Minu eetika Essee Koostaja: Tallinn 2013 Eetika keskne küsimus on "kuidas peaksin elama?" Vahepeal tunnen, et ei taha elada tavalist ettekirjutatud elu- omandada hea haridus, saada hiljem tasuv töökoht, selleks et luua pere. Mõnikord tunnen, et tegu on hoopis kohusega. Tahan teha oma vanemaid rõõmsaks, kuna kumbki neist pole ülikooli kraadi omandanud. Tunnen ka tugevat ühiskonna survet kõrghariduse omandamiseks. Kes vajab uhket ametinimetust? Kas see teeb mind õnnelikuks? Mitte, et ma ei tahaks koolis käia- õppimine on mulle alati meeldinud. Samuti oleks mul hea tunne, kui olen kraadid kätte saanud. Minu õpimotivatsioon pole kuhugi kadunud ning samuti tahe olla elus edukas. Lihtsalt, edukuse definitsioon on ajapikku muutunud. Minu eesmärgid on vähem seotud rahaga ning rohkem sellega, et naudiksin oma elu. Haridus näib nagu vahendväärtus, et olla õnnelik. Mõnikord tunnen, et käitun altruistlikult, sest mõ...
otsustus, tunnetus. Intuitsioonil ja emotsioonil on olemas teatud kokkupuutepind. Ebamäärased asjad, mille põhjal langetada otsust õige või vale. Intuitsioon ei aita meil selgitada, miks üks või teine asi on õige või vale. Ei saa tajuda selle põhjal. Mõned arvavad, et vajadus/kohustus moraalselt käituda või teha head on osa universumi korrast. KOHUSEEETIKA Kõige võimsam teontoloogilise eetika liik. Immanuel Kant (17241804) elas IdaPreisimaal, Köninsbergis (hetkel Kalingradi oblast). Kindel päevakava kindlal kellal läks jalutama päeval. Ei lahkunud oma linnast tihti kuna uskus et maailma tundmiseks sobib ka vaid teiste rändajate raamatuid lugeda. Arvas, et inimese moraalne käitumine peaks olema tema kohus, sest see on mõistusepärane, ratsionaalne, inimesele omane tegevus
*Normatiivse eetika keskne küsimus: Mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, teo enese väärtus või tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: Teleoloogilised – telos – siht, eesmärk. Teleoloogiline eetika e konsekventsialism ehk tagajärjeeetika. Teooriad, mille järgi käitumise moraalne väärtus asub tagajärgedes. Deontoloogilised – deon – kohustus. Deontoloogiline eetika e kohuseeetika. Käitumise moraalne väärtus asub tegudes enestes. Mõned teod on hoolimata tagajärgedest moraalselt kohustuslikud. Voorusteooria. Vooruseetika e karakter-eetika, areetiline eetika (arete – voorus). Eetikateooriad, mille keskmes on vooruse mõiste. Utilitarism - tuntuim teleoloogiline teooria - Konsekventsialistlik printsiip: Õige tegu on välja rehkendatav, kui me uurime järele