parandavateks. Viimasel juhul hakkavad pooled pärast konflikti teineteist paremini mõistma ja rohkem austama (Sõerd 1992). Gruppidevaheline konflikt · Konflikt tekib siis, kui ühe grupi eesmärgid seavad ohtu teise grupi omad, kui gruppide vahel on avalik vastuolu ja liikmete käitumist reguleerivaid reegleid on väga vähe. · Kui see juhtub, saavad eesmärgid väga tähtsaks, vastuolu kasvab ja reegleid ja protseduure rikutakse (Randmann). Töökonfliktid Struktuurikonfliktid, teabekonfliktid, suhtlemiskonfliktid, huvidekonfliktid Töökonfliktide tunnused · TÖÖKONFLIKTIDE TUNNUSED · Koostöö ei laabu · Ei jõuta ka lihtsates asjades kokkuleppele · Öeldakse teravusi · Kontrollimatu (emotsionaalne) käitumine · Probleemi arutelu kasvab üle vastastikuseks süüdistamiseks · Teisele kahju tekitamine on muutunud omaette eesmärgiks · Püütakse leida liitlasi
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimisinstituut Personalijuhtimise eriala Õppiv organisatsioon ja üksikisikuroll Koostas: Reelika Setskova Juhendaja: Liina Randmann Jõhvi 2011 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................lk 3 Probleemi määratlemine........................................................................................lk 4 Olukorra hindamine........................................................................lk 5 Kokkuvõte .................................................. ...............................................
õnneks on nad õpitavad ja arendatavad. 4 Kasutatud kirjandus 1. Katsan M. Suhtlemine ja konfliktid [WWW] URL- http://antslakk.edu.ee/pdf/suhtlemine_ja_konfliktid.pdf (25.12 2013) 2. Kotkas M. (1998) Organisatsiooniline käitumine. Tallinn PHARE Eesti Ärikoolitusprogramm 3. Teichmann M. 2005 [WWW] URL - http://deepzone2.ttu.ee/hhp0020/aabits/digiaabits6.pdf (25.12.2013) 4. Randmann L. Suhtlemispsühholoogia [WWW] URL -http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3800%20-%207.%20Suhtlemise %20kompetentsus%20ja%20konfliktide%20lahendamine.pf (25.12.2013) 5
rakendamine, väärtuste, hoiakute ja käitumise muutmine. Kui juhil on alluvad, siis liidril on järgijad. Liidri tegevus toimub alati vastastikuses mõjutuses oma järgijatega, nii nagu liider kujundab oma järgijate käitumist, on liidri käitumine mõjutatud järgijate käitumise poolt. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri. Liidrite käitumine peab peegeldama organisatsiooni väärtusi ehk eestvedamine peab olema väärtuspõhine. (Randmann 2011: 16,17) EMT juhatuse esimehe Peep Aaviksoo arvates on juhil ja liidril vahe. ''Usun, et liidril peavad olema teatud kaasasündinud liidriomadused,'' märgib Aaviksoo. ''Ta on suuteline oma olemise ja tegutsemisega andma inimestele usku, et talle tasub järgneda.'' Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus märgib samas, et tema ei tee vahet terminitel juht ja liider. ''Ei saa olla, et firmas on kaks meest -- üks on juht ja teine liider,'' ütleb Annus
erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni 2. Erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest 3. Erinevatest eesmärkidest- 4. Erinev kasvatus, raske lapsepõlv 5. Erinevad poliitilised ja usulised vaated 6. Teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid 7. Kokkuleppeni mittejõudmine 8. Loogika või arusaama viga- teine ei käitu vastavalt ootustele (Randmann. L) 1.2 Konflikti tunnused 1. Kõrgendatakse häält 2. Süüdistatakse teisi 3. Nägeletakse pisiasjade pärast 4. Teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid 5. Püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada, intrigeerida, kaevata, ässitada, 6. Vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt 7. Jäine viisakus 8. Apaatia, üldine loidus, passiivsus (Randmann. L) 1.3 Konfliktide tüübid 1
ülemustega. Soomlased peavad oluliseks ka juhi lojaalsust oma alluvate suhtes. Hea juht ei nori alluvate kallal, seda eriti pisiasjade pärast, ei tee ennast tähtsaks, austab igaühe õigusi ja käitub juhile kohaselt. Alluvate motivatsioon tegutseda sulab lumepallina päiksepaistes, kui juht hoiab vastutusest kõrvale. Soomlased ei pea suurt midagi juhist, kes tegeleb ainult tööasjadega ning 5 Manfred F. R. Kets de Vries. Juhtimise müstika. Pegasus 2002. Lk. 176 6 Liina Randmann. MSc TTÜ Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut. 19.08.08 5 Juhi käitumise mõju alluvate käitumisele näeb alluvates vaid käsutäitjaid. Eriti käib see nende tööjuhtide kohta, kes töötavad vahetult koos alluvatega. Mujal Euroopas peetakse tõhusaks juhiks inimest, kes panustab koostööle, on diplomaatiline
(ameerika), Kaari Sillamaa (eesti) *,,Tuulevaiksel ööl", helilooja - Jaan Tätte (eesti) Dirigendid: Edmar Tuul ja Rasmus Puur Solistid: Hanna-Liisa Võsa, Lauri Liiv, Liisi Koikson, Lili Kirikal, Sepo Seeman Orkestrisse kuuluvad: Anna-Maria Rannamägi, Merike Heldelberg, Liina Relson, Merlin Porkma, Kristel Olivia Tamm, Siiri Pappel, Kristine Järvan, Ann Mäekivi, Merili Merendi, Andrei Stin, Enno Lepnurm, Ann Kuut, Aike Randmann, Kristin Kuldkepp, Varvara Mikhaylova, Maili Madissoon, Kadri Kartasev, Annleena Liivango, Marten Altrov, Priit Loo, Edmar Tuul, Silmu Rom, Karin Karutoom, Tauri Kilsma, Taavi Tõnnisson, Rasmus Tulsk, Kristjan Järvan, Marko Ratas, Tanel Ehala, Mattias Nurk, Helena Anni, Hanna Parman, Joosep Voolmaa, Janika Leisalu. Selle kontserdi tegi eriliseks see , kuidas muusikud nautisid oma tööd ja andsid seda väga hästi publikule edasi
4. HOIAKUD Hoiakud on üldised hinnangud teiste inimeste, sündmuste, teemade ning iseenda kohta. Need sisaldavad mitte ainult negatiivseid ja positiivseid tundeid, vaid ka mälestusi ja kogemusi, mis seotud hoiaku objektidega ning kujutluspilte neist. Hoiakud suunavad inimese käitumist väärtustatud eesmärkide suunas, osalevad motivatsiooniprotsessis, hõlbustavad kompleksse informatsiooni töötlemist ja otsuste vastuvõtmist (Randmaa : http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3170%20%204.%20Individuaalsed %20vaartused%20ja%20hoiakud.pdf). Hoiak koosneb kolmest komponendist (vt joonis 1). Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või informatsiooni mingi nähtuse kohta. Emotsionaalse komponendi moodustavad tunded, suhtumised ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud. Käitumusliku komponendi moodustavad inimese soov ja oskused käituda vastavalt oma hoiakutele (www.mtk.ut.ee/doc/OKmka2004Aidlaloeng.doc).
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteaduse eriala Probleemsituatsiooni analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Liina Randmann Koostaja: Martin Levol Tallinn 2013 Martin Levol Sissejuhatus Suure kauplusketi Rimi supermarketeid esineb igas suures linnas. Tallinna Ülemiste keskuse Rimis töötas suur kollektiiv töölisi, kes olid oma töö ning palgaga väga rahul. Klienditeenindajaid ning laotöölisi oli kokku 16 ning kõigil oli tunnipõhine palk. Kõik töötajad olid rahul oma tööga ning nad olid motiveeritud tegema seda mida nende töökohustused käskisid
inimestele sellist käitumist korrata. Kui aga varasemad käitumised on viinud negatiivsete tagajärgedeni, siis inimesed otsustavad tulevikus sellist käitumist vältida. Ning neljandaks teooriaks on tunnetuslikud ehk kognitiivsed teooriad ning see sai alguse 1940-tel aastatel. Kognitiivne teooria rõhutab tulevikuootuste ja uskumuste tähtsust käitumise kujunemises. ja selle teooriad KASUTATUD MATERJAL http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3170%20%205.%20Motivatsioon.pdf http://www.et.wikipedia.org/wiki/Motivatsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Inimvajaduste_hierarhia http://www.ekklesia.ee/oomega/2/graafika/ev6-1.gif http://valter.planet.ee/ela/Lennundus%20ps%FCholoogia/Psa_2.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/John_Locke http://et.wikipedia.org/wiki/Jeremy_Bentham http://et.wikipedia.org/wiki/John_Stuart_Mill http://et.wikipedia.org/wiki/Sigmund_Freud http://et.wikipedia.org/wiki/William_McDougall http://et
Eneseteadvuse arenemise tulemusel kujuneb välja oskus koguda teavet iseenda kohta. Sedalaadi teadvust käsitletakse tänapäeva psühhiaatrias kui teadmisi oma minast või isiksusest. See on sisemine teadvus või enesesse vaatamine , iseenda mõistmine sellisena, nagu me tegelikult oleme. Seega on vajalik eraldada eneseteadvus välimisest teadvusest, millega inimene puutub kokku siis, kui ta eeldab ja kalkuleerib, milline ta peaks olema ja mida ütlema. (Randmann, 22.11.2009) Eneseteadvuse empiiriline uurimine algas juba XIX sajandil, esimesed uuringud lähtusid eeskätt isiksuse psühholoogia ja arengupsühholoogia probleemistikust ning nende taotluseks oli rekonstrueerida teadvusliku ,,ego" arengukäik. Selline levinud psühholoogiline suund nagu biheiviorism ei pidanud eneseteadvust tõsiseks teaduslikuks probleemiks. (Kon, 1987/1981: 36) Biheiviorismi loojaks oli John B. Watson (25.11.2009) ning ta ütleb nii: ,,Biheiviorist näeb
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Timo Pällo 11M klass Eduard Viiralt Referaat Juhendaja: Tiiu Randmann HWG 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Eesti Vabariik kuulus 1920. Ja 1930. Aastail Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka ning seetõttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane. Ka Eestis võib rääkida avangardismi levikust ja realismilähedusest ning isikupära soosiva kunsti õitsengust. Rahvuslik kunstielu oli välja kujunenud alles 20
Algris Perens on 3 raamatu peatoimetaja. Esitage vähemalt kolmest viitest koosnev autori publikatsioonide loetelu, (kujundage kataloogis olevad kirjeandmed nõuetekohasteks bibliograafilisteks viideteks) Perens, A. (2001). Projektijuhtimine. Tallinn: Külim. Perens, A. (1998). Teenuste marketing. Tallinn: Külim. Haak, K., Kratovitš, M., Papstel, I., Perens, A., Remmel, M., Randmann, L., Sirp, A., Tepp, M., Vennikas, M. (2012). Vanglate organisatsioon ja juhtimine : vanglateenistuse õpik. Tallinn: Justiitsministeerium. 10.2.Kas Tallinna raamatukogudes leidub raamat : “Tervisedenduse teooria ja praktika”. Esitage viide, (autor, pealkiri, ilmumisandmed) raamatukogu andmed kust seda küsiksite ja kohaviit. Kasmel, A., Lipand, A. (2007). Tervisedenduse teooria ja praktika. I, Sissejuhatus salutoloogiasse
MAINORI KÕRGKOOL Indrek Semm Ärijuhtimine Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis Referaat Juhendaja: Liina Randmann, MSc Tartu 2009 Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. SUHTEKORRALDUSE VAJALIKKUS.....................................................................4 1.1. Suhtekorralduse eesmärk ja funktsioonid..............................................................4
ZZwv80Q4N2g7Uy9wYmaoNpcxP0Wwh74yD5ZHCIKwaEiYGTswXuq _LFxWbHrNSkRs0B6YlzQ8FKUiWJ1Vhi1gmfDuX2&sig=AHIEtbQebF z1qb0XMloNiyediyWdAlx9Xw) (12.10.2012) 4) Laurson, K., Varts, R. (koostajad) 2012. Personalijuhtimise käsiraamat. Pare akadeemia raamat. 5) Lemmik, J. 1999 Organisastsiooni struktuur ja disain. Tallinn [WWW] http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/orgstr.htm#2. 1. (12.10.2012) 6) Randmann, L. Psühholoogiliste lepete osa töörahulolu kujunemises [WWW] http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/4/liina_randmann.htm (12.10.2012) 10
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Indrek Semm JUHTIMISSITUATSIOONI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Liina Randmann, MSc Tartu 2010 SISUKORD JUHTIMISSITUATSIOONI ANALÜÜS SISSEJUHATUS Ühe tuntud panga harukontoris töötas 12 inimest. Nende seas oli nii tavalisi tellereid, väärtpaberite ja fondidega tegelevad tellereid kui ka mitmeid laenu ja finantseerimise konsultante. Nagu teistes kontorites, oli sealgi töötajate töösisu erinev ja nad paiknesid eri
Suulise kõne korral palju mõistmist abistavaid märke Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet Lisaks oluline: Mitteverbaalne kommunikatsioon (Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata. Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris.) http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3800%20- %202.%20mitteverbaalne%20kommunikatsioon.pdf Mis on mõtlemine? Oden (1987)- Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest. Tavatähendus Teaduslik psühholoogia Sümbolilised protsessid Varjatus Elementidega manipuleerimine Mõtlemist iseloomustab 34
tee 3-466 620 2702 Kristel Laanpere Akad.tee 3-471 620 2704 Kristin Rammus Akad.tee 3-325 Külli Sarapuu Akad.tee 3-437 620 2671 Leena Tomasberg Akad.tee 3-467 620 2706 Lehte Roots Akad.tee 3-335 Lembi Ruhno Männiliiva 7 620 2753 Leno Saarniit Akad.tee 3-428 620 2667 Leo Näpinen Akad.tee 3-434 620 2655 Liina Randmann Akad.tee 3-332 620 2656 Liisi Ilu Akad.tee 3-430 Lilian Vanem tööleping peatatud Lisette Kampus Akad.tee 3-325 Ly Kurist Akad.tee 3-333 Mare Lepik Akad.tee 3-473 620 2702 Mare Roes Akad.tee 3-472 620 2703 Mare Teichmann Akad.tee 3-334 620 2656 Margit Sepp Akad.tee 3-466 620 2702
Katrin Sune Akad.tee 3-466 620 2702 Kristel Laanpere Akad.tee 3-471 620 2704 Kristin Rammus Akad.tee 3-325 Külli Sarapuu Akad.tee 3-437 620 2671 Leena Tomasberg Akad.tee 3-467 620 2706 Lehte Roots Akad.tee 3-335 Lembi Ruhno Männiliiva 7 620 2753 Leno Saarniit Akad.tee 3-428 620 2667 Leo Näpinen Akad.tee 3-434 620 2655 Liina Randmann Akad.tee 3-332 620 2656 Liisi Ilu Akad.tee 3-430 Lilian Vanem tööleping peatatud Lisette Kampus Akad.tee 3-325 Ly Kurist Akad.tee 3-333 Mare Lepik Akad.tee 3-473 620 2702 Mare Roes Akad.tee 3-472 620 2703 Mare Teichmann Akad.tee 3-334 620 2656 Margit Sepp Akad.tee 3-466 620 2702 Margit Suurna Akad.tee 3-430 620 2657 Margot Leismann leping peatatud
annaabi.ee 
