docstxt/14888195719131.txt
1 Eesti erakonnad Eesti Keskerakond 1. Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks on riigi iseseisvus ja sõltumatus, põhiseadusliku korra tagamine ja rahva elujärje parandamine. 2. Ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. 3. Turvaline euroopalik heaoluriik kus turvalisuse all mõistetakse nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Majanduspoliitika põhieesmärgiks on sotsiaalne turumajandus ja astmeline tulumaks. 5. Tagada inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku ko...
LÜG õpilaste vaated võõrkeelte vajalikkusele Autor: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Teema valik Huvi võõrkeelte olulisuse vastu Keeltevajalikkus reisimisel Õpin kahte erinevat võõrkeelt (inglise, vene) Uurimisülesanne Anda ülevaade LÜG-i õpilaste vaadetest võõrkeelte vajalikkusele Teada saada, mida arvavad ja tunnevad LÜG õpilased osates erinevaid võõrkeeli Uurimistöö teoreetiline osa Teoreetiline osa koosneb kahest peatükist: Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt Küsitlus Viidi läbi 10.-12. klassi vahel Eesmärk: 1. Uurida LÜG õpilaste vaateid võõrkeelte vajalikkusele 2. Võõrkeelte tähtsust inimese elus Olulisemad joonised ja tabelid Joonis 3. 15-19aastaste noormeeste Joonis 4. 15-19aastaste neidude hinnang võõrkeelte õppimise olulisusele hinnang võõrkeelte õppimise o...
Prantsusmaal, Bulgaarias jm. Heino Liimets on ca 150 teadusliku ja ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Liimetsa teaduslikule mõtlemisele oli väga iseloomulikuks võime näha kaugele ette oma teadusharu arengut ning seal tulevikus esile kerkida võivaid uusi probleeme. Heino Liiimets nimetas kasvatusteaduse vältimatuteks komponentideks filosoofiat, üldpsühholoogiat ja sotsioloogiat. PEDAGOOGILISED IDEED JA VAATED Tema töödes on võimalik jälgida, kuidas ideed järkjärgult arenevad ja küpsevad. Mingil juhul polnud Liimetsalik üht head karjamaad leides see tarastada ning siis igaveseks ühele kitsalt piiritletud mõttelapile valvesse jääda. Heino Liimets mõistab kasvatust kui tingimuste loomist arenguks, kui õpilase elutegevuse organiseerimist. Inimene õpib ja areneb aktiivse tegevuse kaudu! Olen täielikult nõus, et inimene areneb aktiivse tegevuse kaudu,
Kõik need teosed ilmusid aastate 1761-1762 jooksul ja tõid autorile kaasa üle- euroopalise kuulsuse. Ometi keelustati Prantsusmaal ta teosed ja ta oli sunnitud Inglismaale pagendusse minema. 1770 sai ta loa Pariisi asuda. Pariisis lõpetas Rousseau oma "Pihtimused". Rousseau suri Ermenonville'is Prantsusmaal 2. juulil 1778. 4 Vaated Rousseau positsioon valgustuses on olla üleminekufilosoof. Ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele. Teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie
---SLAID 1--- Tere lugupeetud auditoorium ja uurimistöökomisjon! Olen 11. klassi tehnoloogiaklassi õpilane Jaanus Vaht, kuid kirjutasin oma uurimistöö teemal ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste vaated võõrkeelte õppimise vajalikkusele", mis tegelikult ei lange mu õppesuunaga sugugi kokku. Sellegipoolest sain uurimistööd kirjutades teada palju huvitavaid fakte keelte kohta, mida tõenäoliselt muidu poleks teada saanud. ---SLAID 2--- Ausalt öeldes valisin antud teema, sest sel hetkel ei leidnud endale sobivat teemat ning mind köitis ka mõte väljakutsest. Väljakutse see ka oli. Kui hakkasin uurimistööd üles ehitama, leidsin aga mitmeid põhjuseid, mis mind töötama innustasid
Nimi Jakob Hurt Päritolu Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana Haridus Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Amet(id) 1872-1880 Otepää koguduse õpetaja, 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor. 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 1868-1872 Tartu gümnaasiumi ...
Nimi Jaan Tõnisson Päritolu Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas Mursi talus. Haridus Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Amet(id) 1893-1894 töötas "Postimehe" toimetuses. 1894-1896 kohtu- uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus. 1896-1930 "Postimehe" omanik, 1896-1935 peatoimetaja, 1898-1930 trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka vandeadvokaat. 1908 oli vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest, 1935-1939 Tartu Ülikooli ühistegevuse professor. ...
Tallinn 2010 Uue ideoloogia,valgustusfilosoofia, tekkele olid aluseks rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng. Ideoloogia sai nime saksa filosoofilt Immanuel Kant`ilt, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Selle sõna all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile kõigile oli tähtis inimmõistus, loogiline mõtlemine, loodus- ja täppisteadus. Mitmed valgustajad astusid vastu ka kirikule, mis leidis rohkem aset katoliikliku Prantsuse valgustajate seas. Saksa filosoofid olid protestantismi tõttu üldiselt vähem kirikule vastandunud. Üks saksa valgustuse tugisambaid oli Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716).
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Alushariduse osakond AP2KÕ Anni Rikker FRÖBELI PEDAGOOGIKA PÕHIMÕTTED JA NENDE MAAILMAVAATELISED EELDUSED Referaat Juhendaja: MA M.Torm Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID LK 4 LASTEAEDADE AJALUGU EESTIS LK 7 KOKKUVÕTE LK 9 ALLIKAD LK 10 2 SISSEJUHATUS Friedrich Wilhelm August Fröbel sündis 21.aprillil 1782.aastal Saksamaal. F.Fröbel oli saksa pedagoog, koolieelse kasvatuse teoreetik, J.H.Pestalozzi mõttekaaslane. Ta asutas koolieelseid kasvatusasutusi, tõi termini ,,lasteaed", koolitas lasteaednikke. Uuris mängu arendavust ja kasvatavust, rõhutas emakeelse õpetuse, isetegevuse j...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika- ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond JÄTKUSUUTLIK KONTSEPTSIOON: VAATED JA ARENG Referaat Koostas: Meila Kamp Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailmas on palju probleeme, mida maailma erinevas paigus püütakse lahendada erinevat moodi. Ühel pool on suureks probleemiks kliimasoojenemine, teises paigas aga inimese ja riigi ning ka inimeste omavahelised suhtled. Jätkusuutlikkuseks nimetataksegi just
Tuleviku Eesti Perekond Läbi aegade on peremudel muutunud, kuigi peamised tõekspidamised on jäänud samaks. Pere koosneb emast, isast ja tavaliselt ühest-kahest lapsest. Mida enam aega tagasi vaadata, seda enam sõlmiti ametlikke abielusid. Tänasel päeval kipub vaba abielude osakaal kasvama. Milline võiks olla tuleviku Eesti perekonna mudel? Kas palju lapsi, kas ametlik abielu või hoopiski lastetu kooselu? Just nendele küsimustele proovin vastused leida. Viimasel ajal on hakatud lapsi vähem saama, selle põhjuseks võib olla Eesti perede majanduslik olukord. Paljud inimesed ei saa endale lubade nii suurt raha kärbet, kuna muidu võivad nemad lihtsalt viletsusse elama sattuda. Keskkonna mõjud võivad samuti seda sündimuse taset muuta , kuna paljude inimeste tervised halvenevad keskkonna muutuste järel ja selletõttu pole paljud inimesed viljakad ja tuleb valida kunstlik viljastamine, mis on väga kallis või sii...
Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused Sündis 10.11.1483 Eislebenis Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks 1505 lasi end mungaks pühitseda 1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina 31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi 1519 Leipzigi väitlus 03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla 06.03.1521 Wormsi riigipäev 1522 ilmus saksakeelne Uus Testament 13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga 1534 ilmus Vana Testamendi tõlge Suri 18.02.1546 Eislebenis Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja esimene kooliaasta möödusid Mansfeldis ja hiljem Magdeburgis ja Eisenachis. Luther immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli filosoofiateaduskonda, et õppida juristiks, kuid 1505. aastal lasi ta end augustiinlaste kloostris hoopis mungaks pühitseda. Edasi jätkas Luther oma haridusteed juba Erfurdi ja W...
1628.aastal emigreeris Hollandisse, kus töötas oma teoste kallal; Elu ja looming Esimene avaldatud teos, 1637, "Arutlus meetodist mõistuse õigeks kasutamiseks ja tõe otsimiseks teadustes"; Aastal 1641 järgnes tema peateos "Meditatsioonid esimesest filosoofiast"; Kolm aastat hiljem avaldas ta filosoofia printsiibid. Elu ja looming Elu lõpul kolis Stockholmi, et õpetada Rootsi kuningannale filosoofiat; Haigestus kopsupõletikku ja suri 1650.aasta talvel 54-aastasena. Descartes'i vaated Arvas, et igasuguste õpingute eesmärgiks peab olema intellekti arendamine, vaimu kultuur ja oskus väljendada hästi argumenteeritud ja tõeseid otsustusi; Eeskujuks pidas ta matemaatikat; Eesmärgiks oli luua selline filosoofia, mis oleks sama range kui matemaatika ja mis oleks vundamendiks kogu teadushoonele. Descartes'i vaated Teaduse ühtsuse idee kõik teadused on niivõrd tihedalt omavahel seotud, et lihtsam on neid uurida seoste kaudu; Selle idee illustreerimiseks kasutas võrdlust
AJALUGU 16.05.14 RAHVUSLIKU LIIKUMISE ISIKUD, PÕHISÜNDMUSED JA VAATED Nimi Tähtsamad ettevõtmised Vaated J.V. Jannsen I üldlaulupidu 1869, Eesti Eesti ja eestlaste elu hümn, „Perno Postimees“ parandamine ja 1857, „Eesti Postimees“ edendamine, eeskujusid 1864, laulu- ja tuleb võtta sakslastelt mänguselts „Vanemuine“ 1865 L. Koidula (100 kr) „Saaremaa onupoeg“,
Leibniz suri 14. novembril 1716 Hannoveris. Ta pidas kirjavahetust Euroopa juhtivate valitsejatega ja see ulatub 15 000 kirjani. Tema populaarnefilosoofia sisaldub tema teostes "Metafüüsika arutlused", "Looduse uus süsteem", "Teodiike", "Monadoloogia". Neile lisandus arvukalt kirjutisi ajakirjades, eeskätt prantsuse- ja saksakeelsetes. Paremik tema teostest ilmus alles pärast tema surma. Suur osa L. parimast filosoofiast sisaldub tema kirjavahetuses. [3.] LEIBNIZI VAATED Leibniz lähtub eeldusest, et maailmas on kõik asjad omavahel põhjuslikult seotud. Sellest ta järeldab, et ühtegi asja ei saa täiuslikult kirjeldada, kui see kirjeldus ei sisalda kõiki selle objekti tekkepõhjusi ja selle objekti olemasolust tingitud sündmusi. Praktiliselt tähendab see seda, et iga objekti täiuslik kirjeldus peaks olema ühtlasi terve maailma kirjeldus, sest mingitpidi on kõik asjad omavahel põhjuslikult seotud.
! ! ! ! ! +$+*,->)&&& +$++?(*F"!*+&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&O& MN$">$+!-!?#?+?+!&E#)$+?#!&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&P& ! KN$">$+!-!?#?+?&:-#$$!$,"&& KNM&A""!?)&>$$B$#?&("&EF$+,-%%"#?&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&Q& KNK&">$+!-!?#?+?&A""!?)&D$B*+?#?&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&MM& ,-,,*AD!?&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&MO& ,"+*!"!*)&"##$,")&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&MR& ! ! ! %! ! ! +$++?(*F"!*+& ! 34+56-!7,-.-,+8!9:4(-,:!;.-,!/(/0(-!+-;+0(-+*:0.-,!-++/.0?!! ! @A(-71(B+-!,CC-!7/!,770.0!D*:-,7,(1(-(!):17-77):1:-(0!=9,,(0!*::4::-67//+!;+!9:4.-(!67>,+?!! ! D*:-,7,(1(-(! E71:...
Iga inimene on isiksus! Iga inimene on teiste jaoks omamoodi müsteerium-ka oma kõige lähedasemate mõtteist ja tunnetest on tihti väga raske aru saada. On võimatu lahata seda, mis toimub teiste peas, millised on tegelikult nende arvamused ja kas nad räägivad tõesti seda, mida mõtlevad. Iga inimese sisemaailm erineb teistest,samuti erinevad teistest ka tema iseloom ja elufilosoofia. Salapärased oleme enda jaoks ka tihti me ise, sest oma sügavaimaid hingesaladusi on meil endalgi pea võimatu täielikult tõlgendada. See tähendab, et igal inimesel on isiksus. Sõna isiksus mõistetakse väga erinevalt. Kõik teavad, et inimesed ei ole ühesugused. Mõned on hästi aktiivsed, teised sõbralikud ja kolmandad naeratavad hästi palju. Isiksus tähistab midagi sellist, mis on omane ainult erakordsetele inimestele. Tavaliselt arvatakse, et isiksus on midagi sellist mis paistab välja. Kuid tegelikult isik...
Jean-Paul Sartre vaated tänapäeva maailmas Jean-Paul Sartre oli 20. sajandi üks kuulsamaid filosoofe ja kirjanikke. Lausa Nobeli preemia laureaat. Aga temaga käisid kaasas huvitav lugu ja maailmamuutvad ideed. Tema surmast on nüüdseks möödas rohkem kui 30 aastat, kas on võimalik, et tema mõjutused kestavad me maailmas senini? Kuidas need väljenduvad? Vaatleme seda läbi tema kirevate ideede. ,,Inimene on vabaks mõistetud." See on Sartre üks kuulsamaid tsitaate ning mõte, millest ta lähtub ka enamikul teistel teemal. Ta peab selle all silmas seda, et kui inimene on siia maailma visatud, siis on ta vastutav kõige eest, mis ta teeb. Eksistentsialistina ei usu ta, et inimene on siia maailma loodud (näiteks Jumala poolt), vaid vastupidiselt heidetud, ilma eelneva idee või kavandita. Kui inimene pole loodud jumala näo järgi ega oma eelnevalt teda määravat olemust, siis on inimene vaba või isegi vabaks neetud...
filosoofide ja positivistidega. Pikemalt peatus ta ka Varssavis ning siis läks õppima Prahasse Rudolf Carnap'i käe alla. 1933 aastal naasis ta Ameerikasse, Harvardisse ning 1936. aastal võeti ta Harvardi juhtkonda õppejõuna tööle. Quine'i perre sündis ka kaks tütart, kuid hiljem läks ta naisega lahku ja abiellus uue naisega, saades veel 2 last. Edasise elu pühendas ta enamjaolt filosoofiateadusele. Quine suri 2000. aastal, 92 aasta vanuses. Põhilised vaated Quine toetab naturalismi tugevat vormi: kõik eksisteeriv on looduse vorm ja ainus viis hankida teadmisi maailma kohta on loodusteaduste kaudu. Ta rakendab neid ideid fundamentaalsete küsimuste puhul tähendusest ja teadmisest. Ta ründab vahetegemist analüütiliste nagu ,,Kõik mitte abielus olevat mehed on poissmehed" ja sünteetiliste (tõesed, sest maailm on selline). Näiteks ,,Kass istub vaibal" väidete vahel
KARL JASPERS 1883 1969 Elulugu Sündinud Põhja-Saksamaal, Oldenburgis. Ta oli varasest peale huvitatud filosoofiast, kuid kuna ta isa oli jurist asus ta ülikoolis õppima õigusteadust. Peaaegu koheselt vahetas Jaspers aga eriala ning asus tudeerima meditsiini. Pärast meditsiinikooli lõpetamist 1909. aastal suundus Jaspers tööle Heidelbergi psühhiaatriahaiglasse. 1913. aastal sai Jaspers ajutise psühholoogialektori koha Heidelbergi Ülikoolis. Umbes 40-aastaselt hakkas ta uuesti tegelema filosoofiaga, misjärel sai temast tunnustatud filosoof nii Saksamaal kui kogu Euroopas. 2. Maailmasõja ajal pidi ta loobuma oma õpetaja ametist kuna ta naine oli juut. 1948. aastal suundus Jaspers Baseli Ülikooli Sveitsis, kuhu ta jäi kogu oma elu lõpuni. Vaated Psühholoogia: Jaspers ei olnud rahul sellega kuidas saadi aru vaimsetest häiretest, mis sundis teda kahtlema dia...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Thomas Hobbes Referaat Anete Palmik 12a klass Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................3 Elulugu.................................................................4 Looming...............................................................5 Looduslik seisund ja ühiskondlik seisund............7 Loomulik seadus .................................................8 Suverään ja riigialamad........................................9 Kokkuvõte..........................................................10 Kasuatud materjal..............................................11 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada Inglismaalt pärit ajaloolast, filosoofi ja matemaatikut Tomas Hobbes'it. Ta oli üks peamisi absolu...
Inimesi võib jagada nendeks, kes koguvad nagu elaksid nad igavesti ja nendeks, kes raiskavad nagu sureksid nad juba homme. Kõik teavad, et surm on möödapääsmatu, aga et ta on veel kaugel, siis keegi temast ei mõtle. Tervik on rohkem, kui tema osade summa. Me sõdime selleks, et elada rahus. Hea algus on pool võitu. Vaimukus on haritud ülbus. KOKKUVÕTE Referaadiga sain ülevaate Aristotelese elust ja filosoofiast. Aristotelese vaated on väga huvitavad. Arvan, et tänu tema ning ka teiste filosoofide tööle on meie maailmapilt just selline nagu praegu. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles http://www.hot.ee/indrme/aristoteles.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/aristoteles2.htm http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/aristoteles http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Aristoteles
Realism on tuntud kunstimeetodina antiikkirjanduses(realis - tõeline, esemeline, materiaalne) Tähendas vastasseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu saj. vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Jäädvustab tegevust, kombeid sellest ajastust. Aeg 1830-1870 Prantsusmaalt. Esimene realism on romantismi sugemetega. Teine realism on modernsete sugemetega. Eesmärk oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta, ilustusteta. Eelkõige tuua välja sotsiaalne olustik, et seda tõepäralt kujutada. Etüüdid ja kroonikad = romaanid. Tunnused: 1. Tuua välja elu kõige tumedamad küljed. 2. Tegelased olid lihtrahvas peamiselt, Kuid ka teisi ühiskonna kihte. 3. Kuidas hakkama saada rahaasjadega. 4. 19.saj realismile omane ühiskonna kriitilisus. 5. Lähtuti detailidest ja kirjeldati kaasaegset elu. Põhizanr oli ROMAAN. STENDHAL (1783-1842) PRANTSUSMAA Pärisnimi Mari...
docstxt/14174813692863.txt
Keeleteaduse aluste kordamisküsimused. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele.
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE.............................
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogiate roll: võivad ühiskonna arengut pidurdada või kiirendada. Laia levikuga on ideoloogiad, mis pakuvad lahendusi paljudele probleemidele. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei ole erapooletu:ühtesid nähtusi taunib, teisi peab soovitavaks. Poliitiline ideoloogia annab oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed ideoloogiad soosivad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Need on: 1. LIBERALISM Ülim väärtus indiviidi vabadus. Riik peab kindlustama vabaduse seaduste ja kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, riigi minimaalset sekkumist. Sotsiaalvaldkonnas-inimese elujärg sõltub inimese enda jõupingutustest. Maksud madalad, inimene otsustab ise, millele kulutab. Sotsiaalliberaalid: vabadus on isiksuse arengu tingimus, aga mitte omaette eesmärk. Pooldavad riigi sekkumist...
Tsentraalprojektsioon Tsentraalprojektsiooni meetodil saadud piltkujutis. Kaldprojektsioon Kaldprojektsiooni meetodil saadud piltkujutis. Ristprojektsioon Ristprojektsioon ühel ekraanil Kujutised ja kujutiste liigid · Joonisel esinevaid kujutisi võib nende sisu järgi liigitada vaadeteks, ristlõigeteks ja lõigeteks. Vaade ·Vaade on kujutis vaatleja poolt paistvatest eseme pinnaosadest. Mitme vaatega kujutist saame ühest esemest? Põhilised vaated. a - põhilised vaate suunad; b - põhiliste vaadete paigaldus; 1 - eestvaade; 2 - pealtvaade; 3 - vasakultvaade; 4 - paremaltvaade; 5 - altvaade; 6 - tagandvaade. Eseme kolmvaate saamine Kolmvaate joonestamise etapid Kaksvaate järgi kolmvaate tuletamine Lõige tehnilisel joonisel ·Keeruliste detailide puhul kohtades mida ei ole võimalik näidata välise vaatega kasutatakse lõikeid. Lõikamise viisid
Liis Kingisepp Renessanssi tunnused Renessanss (Prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17.sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maa...
Arvo Pärt Lugesin läbi Arvo Pärdi kolm kõne ning kuulasin läbi mitu tema muusikateost. Kõige rohkem meeldis mulle tema kõnedest Tänukõne Eesti Muusikanõukogu heliloomingupreemia üleandmise puhul. Arvo Pärt tsiteerib seal Juhan Liiva: ,,hing helise - hing on sõnad''. Teda hämmastub sõnade võimust, et mis võimsad sõnad peavad olema, et need paneks hinge helisema. Iga muusikaline heli on ka sõna. Nii on ka muusikaga, need on sõnad, kuid tõsisemad ja teises võtmes aga muusikud unustavad selle tihti ja viskavad need ära, kuigi sellest oleks võinud tulla midagi suuremat. See oleks võinud olla justkui nurgakivi. Ta mainib seda kui saladust ja seetõttu unustataksegi seda, sest kõik seda veel ei tea. Arvo Pärt rääkis, kuidas nelikümmend aastat tagasi vanamuusikat õppides kuulas ta tohutult muusikanäiteid mis olid tehtud nagu tema ütleb anonymos'te poolt. Teda paneb imestama, et nii imelisted teosed, kuid autorit pole kirjas. Tal oli kõnes ka lug...
Carl Robert Jakobson Karl August Hermann Ado Grenzstein (26. juuli 1841 Tartu 19. (23. september 1851- 11. kirjanikunimega Ado märts 1882 Kurgja) jaanuar 1909 Tartu) Piirikivi oli eesti ühiskonnategelane, oli eesti helilooja, (5. veebruar 1849 publitsist, kirjanik ja keeleteadlane ja 20. aprill 1916 pedagoog. entsüklopedist. Lõuna-Prantsusmaa, Menton) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend Päritolu Sündis Tartus. Noorpõlv...
1. JÄTKUSUUTLIK ARENG Jätkusuutlik ehk säästev areng on selline areng, mis rahuldab käesoleva põlvkonna vajadused, seadmata ohtu järgnevate põlvkondade võimalusi samade hüvede täitmiseks (Riigikogu ... 2014). Selle eesmärgiks on tagada inimestele kõrge elukvaliteet ja –keskkond nii täna kui ka tulevikus, lähtudes sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna arendamisel sidususest ja kooskõlalisusest (Säästev ...). Jätkusuutliku arengu peamised vaated võib jagada viieks, olgugi et tegelikkuses on igal inimesel oma arusaam sellest terminist. Need on järgmised: ühiskondlik, realistlik, ökoloogiline, futuristlik ja individualistlik. Kõige laialdasemalt levinud on ühiskondlik, sellele järgnevad realistlik ja ökoloogiline. (Byrch et al 2009, 2) Ühiskondliku vaate peamiseks seisukohaks on inimlik ühiskond, mis keskendub looduse õiglasele ja õigustatud kasutamisele. Selle käsitluse kohaselt ei ole inimkond teistest
Tänapäeva don Juan'id Don Juan on juba keskaja Euroopast pärinev väljend, mis kujutab vabameelsete elukommetega naistemeest. Don Juani olemusest on saanud inspiratsiooni nii mitmed kirjanikud kui ka muusikud, sealhulgas näiteks kirjanik Molière ja helilooja Mozart. Kui Molière kujutas don Juani häbematu tegelase, halva eeskuju ja põrguleekides lõpetajana, siis tänapäeva ühiskonna jaoks on don Juan'id omamoodi eluideaaliks. Praegune maailm, mis on unustanud moraaliväärtused ning kus populariseeritakse vabasid eluviise, on väga soodsaks pinnaseks just don Juan'i omadustega tegelaste sünniks. Selliste omadustega inimestes nähakse elus kindlakäeliselt läbilööjaid, väga sotisaalseid ja tugevaid isiksusi, kellega suhtlemine on kiidu- ja auväärt tegevus.. Inimesed võtavad tihtipeale don Juanid endale eeskujuks, sest nende elu on meediastandardite kohaselt vaba ja muretu. Viivi Va...
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * lo...
ajakirjandus avaldas rohkem. 1905. aasta revolutsiooni põhjused mitmed siseriiklikud probleemid põrkusid kokku .rahvas ei usaldunud enam tsaari lubadused asju paradada .politsei ja sõjavägi ei suutnud mässu lämmatda .Verine Pühapäev Rahvusliku liikumise eeldused Eestis uus põlvkond inimesi oli sündinud pärisorjuseta .talude päriseksostmine .rahvuslik eneseteadmine kasvas . A II oli vaadetelt väga vabameelne .valitsus andis paremini järele Erakondade kujunemine Eestis + vaated venestamise vastastele ideedele jäid vastu seisma ajaleht Postimees, eesotsas J. Tõnisson ja ajaleht Teataja Päts. T rääkis igalpool demontratiivselt eesti keeles .P hoolitses, et majandusolukord paraneks. Sotsiaaldemokraatlikud ideed .algul üliõpilaste seas, mistõttu peamine poliitiline vool eestis
Minu eetika Essee Koostaja: Tallinn 2013 Eetika keskne küsimus on "kuidas peaksin elama?" Vahepeal tunnen, et ei taha elada tavalist ettekirjutatud elu- omandada hea haridus, saada hiljem tasuv töökoht, selleks et luua pere. Mõnikord tunnen, et tegu on hoopis kohusega. Tahan teha oma vanemaid rõõmsaks, kuna kumbki neist pole ülikooli kraadi omandanud. Tunnen ka tugevat ühiskonna survet kõrghariduse omandamiseks. Kes vajab uhket ametinimetust? Kas see teeb mind õnnelikuks? Mitte, et ma ei tahaks koolis käia- õppimine on mulle alati meeldinud. Samuti oleks mul hea tunne, kui olen kraadid kätte saanud. Minu õpimotivatsioon pole kuhugi kadunud ning samuti tahe olla elus edukas. Lihtsalt, edukuse definitsioon on ajapikku muutunud. Minu eesmärgid on vähem seotud rahaga ning rohkem sellega, et naudiksin oma elu. Haridus näib nagu vahendväärtus, et olla õnnelik. Mõnikord tunnen, et käitun altruistlikult, sest mõ...
Erilist tähelepanu pöörati noorsoo organiseerimise küsimustele, õpetati töötama skautide, gaidide, kodutütarde ja noorkotkastega. Moto oli tugev kodu- tugev riik. Oli Läänemaa Õpetajate Seminar, toimus õpetajate ettevalmistus Saaremaa Ühisgümnaasiumis, Võru Õpetajate Seminar, Rakvere Õpetajate Seminar, Tartu Õpetajate Seminar(Tartu Pedagoogium). 10. Peeter Põllu ja Johannes Käisi tegevus ja pedagoogilised vaated. Peeter Põld sai esimeseks haridusministriks. Ta nimetati 1920. aastal Tartu Ülikooli pedagoogika õppetooli esimeseks professoriks. Eesti rahvusliku kooli rajaja Peeter Põld sündis 1. juulil 1878. gümnaasiumihariduse omandas ta Narvas, kõrghariduse Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Oli Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi eesti keele õpetaja ja direktor(1908-1918) ning ajakirja " Kasvatus jaHaridus" asutaja(1917) Pärast Eesti
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus. Euroopas tekkinud huvi väikerahvaste vastu , Pärisorjuse kaotamine, eneseteadvuse kasv, Eesti haritlaste teke, Eesti ala majanduslik arenemine, tööstuslik areng, Vallakogukonna teke oma algatuslik organiseerumine, Kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjanduse areng). TÄHTSUS: Kultuuriline ärkamine, kultuuritähtsuse kujundamine 2. Tähtsamad eestvedajad: Johann Voldemar Jannsen - asutas esimese eestikeelse nädalalehe ,,Perno Postimees" (1857), milles äratas rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas!" ning sõna ja mõiste "Eesti" hakkas levima, inimesed seostasin end Eestiga. Rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed, kritiseeris ümberrahvastumist, tõstis oma eestlust esile, tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869). Lydia Koidula - kirjutas rahvuslikel (ärkamisaja) teemadel, töötas isa (Jannse...
ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU ADAM SMITH (1723-1790) "Rahvaste rikkus" 1776 Majandusteaduslik uurimus (uue teadusharu sünd) - majandusteadus, samas juhend poliitika kujudamiseks Ajastu kontekstis radikaalsed vaated Uuenduslik idee tootvast tööst kui riigi rikkuse allikast (läbimurre võrreldes merkantilismiga), arvati et tollimaksud kullavaru väljaviimisel toovad riigile rikkust Populaarseim "nähtamatu käe" kontseptsioon ("Usalda turgu") Keskendub riikide rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldustele I arengu eeldus tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte
Vastuvõtutööalused KT 1. Toatüübid- SGL, TWIN, DBL, SUI, JUN SUI, INVA, ADJ, CON,TRIP, DBL DBL (2xlaivoodi) 2. Vooditüübid- crib, baby bed/baby cot, french bed/couch (diivan),bank bed (nari), LV (lisavoodi) 3. Vaated- parital ov-osaline/peaaegu olemata ov, ov- ookeani vaade, ocean front-ookean otse ees,beach front- rand otse ees, city view-linnavaade, mountain view- mägede vaade, water view- vaade veekogule, island view-vaade saarele, pool view- vaade basseinile. Garden view-vaade aeda. 4. Ametid vastuvõtus-tegema sisse-ja väljaregistreerimisi, sobitama inimesi tubadesse, arveldama, tegema pakkumisi, rääkima reisibüroodega, lahendama klientide probleeme, suhtlema klientidega, andma toateenijatele infot. 5. Mõisted- RO-ainult tuba, ei sööke; BB-majutus+hommikusöök;HB- majutus+2toidukorda;AL-kõik hinnas;FB- majutus+3toidukorda;UAL-kõik vägagi hinnas; a la car...
kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees üritas sekkuda poliitikasse, esmajoones kohalike asjade otsustamisse. Tallinna radikaalid: peamine esindaja oli ajaleht Teataja, mille toimetajaks oli Konstantin Päts. Teataja ei eitanud Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ja toetas klassivõitlust. 3.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Mille poolest erinesid Eesti rahvuslike sotsialistide vaated Venemaa sotsiaaldemokraatide vaadetest? Idee jõudis Eestisse tänu balti-saksa haritlastele ja vene tsaarivalitsusele, kes saatis suurtes keskustes tabatud sotsialistid meest parandama väiksematesse provintsidesse: tööstustöölised Tallinna ja üliõpilased Tartusse. Venemaal oli sotsialism keelatud, siis töötasid sotsialistid illegaalselt. Eestis propageeriti demokraatiat. 4.Andke hinnang ajalehtede tähtsusele Eesti 20.sajandi alguse ühiskondlikus elus.
1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus? Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2
näha tõeliselt olevat, väljaspool meid endit. Tegelikult peab aga just endasse vaatama, et näha tõelist. Olemine on meis endis, ning pole võimalik lahutada hinge ja keha, nagu seda Platon tegi. H. väitis, et niisugune tõmme (tõmme olla kõikjal kodus), saab olla filosoofias vaid siis, kui meie (kes me filosofeerime), ei ole kõikjal kodus 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine. Plotinose vaated kunstile. Tegu on vanima ja pikaealisema arusaamaga kunsti loomusest. Mõttele, et kunst on jäljendus (mimesis), panid aluse Platon ja Aristoteles. Kunsti peeti valdavalt millegi sekundaarseks jäljenduseks. Jäljendused erinevad üksteisest kolmel viisil: jäljendatakse erinevate vahenditega, erinevaid asju ja erinevalt (mitte ühte moodi). Jäljendatakse paljusid asju, kujutades neid värvide ja vormidega, ka hääle abil. Jäljendamine on lapseeast kaasa sündinud, ning inimene teeb oma
viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire'iga. Elulugu Pärast "Ühiskondlikust lepingust" (1762) ilmumist hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka kodulinnas Genfis. Tema romaanid on "La Nouvelle Heloise", ühiskonnaprobleeme käsitlev kirjutis "Ühiskondlik leping" ja kasvatusprobleeme käsitlev: "Emil ehk kasvatusest" Suri Pariisi lähistel 1778. Pedagoogilised vaated "Inimene, kes on tervik, väärtus iseeneses, olevus, kes elab pidevas ühtluses ja kooskõlas iseenesega. Inimesed, olge inimlikud! See on esimene kohus; ei ole teist tarkust kui inimlikkus." Inimene kes ei armasta, ei või olla õnnelik. Õigem kui headus on voorus. Ideaali alus loodus. Loodus on inimesed loonud õnnelikuks. Pedagoogilised vaated Piirdume ainult nende teadmistega, mida sunnib meid otsima instinkt ja jätame üleliigse
õpetuste eest raha võõrsil veedetud aastaid naasis loogikat, füüsikat, ajalugu, riigi kodumaale ja asutas oma kooli - eetikat, muusikat, kirjandust, m Vestles moraaliküsimustest huvitatud Akadeemia. üldist korraldust aristokraatlike noortega Ta vaated põhinesid eelkäijate Sõnastas oma vaated arvukates põhjalikul tundmisel. Tema veendumuste kohaselt olid dialoogides, milles kujutas Sokrates voorus ja hüve midagi püsivat, vaidlemas paljude sofistidega. Tegutses peamiselt Ateenas reaalset ja inimeste omavahelisest asutas oma kooli Lykeion
Gotfried Wilhelm Leibniz Info · Sündinud 1 juuli 1646 · Suri 14 november 1716 · Saksamaalt pärit valgustaja/filosoof/ matemaatik Vaated · Kiitis heaks kõikide teiste filosoofide mõtteid · Vaated muutusid korduvalt · Proovis jõuda süsteemini mis lepitaks vastuolud ja püüaks arvesse võtta kõik tegelikkuse asjaolud · Teadmiste tõesust ei taga ilmsus, vaid loogiline tõestus · Jumal lõi maailma kui parima olemasolevatest maailmatest · Jumal on tunnetuse täiuslik teostus, pole inimestele teostatav · Ruum ja aeg on subjektiivsed Teosed · ,,Arutlus Metafüüsikast" Räägib Jumalast, tema tähtsusest jne · ,,Monadoloogia"
mõtlemise tähtsust, Inglismaal oli empirism mis vaatles teadmiste allikana kogemust. Inglismaale sõideti tutvuma vabama ühiskonnakorralduse ja uute ideedega, et need kogu Euroopale tuttavaks teha. 2. Millistele ideedele ja õpetustele tugines valgustusliikumine? Iseloomulikud jooned: usk mõistusesse, ratsionalism, ideede jõud, ideid on vaja levitada, võitlus eelarvamustega, filosoofia, võrdlemine. 3. Millised olid Thomas Hobbesi ja John Locke'i vaated riigieelsele ühiskonnale, riigi eesmärgile ning parlamendi ja monarhi võimu vahekorrale? Mille poolest need sarnanesid ja mille poolest erinesid? Kuningavõim ei lähtu Jumalast vaid rahvast, monarhia käes peab olema koondunud seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim, ta peab suutma rahva julgeolekut kaitsta ning kui ta seda ei taha või ei suuda, võivad alamad talle vastu hakata (Thomas Hobbes). John Locke pidas tähtsaks, et seadusandlik võim ehk parlament ei viiks ise
detsember 1879 SILMAPAISTEV OMADUSHiilgav kõnemees, tahtejõuline, julm Ülbe, isekas, enesekindel, umbusklik, sallimatu MISSUGUSE PARTEI NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NL Kommunistlik Partei - kommunistid JUHT? (natsipartei) - natsid Nationalsozialistische Arbeiterpartei VAATED/VEENDUMUSED · Sakslased suudavad rajada uut tüüpi Kommunistlikud vaated: tulevikuühiskonna (saksa rahvuse idee) Kõik olgu ühtviisi võrdselt vaesed · Juutidesse ja mustanahalistesse suhtus viha ja Tähtsaim on panustada sõjatööstusse põlgusega Allumine diktaatorile · Endine valitsus oli argpükslik ja saamatu Vara peab kuuluma ühisomandisse, ettevõtted riigile
Rahvusluse uus tõus 1890.aastatel venestussurve nõrgenes. Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga Tõnissoni pooldajad: Eesti haritlased Jõukam talurahvas Linnakodanlus 2.Tallinna radikaalid. 1901. hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht ,,Teataja" Konstantin Päts (1874-1956) ,,Teataja" peatoimetaja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
