,,Mina olin siin" Sass Henno Selle raamatu valisin ma endale täiesti juhuslikult. Tegelikult valisin ma hoopis kahe teise teose vahel, ent kuna neid polnud raamatukogudest saada ja mul endal ühtegi ideed polnud, siis soovitatigi raamatukogust mulle just seda raamatut. Sass Henno raamat räägib nimelt ühe 17-aastase poisi nimega Rass elukäigust ehk see on tema enda ülestunnistus kunagi juhtunud sündmustest. Teos räägib noorte elust ja nende probleemidest ning vaesusest ja vägivallast. Et eluga toime tulla, on vaja raha, aga selle saamiseks käis Rass vargil või siis vahetas oma esemeid raha vastu. Rassi elu muutus pärast vangist välja pääsenud Olariga kohtumist, kui ta nõustus Olari narkootikume müüma ning hakkas narkoäriga tegelema. Samas oli juttu ka Rassi armuelust ning suhetest tema sõpradega. Kahjuks ühendas Rassi sõpradega peamiselt ainult pidutsem...
Mina olin siin. Sass Henno Kas inimene kujundab oma saatuse ise või mitte? Teose tegevuse keskmes on noormees, nimega Rass, kes käib koolis ja elab koos oma tüdrukuga.Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kuid kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsides kontakte ja müües üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha, mis talle hiljem saatuslikuks osutub. Rassi sõbrad on halvale teele läinud poisid, kes arvavad, et lihtsam on teenida raha ebaausate võtetega.Üks vanasõnagi kõlab nii, et ,,ütle, kes on sinu sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina". Võib järeldada, et suurteks mõjutajateks on lähiümbrus ja kaaslased. Keegi ei taha jääda sõprade silmis naerualuseks ega tossikeseks. Kui tegelase ümber ...
TPT Sass Henno ,,Mina olin siin. Esimene arest." Referaat Koostas: Lauri Piisang Juhendas: Tiina Luik Tallinn 2008 Autorist Sass Henno sündis sügisel 1982, samal sügisel, kui suri Breznev. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta õppis 1989 2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 20032005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema teostest on veel ilmunud ...
Keivin Mina olin siin Sass Henno Autorist: Sass Henno sündis sügisel 1982, samal sügisel, kui suri Breznev. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Sass Henno taust ja tee kirjandusse ei ole traditsiooniline eesti kirjaniku tee, kus, olgem ausad, massikehana domineeris veel hilise ajani eesti fillist vareenikunäksija, kelle eluvõõrad ja ometi kõikemõistvad silmad vaatasid läbi elevandiluust torni akende. Sisenemine «eesti kirjandusmaastikule» tähendab arvatavasti rohkemat kui iiveldama ajavat sõnakõlksu, see tähendab ka iiveldama ajavat reaalsust. Kultuurijuttude varjus sumbunud tiigis kihavaid inimsuhteid, kontakte, kadedust, intriige, mis saadavad üheksat kuud sompu, lörtsi ja hämarust. Kõlab depressiivselt? Seesama «kirj...
Autor: Sass Henno Pealkiri: “Mina olin siin.Esimene arest” Peategelane: Rass Mõned Kõrvaltegelased.Kuidas nad on seotud peategelasega? Mõssa- Rassi, 4 päeva noorem poolvend, kes elas Rassi isa ja oma emaga Rassist eraldi. Mõssa tundis hästi endist vangi Olarit, kes sai vabadusse ( oli plaan narkootikume müüja). Mõssa lükkas mingil määral Rassi Olariga ära ajama. Talis- Rassi lapsepõlvesõber, kellega teismeliseeas hakati ajama bensu äri. ( varastati bensiini tanklast) Säde- esimene tüdruksõber Rassil, kes ei viitsinud koolis käia ja petis oma noormeest peo käigus kõigi nähes. Olar- endine vang. Narkodiiler, kes hakkas Rassiga meta äri ajama , et viimane müüks toodangut oma rikastele koolikaaslastele. Loetle tegevuskohti. Millises tekstiruumis toimub põhitegevus? Olari korter ( hall maja,garaažide juures, teine trepikoda, kolmas korrus), rajoon , kool Põhitegevus toimus tänavatel. Narko müümine ja bensiini vargus. Nimeta proble...
Millele pani mõtlema Sass Henno romaan ,,mina olin siin". Sass Henno jutt on ladus ja mõnusasti loetav ja seda algusest lõpuni. See räägib kuidas noored on hulljulged ning tegelevad sellega mis kõige kergemini raha sisse toob, selleks on varastamine ja narkootikumide müümine aga loomulikult see lõbu ei kesta neil kaua kuna tuleb mängu politsei, kes nad arreteerivad valesüüdistusega, kuid kuidas nemad pidid teadma, et Rassi diiler oli surnud. Raamat pani mõtlema, et mõne inimese elu võibki selline olla. 24/7 pidu, metaamfetamiin ning vargused, et ära elada. Kõik algas sellega, et kuna Rass elas Säde juures ning neil ei olnud kedagi kes raha annaks, pidid Rass seda ise hankima. Selleks olid algul bensiinijaama röövid. Aga kui ta jäi vahele kuid ise pääses kuid auto arestiti siis läks ta oma tulevase diileri juurde ning nägi laual metaamfetamiini ning proovis seda. Kuna see polnud tasuta, siis pidid ta selle eest ise diileriks hakka...
,,Mina olin siin" Sass Henno Esitluse kavapunktid · Teose autor · Tegevusaeg ja koht · Teose teemad · Tegelased · Peategelane · Teose probleemid ja nende lahendused · Teose eripära · Hinnang Teose autor Sass Henno sündis 1982. aasta sügisel Tartus. Vahemikus 1989-2001 aastal õppis ta Tartu Miina Härma Gümnaasiumis. 2004. aastal võitis ta romaaniga "Mina olin siin" romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Tegevusaeg ja koht · Teose tegevuskoht on Tartu. · Tegevus aeg on peale sajand vahetust. Teose teemad · Olari vanglast välja saamine · illegallsed tööotsad · narkootikumide müük http://3.bp.blogspot.com/_5Qcl1S1MdQQ/STgN_S8PvLI/AAAAAAAA SCU/E-M2-fL_DNs/s1600-h/illus1.gif Tegelased · Rasmus ehk Rass - Peategelane · Mõssa - Rasmuse vend · Aivo - · Olar ehk Olks - Vahendaja · Talis - Rasmuse hea sõber · Renita - Tüdruk rajoon...
"Mina olin siin" Esimene arest Sass Henno 2005.a 12.b Sass Henno Sass Henno sündis 13. septembril 1982 Tartus. Ta õppis 19892001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003 2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi-, video- ja meediareziid. Henno võitis 2005. aastal märtsis lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal, 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Lühikokkuvõte Teos "Mina olin siin" rääkis 17. aastasest poisist nimega Rass ja tema poolvennast Mõttusest. Ühel päeval, kui mõlemal noormehel olid näpud põhjas ja jamad kaelas, tuli Rassile meelde, et tal oli suur kogus metamfet...
Sass Henno "Mina olin siin" Keskmes on noormees, nimega Rass, kes elab koos oma tüdrukuga. Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsib kontakte ja müüb üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha. Rassi sõbrad on halvale teele läinud, kes arvavad, et lihtsam on teenida raha ebaausalt. Suurteks mõjutajateks on lähiümbrus ja kaaslased. Keegi ei taha jääda sõprade silmis naerualuseks ega tossikeseks. Kui tegelase ümber oleks olnud paremad sõbrad, ei oleks ta seganud end räpasesse ärisse. Kuigi on nii, et mida rikkamad vanemad, seda helgem elu võsukesel. Kuna Rassil ema puudus ja isaga oli ta tülis. Töötades pidi ta endale ise leiba teenima ja korteri üüri maksma. Vaesus oli kindlasti põhjus, mis viis karmile eluteele....
Sass Henno Elu algab täna , 248 lk Kohustuslik suvelugemine Raamat ei kulge kindlas järjekorras, vaid sündmused on aset leidnud eri ajal. Ta korrutab pidevalt, kuidas kõik kunagi lõppeb nii kui nii. Raamat algab sellega, kuidas mees kirjeldab oma naist, kes on igati täiuslik keha, vaimsus, vanus, intelligentsus. Nad kohtuvad klubis juhuslikult rääkima hakates. Mees läheb rõdule ja Musi (nagu ta oma tüdrukut kutsub) järgneb talle. Nad lähevad tankla parklasse kohvi jooma ja esialgu tundub see neile mõlemaile tavaline õhtu, kus sai kohatud üks inimene. Mees töötab ise kilemüügimehena, kelle töökohaks on tavaline kontor, kus teised müügimehed jagavad omavahel saladusi ja sekretär oma laua taga alatihti abi vajab. Peategelane küll ei armasta oma tööd, aga üht ta teab ta oskab seda ja see lahutab ta meelt, ta saab kiita. Oskus inimestega telefoni teel manipuleerida on tal samuti käpas enne kilet müüma hakkamist tegeles ta raamatumüüj...
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"....................
Sass Henno ,,Mina olin siin" 1. Raamatu autor, Sass Henno, on sündinud 1982. aastal Tartus. Ta on lõpetanud Miina Härma Gümnaasiumi, õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ning hiljem Tallinna ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. Töötanud on Henno Eesti televisioonis assistendi ja rezissöörina. Teosega ,,Mina olin siin" võitis kirjanik 2005. aastal lõppenud romaanivõistlulse. Sama aasta septembrist on ta ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema toestest võib nimetada veel ,,Elu algab täna", mis esmalt, 2003. aastal ilmus võrguteavikuna ning 2006. aastal ka trükisena ja 2007. aastal ilmunud lühimängufilm ,,Südameasjad". 2. Raamatu pealkiri ,,Mina olin siin" näitab, et peategelane Rasmus soovib, et teda märgataks, lause justkui kinnitab, et ka tema on midagi teinud, kuskil käinud, eksisteerinud. Alapealkiri ,,Esimene arest" on teosel selle pärast, et kogu raamat on kui Rasmuse selet...
Väike- Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Sass Henno ,,Mina olin siin" Referaat Juhendaja: õp E.Kiisküla Väike-Maarja 2012 Sisukord Sissejuhatus Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest. Mõned on pidanud seda rohkem musta raha teenimise õpikuks. Teised leiavad, et raamat on eelkõige huvitav lugemine emadele ja isadele, kel pole õrna aimugi, mis diile tegelikult rajooni garaazide vahel tehakse. Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemide ja tegelastega tänapäeva...
Sass Henno ,,Mina olin siin. Esimene arest." Lühitutvustus Teose tegevuse keskmes on noormees, nimega Rass, kes käib koolis ja elab koos oma tüdrukuga.Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kuid kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsides kontakte ja müües üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha, mis talle hiljem saatuslikuks osutub ja selle tõttu vangi pannakse. Vähemasti mõistis raamatu lõpuks Rass isegi, et tegu oli lolluse ja rahaahnusega, mis talle kätte maksis. Peategelane Loo peategelane oli 17. aastane Rass. Ta elas koos Sädega, kuigi armastas Renitat. Ta oli arukas, ning oskas hästi valetada. Rass unistas sellest, et ka tema saaks tulevikus arstiks nagu ta isa oli olnud. Raha teenis ...
Sass Henno Maarja Kaljula MJ211 ELulugu Sündis 13.09.1982 Tartus 19892001 Tartu Miina Härma Gümnaasium 20012003 Tartu Kõrgem Kunstikool (arvutigraafika ja reklaam) 20032005 Tallinna Ülikool (filmi, videot ja meediareziimi) Alates 14.09.2005 Eesti Kirjanike Liidu liige Teosed/looming ,,Elu algab täna" ,,Mina olin siin. Esimene arest" (2005 aasta romaanivõistluse võitja) ,,Mereröövlimäng" Tõsieluromaan ,,Homse maailma kirjanikud" Lühimängufilm ,,Südameasjad" Raamatu kirjutamise kursus Õpetab huvilisi aastaga kirjutama http://menu.err.ee/uudised/3d834ab5-f908-4237-b44f-d456a088391b Kursus maksab 16 400 Tstaadid Inimesed ei ole luiged, kes oma elu ühe ja sama kaaslase kõrval mööda saadavad. Naised on nagu autod: kujult erinevad, kuid tööpõhimõtted on üldjoontes sarnased. Me ütleme pidevalt asju, mida me ei mõtle ja seetõttu saame ka koguaeg haiget. Ja mitte ainult meie, vaid ka inimesed, kellest m...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Siim Heinla Film "Mina olin siin" Analüüs 12.B klass Juhendaja: õp. Meeli Metstak Tallinn 2008 Sisukord Filmist..................................................................................................2 Analüüs.................................................................................................3 Kokkuvõte.............................................................................................4 . Kasutatud kirjandus..................................................................................5 Filmist Film põhineb Sass Henno raamatul "Mina olin siin.Esimene arrest".Filmi peategelaseks on 17 a. Tallinna äärelinnas elav Rass kes käib eliitkoolis.Rassi ema on surnud ja isaga ei ole ta läbisaamine kõige parem.Rass elab oma tüdruksõbra Säde...
Sass Henno on sündinud 13. septembril 1982. aastal Tartus. 19892001 õppis ta Tartu Miina Härma Gümnaasiumis ning 2001-2003 arvutigraafikat ja reklaami Tartu Kõrgemas Kunstikooolis. Aastatel 20032005 õppis Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Sass Hennolt ilmus 2005. aastal kõige esimesena raamatuna lugu "Mina olin siin I. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005). "Mina olen siin" on kirjutatud triloogia esimese osana. Järgesid veel ilmunud pole, küll aga võib lugeda Internetist tutvustavat peatükki triloogia teisest osast. Samuti on vändatud antud raamatu põhjal film, mis esilinastus 2008. aasta septembris. Filmis mängivad konkurssi kaudu valitud noortele veel lisaks sellised näitlejad...
Sass Henno Koostas: Kertu Karner Elulugu Sündis13. septembrilClick to edit Master text style 1982 Tartus Second level Õppis 19892001 Third level Fourth level Tartu Miina Härma Fifth level Gümnaasiumis 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis 20032005 Tallinna Ülikoolis Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. On töötanud Eesti televisioonis assistendi ja rezissöörina Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Teosed Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003) "Mina olin siin. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005...
„Mina olin siin“ Film „Mina olin siin“ vaadatud 05.02.2015 1) Millise kirjaniku noorsooromaani põhjal on filmistsenaarium kirjutatud? Vastus: Filmistsenaarium on kirjutatud Sass Henno noorsooromaani põhjal. 2) Otsi internetist andmeid selle kirjaniku elu ja teoste kohta. Vastus: Sass Henno (sündis 13. Septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003–2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja režissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Li...
Sass Henno Elulugu ❖ sündis 13.10.1982 ❖ 1989-2001 Miina Härma Gümnaasium ❖ 2001-2003 Tartu Kõrgem Kunstikool ❖ 2003-2005 Tallinna Ülikool ❖ Eesti Televisioon ❖ 2007 Balti filmi- ja meediakool ❖ Al. 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige Looming ❖ ‘‘Elu algab täna’’-(2002) ❖ ‘‘Mina olin siin. Esimene arest’’ -(2004) ❖ ‘‘Mereröövlimäng’’ - (2005) ❖ Lühimängufilm ‘‘Südameasjad’’ -(2007) ‘‘Mina olin siin. Esimene arest’’ ❖ Romaanivõistluse võitja (2004) ❖ Hoogne stiil, selged karakterid, jõuline sõnakasutus ❖ noored, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi ❖ vaesus, vägivald, vangistus Kasutatud allikad ❖ http://minaolinsiin.ee/ ❖ http://et.wikipedia.org/wiki/Sass_Henno ❖ http://www.poogen.ee/?SubID=8&ArID=37 702
Mina Olin Siin SASS HENNO Raamatust: Räägib noorukitest, kes peavad endaga toime tulema. Kuidas nad raha teenivad (nt. Narkootikumide müümisega.), suhetest üksteise vastu, elamustest tänava elus, kuritegevusest. Võitis 2006. aastal romaanivõistluse. Tegelased: Rass- Käis rikkurite koolis. Elas koos enda tüdruku Sädega. Tema unistus oli saada arstiks. Tegeleses kuritegevuse ja narkootikumide müümisega, et saada raha ning maksta kinni sõbrale auto mille ta politsei eest sõites puruks sõitis. Säde- Oli Rassi tüdruk ning suudles purjus ollena teist meest ning läks Rassiga lahku. Mõssa- Rassi vend kes aitas Rassil narkootikume müüa. Tegelased: Olks(Olar)- Oli väga julm ning seetõttu paljud kartsid teda. Andis Rassile narkootikume müüa. Hanna- Olari õde. Hanna oli häbelik ja lõikus ennast. Autorist: Sündis 13. Septembril 1982 T...
Arvustus Valisin lugemiseks Sass Henno raamatu „Mina olin siin“. Teos rääkis intelligentsest ja targast poisist nimega Rass, kes käib koolis ja tal on oma tüdruk. Rassil polnud ema, aga olemas oli isa, kahjuks oli ta sellega tülis ning ei suhelnud. Ta kohtub ühe vangiga, kes pakub talle tööd illegaalses narkoäris ning sellest hetkest peale hakkab Rassi elu allamäge minema. Rassil olid ka suhteprobleemid, kuna tema tüdruk polnud talle truu ning Rass tahtis tõestada, et saab ka ilma temata hakkama. Kahjuks ei saanud ning lasi tüdrukul end põhja viia. Minu arvates tegi Rass kõige suurema vea sellega, et valis ausa rahateenimise asemel illegaalse tee. See on isegi mõistetav, kuna niimoodi teenis ta väga suuri rahasummasid. Enamus noored valivad rahapuudusel alati kergema tee, eriti kui lähedased on selliste harjumustega. Õnneks raamatu lõpus sai Rass oma veast aru, kuid suur rahaahnus maksis t...
Mina olin siin Sass Henno Tanel Turro Xr Lühikokkuvõte Teos “Mina olin siin” rääkis 17. aastasest poisist nimega Rass ja tema poolvennast Mõttusest. Ühel päeval, kui mõlemal noormehel olid näpud põhjas ja jamad kaelas, tuli Rassile meelde, et tal oli suur kogus metamfetamiini taskus. See oli muidugi võla peale ostetud, kuid hakkajad poisid tegid lõpuks 20-nest garammist 30 grammi pulbrit ning teenisid endale korralikult raha. Lõpuks, kui kogu “kraam” oli maha müüdud, oli Rass sõlminud ühel peol rajooni kardetuma mehe Olariga suure diili. Nimelt lubas ta osta Olarilt 2 kilogrammi metamfetamiini. Kahjuks poiss ise seda järgmisel päeval ei mäletanud, kuid ta otsustas Mõssaga, et teevad selle siiski ära, sest mängus olid väga suured summad. Kaup oli peidetud Kajaka baari, naiste wc-sse. Rass ise aga ei julgenud minna seda sealt ära tooma ning nad saatsid kaubale järgi Renita. Renita oli tüdruk, kes oli Rassile lapsest saadik meeld...
Filmid Eva Sikemäe 11.a Sisukord 1. Viimne reliikvia 2. Siin me oleme 3. Nimed marmortahvlil 4. Mina olin siin 5. Helisev muusika 6. Üksinda kodus 1 7. Pohmakas 8. Täna öösel me ei maga 9. Päästke Willy 10. Päästke Willy 2 11. Kasutatud kirjandus Viimne reliikvia "Viimne reliikvia" on eesti film aastast 1969. Hans von Risbieter tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui mees loovutab kirikule Püha Birgitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Viimne reliikvia Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. Siin me oleme Ühe Muhumaa rahuliku talu õuele veereb väike sapakas, kust ilmub välja kummaline perekond: võimukas proua, tema käpa all olev kokutajast abikaasa ning müstiline ...
Mina olin siin Keegi ei müü puhast kraami. Kõik ainult ütlevad, et müüvad. Täpselt nagu keegi ei armasta sind. Ainult ütlevad, et armastavad. Põnevusdraama ,,Mina olin siin" põhineb Sass Henno romaanil ,,Mina olin siin. Esimene arest". Peategelaseks on seitsmeteistkümneaastane eliitkooli õpilane Rass, kelle ema sooritas enesetapu ning politseinikust isaga pole suhted just kõige paremad. Rass arvas isa politseinikutööst vaid seda, et järelikult oli lähedastega kõik nii korras, et ta pidi hakkama teiste pärast muretsema. Rassi elu muutus allakäiguredeliks kui teda hakkasid kimbutama rahaprobleemid ning suhted lähedastega. Noormehel tuli elus hakkama saamiseks astuda kuritegelikule teele, kus ta oli sunnitud müüma narkootikume ning kokku puutuma otsese vägivallaga, millel paratamatult polnud head tagajärjed. Rassi elu muutus veelgi keerulisemaks, kui tema ellu sekkusid kuriteg...
Inimene kujundab oma elu ise! Iga inimene kujundab oma elu ise. Seab seda ise oma kindlate käikude järgi. Rajab oma teed omaenda tegude järgi. Ükski inimene ei saa muuta oma vigu olematuks. Nagu öeldakse – omaenda vigadest õpitakse. Üks näide mida saab tuua on üpris sagedane just alaealiste puhul jookide kasutamine mis on neile keelatud. Joomine on üks paljudest noorte probleemidest. Paljud noored tarvitavad alkoholi ning ei oska piiridest kinni pidada. Kunagi ei mõelda tagajärgedele. Usutakse, et joomine uputab nende mured, aga nii see pole. See tekitab ainult muresid mis tavaliselt lõppevad kaklustega ja halbade tegudega mida hiljem kahetsetakse. Sass Henno raamat „Mina olin siin“ räägib samuti noorte probleemidest, mille alkoholi tarvitamine on üks osa sellest raamatust. Raamatus lükkas see tegu poisi suure ja toreda unistuse tagaplaanile. Alles hiljem mõistetakse oma tegusid ja seda millest ta il...
Mis kasu on raamatutest? Raamatutel on võimas jõud eraldada meid reaalsusest nii, et unustame oma igapäevased mured. Igas raamatus peitub mõte, millest õppida, isegi kui seda esmapilgul ei märka. Inimesed on erinevad nagu raamatud. Leidub inimesi, kes ei saa mitmekordsel lugemisel aru, mida auto on tahtnud selle teosega öelda, teisalt mõni inimene mõistab seda kohe. See oleneb inimestest, sest me kõik oleme oma olemiselt ja mõtlemiselt erinevad, sellepärast mõistame me erinevalt ka seda maailma, kus me elame. „See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas – isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest.“ Erich Maria Remarque'i „Läänerindel muutusteta“ suutis tekitada palju emotisoone ja ja uusi elulisi mõtteid. See teos õpetab, et õnn peitub pisiasjades ning leidub otse meie silme ees. Tegelased oskasid lihtsatest asjadest ...
Diana Leesalu Maarja Jürgens Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 8. klass Aprill 2010 Sisukord Lk 2...............................................................Sissejuhatus, elulugu Lk 3...................................................Loomingust, ,,2 grammi hämaruseni" Lk 4................................................................."Mängult on päriselt" Lk 5.........................................................Intervjuu Diana Leesaluga Lk 6..............................................................................Kokkuvõte Sissejuhatus Diana Leesalu on noor Eesti kirjanik, kes on oma kahe raamatuga,"2 grammi hämaruseni" ja ,,mängult on päriselt", pälvinud paljude noorsoo esindajate tähelepanu. Samuti on ta tunnustatud kirjanik Doris Kareva poolt. Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aa...
Noortekirjandus Mis see on? Ellen Aunin 2013 Noortekirjandus Noortele suunatud easpetsiifiline (ilu)kirjandus: • murdeealiste (12-16 a) kirjandus -> “teismeliste kirjandus”, • noorukite kirjandus (16-18(21) a) -> “noorte täiskasvanute kirjandus”; all-ages-literature • noorkirjandus -> noorelt autorilt noorte elust noorele lugejale Põhiliigiks on proosa, kuid on ka noortenäidendeid ja –lüürikat Noortekirjandus Miks on vaja noortekirjandust: • valmistada noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega • toimetulekuks (nt probleemraamatud -> ennetus/hoiatus & teraapia); • pakkuda easpetsiifilist meelelahutust (nt noorte fantaasiakirjandus) • kirjandus, mille aineseks on noore inimese elu Noortekirjandus •Probleemraamatud Probleemraamatud • sõltuvusprobleeme käsitlevad teosed • vaimne ja füüsi...
Isiksus ühiskonna surve all Isiksus koosneb isikule omapärastest tunde-, mõtte- ja käitumismustritest. Inimese tunded on individuaalsed hingekeeled, millest ei ole kellelgi teisel aimu. Mõtlemine on inimese arusaam tegelikkusest ning sellega kohanemine. Käitumine peegeldab inimese tundeid ning mõtteid. Kas ühiskond võib meie isiksust surve all hoida? Kas meie tunded, mõtted ja käitumismustrid muutuvad? Ühiskonnas on oluline populaarsus, mis võib väljenduda ka muusikas. Tänapäeval on noortel populaarne kuulata trance-muusikat. Trance ( transs ) on tegelikult teadvuse ( häire) seisund, mis esineb näiteks hüpnoosi korral ning seda tunneb ka trance- muusika abil end välja elav inimene. Trance'i kuulavad inimesed võivad olla närvilised ning isegi narkomaania küüsis. Tihti on meedias esinenud artikleid, kus räägitakse, kui palju mõnelt klubipeolt leiti narkootikumide mõju all o...
2. loeng Keeleviga, stiiliviga. Väärstiilsus. Tüüpilisi stiilivigu. Suulise ja kirjaliku keele erinevusi. Keeleviga, stiiliviga Keeleviga Stiiliviga Ebaõige hääldus, väär tähendus, loogiline Sõnade või väljendite väär kasutus vastuolu, ühildumisvead, lausestusvead Keeleviga on eksimus keelenormide vastu Stiiliviga on kõneolukorda sobimatu sõna või väljend Stiiliviga ei ole keeleviga, kuid keeleviga on enamasti ka stiiliviga. Väärstiilsus on kõneolukorda sobimatu väljendusviis. Tüüpilisi stiilivigu ja vääratusi Stiilivääratus konteksti sobimatu sõna või väljend, saamatus lausete sidumisel ... 1. Stiili lamedus algelise sisuga piiratud ja ilmetu sõnavara Võib järeldada, et Kalevipoeg oli nii töömees kui ka sõjamees. Tema ise ei tahtnud sõdasid. Kui aga tuli sõdida, siis astus ta vapralt lahingusse. Kuid Kale...
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil ...
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate ...
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi......................................................................
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
annaabi.ee 
