ühe õnneliku pere elu telekast. d. Millist ühiskondlikku korda ja suhteid idealiseeritakse? Kõige enam rõhutatakse üksteisest hoolimist ja abistamist. Tavaliselt ongi igas osas perel vaja tegeleda mõne probleemiga, mis on peresisene või mõnel sõbral/tuttaval. Lisaks veel tahetakse muuta ühiskonda tolerantsemaks, peamiselt mustade ja valgete inimeste vahelises probleemis. e. Millise välimuse, sotsiaalse, rahvusliku, religioosse taustaga kangelased on esiplaanil? Millistena näidatakse naisi, millistena mehi, millega tegelevad naised ja millega mehed? Nagu ennem ma mainisin, siis seriaalis on kujutatud üht tavalist Ameerika mitmelapselist pere, kus on viis last. Isa töötab kirikus kirikuõpetajana ja ema on kodune, kelle töö on siis lapsi kasvatada ja maja korras hoida. Laste puhul on kujutatud seda, kuidas nad peavad hakkama saama oma pubeka ea ja koolieluga. Tihti räägitakse ka usust, peamiselt kristusest, mis on enim levinud Ameerikas.
Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi: tabu, iha , mure , hirm. Apaatia-kiretus. Peab tähtsaks õiglust. Epikuros- kuulus epikurlaste koolkonda, Milline on Hea elu? Ta arvas et filosoofia ülesanne on aidata inimestel saada õnnelikuks, vabaneda kannatustest. Oli atomist. Protagoras - oli sofist, kes hakkas ühe esimese filosoofina oma õpetuse eest raha võtma. Teda v'ib pidada esimeseks väitlusõpetajaks. Ta õpetas, et kõik on tõde mida tõeks peetakse. Millistena asjad näivad mulle, sellised nad ongi minujaoks, millistena nad näivad teistele inimestele, sellised nad ongi tema jaoks. Gorgias- Õpetas vastupidiselt Protagorasele, et kõik on vale, mida tõeks peetakse. Oma teoses ,,Mitteolevast ehk loodusest" esitas ta kolm väidet: Mitte midagi ei ole olemas. Kui miski olekski olemas, siis poleks see tunnetatav. Kui miski oleksi tunnetatav siis poleks tunnetatu väljendatav. Kuulus sofistide hulka.
Sofistid- Sofistid olid Vana Kreeka tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad. Esimene neist oli Protagoras Abderast. Ta küsis esmesene oma õpetuse eest raha. Protagoras sõitis läbi pea kogu Hellase, oli Ateenas kahel korral. Periklese palvel töötas ta välja uue konstitutsiooni projekti. Hiljem ta vahistati ja mõisteti surma. Tegelikult ta pagendati,aga teel Sitsiiliasse ta uppus. Süüdistuse põhjuseks oli tema raamat "Jumalatest", mis põletati avalikult.Ta väitis, et Millistena asjad näivad mulle, sellised nad ongi minu jaoks; millistena nad näivad teisele inimesele, sellised nad ongi tema jaoks. Tõde on alati tõde kellegi jaoks mingites tingimustes ja mingil ajal. Näited tõdede suhtelisuse kohta: 1)Üks ja sama seltskond on nõme ühe inimese jaoks, kuid täiesti normaalne teise inimese jaoks. 2)Õppeaine, mis on huvitav ühe jaoks, ei ole huvitav teise jaoks. Teine silmapaistev sofist oli Gorgias Leontinoist Ta olevat elanud üle saja aasta vanaks
Eesmärgiks on et ühiskond oleks õnnelik. 4. Sofistid. Sofistideks nimetati Vana-Kreekas tarkuse ja kõnekunsti elukutselisi õpetajaid. Sofistide peamiseks tegevusalaks võib pidada retoorikat, mida nad linnriikides tasu eest õpetasid. Nad said kuulsaks kui inimesed, kes oskavad musta valgeks rääkida. Esimene kuulus sofist oli Protagoras, kes hakkas esimesena õpetamise eest raha võtma. Protagoras väitis et ,, Kõikide asjade mõõt on inimene"( millistena asjad näivad mulle, sellised nad ongi minu jaoks). Sofistid on relativistid. Inimene ise otsustab, mis on talle hea ja mis mitte. 5. Kultuuri mõiste. 6. Üleminek mütoloogiliselt maailmamõistmiselt teaduslikule maailmamõistmisele.
Kes oli riigi eesotsas? Milline oli kõrgeim riigivõimuorgan? Kellele kuulus võim rahvakoosolekute vaheajal? 3.Milles seisnes ametnike määramise omapära Ateenas? a) b) c) 4.Millised elanike kihid olid Spartas? Iseloomusta igaühte. a) b) c) 5.Millised valitsemisvormid esinesid Vana-Kreekas? Selgita nende põhiolemust. a) b) c) 6.Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi, Sparta samal ajal mitte ühtegi? Kreeka usk ja jumalad ( õ lk 110-115) 1.Millistena kujutasid kreeklased oma jumalaid? 2.Leidke Kreeka jumalate vasteid Mesopotaamia ja Egiptuse panteonist. Kumma maa jumalatega võib leida rohkem sarnasust? Jumala Kreeka Egiptus Mesopotaamia ,,iseloomustus" õ lk 111 õ lk 41 õ lk 59 Jumalate isa Peajumal Tormi-,vihma- ja piksejumal Päikesejumal Viljakuse- ja viljajumal Allmaailma valitseja 3.Kuidas kreeklased jumalatega suhtlesid? 4
c)Ateenas demokraatia, Spartas aristokraatioa....... Türannia 6.Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi, Sparta samal ajal mitte ühtegi?Sest Ateenas oli üksikisikul rohkem võimlusi, ta sai haridust, teda võeti kuulda ja Ateena pööras tähelepanu üksikisikutele. Spartas ei pandud üksikisikuid tähele keskenduti riigi asjadele. Kreeka usk ja jumalad ( õ lk 110-115) 1.Millistena kujutasid kreeklased oma jumalaid? Neid kujutati inimeste sarnastena (antropomorfsed) 2.Iseloomusta 3 jumalat ZEUS oli pea jumal, peeti jumalate isaks ja ka tormi ning vihma jumalaks APOLLON oli päikesejumal HADES teda peeti allmaailma valitsejaks 3.Kuidas kreeklased jumalatega suhtlesid? 1)läbi templite 2)ohverdustega 3)usupidustused 4.Milline oli kreeklaste kujutlus surmajärgsusest? See arvati olevat teistsugune kui tavaline elu. 5
neid, kes jätavad palju tegemata. Õpetajate mainet madaldab aga ka selline artikkel ja võib- olla isegi rohkemgi võrreldes Priit Pulleritsu artikliga. Kui muidu jääb õpetajatest mulje kui kannatajatest, siis taoline artikkel näitab õpetajaid nii, nagu nad teeksid end ise ohvriteks, esitades palganõudmisi, arvestamata asjaolu, et kõik õpetajad ei ole palga tõstmist väärt. Ajakirjanduses on viimastel kuudel ilmunud ka palju artikleid sellest, millistena näevad õpetajad end ise. Siiski võib arvata, et need üksikud meedias ilmunud seisukohad (mis on üsna teravad) ei ole kogu õpetajaskonna ühine arusaam enda rollist ühiskonnas. Nende artiklite ilmumisse on panustanud ajakirjanikud ise, seega järgmised näited on pigem segu õpetajate ja ajakirjanike äärmuse poole kalduvatest arusaamadest. Näiteks edastab ajakirjanik Sulev Valner 25. oktoobri Postimehes Tilsi põhikooli direktori
Sammalhabeme" (2005) "Muhv, Kingpool ja 66 Sammalhabeme" (2006) 4.7. Oma kogemus Ma soovitan lastele lugeda ,,Sipsikut". Nad hakkavad kogema palju positiivseid emotsioone. Ma olin 8 aastat vana, kui esimest korda sai selle raamatuga tuttavaks. Koolis ma lugesin ,,Naksitralle" eesti kirjanduse tundides. Ma lugesin selle raamatu mitu korda eesti ja vene keeles ning mitu korda vaatasin multifilmi. Mulle meeldis väga see, et kunstnik joonistas tegelasi täpselt sellistena, millistena mina neid endale ette kujutasin. Ma mäletan, et kui ma olin väike, üks kord sõitsid Tallinna Raekoja platsil ringi populaarse Eno Raua lasteraamatu tegelased naksitrallid spetsiaalselt Nukuteatri etenduseks ehitatud kummalise autoga, see oli vaga huvitav. See raamat jätis väga positiivset ja lahket muljet. Ma kujutasin alati ette, et niisugused tegelased on tõesti kuskil olemas ja nendega toimuvad erinevad seiklused. Aga ma tahtsin alati neid oma silmadega näha.
ja palju muud, mis huvitaksid ühenduse liikmeid. Et üles ehitada ühendus töötava organisatsioonina, oleks kõigepealt vaja leida vastused mitmele küsimusele: Mida tahavad liikmed? · Kuidas ühendust juhitakse? 3 · Kuidas on organiseeritud ühendusesisene suhtlemine ja infolevik? · Milliseid administratiivseid töövõtteid vajatakse oma sporditegevuse toetamiseks? · Kuidas motiveeritakse oma liikmeid aktiivsele tööpanusele? · Millistena nähakse omavahelisi suhteid? Edukas võib olla ka arvestades teiste isiklike soovidega, samuti kasutades kõigi ühist võimet töötada ühiste eesmärkide nimel. Igal ühendusel on oma eesmärgid ja oma moodused, kuidas püstitatud ülesandeid lahendada. Ühenduse juhatusest tuleb luua toimiv tervik. Iga treeneri jaoks on loomulik jälgida, et võistkonnas oleksid kõik kohad õigesti komplekteeritud. Sama kehtib ka ühendus juhatuse töö kohta
liigakadeemilistesse, arusaamatus eesti keeles väitlustesse. "Ma tunnen, et meie poliitika, majanduse, avaliku sõna ja ühiskondlike organisatsioonide juhtide seas jääb puudu nii oskust kui tahet õigeid seisukohti selgitada, kaitsta ja ka ellu viia," ütles president. Meri sõnul on meil olemas kaks väärtust, mille eest meil tuleb hoolitseda ja mida tuleb meil kaitsta - Eesti inimesed ja Eesti loodus. ,,Millistena me neid 10 näha soovime, ja kui see on selgeks saanud: kuidas selleni jõuda?" ütles president ja esitas seejärel mitu huvitavat küsimust: Kuidas sünnib otsus riigijuhtimises? Kas ratsionaalselt või poliitilistest kokkulepetest tulenevalt emotsionaalselt? Kuidas vältida poliitikute muutumist ühiskondliku arengu piduriks? Kas Eesti sportlaste õnnestumistele aitab kaasa
Suurenenud tundlikkuse ja teadlikkusega suudame endast paremini aru saada ja enesega leppida. Esmakordselt tunnetatakse tõeliselt elu mõistatuslikku väärtust. 4 Meditatsioon erinevates religioonides Ammustest aegadest on meditatsioonil olnud tähtis roll 'suurtes vaimutraditsioonides'. Selle terminiga märgitakse neid ajale vastu pidanud usu-, rituaali- ja praktikasüsteeme, mis on põhjalikult mõjutanud tsivilisatsiooni ja seda, millistena inimesed näevad iseennast ja oma elusid. Suur osa maailmas loodud muusikast, maalikunstist, arhitektuurist, skulptuurist, kirjandusest ja filosoofiatest on nendest inspiratsiooni ammutanud. Meditatsioon on aidanud inimmõistusel jõuda lähemale arusaamisele iseenese olemusest ja laiemast reaalsusest, mis väljendab end läbi üksikisiku teadvuse, kogetagu seda reaalsust siis kummardatava jumalana või inimmõistuse kirjeldatusele ja defineerimisele kättesaamatu kosmilise jõuna. Vaatamata
2010 1 SISSEJUHATUS Tänapäeval kõik on seotud arvutitega. Inimesed kasutavad arvuteid iga päev tööl, kodus, koolis avalikes kohtades jne. Kuid paljud ei mõtle korralikult mis sellega kaasneb. Indrek Meos oma raamatus antiikfilosoofia väljendab sofistide mõtteviisi sellisena: ,,Mõnele inimesele võib maailm tunduda ühe suure nõmedusena, teine leiab, et ,,nii ilus on ilmas elada!". Tõde on alati tõde kellegi jaoks. Millistena asjad meile näivad, sellised nad ongi meie jaoks. Kui teistele tunduvad nad teistsugused, siis sellised nad ongi nende jaoks". Mõni arvab, et arvuteid on vaja ja ilma nendeta ei saa ja teised arvavad, et see on asi, ilma milleta saaks ka suurepäraselt hakkama. Arvuti- ja informatsioonieetika kui teadusharu tekkis seoses arvutitehnika arenguga. Minule on see teema eriti lähedane ja huvitav, kuna ise tegelen arvutitega alates 1991. aastast. Terminit ,,arvutieetika" hakati kasutama 1970
oma igapäevaeluga eeskujuks olles, külvame me tuleviku seemneid. Kuna me võime üsna sageli olla ülekoormatud pereelu igapäevaste proosaliste pisiasjadega, siis võib keeruline olla hoida silme ees kaugemat sihti - milliseks me soovime, et meie lapsed kasvaksid. Argiaskeldustes läheb tihtipeale meelest endalt küsida - kas meie teod ja sõnad toetavad laste kasvamist sellisteks inimesteks, millistena me neid sooviksime näha. Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang
tänasele meeskunstnikule maalida Suburgist raskelt mehelik portree? Kui taas usaldame end pildiinfo hoolde, otse ja kõrvu vaadates maali ja selle aluseks olnud fotot, võime näha karakteri, tüpaazi ja näojoonte, rääkimata vanusest, häbematut moonutust. Kindlasti on tegu mitmes mõttes lihtsalt ebaõnnestud portreemaaliga. Samas peab viitama, et sellisena on sel portreel potentsiaali muutuda justkui kinnituseks Suburgi sõnadele / oletustele sellest, millistena mehed näevad avaliku elu positsioonidele pretendeerivaid naisi. Suburg ca 18-25-aastaselt Suburg ca 50-aastaselt? Foto Vello Paluoja õlimaal sarjast Inimesi Eesti kultuuriloos Asta Undla-Põldmäe tõstab juhtkirjalistest statement-artikleist Lindas esile pikema teksti Emancipirt!5 : Teise aastakäigu seitsmendas numbris
Miinuseks aga on, et interneti peamisteks kasutajateks on eelkõige noored vanuses 1224aastased. Vanemda, üle keskea eelistavad siiski muid kanaleid.. (http://www.juhtimine.ee/?op=body&id=2&prn=1&art=180&cid=). Sugude kujutamine telepildis 24 Sugu telepildis ("Screening Gender") materjalid illustreerivad ja analüüsivad soorollide kujutamise viise. Millistena ilmuvad naised ja mehed teleekraanile? Ehk otsesõnu, kuidas kaamera salvestab või millise pildi loob meestest ja naistest? Kas on olemas mingeid selgeid erinevusi selles, kuidas naisi ja mehi kujutatakse? Kas meeste ja naiste rollid teleekraanil ja selle välises maailmas on vastuolulised? Kas on lihtne kindlaks teha stereotüüpne lähenemisviis soorollidele telesaadetes? Või on see keerukam kui esmapilgul tundub
matis Kuidas saab otsustada väite 3+4=9 paikapidavuse üle? a. Antud väite paikapidavuse üle ei saagi otsustada. b. Kogemuse põhjal. >> c. Deduktiivselt arutledes -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 13:49 Andres tubli poiss -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 15:30 matis Protagorase relativismiga on kooskõlas väide a. Tõde ei ole veel keegi leidnud. b. Millistena asjad näivad meile normaaltingimustes, sellised nad ka tegelikult on. >> c. Millisena asi kellelegi näib, selline ta ongi tema jaoks. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 15:30 matis Protagorase relativismiga on kooskõlas väide: a. Ilus on see, mille enamus inimestest ilusaks tunnistab. >> b. Ilu on vaataja silmades. c. Ilus on see, milles on kehastunud ilu kui selline.
Kuidas saab otsustada väite 3+4=9 paikapidavuse üle? a. Antud väite paikapidavuse üle ei saagi otsustada. b. Kogemuse põhjal. >> c. Deduktiivselt arutledes -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 13:49 Andres tubli poiss -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 15:30 matis Protagorase relativismiga on kooskõlas väide a. Tõde ei ole veel keegi leidnud. b. Millistena asjad näivad meile normaaltingimustes, sellised nad ka tegelikult on. >> c. Millisena asi kellelegi näib, selline ta ongi tema jaoks. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 15:30 matis Protagorase relativismiga on kooskõlas väide: a. Ilus on see, mille enamus inimestest ilusaks tunnistab. >> b. Ilu on vaataja silmades. c. Ilus on see, milles on kehastunud ilu kui selline.
Kuidas saab otsustada väite 3+4=9 paikapidavuse üle? a. Antud väite paikapidavuse üle ei saagi otsustada. b. Kogemuse põhjal. >> c. Deduktiivselt arutledes -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 13:49 Andres tubli poiss -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 15:30 matis Protagorase relativismiga on kooskõlas väide a. Tõde ei ole veel keegi leidnud. b. Millistena asjad näivad meile normaaltingimustes, sellised nad ka tegelikult on. >> c. Millisena asi kellelegi näib, selline ta ongi tema jaoks. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 15:30 matis Protagorase relativismiga on kooskõlas väide: a. Ilus on see, mille enamus inimestest ilusaks tunnistab. >> b. Ilu on vaataja silmades. c. Ilus on see, milles on kehastunud ilu kui selline.
Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et · ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. · kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb ümber Päikese. · kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel Protagorase relativismiga on kooskõlas väide · Tõde ei ole veel keegi leidnud. · Millistena asjad näivad meile normaaltingimustes, sellised nad ka tegelikult on. · Millisena asi kellelegi näib, selline ta ongi tema jaoks. Protagorase relativismiga on kooskõlas väide: · Ilus on see, mille enamus inimestest ilusaks tunnistab. · Ilu on vaataja silmades. · Ilus on see, milles on kehastunud ilu kui selline. Vana Testamendi Iiobi raamatus on read: "Jehoova on andnud ja Jehoova on võtnud: Jehoova nimi olgu kiidetud." (Ib, 1, 21)
Just nimelt vabad ametiühingud tegid esmajärjekorras seda, et arusaam demokraatiast muutus naeruväärseks ja vasti-kuks fraasiks. Just nemad häbistasid vabadust, just nemad oma praktilise tegevusega olid elavaks illustratsiooniks tun-tud sõnadele: "Kui sa ei taha saada meie seltsimeheks, lööme sul kolba sisse" ("und willst du nicht Genosse sein, so schlagen wir dir den Scadel ein"). 26 Vaat´ millistena näisid mulle juba siis need inimkonna sõbrad. Aastatega see minu vaade laienes ja süvenes, muuta teda mul enam ei tulnud. * * * Mida enam ma tutvusin sotsiaaldemokraatia välise arenguga, seda suureneva huviga tahtsin ma mõista tema õpetuse sisemist olemust. Partei ametlik kirjandus võis mind selles suhtes muidugi vähe aidata. Kuna ametlik kirjandus
töödelda ja info töötlemise efektiivusus 1.2. Tegu õiguses Tegu: teo mõistele on eriti tähelepanu pööratud kriminaalõiguses. Teo võib moodustada ka mittetegu, see on tegelik tegemata jätmine. Ka mittetegu võib olla õigsulikest olukordadest vaadatuna tegu. Teo mõiste aluseks õiguses on praktilise, loomuliku, sotsiaalse elu mõiste. Teostemine ehk teo kordasaatmine tähendab õigusteadlasele ettearvestuslike, sotsiaalselt oluliste tagajärgede tahtlikku esilekutsumist, millistena tuleb mõista kõiki loomulikke sündmusi maailmas. Ehk siis sihitedaliku, ettearvatava või ettearvestatava tagajärje esilekutsumine. Seostuvad veel mõisted nagu tahe, kavatsus, tahtlus. Teo erimõistena tuleb vaadelda tööd. Seda on erinevalt defineeritud, näiteks töö on inimlik tegevus, mis on suuteline rahuldama võõrast vajadust. Õiguses vaadatuna on töö inimliku tegevuse üks avaldusviis üldises igapäevases, loomulikus, sotsiaalses ja majanduslikus elus. Tegu on
riigivõimu teostamisel. Ühiskondlik-majandusliku formatsiooni alusel saame neli riigi ajaloolist tüüpi (sotsialistlike riikide õigusteooria muid aluseid ei tundnudki, sidudes selle aluse riigi klassiiseloomuga) - ehk millises ühiskondlik-majanduslikus formatsioonis riik eksisteeris: 1) orjanduslik, 2) feodaalne, 3) kodanlik, 4) sotsialistlik. Võttes aluseks territooriumi ulatuse ning millistena riigid eksisteerisid erinevates aegruumides, saame kaks riigi ajaloolist tüüpi: 1) linnriigid, 2) impeeriumid (vrdl Montesquieu liigitusega fakultatiivse osa teema 4 § 2 p.1.2. all lk 87). Võttes aluseks riigi vormid aegruumis (vt skeem nr 2 ja 3 lk 83), saame kaks põhilist riigi ajaloolist tüüpi: 1) monarhiad:a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud despootiad ja türanniad;
vajalik kooli ja lapse hooldusesse puutuvate inimest avatud, mõistvat, heatahtlikku, usaldavat ja mitte enesekeskset koostööd lapse heaks. 174 Konkreetne mõtlemine Enne kooliiga on lapse mõtlemine enesekeskne ja eeloperatsioonide tasemel. Laps mõtleb rohkem intuitiivselt kui loogiliselt ega suuda veel järjekindlalt otsustada. Mõisted ja mõtlemine on sõltuvad tajust. Asjad on sellised, millistena nad näivad. Kooliealise lapse mõtlemise etappi nimetatakse konkreetsete operatsioonide etapiks. Sellega viidatakse lapse lisandunud võimele sooritada operatsioone ehk mõttetegevust meeltes ja mõtlemise konkreetsust. Laps suudab moodustada mõtetes klasse ja sarjasid, ta suudab arutleda valikuvõimaluste üle, otsustada, kokku liita, lahutada, korrutada jne. Saamaks õiget lõpptulemust ei ole lapsel