Muusika minu elus Olen muusikaga seotud igapäev ja põhimõtteliselt ka igal hetkel. Võib päris kindlasti väita, et mitte ükski inimene siin universumis ei ole selline, kes ei puutuks kokku muusikaga. Kuid mis on muusika minu jaoks ning kuidas puutun mina muusikaga oma igapäeva elus kokku? Muusika on minu jaoks kui hapnik, ilma milleta oleks siin maailmas võimatu elada. Muusikat kuulates laekub minusse nagu mingi energia, mis mu täis laeb. Muusikat meeldib mulle kuulata vastavalt tujule, kuid mõnikord on lausa selline tuju, et kohe ei tahagi muusikat kuulata. Kuid kas siis ongi nii, et minu päev möödub ilma muusikata? Kohe kindlasti mitte. Minu jaoks on ka linnulaul muusika. Hommikul kooli kõndides jääb tihti kõrva mõni puuoksal istuv linnuke, kes oma noka vahelt midagi lõõritab. Ma ei tea, kas kõik sellest muusikat välja loevad, aga mina küll. Olen muusikaga seotud ka läbi oma bändi. See ...
1 Mis on minu arvates kirikumuusika, kristlik muusika, vaimulik muusika Kirikumuusika Kirikumuusika all mõistab kirjutaja esmalt ja kitsamalt kiriklike teenistuste muusikat, veelgi kitsamalt EELK jumalateenistuste ja talituste muusikat ja eelkõige luterlikku koraalilaulmist oreli saatel. Selline arusaamine tekkis nõukogudeaegses lapsepõlves, kui regulaarselt käis kirikus vaid vanaema, ebaregulaarselt (st suurte pühade) ajal vanemad ja laps mitte kunagi. Aga kodus kuulati soome raadiost jumalateenistuste ülekandeid, mis oli esmane kokkupuude kirikumuusikaga ja tekkis tajumine, et see on midagi muud kui ,,tavaline muusika". Vanavanemate juures võeti jõuluõhtul noodivirnast Punscheli Choral- Buch, kust algul mängis vanaema, pärast tema surma sai ise klimberdatud, otsides põnevamaid meloodiaid, koraal...
Muusika minu elus Muusika läbib igat minu päeva, isegi igat minu ajahetke. Kuid mis on minu jaoks muusika ja mil moel ma sellega kokku puutun? Kas muusika on kõigile mõistetav ja millist mõjuvõimu ta inimestele avaldab? Muusika on nagu toit mu hingele. Muusika on minu lihtsaim ja meeldivaim väljendusviis. Kui poleks muusikat ei oleks mul viisi, mis lahutaks mind reaalsusest. Muusika on kui värav teise dimensiooni, kus on mul võimalik rajada oma linn, oma tsivilisatsioon ja mis olenevalt hetke emotsioonist võib olla täis üksildust, armastust, pisaraid, rõõmu.... ehk kõike mida üks inimhing suudab tunda ja tahab väljendada. See on üks täiuslik maailm, mis enamikule kõrvaltvaatajaile näib just kui tavaline Mozarti noodikiri. Puutun muusikaga kokku igapäev ja igal pool: kodus ja koolis; maal ja linnas; metsas ja ... Ükskõik kus ma ka ei oleks, kuulen ma helisid, mida võivad tekitada nii inimesed kui ka loodu...
Muusikal on minu elus väga oluline tähendus. Ma olen armastanud laulda ja muusikat kuulata juba väikesest peale. Tihti olen end tabanud mõttelt, et muusika aitab mind teatud olukordades rohkem kui mõni inimene. Seetõttu kutsungi seda enda parimaks sõbraks. Kindlasti on paljud kogenud, kui mõnus on pärast väsitavat kooli või tööpäeva klapid kõrvadesse panna ja mõneks võrratuks hetkeks unustusse vajuda. Muusika kuulamine aitab lõdvestuda ja laeb keha uue energiaga. Muusika aitab ka hommikul meelt veidi erksamaks muuta. Tänapäeval saadab muusika paljusid inimesi terve päeva jooksul. Selleks ei peagi olema musikaalne, seda võib nautida ka ilma seda sügavamalt tajumata. Minu jaoks aga on muusikas alati midagi sügavat. Õnneks on muusikavalik nii suur, et igale tujule leidub oma pala. Sageli süvenen muusikasse niivõrd palju, et tunnen külmajudinaid üle selja jooksmas. Muusika saatel on nii nutetud kui naerdud. Olgu see siis südamevalu...
Liivalaia Gümnaasium Minu veetlev leedi Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Tiina Toiger Tallinn 2009 Etendus toimus teisipäeval, 26. novembril, 2008 rahvusooperis Estonia. Muusikal kestis 3 tundi ja 15 minutit, algas kell 19.00 ning toimus eesti keeles ja kahes vaatluses. Osades: Eliza Doolittle, Covent Gardeni Lilleneiu- Janne Sevtsenko Henry Higgins, foneetikaprofessor- Raivo E. Tamm Kolonel Pickering, erusõjaväelane ja lingvist- Väino Puura Mr Higgins, Henry Higginsi ema- Riina Airenne Mrs Pearce, Professor Higginsi majapidajanna- Helgi Sallo Alfred Doolittle, Eliza isa- Madis Milling Harry, Doolittle semu- Aare Kodasmaa Jami...
Klassikaline muusika läbi minu silmade Igapäevaselt kuuleme nii telekast kui ka raadiotest erinevat muusikat. Paljud inimesed väidavad rohkem kui saja protsendiliselt, et nemad kunagi klassikalist muusikat kuulama ei hakka ja see on igav ja rohkem vanuritele. Tegelikult on klassikalist muusikat meie elus ja ümber rohkem kui ise arvatagi võiks. Klassikaline muusika on stiil mis oli on ja jääb, aga seda antakse edasi erinevatel ajastutel erinevate viisidega. Seda stiili saab muusikaliselt esitada erinevatel pillidel ning see kannab edasi seda ilu mida (heli)looja temasse pannud on. Klassitsistliku muusika tuntumateks esindajateks on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Sellist muusikat on kosta igal pool meie ümber. Kõik meist ei taipa, et isegi reklaamides ja muusikatööstustes kasutatakse seda žanrit igatipidi. Kasutatakse mõne kuulsa helilooja teost näiteks millegi reklaamimiseks või telefonide helinateks, en...
Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Mida muusika minu jaoks tähendab? Muusika pakub mulle enamasti meelelahutust, kuid tegelikult on sellel rohkem võimu ja otstarbeid kui me aimatagi oskame. Näiteks muusika suudab väga kiiresti hea tuju kurvaks teha ja vastupidi, kuid samas trenni tehes lisab see rütmi ja annab jõudu kui õige viisiga muusika mängima panna. Vanasti mängis muusika väga suurt rolli erinevates rituaalides, ohverdamistes ja muudes tegevustes. Vanad rahvad keda kutsuti Keltideks ja kes paiknesid Euroopas, olid väga sõjakad, kuid neil oli väga suur austus muusika vastu. Keldi muusikuid kutsuti Bardideks ja neid austati väga. Kui mindi sõtta, siis esimesena üritasid vaenlased alati tappa Barde, kuna nemad mängisid muusikat samal ajal, kui Keldid sõdisid ja muusika väidetavalt andis neile jõudu. Tänapäeval pole Bardide muusikat originaalselt säilinud, kuid on oletusi, kuidas see kõ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust. Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õp...
Mina ja klassika Minu elus on klassikaline muusika väga tähtsal kohal. Olen muusikakoolis õppinud seitse aastat ning selle aja jooksul olen õppinud taolist muusikat hindama. Minu jaoks on klassikaline muusika rahustava toimega. Pole midagi paremat, kui mängida pärast pikka koolipäeva üks emotsionaalne Chopini teos. Klassikaline muusika on minu arvates väga selge, tasakaalus ning tulvil imeilusaid harmooniaid. Keskajal olid muusika ja teised kunstiliigid kiriku teenistuses ning seotud jumala teenimisega. Kõige tugevamini mõjutas keskaegset muusikat usk ainujumalasse. Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne keskaegne kirikulaul gregooriuse laul, mida esitasid poisid või mehed ilma saateta ja ladina keeles. Gregooriuse laul on muusikaline palve, mis on suun...
Milline tähtsus on muusikal minu elus ? Muusika on minu jaoks väga tähtsal kohal , kuna mina ei armasta vaikuses olemist. Muusika on ka linnu laul, mida mulle meeldib hommikul kooli kõndides kuulata ,see tekitab minus hea tuju. Muusika on minu jaosk parim eneseväljendusvahend . Mulle väga meeldib tantsida ja tantsimise jaoks on vaja muusikat ,et anda rahvale edasi õige sõnum on vaja ka tantsimisel õiget muusikat. Muusikat kuulan ma igapäev aga vastaval tujule ,kui mul on halb tuju kuulan ma kurbi lugusid ja hea tuju korral kuulan ma rütmikaid lugusid. Muusika on minu jaoks parim suhtlusvahend , tänu laulu sõnadele saab öelda teistele edasi nii mõndagi ilusat. Muusika on ka muidugi parim meelelahutus , sest mulle väga meeldib käia konsertitel ja igasugustel muusikaga seotud üritustel ,kus on palju esinejaid. Kõik inimesed puutuvad oma elus muusikaga koguaeg kokku , pole olemas inimest kes ei puutuks . Muus...
Mind köidab muusika Muusika on olnud alati olnud mulle väga tähtsal kohal, kuna kuulan ning teen ise muusikat iga päev. See suudab mind vajaduse korral alati lohutada ning kirjeldab minu tundeid ühel või teisel hetkel. Ilma muusikata oleks maailm palju tühjem ja igavam paik. Muusikata ei möödu ükski minu päev, see aitab mul õppides keskenduda ning vabadel hetkedel lõõgastuda. Iga erinev muusikapala loob erineva meeleolu ning tekitab minus teistsuguseid tundeid. Kõikide tegevuste juurde kuulub isemoodi muusika: trenni tehes kuulatakse tempokat muusikat, õppides ning lugedes kuulakse tavaliselt rahulikku muusikat, tantsida ja laulda võib aga iga viisi järgi. Muusika pole ainult see, mida saab instrumentidega teha, see on kõikjal me ümber looduses. Linnulaul, tuule vilin, vee kohin ning kõik muud loodushääled on omal viisil muusika kui sa vaid oskad seda kuulata. Heliloojad saavad...
Jaan Rääts 80 Mina valisin oma muusikasündmuseks tuntud ja hinnatud Eesti helilooja Jaan Räätsa 80 juubelikontserdi. Kontsert toimus Pärnu Kontserdimajas, 04.oktoobril. Laval oli Pärnu Linnaorkester, mille saatel esitasid Jaan Räätsa loomingut Lauri Väinmaa klaveril, Mari Poll viiulil, Indrek Vau trompetil ning tsellol mängis Marcel Johannes Kits. Dirigendiks oli Jüri Alperten. Teda vaadates sai näole alati meeldiva muige, kuna ta dirigeeris nii hoogsasti, et tema jalatallad vahel lausa õhku tõusid. Kuna peamiselt oli laval Pärnu Linnaorkester, siis uurisin natukene selle ajalugu. Pärnu Linnaorkester on loodud 1994. aastal. Linnaorkester on tihti reisinud nii Ungarisse, Soome kui ka paljudesse teistesse riikidesse ning on olnud sage esineja Eesti muusikafestivalidel. Pärnu Linnaorkester on kahel korral (2002. ning 2007. aastal) pälvinud Pärnu muusika aastapreemia. 1998. aastast on orkestri peadir...
-ism Ekspressio- Impressio- Neoklassit- Sümfooni- Hilisrom nism nism sism line jazz sm Tekkimise 20. sajandi 1860.ndatel 1920.ndatel 1920.ndatel 20. sajan aeg algul aastatel aastatel aastatel algul Tekkimise Saksamaa Prantsusmaa Euroopa USA Saksama koht Austrias Kujutav Maalid olid Impressio- Kujutavasse Tekkis selleks, Hilisrom kunst sünged, nistlikule kunsti tungisid et ühendada olid huvi grotesksed. maalikunstile on joon, kontuur euroopalik looduses Kunstnikud iseloomulikud ning täpsed muusika ja pühendu väljendasid muuhulgas geomeetrilised Am...
Kontserdiarvustus Minu veetlev leedi 20.jaanuaril käisime klassiga Estonia ooperimajas vaatamas muusikali Minu veetlev leedi. Näidendi ''Minu veetlev leedi'' kirjutas Bernard Shaw. Esietendus toimus Ameerika Ühendriikides 1956 aastal. ''Minu veetlev leedi'' i tegevustik toimus Inglismaa tänavatel, kust inglise foneetikaprofessor Henry Higgins ''korjas üles'' lihtlabase lillemüüja Eliza, kellele püüti professori ja tema sõbra kolonel Pickerings'i abil õpetada kombeid, õiget inglise keelt ja viisakust. Eliza areng võttis küll aega, kuid muutused olid siiski märgatavad, lihtlabane lillemüüja suudeti ümber treenida inglise seltskonnadaamiks. Mulle meeldis, kuidas etenduses kasutati ära mitmekülgsust, loovust ning kuidas vaatajateni toodi mitmed tegevused läbi tantsu ja inimeste mõtted läbi muusika. Minu suureks üllatuseks oli, et selline, küllal...
Mina ja klassika Martin Lapin Minu kokkupuude klassikalise muusikaga on olnud minimaalne. Selle põhjal võib öelda, et mul puuduvad suuremad teadmised selle kohta. Hindan klassikat hästi, kuna ajaloo kuulsaimad muusikud on olnud just klassikud ja sellel muusika stiilil on olnud suur ja pikk ajalugu. Keskaja all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Keskaja muusika üks kuulsaimaid muusika palasid on paavst Gregoriuse jaoks kirjutatud laul ,,Gregoriuse koraal". Selle laulu meloodia on rahulik ja rütm aeglane, minu meelest isegi liiga aeglane. Samuti on harmoonia hästi üksluine ja laul pole eriti meloodiline. Isiklikult mulle eriti keskajamuusika ei meeldi kuna see on väga tuim ja aeglane. Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika. Selle aja...
Mida arvan klassikalise muusika ,,hittide" kasutamisest tänapäeva meedias? Tänapäeval kasutatakse üha enam telereklaamides, filmides, telesaadetes, multifilmides, telefonihelinates ja isegi mängudes tuntumaid klassikalise muusika teoseid. Minu arvates on see hea, kuna tänu sellele tutvuvad inimesed rohkem klassikalise muusikaga. Probleemiks on küll see, et inimesed ei tea mis teosega on tegemist või kes on helilooja. Vahel on aga klassikaline teos lausa ära rikutud või kuuleb seda lihtsalt nii palju, et see lihtsalt tüütab ära. Ma olen kindel, et ka nende teoste heliloojatele ei meeldiks, et nende teoseid nii laildaselt kasutatakse. Üks enamlevinud teoseid, mida kasutatakse sageli filmides, et tekitada dramaatilist efekti on saksa helilooja Carl Orfi kooriteos "Carmina Burana". Sellest kasutatakse avamängu "O fortuna". Minu arvates on see geniaalne teos ja kui seda mingis filmis mängitakse ...
Minu muusikaelamus Neljapäeva õhtul 25.novembril käisin ma vaatamas balletti “Pähklipureja”, mis toimus Rahvusooper Estonias. Selle jõululoo teeb eriliseks muusika, mille on kirjutanud Pjotr Tšaikovski, kes oli 19.sajandi romantislik helilooja ja, keda peetakse üheks vene klassikalise sümfoonia rajajateks. „Pähklipureja“ on üks tema kirjutatud kolmest balletist. Lisaks on ta kirjutanud ka sümfooniaid ja oopereid. Estonias on “Pähklipureja” muusikaliseks juhiks Jüri Alperten, dirigendiks Risto Joost ja esitajaks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jüri Alperten, kes on sündinud 16. juunil 1957 on Eesti dirigent, pianist ja muusikapedagoog. Risto Joost, kes on sündinud 22. juunil 1980on eesti dirigent ja laulja, kontratenor. „Pähklipurejas“ esitati instrumentaalmuusikat, puudus solist ja koor. Edasi räägin oma kogemusest ja elamusest. Otsustasin minna seda vaatama, et tekitada endas jõulutunne. Ma...
Klassikalise muusika töötlused popžanris - ei või ja? Klassikalise muusika töötlused poppopžanris peaks olema tänapäeval juba tavaline nähtus. Rahva uuenemine ja muusika uuenemine peaksid käima käsikäes. Ka minu enda eelistus oleks klassikalise muusika asemel kuulata midagi väheke huvitavamat ja kõrvadele meelepärasemalt. Ja see kohati päästaks ka klassikalise muusika, kuna kohe tekiks rohkem kuulajaid. Palju ei oleks vajagi muuta ju, väike bass tahaplaanile, ning tempo muutus. See olekski kõik mida vaja teha oleks. Tahaksin ka välja tuua huvitava mõtte anonüümsest referaadist samal teemal mis katus minu arvamusega:,,Vahest muusikatöötlejad ongi õiged järeltulijad , sest nad tõepoolest oskavad muuta muusika tänapäevaliseks ja meeleldi kuulatavaks. Paljud neist leiavad erinevaid uusi ja huvitavaid kooskõlasid jne. Teisalt aga rikuvad klassikalise muusika žanri ja nö „sülitavad“ selle peale, sest ...
Mis on muusika? Muusika on kunst. Kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Muusika abil saab helilooja edasi anda oma tundeid, emotsioone, arvamusi. Kuulaja saab muusikat kuulates tunnetada ja aru saada helilooja tunnetest, mõttest mida helilooja tahtis edasi anda. Kui helilooja ja kuulaja tunded on samad, kuulajale meeldib see muusika. Erinevatel elu hetkedel elab inimene läbi palju emotsioone. Tal muutub tuju, enesetunne ja arusaam maailmast ning sellepärast tema muusika eelistused muutuvad. Raske on kindlalt öelda milline muusika on hea ja milline halb. Rahulik, vaikne ja loodushelidega instrumentaalmuusika sobib ideaalselt näiteks mediteerimiseks. Kuid see pole absoluutselt sobilik muusika, kui sa tahad tantsida. Tantsimiseks on vaja erinevat muusikat erinevate inimeste jaoks. Näiteks noortele meeldib rütmikas, energiline, kiir...
Mis on minu jaoks oluline? Lugupeetud kuulajad! Vastates küsimusele "Mis on minu jaoks oluline?" on suhteliselt raske, kuna mul ja ka üldsises maailmavaates on inimestel palju erinevaid vajadusi, vahe on ainult selles kelle ja kuidas on prioriteedid jaotatud. Seda mõjutab tõhusalt meid suures perspektiivis vaadates ümbritsev ühiskond, aga lähedamalt inimesed, kellega me igapäevaselt suhtleme. Vahel viibides ja tunnetades seda tugevat ja sünget negatiivsuse mõju sooviks lihtsalt kuskile põgeneda, aga kuhu? Mina olen selle küsimusele leidnud ka vastuse. Minu jaoks on see muusika. Aga kuidas muusika meid mõjutab? Esiteks ma väidan, et muusika mõjutab meid positiivselt/negatiivselt oleneb, mis otstarbega muusikat kuulatakse ja samuti mis zanri muusikat kuulatakse. Ma arvan, et kõigil on olnud see hetk, kui tahad ennast lihtsalt väikseks teha ja ära kaduada, selleks et saada eemale ...
Giuseppe Verdi ,,Rigoletto'' - minu ooperielamus Giuseppe Verdi ooperiteos ,,Rigoletto'' oli väga elamuslik ning sündmusterohke esitus. ,,Rigoletto ooperist'' on kirjutada nii mõndagi, kuid lavakujundu ja muusika jäid kohe eriti meelde. Peaproovi esitati Rahvusooper Estonias. Ooperi libreto on kirjutanud Fransesco Maria Piave ning see siis põhineb Victor Hugo näidendil ,,Leroi s'amuse''. Ooperi esiettekanne toimus Veneetsias 11.märtsil 1851. Tegevus toimus 16. sajandil Mantuas ning selle lähiümbruses. Lavastajaks on Taisto Noor ning muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, samuti oli dirigendiks Paul Mägi ning kunstnik Aime Unt. Ooperi koreograaf on Rufina Noor ja valguskujundajad Andres Sarv ja Martin Meelandi. Lavastuse põhijoontena jäid silma alguses etenduse muusika ning valgustus. Valgustuse kohta peaks mainima et, see jäi veidike nõrgaks ning polnud hästi näha. Kui istuda näiteks kuskil nurga taga üleval reas siis...
Kadrioru Saksa Gümnaasium VÄRVIDE DIRIGENDID. MUUSIKA JA MODERNSUS EESTI KUNSTIS Kunstinäituse retsensioon Tallinn 2017 Külastasin 19.märtsil 2017 Tallinnas Kumu Kunstimuuseumis 3. korrusel B-tiivas näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis." Näituse kuraator oli Bart Pushaw, kordinaator Liis Pählapuu, kujundajad Kärt Einasto ning Joonas Rumvolt ja graafiline kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles. Näitus uurib, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti modernistlikku visuaalkultuuri alates ennemuistsest regila...
Mis on muusika ? Küsimusele ,, Mis on muusika ? " on väga rakse leida vastust ,kuna peaaegu iga inimese jaoks on see erinev mõiste . Definitsiooni kohaselt on muusika nootide kokkukõla , kuid tegelikult see ei ole nii. Kui me kuulame mingid lugu , siis me ju ei mõtle nende nootide peale ,mida seal mängitakse. Me naudime seda meloodiat ning kujutame ette mingi väikse muusikalise maailma. Vanadel aegadel peeti muusikat imeks ning arvati ,et ainult vähesed suudavad sellega tegeleda . Tänapäeval on muusika inimeste jaoks muutunud väga oluliseks ning harjumuspäraseks .Peaaegu iga inimene kuulab muusikat ,reklaamides on muusika , pidudel on seda samuti kuulda võimalik .Muusika oli ja on ka tervise sümbol . Kui vanasti arvati ,et muusikat mängides ja kuulates saab inimene terveks oma haiugstest , siis praegu see nii ka on . Muidugi ei parane inimene tänu muusikale rasketest haigustest ,aga näiteks paraneb inimese tuju muu...
Miks just nemad? Minu lemmik bänd on The Bird And The Bee(Lind ja Mesilane), kuna nende laulud ja nende tehtav muusika on väga lõõgastav ja hea kuulata, igas laulus võib välja lugeda mõne mõtte. Laulude puhul meeldivad mulle kõige enam sõnad laulu tekst on neil üldiselt väga lihtne, aga kui jääda tähelepanelikult kuulama on need, ometi nii lihtsad sõnad, äärmiselt sügavamõttelised. The Bird And The Bee tehtav muusika on täpselt selline nagu mulle meeldib mõnus, mahe, lihtne, arusaadav, ei mingit mõttetut loba ja mis hea muusika puhul kõige tähtsam, ei mingit röökimist. Mina olen arusaanud, et kui laulja laulda ei oska hakkab ta hästi kõvasti röökides laulma, mis minu kõrvale on liig :D. Mis siis on minu lemmikmuusika? minu lemmikmuusika on midagi jazzi, popi, rocki, alternatiivi ja indie vahepealset. See ei ole eriti rütmikas muusika, aga see eest on ta selline mahe ja voogav ja rahulik, lühemalt öeldes siis selline muusika mida ...
Kontserdi retsensioon Mina käisin 3.veebruaril Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti ,,Giselle". See on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses. Lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab ta südame. Adolphe Adam oli prantsuse helilooja, kes elas 19.sajandil. Ta sai tuntuks lavamuusika autorina ja tema kuulsaim teos ongi ballett "Giselle". Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Külaneiu Giselle'i rollis oli Dresdeni ooperi- ja balletiteatri priimabaleriin, mullu parimaks Vene baleriiniks tunnistatud Natalja Sologub. Krahv Alberti osas oli aga üks Moskva Suure teatri esitantsijaist Dmitri Gudanov. Lavastaja ning koreograafi osas oli Stanislav Feéo. Minu jaoks tegi kontserdi eriliseks vahepeal kõlava harfi muusika, kuna mulle väga meeldib harfi kõla ja tegelikult on mul isegi kahju, et seda muusikariista kontserdi jooks...
Mida rohkem, seda uhkem? Tänapäeval on kõigil väga palju erinevaid mõtteid ja arvamusi. Me võime tunduda samad, kuid tegelikult oleme hoopis erinevad. On inimesi, kes lepivad väga vähesega ja oskavad sellega õnnelikud olla ja väga magusat elu elada, ehk loeb kvaliteet. Hoopis teine rühm inimesi on, kelle jaoks on oluline asjade rohkus, ehk kvantiteet ning ei panda rõhku emotsioonidele. Kindlasti ei saa siin raha nimetamata jätta, mis on väga ihaldatud siin maailmas. Pigem kiputakse arvama, et raha tood suuri muresid, kuid mõned suudavad näha raha teise külje alt ning läbi selle lahendusi leida. Samas võib olla, et inimesed ei oska rahaga õieti ümber käia. Kindlasti on rahaga lugu selline, et mida rohkem seda on seda uhkemalt saad elada. Muidugi minu seisukohast lähtuses võiks raha olla rohkem ning uhkemalt elada, aga tänaseks on kujunenud elurütm, mis on harjunud elama kompakselt, hangin seda mida vaja ni...
Rocca al Mare Kool Johanna Järvekülg 7.b ,,Medea" Retsensioon Talinn 2014 Etendus toimus laupäeval, 15. märtsil Rahvusooper Estonias ning kandis nime ,,Medea". Ballett ,,Medea" rääkis tugevast, temperamentsest ning tahtejõulisest kuningannast Medeast, kes on võimu ja jõukust sümboliseeriva kuldvillaku hoidja. Kuldvillak on tegelikult Kreeka mütoloogias hinnaline kuldjääranahk. Iason soovib aga ise saada kõikvõimsaks ning asub koos argonautidega (vanakreeka mütoloogia meresõitjad) pikale teekonnale kuldvillaku juurde. Pärast mõningaid nõidustükke, võidab Iason nii Medea südame, kui ka kuldvillaku, nad vannuvad alati koos olla, varsti sünnivad neil poeg ja tütar. Järgmises vaatuses saab Medeale osaks julm reetmine-Korintose k...
Sissejuhatus Käisin 15. märts Rahvusooper Estonia balletti Phaidra vaatamas KUMU auditooriumis. See on Mai Murdmaa, Kaie Kõrbi ja Rahvusooper Estonia ühistöö. "Phaidra" põhineb antiikmütoloogial Euripidese "Hippolytusel". Etenduses on kasutatud Benjamin Britteni vokaaltsüklit "Phaidra laulud" ja kaasaegse kreeka helilooja Iennas Xsenakise löökpillimuusikat. Löökpillimuusika oli küll varem salvestatud rahvusooperi orkestri poolt (dirigent Mihhail Gerts), kuid vokaaltsüklit laulab Juuli Lill. Etenduses tantsivad lisaks Kaie Kõrbile Estonia solistid Aleksandr Prigorovski ja Anatoli Arhangelski. Phaidra on kaasaegne ballett, mida ma nägin esimest korda. See oli teistsugune ja üllatav. Samuti oli huvitav näha Kaie Kõrbi tantsimas. Phaidra Ballett põhineb Kreeka müüdil. Tantsuetenduse peategelane Phaidra on armunud oma mehe poega, kes tema tunnetele e...
Muusika tähtsus ja funktsioonid vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Minu elus on muusika väga tähtis. Ma kuulan seda igapäev. Näiteks õppides, magama minnes, kuhugi sõites või joostes panen ma alati kõrvakalpid pähe ning kuulan muusikat. Minu jaoks on muusika väga rahustav. Ise tegelen ma ka väikestviisi muusika tegemisega. Eelmises koolis õppides mängisin koolibädis kitarri. Nüüd tinistan seda niisama hobi korras aja veetmiseks. Vanadel rahvastel oli muusika palju tähtsam, kui tänapäeval. Pillioskamine oli väga tähtis. Keldid, hellenid ja vanad roomlased : nende kultuurid on suhteliselt sarnased. Muusika oli neile olulisel kohal. Keldid andsid oma laule edasi suust-suhu, kirja ei pandud, aga järeltulijatele õpetati kõik selgeks. Nad musitseerisid perekondades, tehes pereliikmetest koosnev ansambel, kus kõik said pilli mängida. Praegusel ajal sellist asja väga palju ei juhtu, et perekond koos musitseerib, kuid siis oli...
Retsensioon SÜG Alternatiiv 2012 Ma käisin 9.märtsil Saaremaa Ühisgümnaasiumis ,,SÜG Alternatiivi" kuulamas. Peakorraldajad olid Alar Truu ja Thorwald Kaljo. Kontserdi eesmärgiks oli tutvustada noortele Saaremaa bändide muusikat ja laule. Seda ka tehti, terve õhtu e siis 19.00- 22.00 sai kuulata erinevaid muusika stiile ja muusikat erinevatelt muusikutelt. Muusika mida põhiliselt tutvustati saaksin liigitada popp muusika alla. Kuigi tegelikult kuulsime ju kõike alates aeglastest lauludest kuni rockini välja. Kontserdil esitati muusikute endi laule, sain aru et nad on need laulud ise kirjutanud. Kontserdil esinesid ,,The Natives" , ,,Leek" , ,,Ööpärast" , ,,Cest" , ,,Lost in the Abyss" , ,,The Werg" , ,,Walus". Minu jaoks muutis kontserdi eriliseks see, et esiteks kontsert toimus meie koolis ja teiseks see, et enamus esinejateks olid meie enda kooli õpilased. Mulle meeldis kõi...
Minu veetlev leedi ,,Minu veetlev leedi" on Georges Bernard Shaw näidendi ,,Pygmalion" põhjal loodud muusikal. 1964. aastal loodi sellest filmikohandus, mis pärjati koguni kaheksa Oscariga - parim film, lavastaja, meespeaosa, kunstnikutöö, operaatoritöö, kostüümikujundus, muusika, heli. Filmi rezissöör oli George Cukor ning muusika autoriks Frederick Loewe. Peaosades on Audrey Hepburn (Eliza Doolittle) ning Rex Harrison (Henry Higgins). Professor Henry Higgins veab kolonel Pickering`iga (Hyde-White) kihla, et suudab tänavalt üles korjatud lilletüdrukust, Eliza Doolittle`ist, kasvatada veetleva leedi, parandada tema kõnemaneeri ning teda iga-aastasel saatkonna ballil esitleda hertsoginnana. Eliza on alguses saamatu ning tõrges, kuid iga järgneva päevaga muutub tema kõneviis paremaks. Kui see tal õnnestub, armub neiusse noor aristokraat Freddy Eynsford-Hill, kuid samas taipab ka Higgins, et tal o...
Sülfiid Kontserdi arvustus Käisin vaatamas August Bournonuille'i romantilist balletti ,,Sülfiid" 05.11.2008. Balletti muusika oli loonud Severin Lovenskioldi. Dirigent:Mikk Murdvee Osatäitjad: Sülfiid:Marika Muiste Anna:Svetlana Firsina James:Artjom Maksakov Madge:Vitali Nikolajev Effy:Ingrid Gilden Nancy:Anna Zadoroznjuk Gurn:Aleksande Prigorovski Veel:sotlased,teenrid,nõiad,sülfiidid,talumehed,Anna sõbrannad. Rahvusooper Estonia balletitrupp, Tallinna balletikooli õpilased, Rahvusooper Estonia orkester. Orkestri solistid:Viiul:Andrus Haav Tsello:Mart Laas Tropmet:Priit Aimla Interjöör Kuna See ballet toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istudes...
Muusika õpetuse retsensioon. 4. detsembril käisin Estonia kontserdisaalis EMTA sünfooniaorkestri kontserdil, mis algas kell 17.00. Dirigent: Paul Mägi Solist: Kirill Lissijenko( klaver) Paul Mägi on sündinud 13 oktoobril 1953. Paul Mägi on ka tunnustatud dzässviiuldaja, kes on mänginud koos Londoni BBC Orkestri ja Bostoni Sümfooniaorkestriga. Ta on lõpetanud Tallinna 42. Keskkooli, mis on siis hetkel Kadrioru Saksagümnaasiumi nime all. Aastatel 19841991 töötas Rahvusooperis Estonia dirigendina. Ta on tuntud dirigent ka mujal maailmas, ta on juhatanud kontserte USAs , Venemaal, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Itaalias, Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Portugalis, Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Hispaanias, Sveitsis, Ecuadoris, Iirimaal ja mujal. Teda on pärjatud selliste auhindadega, nagu Eesti Vabariigi Kultuuriauhind, Teatriliidu aastapreemia aastal 1999, Eesti Kultuurkapitali muusikaauhind, Läti Vabariigi Kultuuriauhind Solist ...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP2 Liis Lillepea MUUSIKATERAAPIA Referaat Juhendaja: Kristi Kiilu Rakvere 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................................3 2. Mõisted.............................................................................................................................................4 3. Muusika erinevate elementide mõju inimese psüühikale ja füüsisele..............................................5 4. Muusikateraapia vormid...................................................................................................................6 5. Muusikateraaapia lähtekohad töös leinava lapsega..........................................................................7 6. Teraapia põhieesmärgid..................
Muusika retsensioon Kirjutan muusika retsensiooni suvel külastatud elava muusika õhtu kohta, mis leidis aset Arensburgi päikeseterrassil, neljapäeval, 20. augustil algusega kell 20.00. Esinejateks olid Saaremaa kohalikud muusikud Andreas Hõlpus ja Robin Mäetalu. Kontsert oli tasuta. Kontsert kestis kuskil poolteist tundi koos väikese vahepausiga. Andreas enamjaolt laulis ning saatis vaid mõnda lugu kitarril, küll aga Robin saatis kõiki laule kitarril kaasa. Kuna mõlemad noormehed minu enda tuttavad ja sõpradega tahtsime õhtupoolikut mõnusalt veeta, siis kontsert värskes õhus tundus ideaalne variant õhtu sisustamiseks. Robin ja Andreas on korduvatel kordadel Arensburgi päikeseterrassil esinenud ning kuulata sai nii nende enda loomingut kui ka tuntumaid laule, mida sai kaasa ümiseda. Arensburgi päikeseterrass on minu meelest ideaalne koht sellise mõnusa õhtu veetmiseks. Sealne õhkkond oli mõnus ning sooj...
Muusika retsensioon Mina käisin kuulamas professor Mare Teearu viiuliklassi õpilaste kontserti. Kontsert toimus 15. märtsil 2015 algusega kell 17:00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kammersaalis. Tegemist oli professor Mare Teearu viiuliklassi õpilaste konterdiga, mida saadeti ka klaveril. Sissepääs oli tasuta. Antud kontserdil esitati instrumentaalmuusikat. Lisaks viiulimägule sai kuulda ka kaunist klaverimängu. Kavas oli klassikaline muusika ning mängiti selliste autorite teoseid, nagu näiteks J.S. Bach, M. Ravel, H. Kareva, E. Oja, E. Tublin ning D. Shostakovitsh. Viiulil mängisid Maaja Allik, Maarja Helen Oserov, Hains Tooming, Liis Hallikäär, Juri Potstar, Tiina Mäe, Laur Ints, Valentina Vaab, Anna-Maria Rannmägi, Maris Viisma ja Ilja Magdik. Neid saatsid klaveril Lille Randma, Lea Leiten ja Maria Mikulits. Kontserdi tegi eriliseks õpilaste virtuoosne esitus ja klassikalise muusika erinevus tä...
Meiega on täna vene helilooja, dirigent ja pianist Igor Fjodorovits Stravinski (1882- 1971) Härra Stravinski, jutustage meile veidi oma noorpõlvest? Sündisin Peterburi lähedal, Oranienbaumis. Minu isa, Fjodor Stravinski oli laulja, Maria teatri solist. Üheksa-aastaselt hakkasin võtma klaveritunde, aastast 1903 hakkasin õppima Nikolai Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. Sel perioodil valmis ka minu esimene suurvorm, Sümfoonia Es-duur. Tegelikult lootsid minu vanemad, et minust saab advokaat, seepärast õppisin ma 19011905 Peterburi ülikoolis juurat. Samal ajal õppisin ka muusikat, algul omal käel ja pärast juba asjatundjate juhendamisel. Advokaati minust aga kahjuks ei saanud, sest huvi muusika vastu oli suurem. Rääkige veidi oma abielust Katerinaga? Mu naine, Katarina, oli olnud minu sõber juba lapsepõlvest peale. Me abiellusime 23. jaanuaril 1906. Järgmisel aastal sündis meie esimene la...
Elamus minevikust 22. novembril 2010. aastal käisin Soomes, Helsingis The Eastpak Antidote Tour’il. Peaesinejaks oli Kanada rokkmuusika-ansambel SUM41 ning soojendajateks USA’st Georgiast pärit popp-punk ansambel Veara ja Texasest pärit punk-rokk ansambel Riverboat. Kontsert oli oodatust palju lõbusam ning isegi meeneid sai kaasa ostetud. Ma pole küll eriline punk-rokk fänn, kuid see kontsert süvendas sedasorti muusika kuulamist minus tunduvalt, võttes arvesse veel seda, et SUM41 on läbi aegade olnud üks minu lemmikbändidest. Esimesena hakkas rahvast üles kütma Veara. Nende, nagu ka teiste soojendusbändide, laulud ja muusika oli minu jaoks uus, kuid nemad hakkasid mulle kõige rohkem meeldima. Veara põhilauluks oli ’My B-Side Life’, mis sai ka ühtlasi minu uueks lemmiklooks selle kontserdi vältel. Teisena astus lavale Riverboat Gamblers. Nagu sedasorti muusika esitajatel kombeks, olid nad väga liikuv...
Wagneri ooperireformi plussid ja miinused Valisin oma essee teemaks Wagneri ooperireformi plussid ja miinused , sest see tundus minu jaoks kõige teostatavam pärast tema edasiarendustega tutvumist. Wagner viis ooperisaalis läbi viis suuremat muudatust, mis on säilinud tänapäevani. Esiteks kustutas ta saalis tuled, et laval toimuv tegevus oleks paremini jälgitav. Enne selle reformi jõustumist oli ooper saalis pigem taustaks seltskondlikule suhtlusele. Tulede kustutamine manitses publikut vaikides kuulama ja keskenduma etendusele, väärtustades seeläbi ooperit kui üht kunstiliiki. See oli minu arvates väga oluline muudatus, sest tänu sellele õppis publik ooperisse tõsisemalt suhtuma ja väärtustama. Teiseks lasi Wagner ehitada saali põranda kaldu, et ka viimastes ridades oleks tegevus samuti jälgitav. See muudatus andis kõigile võrdsed võimalused laval toimuvale kaasa elada ja paremini mõista. Tänapäeval ei kujuta ...
Muusika retsensioon Kuulasin CD plaati Antonio Lucio Vivaldi neljast aastaajast "The four seasons", dirigendiks oli Alberto Lizzio, esitas Zagreb. Antonio Lucio Vivaldi sündis 4. märtsil 1678 Veneetsias ja suri 28. juulil 1741 Viinis, ta oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega", mida ma ka kuulasin. Tema isa Giovanni Battista oli enne professionaalset viiuldajakärjaari habemeajaja. Isa õpetas ka pojale viiulimängu ning koos kandsid nad Veneetsias ette mitu kontserti. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning selleks ta ka 1703. aastal pühitseti. Alates aastast 1740 oli ta Viinis õukonnamuusik. Nagu paljud tolleaegsed muusikud suri ta vaesena. Peale Vivaldi surma tema looming unustati ning see taasavastati alles 1920. aastatel. Minu muljed kontserdist: Ma arvan, et esiteks ma tegin õigesti, et k...
Uus huvitav kogemus Minu ooperi külastus oli 18.märtsil 2017. aastal Jõhvi kontserdimajas.Vaatamas käisinkontserdisarja ,,Kuldne klassika. Beethoven", mille esitajad olid Triin Ruubel, kes mängis viiulit,Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigent Mihhail Gerts. Ettekandele tuli Beethoveni ,,Prometheuse lapsed" millele järgnes Elgari viiulikontsert h-moll op.61 ja viimaks Beethoveni sümfoonia c- moll nr 5 op. 67. Avamänguks esitatud ,,Prometheuse lapsed" on loodud 1800-1801 aastail. Teose tellis itaalia tantsija ning koreograaf Salvatore Vigano. Kavas kirjeldatud beethovenlik väljenduslaad jõuline ja dramaatiline, oli vägagi tuntav, aga samas oli selles minu arvates ka üsna palju helget ja pehmet tooni. Viiulikontsert h-moll op. 61 on kirjutatud Edward Elgari poolt 1909-1910 aastail Londoni Kuningliku Filharmooniaühingu tellimusel Fritz Keisrile. See teos on pälvinud kogu viiuliliteratuuri ühe ke...
Retsensioon muusikalist "Minu veetlev leedi" 4. detsembril 2013 käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas Frederick Loewe muusikali "Minu veetlev leedi". Etendus kestis 3 tundi ja 20 minutit ning sellel oli üks vaheaeg. "Minu veetleva leedi" laulutekstide autor on Alan Jay Lerner, kes on sündinud 1918. aastal New Yorgis rikaste vanemate lapsena ja saanud hariduse parimates koolides. Ta elu oli üsna muretu, kui välja arvata ülikoolis poksmisel kaotatud silm. Muusika on kirjutanud Frederick Loewe, kes tundis elu igasugusest, eriti aga rohkete ebaõnnestumiste perspektiivist. Loewe sündis 1904. aastal Viinis. 5-aastaselt hakkas Frederick (siis veel nimega Fritz) klaverit õppima ja 7-aastaselt komponeeris oma esimesed meloodiad. 1924. aastal saatis Fritz Löwe oma isa Ameerika-turneel ja otsustas sinna jäädagi. Paraku ei olnud ta Ühendriikides nii edukas kui Berliinis ja pidi kätt proovima erinevates ametides. Esimene kokkupuu...
ABJA GÜMNAASIUM LAULUPIDU REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... Laulupeo ajalugu.............................................................................................................. Laulupeo ühendkoori laulud............................................................................................ Koit............................................................................................................................... Mu isamaa, mu õnn ja rõõm......................................................................................... Laulu algus................................................................................................................... Maailma avastamine......................................................................
Retsensioon Meistrite Akadeemia Laupäeval 17. Aprillil toimus Vene kultruurikeskuses Pille Lille Muusikute Toetusfondi esitllusel Meistrite Akadeemia,mille raames astusid ülesse Virgo Veldi saksofonil ja Holger Marjamaa klaveril. Hetkel Tallinna Muusikakeskkooli 11. klassi õpilane Holger Marjamaa alustas klaveriõpinguid juba 6-aastasena. Edukalt on ta osa võtnud paljudest pianistide konkursidest Eestis,kuid tähtsaim neist on 2010. aastal Narvas toimunud Chopini- nimeline rahvuvaheline konkurss,kus ta ainukese eestlasena saavutas kolmanda koha. Holger Marjamaa on eriti silma paistev oma erilisi talendi ja mitmekülgsuse poolest,ta valdab nii klassikalist muusikat kui ka r&b, souli ja jazzi. Muusikat on ta loonud Marjamaa Triole ja Marjamaa Brothersile,kus ta mängib koos oma saksofonistist venna Mairoga ja lauljaks on Uku Suviste. Virgo Veldi,kes on aasta...
Retsensioon Käisin 19. novembril 2014 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kuulamas vilistlase, Naily Saripova klaverikontserti. Kontserdisarjas „Vilistlane” annavad kontserte Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia silmapaistvamad vilistlased. Esitati L. van Beethoveni, F. Shuberti ning J. Brahmsi teoseid. Kontserdi meeleolu oli minu arvates väga soe ning hubane, võib-olla oli see tingitud sellest, et kontsert ei toimunud hiigelsuures ja rahvarohkes saalis, vaid keskmise suurusega kammersaalis. Õhkkond oli suurepärane. Teoseid esitas klaveril Naily Saripova. Alates 2000. aastast oli Saripova Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis. 2013. aastal kaitses Saripova EMTAs doktorikraadi. Viimaste aastate tähtsaimaks saavutuseks peab Saripova koostööd klaveriduos Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga. Minu arvates suutis Naily Saripova luua...
Kas ja kuidas mõjutab kunst minu elu? Johanna Oras 12.a Et vastata küsimusele ,,Kas ja kuidas mõjutab kunst minu elu?", tuleb alustuseks seletada sõna ,,kunst" tähendust. Kõige üldisemas mõistes on kunst oskus mõnel loomingulisel alal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti, näitekunsti ja filmikunsti. Kõigi nende alagruppide põhjal tuleb tõdeda, et kunst mõjutab kindlasti minu ja kõigi teiste elu. Ma usun, et kunst mõjutab minu elu erinevatel etappidel erinevalt, sest see sai alguse koos inimühiskonnaga kiviajastul ning on kasvanud üles koos inimsuguga. Ma arvan, et kunst mõjutas mind kõige rohkem varases nooruses, sest siis arenevad inimesed kõige rohkem. Lapsed õpivad siis maailma tundma läbi erinevate kunstiliikide. Näiteks püü...
Referaat Tanel Padar 6 mai 08 a Minu referaat räägib Tanel Padarist ehk siis minu lemmik lauljast.Tanel Padar on Eesti üks kõige tuntum ja kuulsaim artist/laulja .Tanel Padar ja tema bänd The Sun on väga edukas.Neil läheb viis aasta koos ning selle auks on nad lasknud uue albumi välja ,,Here comes The Sun'' mis on nende kuues album.Nas on ka tuntud väljaspool Eestit. Fakte Tanel Padarist : Sünniaeg : 27 oktoober 1990 Sünnikoht : Haljala, Lääne- Virumaa Eesti Õde : Gerli Padar Stiil : rock Pill : kitarr ja vokaal Kus mänginud : Lahemaa Rahvamuusikute ansambel, Speed Free, Compromise Blue, erinevad bluesi ja jazz projektid. Muusikalised eeskujud : Danel Pandre, Meelis Tauk, Tomi Rahula, Martin Jürman, Raul Ukareda, Kristo Kotkas, Kid Rock Muusikalised lemmikud : BLS, Korn, System Of A Down Kus on õpinud : on õpinud klarnetit ja saksafoni,laulnud kiriku-, laste ja poistekooris, tegelenud rahvamuusi...
Minu veetlev leedi 3. aprillil käisin ma Estonia teatris vaatamas muusikali ,,Minu veetlev leedi". Lugu rääkis sellest, kuidas vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Tüdruk võetakse rikkasse perre ja ta suudab kiiresti omandada kõrgtaseme hariduse ja harituse. Peagi lahkub neiu erinevatel põhjustel perekonnast ja hakkab omaette elama. Mingi aja möödudes avastab tüdruk, et ta on armunud ühte perekonna liikmesse ja abiellub temaga. Muusika oli väga ergas ja eluline. Oli ka rahulikemaid palasid, kuid läbivaks teemaks oli siiski erksus, mis muutis etenduse muusikalise poole ka natuke ühekülgseks ning seetõttu oli vahepeal keeruline tegevust jälgida. Oleks võinud natuke rohkem erinevaid varundeid olla. Samas olid ...
Mida rohkem, seda uhkem? Mida rohkem, seda uhkem? Ma arvan, et me kõik oleme kuulnud sellist ütlust. Küsimus on juba see, et kas päriselt ka on nii, või on see kõigest tühipaljas väljend? Arvan, et paljuses asjades loeb loomulikkus ja see, et asi on maitsekas. Absoluutselt kõigega annab üle pingutada, seda ka muusika ja väljanägemisega. Kui kõike on liiga palju ning oskusest selle kõigega ringi käia puudub siis näeb asi ikka väga võlts välja. Ehe näide liiga liialdavast ja ebaloomulikust ajastust on barokk. Sõna barokk ise on tekkinud sõnast „barocco“, mis tähendab portugali keeles lopergust ja korrapäratut pärli. Barokkmuusika on väga pingeline ja tundeline ning sisaldab palju kaunistusi. Nendeks on näiteks thrillerid, tremolo ja improvisatsioon. Selle ajastu muusika muutus keerukamaks ka just tänu nendele kaunistustele. Esitusteks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Minu arust just nende kaunis...
Rock vs elektrooniline muusika Minu referaadi eesmärgiks on anda ülevaade rockist ja elektroonilisest muusikast, neid võrrelda, ning avaldada ka enda arvamus. Kindlasti on rock ja elektrooniline muusika väga erinevad! Elektroonilises muusikas ei ole laulja esiplaanil ning sõnade tähtsus pole kuigi suur. Laulu sõnum on ülimalt lihtne ja sõnu on suhteliselt vähe, näiteks terve laulu peale on ainult üks lause, mida korrutatakse mitu korda. Muusikat tehakse arvuti ja süntesaatoritega. Rock-muusikas omab tähtsust bänd, kus oleks laulja, kitarristid, trummarid jms. Muusikat teevad inimesed enda pillidega, mitte arvutiga. Muusikal on tugev back beat. Kindlasti on rock-lauludel oma kindel sõnum, millest ei pruugi tihtipeale aru saada. Sarnasusi leida on ülimalt raske. Sarnaseks jooneks võib pidada muusika mitmekesisust: laulud võivad olla nii kurva kui ka lõbusa meeleoluga. Mõlema stiili puhul saab ka laule teha...
annaabi.ee 
