põlemine, asendusreaktsioon, ch3cl, ch2cl2, järjekord, metaan, propaan, c3h8Orgaaniline keemia kordamine 1) Mis on orgaaniline keemia? Süsinikühendite ja kovalentsete sidemete keemia. 2) Millised elemnedid kuuluvad org. elementide koostisesse? Põhilised elemendid on hapnik, lämmastik, vesinik, väävel, halogeenid, fosfor, räni jt. 3) Põhielementide valentsid ja valentsolekud. C valents 4, valentsolekuid 3; N valents 3, valentsolekuid 3; O valents 2, valentsolekuid 2; H valents 1, valentsolekuid 1. 4) Süsiniku o.a ja selle arvutamine. Süsiniku o.a väärtused ulatuvad -4 kuni +4. VIHIKUST?? 5) Mis on süsivesinikud? Keemilised ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. 6) Mis on isomeeria? Ühendid, millel on sarnane summaarne valem kuid erinev struktuur. 7) Mis on alkaanid? Süsivesinikud, mille molekulis süsinike aatomite vahel on ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. 8) Alkaanide füüsikalised omadused
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu
Orgaaniline keemia. 1. Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite ja kovolentsete ühendite (mittemetallide) vaheline keemia. 2. Süsiniku, vesiniku, hapniku ja lämmastiku valents ja valentsolekud. C (süsinik) valents 4, valentsolekuid 4 H (vesinik) vaents 1, valentsolekuid 1 O (hapnik) valents 2, valentsolekuid 2 N (lämmastik) valents 3, valentsolekuid 3 3. Mis on süsivesinikud? Ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust. 4. Isomeeria mõiste. (mis need on?) Isomeerid on ained, millel on ühesugune summaarne valem, kuid erinev struktuur. Moodustub alates kolme süsinikuga ühendites. Tv. Lk. 13. ül. D 5. Süsiniku oksüdatsiooniaste ja selle arvutamine. Võib olla IV kuni IV 6. Mis on alkaanid? (struktuur) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on ainult 1 kordsed kovolentsed sidemed Lisandub nim
1) Jäta meelde valem: Cn H2n+2 · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad Süsinikaatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest on süsivesnikud · Triviaalsed nimetused inimene andis keemilistele ainetele nimed juhuslikult, sageli saamisviisi või omaduste järgi · Süstemaatilised nimetused Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad
1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O
Alkaanide füüsikalised Omadused: *Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis *Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH 2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2. *Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. *Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed
........15 Orgaaniline keemia * Orgaaniline keemia on süsiniku keemia. -) Tegeleb orgaaniliste ainetega, mis peamiselt koosnevad süsinikust (C) ja vesinikust (H). *) Lisaks võib esinevad hapniku (O), lämmastiku (N), halogeeni aatomeid (F, Cl, Br, I). -) Orgaanilisi aineid võrreldes anorgaaniliste ainetega on kõvasti rohkem. *) Ligi 90% ainetest on orgaanilised. * Nimetus on tulnud sellest, et esialgu arvati, et seesugused ained on elusad ehk orgaanilised. * Valents keemilise sideme moodustamise võimalus. -) Valentsus saab esineda vaid siis kui on vabu elektrone. *) Süsiniku valentsolekud: C : +6/ 2) 4); 1s22s22p2 => -) Süsinik on neljavalentne ning saab moodustada neli sidet. *) Hapniku valentsolekud: O: +8/ 2) 6); 1s22s22p4 -) Hapnik on kahevalentne ning saab moodustada kaks sidet. *) Lämmastiku valentsolekud: N: +7/ 2) 5); 1s22s22p3 -) Lämmastik on kolmevalentne ning saab moodustada kolm sidet.
· Alkaani tunnuseks on liide aan · Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust · Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta · Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan penta, heksaan heksa jne). · Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kovalentsed üksiksidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Värvus muutub süsinikahela pikenedes värvusetust-kollakaks-pruuniks (erinevad naftafraktsioonid).
vesinikust Struktuurvalem · Struktuurvalem näitab, millises järjekorras on molekulis aatomid asetatud. Näit. H H C alati 4-valentne, I I H alati 1-valentne HCC-H I I H H Isomeeria · Isomeeria on nähtus, kus ainetel on ühesugune elementkoostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur (ehitus) ning seetõttu ka erinevad omadused. Alkaanid · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel üks 3) C3H8 - propaan ühekordne kovalentne side. 4) C4H10 - butaan · Üldvalem CnH2n+2 5) C5H12 - pentaan · Nimetuse lõpp -aan · Homoloogiline rida 6) C6H14 - heksaan 1) CH4 - metaan 7) C7H16 - heptaan 2) C2H6 - etaan 8) C8H18 - oktaan
1.Orgaaniline keemia on süsinikuühendite keemia ja ühtlasi ka kovalentsete ühendite keemia. 2. Süsiniku valents on 4 ja valentsolekuid on 4. Lämmastiku valents on 3 ja valentsolekuid on 3. Hapniku valents on 2 ja valentsolekuid on 2. Vesiniku valents on 1 ja valentsolekuid on 1. 3.süsivesinikud on süsinikust ja vesinikust koosnevad ühendid.süsivesinud: alkaanid,alkeenid,alküülid, armomaatsedsüsivesinikud. 4. Isomeeria- ühesuguse ainekoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite olemasolu. Isomeerid- sellised ained, millel on ühesugune summaarne valem, kuid erinev struktuur. 5. ühendid, kus on ainult süsinukud, nende o.-a. on 0
nomenklatuurireegleid järgides. Nt soogaas, süstemaatiline nimetus metaan(CH4) 6) tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedi tippudesse. Nt. CH4 7) pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. Nt. Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks 8) hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega Nt. Alkaanid (etaan) 9) hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega Nt. savi 10) nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Nt alkaanide tunnuseks on liide -aan 11) sigmaside- ühekordne kovalentne side. Nt metaanis üksikside süsiniku ja vesiniku aatomi vahel 12) redutseerumine- on elektronide liitmise protsess, energia kulub Nt. Cl liidab 1 eletroni
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised
ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida.
- Orgaanilised ühendid C; H; O; N; S. - Anorgaanilised ühendid kõik keemilised elemendid. - Anorgaanilised ühendid ca 100 tuhat. - Orgaanilised ühendid üle 10 miljoni ja pidevalt kasvab. - Orgaanilised ühendid sulamis temperatuur on reeglina madal. - Anorgaaniliste ühendite tuleohtlikus on madal, aga orgaanilistel ühenditel on tuleohtlikus väga kõrge. - Termiline püsivus on orgaanilistel ühenditel madal, ja anorgaanilistel ühenditel kõrge. - VALENTS mitu keemilist sidet elemendid moodustavad. Süsiniku valents on 4. - Molekuli valem näitab molekuli elemendilise koostise. - Struktuurvalem - näitab molekuli ehituse e. Aatomite paigutuse. Orgaaniliste ühendite struktuuri teooria: - Igal ühendil on kindel koostis ja temale omane ehitus. SÜSIVESINIKUD Koostis: - C;H Liigid: - Alkaanid nafta; maagaas mootorikütused; lahustid. - Alkeenid nafta; maagaas plastmass; lahustid.
5. Orgaaniliste ainete põlemise saadused. Orgaaniline aine + O2 CO2 + H2O + energia (täielik põlemine) Orgaaniline aine + O2 (vähese hapniku korral) CO (vingugaas) + H2O + natuke energiat REEGEL! Suurema kütteväärtusega põlevad need kütused, mille koostises oleva süsiniku o-a on väikseim. 6. Alkaanide koostis. Alkaanid koosnevad C ja H aatomitest ning süsiniku aatomite vahel on ainult üksiksidemed. CH4 metaan C5H12 pentaan C9H20 nonaan C2H6 etaan C6H14 heksaan C10H22 dekaan C3H8 propaan C7H16 heptaan C4H10 butaan C8H18 oktaan 7. Alkaanide leidumine looduses. Metaan- maagaasi koostises. Propaan vedelgaasi koostises. 8
ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD. Süsinike vahel ainult üksiksidemed. HALOGEENÜHENDID – Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Halogeeniühendid on hüdrofoobsed, mõõdukalt polaarsed ained. Alkaan Nimetus Alkaan Nimetus CH4 (keemist. metaan C6H14(keemist. heksaan -161) 69) C2H6(keemistemp etaan C7H16(keemist. heptaan -89) 98) C3H8(keemistemp propaan C8H18(keemist. oktaan -42) 126) C4H10(keemist- butaan C9H20(keemist. nonaan 0,5) 151) C5H12(keemist. pentaan C10H22(keemist.1 dekaan 36) 74) Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron. Alkaanide tüüpilise
ALKAANID Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust ning sisaldavad sp3 süsinikku ehk tetraeedrilist süsinikku ehk nelja üksiksidemega süsinikku. Kovalentseid üksiksidemeid nimetatakse -sidemeteks. Ahela ehituse järgi jaotatakse alkaanid: 1) tsüklit mittesisaldavad (atsüklilised) alkaanid , üldvalemiga C nH2n+2 Need jaotatakse omakorda a)hargnemata ahelaga ehk normaalalkaanid ja b)hargnenud ahelaga . 2) tsüklilised alkaanid ehk tsükloalkaanid , üldvalemiga C nH2n. Nomenklatuur on aine struktuuri ja aine nimetust siduvate reeglite kogu. 1. Hargnemata ahelaga atsükliliste alkaanide valemid ja nimetused ( C nH2n+2 -aan ) 1) CH4 metaan 2) C2H6 etaan CH3-CH3 3) C3H8 propaan CH3-CH2-CH3 4) C4H10 butaan CH3-CH2-CH2-CH3 5) C5H12 pentaan
Kirjutame tüviühendi süsinikahela ilma vesinike ning asendusrühmadeta 2. Nummerdame, kas kirjas või mõttes, ahela süsiniku aatomid 3. Paneme paika asendusrühmad nende kohanumbrite järgi 4. Lisame puuduvad vesiniku aatomi Näited: 3.Alkaanide kasutusalad lähtuvalt omadustest Füüsikalised omadused: Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Vedelas või tahkes olekus on nad veest kergemad. Vees enamasti ei lahustu. Tahked alkaanid on hüdrofoobsed Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimalised. See tuleneb C-C ja C-H sideme suurest püsivusest ja selle lõhkumiseks on vaja palju energiat. Füsioloogilised omadused: Alkaanidel on tugev narkootiline toime. Tahketena on suhteliselt ohutud (ei lahustu veres ega vees). Nahale võivad alkaanid mõjuda ärritavalt ja samuti on ohtlik ka nende sissevõtmine (bensiin). Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad. 4
Alkaanideks nimetatakse orgaanilisi aineid, mis koosnevad C ja H'st, ning kus C aatomite vahel on üksikside ehk sigmaside. Üldvalem CnH2n+2 (n on jrk nr) Orgaanilistele ainetele pannakse nimed alkaanide homoloogilise rea alusel. 1. metaan CH4 2. etaan C2H6 3. propaan C3H8 4. butaan C4H10 5. pentaan C5H12 6. heksaan C6H14 7. heptann C7H16 8. oktaan C8H18 9. nonaan C9H20 10. dekaan C10H22 Radikaalid on molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. 2-metüül propaan Alkaanide keemilised omadused: 1) Põlemine CH4 + 2O2 -> CO2 + 2H2O
Kordamine KT (Alkaanid Mõisted: Alkaan süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on üksik sidemed Isomeer ühesuguse sumaarse valemiga, ainetel on erinev struktuur, mis põhjustab ainete erinevaid omadusi Allotroop Element, sama keemiline element võib esindada mitme erineva lihtainena Tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik Bensiin - Tehis vedelkütus, kergeti süttiv, enamasti värvusetu ning saadakse peamiselt nafta töötlemisel Diislikütus Saadakse enamasti nafta töötlemisel, kasutatakse mootorikütusena. Süsivesinike segu Nafta Looduslik vedelkütus, peamiselt leiduv vedelate süsivesinike segu Krakkimine Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod
sidemeid. Aga ka siin on erandeid [CCl]. Lisaks süsinikule sisaldavad orgaanilised ained H, O, N ja halogeene (-pärisorgaanilised ained). SÜSINIKU ERILISUS. · Süsinikul on võime moodustada kasvõi lõpmata pikki ahelaid ( mis võivad omakorda olla hargnenud, tsükliks sulgunud jne) C +6|2)4) 1s²2s²2p² Süsiniku erandlikkus seisneb selles, et enne kui süsinik saab moodustada sidemeid teiste elementidega peab ta väljaspoolt energiat juurde saama. Selle tulemusena 1 elektron s- orbitalilt läheb üle kõrgema energiga p-orbitalile ning nende energiad ühtlustuvad, s.t. läheb üle ergastatud olekusse. Süsinik saab moodustada 4-sidet (neljavalentne). Valentsmudelid tähistavad kolme eri sorti süsiniku aatomit, mis erinevad üksteisest eletronstruktuuri poolest. Süsinikul ja lämmastikul on 3 valentsolekut, hapnikul 2 ning vesinikul 1.
Alkaanid- süsivesinikud, milles kõikide süsinike vahel on ühekordne sideCnH2n+2 Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid , nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid.Laiemas mõttes arvatakse alkaanide alla ka tsükloalkaanid, mis ei sisalda mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid.Laiemas mõttes mõistetuna võivad alkaanid olla lineaarsed (üldvalem CnH2n+2) või tsüklilised (üldvalem C nH2n, n>2)
Radikaal on suure energiaga osake, mis püüab leida teise osakese, millel on üksik elektron. CH3CH2 + H CH3CH3 JÄTA MEELDE 1. Nuklefiid ühineb elektrofiiliga ja vastupidi. 2. Elekrtofiil ei ühine elektrofiiliga, nukleofiid nuklefiiliga. 3. Elektrofiilsus tsentri tunneme ära pos. laengu või pos. osalaengu järgi. 4. Nukleofiilsus tsentri tunneme ära neg. laengu või neg. osalengu järgi. Elekrofiilif on H+ ja metalli katiioonid. Nuklefiilid on OH- , halogeenid ja happe anioonid. NUKLEFIINE asendussüsteem :OH+CH3CH2Br CH3CH2OH + :Br CH3CH2Br OH: · Ründav osake on nuklefiid · Reaktsiooni tsentriks on elektrofiilsustsenter · Tugevam nuklefiid tõrjub nõrgema välja · Lahkuv rühm eraldub nuklefiinina Tugevamad nuklefiinid on : · :OH Alusiinioonid · :OR Alkoksiinioonid
omadus mittemetall füüsikaline tahke vedel või olek gaasiline(broom on ainuke vedelik) välimus enamasti mitte- läikiv(erand: jood) elektrijuhtivus halb v.a grafiit sepistatavus halb venitatavus halb sulamis temp üldiselt madal keemis temp üldiselt madal 72. põhilised mittemetallid ja nende omadused. Vesinik H2; Hapnik O2; Väävel S; Lämmastik N ; Süsinik C Mittemetallide füüsikalised omadused Mittemetallide füüsikalised omadused erinevad üksteisest suuresti: erinev värvus väga erinevad sulamistemperatuurid (on kas tahked või gaasilised, vedel on Br 2) Ühiseid jooni on vähe halb soojusjuhtivus ei juhi elektrit (v.a.grafiit) rabedus Mittemetallide redoksomadused Reageerimisel metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena 2Ca + O2 2CaO oksüdeerija on O, redutseerija on Ca
· Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Nende molekulid võivad sisaldada ka hapnikku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C, H, O, N, Hal 2. Süsiniku erilisus · C võime moodustaa pikki ahelaid · Seotud C ühendis teise kihi S ja P elektronid võrdsed o o Väga püsiv 8 elektronist koosnev konfiguratsioon 3. Süsinik · Sp3 tetraeedriline süsinik o Nurk on 1090 o 4 üksiksidet, kõik on sigmasidemed · Sp tasandiline ehk planaarne süsinik 2 o Nurk on 1200 o Üks kaksik side ja kolm üksiksidet o Kaksiksidemel üks side , teised · Sp lineaarne süsinik o Nurk sidemete vahel 1800 o Üks kolmikside ja üks üksik side
doc.doc 2. ISOTSÜKLILISED ... ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomitest moodustunud kinnine tsükliline ahel (ring). 3. HETEROTSÜKLILISED ... ühendid on tsüklilised ühendid, mille suletud ahelasse, tsüklisse, kuulub peale süsiniku aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH), 4) aldehüüdid (sisaldavad molekulis aldehüüdrühma CHO), 5) karboksüülhapped (sisaldavad molekulis karboksüülrühma COOH), 6) nitroühendid (sisaldavad molekulis nitrorühma NO2), 7) amiinid (sisaldavad molekulis rühmitusi NH2, = NH või N),
2. ISOTSÜKLILISED ... ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomitest moodustunud kinnine tsükliline ahel (ring). 3. HETEROTSÜKLILISED ... ühendid on tsüklilised ühendid, mille suletud ahelasse, tsüklisse, kuulub peale süsiniku aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH), 4) aldehüüdid (sisaldavad molekulis aldehüüdrühma CHO), 5) karboksüülhapped (sisaldavad molekulis karboksüülrühma COOH), 6) nitroühendid (sisaldavad molekulis nitrorühma NO2), 7) amiinid (sisaldavad molekulis rühmitusi NH2, = NH või N),
Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24
Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24
Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 11 Õpilane: Keila 2005 I Arvestus ALKAANID Alkaanid ehk parafiinid on kõik küllastunud süsivesinikud ja alifaatsed ühendid. Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast. Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi: Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC juures Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5
...........................7 Ühendid ja nende kasutusalad.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Alkaanid - süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. 3 Leidumine ja saamine Kõige lihtsam alkaan - metaan (CH4) on looduslike gaaside (maagaas, kaevandusgaas, soogaas) peamine koostisosa.
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2
annaabi.ee 
