Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mille poolest erinevad Mari ja Krõõt?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
krõõt, armastas, harjunud, välimusega, perenaine, sihvakas, sale, rõõmus, temalt, leebe, malbe, siirus, mõjusid, temagi, samasugune, hoolis, hoole, rõõmsameelne, nalja, vargamäe, ükskõikne, maritTõde ja õigus: tegelaste võrdlus Mari Krõõt Välimuselt perenaiselikum Teistsuguse välimusega, kui tavaline perenaine Matsakad, tugevad jalad Sihvakas, sale Töökas, vastutustundlik Töökas, tööd ei kartnud Heasüdamlik, vastutulelik, hooliv Armastav, hooliv, soovis Andresele ja lastele parimat Abivalmis (aitas Andresel lapsi kasvatada) Praktilise mõtlemisega Teravate ütlemistega Nutune (kuna ei sündinud poisse) Andrest köitis tema juures rõõmsameelsus, Andrest köitis tema juures särasilmsus ja see,
Anton Hansen Tammsaare pööras oma romaanis peatähelepanu meestele ja nendevahelistele suhetele. Ometi võib öelda, et "Tões ja õiguses" oli ka Vargamäe naistel väga tähtis roll. Vargamäe naiste esmaseks ülesandeks oli hoolitseda järeltuleva põlve eest. Samuti pidid nad võrdselt meestega tööd rabama. Nende ülesandeks oli hoolitseda loomade eest. Naised pidid seisma meestevahelise vimma vahel. Kõige lõpuks tuli neil olla väärt abielunaine ja hea pereema. Kuidas nad kõigi nende kohustustega toime tulid, peaks selguma järgnevast kirjatükis. Kõigepealt tahaksin rääkida Andrese esimest naisest Krõõdast. Kui Krõõt Vargamäele tuli, siis talle tema tulevane kodu ei meeldinud. Selle põhjuseks oli küllap see, et Krõõdal oli kodust teistsugune ettekujutus. "Tänini oli ta kodu all mõistnud ikka põldu ja metsa suurt laant , mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või aetakse pasunat . Aga mis heliseks siin, kui tuleks lust lõõritada? Hüüavad siis sood vastu
Aga seda ei või kindlalt teada, sest oli see esimene kord ja olid ka need ülejäänud. Kui Mari Vargamäel veel tüdrukuks oli, laulis ja naeris ta alatihti. Oma rõõmsa olekuga võlus ta sulase Jussigi ära. Nad abiellusid ning said Andreselt loa sauna elama minna. Mari oli Jussiga õnnelik ja neil sündisid kaks last: Juku ja Kata. Ikka käis Mari peres abiks ja vaatas, et Krõõdal liialt raske poleks. Pere- ja saunalapsed mängisid koos ning kui Krõõt suri, palus ta Marit, et too tema laste eest hoolitseks. Maril ei jäänud midagi üle, sest oli ta oma lubaduse ju andnud, pidi hakkama väikest Andrest imetama ning kolima koos oma lastega peresse, et aidata Andrest majapidamises. Mõistis ta küll, et Jussile see ei meeldinud, aga teha ei saanud ta sina midagi. Lubas küll, et läheb peagi oma mehe juurde sauna tagasi, aga see päev ei jõudnudki kätte, sest oma käitumisega viis ta Jussi nii kaugele, et too end üle poos peale seda, kui oli Andrest rünnanud
Krõõt samas tundis pidevalt end halvasti, kuna leidis, et oli Andrest alt vedanud. Seda mõtlemist aitas ka kinnitada fakt, et Andres talle pidevalt sellepärast halvustavaid pilke saatis. · Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu usaldussuhete seisukohalt. 2) Iseloomustage Andrese abielu Mariga. Mari ja Andrese abielu oli kurb ning täiesti armastuse vaene. Kui Krõõt hakkas surema siis oli ta palunud Marit oma kohale. Mis sellest, et Mari oli Jussiga abielus. Ja kui Juss enese ära tappis, siis polnud neil kahel enam mingeid takistusi. Kui nad siis abielus olid, jäi Mari kuidagi vaikseks ja nukraks, täpselt nagu Krõõt oli olnud. Andres oli just eelkõige Marit endale perenaiseks tahtnud, kuna ta ennemalt selline rõõmsameelne ja alati naerev oli. See aga, et asjad olid muutunud, ei meeldinud Andresele
tema eest õigesti hoolitseda. Ta ei arvestanud seda, et naise jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust poole ööni rasket tööd tehes üles võiks öelda. ,,Minul suri Krõõt võib-olla osalt mu enda süü pärast...Lõin iseend takka, niipalju kui vähegi jäksi oli, ja lasin ka Krõõta seda teha, niipalju kui ta vähegi suutis...Aga krõõdal oli ehk veel raskem kui sinul, sest siis olime algajad, kõigest oli nappus." Kuid samas ta armastas Krõõta, sest oma naise tervise ja elu nimel oleks mees loobunud oma pojast ja olnud nõus sellega et tal ainult tütred sünnivad. Tema tõekspidamised: Ta uskus, et kui ta väsimatult ja järjekindlalt töötab, siis Mäe talust võib saada tema unistuste kodu ja elutöö. Tema isikus meeldis: Ta oli töökas, usin ning aus inimene. Ta tahtis tulevastele põlvedele paremat elu pakkuda ning selle nimel rügas väsimatult tööd.
- Andres kõrgendas lävepakku, et sead tuppa ei pääseks, hiljem ehitas uued kambrid, et sead enam ukse juurde ei pääseks ja et lauad saaks toaukse piitade küljes ära - Peres oli neid 3: Andres, Krõõt ja karjapoiss Eedi - Esimesed künnipäevad möödusid halvasti, noor hobune tegi tööd tuliselt ja räpakalt, ajas Andrese vihale, pealegi põldu raske künda, sest see kivine ja vesine - Krõõt käis tihedalt lauda ja toa vahet, pidi iga kord piitadest üle ronima, oli juba harjunud - Vargamäel palju linde - Peremees ja perenaine läksid kirikusse, et kaubelda endale sulast ja tüdrukut, Andres läks kõrtsi, Krõõt jäi hobusevankrisse külanaisega juttu rääkima, kelleks oli Aaseme pere-eit - Lisandus ka teisi perenaisi vestlusesse ja peagi ka tüdrukuid, kellest Krõõt ühe välja valis ja mehe heakskiitu ootama jäi, Andresel õnnestus ka sulane saada, noor, alla 20 aasta
Paari aasta eest suri ema; kirikus löödi ühe kellaga, sest kahe eest polnud maksta. 4. sauna Madis - popsib piipu, sülitab, skeptiline. Annab naisele kerepeale, kui too keelt hammaste taga ei suuda hoida. Tunneb Andrese ees aukartust, peab lugu, sest teab, et Andres oma sõnu ei söö. / Saunatädi lõksutab keelt, talle ei meeldi enam ei Andres ega ka Mari. Neab Jussi, kes hauas. Tüüpiline nõme lobamokast mutt. Kui oht kerepeale saada, anub Marit, keda aga silmaotsast ei salli silmakirjalik, omakasupüüdlik. 5. Tagapere Pearu Murakas - tahab rammu katsuda. Tuli Tuhalepast, "huntide juurest inimeste sekka". Kehalt kõhnavõitu, mitte pikk, aastailt üle kolmekümne, valget verd, harv habe lõua otsas, silmad krissis. Ennast täis, uhke, ülbe, tahab tõestada oma suurust naabritele ja teistelegi, põikpäine, teeb riukaid, mille pärast kannatavad teised ja tema isegi. Möku. Hindab Krõõta
Koos ajaga kasvasid ka kohustused, tegelikult võikski öelda, et Vargamäe teine nimi oleks võinudki olla Kohustused. Vargamäele tuli Mari, temaga koos tuli ka tükike päikest, mille Krõõt omal ajal oli toonud. Aga koha pilved varjutasid selle peagi. Ka Marist sai koos teistega hall mass, kes enam rõõmustada ega heleda häälega laulda ei mõistnud. Tegelikult see hele lauluhääl läks koos õndsa Krõõdaga, nagu Pearu ütelda armastas. Peale Krõõda minekut tekkiski üks suur sasipundar, kus on raske aru saada, mis on tõde ja kellel õigus. Krõõt läks manalasse peale seda, kui tõi ilmale esimese enda ja Andruse poja. Lapsele oli ema vaja. Marilgi oli just laps olnud ja pooleldi vastutahtmist ta ju lubas perenaisele, et hoolitseb viimase võsukese eestki. Tema enda pere elu saunas vajus soiku, ta võttis lapsed ja täitis Eesperes perenaise rolli. Andruse jaoks oli loomulik, et
Pearu Murakas - kiitleb, et tema pärast läks eelmine peremees, tahab rammu katsuda(17); tulnud Tuhalepast, kõhnavõitu, mitte pikk, üle 30a, valget verd, harv habe lõuaotsas, silmad krussis(26), jooja, riivatu iseloom Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt(446). Peres oli 11 last(450) Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad(29), lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed) Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas...(272-273) Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased(360) -Vargamäe kandis elav rahvas Periodiseering: Vargamäe tegelikkus (I-III ptk), 10. aastat hiljem (XXV ptk), 20. aastat hiljem (XXXII ptk), tuleviku ootused (XXXVIII ptk). A.H
oli õnnelik, et sündis poeg, kuid ei suutnud taluda, et poeg võttis emalt elu. Sel hetkel oli ta nõus, et Andres muudetaks tütreks ja ka kõik teised pojad, kes neil tulevikus sündima pidid samuti tütardeks, kui aga Krõõt võiks elama jääda. Sauna Marigi ootas teist last Jussiga, neile sündis seekord tütar, kes sai nimeks Kata. Pärast Krõõda surma pidi Mari imetama nii enda Katat kui ka väikest Andrest, sest Krõõt oli oma surmatunnil Marit palunud, et see asuks tema asemele Mäel perenaiseks. Krõõda surmaga hakkasid Andresel rasked päevad. Ümberkaudsed inimesed hakkasid talle uue naise võtmisest rääkima, kuid Andres ei otsinud uut naist, sest siiani oli ta ju ka Sauna Mariga hakkama saanud. Jussile ei meeldinud, et tema Mari aina peres talitas ning oma koju ei jõudnudki. Saunaeit oma jutuga hirmutas Jussi, et ega Mari enam tema juurde sauna tulegi, vaid läheb Andresele uueks perenaiseks
Iseloom Kaval, tihti pahatahtlik, teisi Kindlasti töökas, mattis ka oma halvustav, omakasupüüdlik. mured töö alla. Andres ei Tihti uhke, ennast teistest armastanud väga nalja, pigem paremaks pidav, pahatihti laisk, oli ta just selline tõsine mees. armastas naabri kulul halba Tal olid kindlad tulevikuplaanid nalja teha. Samas ei olnud ja unistused seoses Pearu hinges kuri, tal oli lihtsalt Vargamäega. Nooruses oli ,,igav". Näiteks Krõõt meeldis Andres optimistlikum, talle väga. Pigem oligi tema vanaduses aga kurblik ja
Sisimas oli ju Mari sellest unistanud. Kui Juss oli ennast Mari ja Andrese segaste suhete pärast üles poonud muutus Mari väga nukraks. Ta sai küll Vargamäel perenaiseks, aga õnne ja rõõmu ta sellest õigupoolest ei tundnudki. Andres tihtipeale võrdles teda Krõõdaga ja Mari ise tihti mõtles Jussi peale ning nuttis palju. See kõik jahendas nende suhteid Andrese vahel. Ega ka lastel Vargamäel kerge polnud. Andresel endal polnud kunagi aega oma lastele armastust jagada, ta armastas vaid tööd mida ta tegi, laste kantseldamine jäi kõik Mari kaela. Lapsed pidid samuti tööd tegema, kes väiksemad, need käisid karjas, suuremad pidid juba aitama ema majapidamises või siis isa põllutöödel. Nad küll kasvasid üles Vargamäel, aga keegi neist eriti sinna jääda ei tahtnud, kuna nad teadsid, et Vargamäele jäädes oled igavesti töö ori. Isegi noor Andres, kui talu pärija ei tahtnud, kuigi kõik isa lootused olid tema peal.
Naiste rollid Vargamäel Tammsaare naistegelased on läbi teoste kurvad ja õnnetud. ,,Tõde ja õigus'' Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka Sauna-Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud ning nad pidid täitma väga erinevaid rolle, nad pidid olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks, rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik, ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol, kuid vaatamata oma headele omadustele läks Krõõdal teoses kõige halvemini. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba algusest peale, sest need kontimurdvad tööd, mis tuli Vargamäel teha oli tema jaoks liig, kuid vaatamata se
tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja Mari pere uhke saaniga kirkusse sõitsid. Mitu korda kutsub Juss Marit perest ära, ikka mõeldes et see on nyyd kyll viimane kord, isegi teadmata mis peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab
Pearu aga jäi Andresele alla rammus aga oli egoistlik. 6. Missugustest kodutöödest vabastas rasedus Kröödi? Rasedus ei vabasta Krõõti ühestki tööst, tal on sellega raskusi aga ta ei ütle seda Andresele ja Andres ise ka ei pane tähele kui raske Krõõdal on. Pärast neljanda lapse sündi Krõõt sureb. 7. Missuguste võtetega pani Pearu pere oma pilli järgi tantsima? Pearu oli ka suhteliselt vägivaldne mees, kindlasti ta pani sellega. Ta naine oli harjunud halva ohtlemisega ja ei teinud sellest väljagi enam. 8. Missugune on Kröödi elu Andrese kõrval (mured, rõõmud)? Krõõda jaoks oli Vargamäele minek halb mõte, talle ei meeldinud see ala eriti. Seal oli tal väga väga palju tööd, ta sünnitas selle ajaga 3 tüdrukut ja ühe poisi, rasedus ei päästnud ka teda raskest tööst, ta ei saanud ennast õigesti välja puhata, kuna tööd oli lihtsalt väga palju. Krõõt oli alguses
üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist selgub, et Tammsaare on Andrese ja Pearu vahelist võitlust kujutanud inimeste üksteisevaheliseks võitluseks. Nii nagu olid vastandlikud Pearu ja Andres, on erinevad ka Krõõt ja Mari teineteisest nagu öö ja päev. Samuti nagu teisi tegelasi, kujutas Tammsaare ja Krõõta ja Marit väga inimlike karakteritena. Kuigi Krõõt suri juba romaani esimeses pooles, võrreldakse teda kogu aeg Mariga. Krõõt on nagu headuse ja kannatlikkuse sümbol. Tema südamliku iseloomu ja "heleda jaale" ees rahuneb isegi Pearu. Mari on seevastu aga alistuv ja kohusetruu naine, kes üritab oma kunagist eksimust Jussi vastu teha heaks kannatuste vaikiva talumisega.
Referaat A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Nimi Klass Tallinn 2009 Sisukord Teose analüüs.................................................................................3 Krõõda iseloomustus.......................................................................5 Autorist............................................................................................6 2 Teose analüüs See teos muutis väga mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Eelarvamustes olin seni A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus" osasid igavaks ning tüütuks lugeda pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnudki ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin uskunud. "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtak
Meestele nad vastu ei hakka, vaid vaikivad kannatades. Raske oli Vargamäe naistel. Krõõdale oli see koht võõras oma mägede ja soodega. Polnud siin ei põldu, metsa ega laant, mis õhtuti heliseks ja noorele naisele veidigi ta oma kodu meelde tuletaks. Ometi tuli sellega harjuda, siin tööd teha, vaeva näha ja lapsi sünnitada - siin tuli elada. Päris omaks Krõõt Vargamäed ei võtnudki, kuid ta kohanes, sest pidi. Esimestel aastatel meenutas Krõõt ikka isakodu, kui tal parajasti rasked päevad käes olid. Kuid ajapikku muutus pilt isatalust üha ähmasemaks. Vargamäe oli tema mõtted vallutanud oma pideva ränkraske tööga. Krõõt ei saanud hinge tõmmata isegi siis, kui laps tema ihus sündi ootas, sest perenaist pidi jätkuma kõikjale. Peremees ei arvestanud seda, et naise jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust poole ööni rasket tööd tehes üles võiks öelda, kuigi Krõõt oli ju peene kondiga
pole enam oma majapidamisega seotud. Krõõt samas tundis pidevalt end halvasti, kuna leidis, et oli Andrest alt vedanud. Seda mõtlemist aitas ka kinnitada fakt, et Andres talle pidevalt sellepärast halvustavaid pilke saatis. Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu usaldussuhete seisukohalt. – Iseloomustage Andrese abielu Mariga. – Mari ja Andrese abielu oli kurb ning täiesti armastuse vaene. Kui Krõõt hakkas surema siis oli ta palunud Marit oma kohale. Mis sellest, et Mari oli Jussiga abielus. Ja kui Juss enese ära tappis, siis polnud neil kahel enam mingeid takistusi. Kui nad siis abielus olid, jäi Mari kuidagi vaikseks ja nukraks, täpselt nagu Krõõt oli olnud. Andres oli just eelkõige Marit endale perenaiseks tahtnud, kuna ta ennemalt selline rõõmsameelne ja alati naerev oli. See aga, et asjad olid muutunud, ei meeldinud Andresele. Ta poleks ehk teda endale võtnud, kui oleks teadnud, et
saada. 3. Sõnasta 4 poolt ja 4 vastunäidet ning kaalu neid. A) Kas kremer oli omakasupüüdlik B) Kas prillup hoolis marist. Mõisnik ei olnud omakasupüüdlik kuna lubas talunikul kasutada oma maad ja riistu nii kuidas talunik soovis. Mõisnik ei olnud omakasupüüdlik kuna ta ei sundinud Maril midagi teha mida ta ei tahtnud,kuigi mõisnikul oli selline õigus. Talupoeg ei hoolinud Marist kuna ta rentis Mari mõisnikule armukeseks. Talupoeg ei hoolinud Marist kuna ta ei armastanud Marit ja elas temaga koos sellepärast et lastel oleks mõlemad vanemad. Nii oli vanasti kombeks. Mõisnik oli omakasupüüdlik kuna tegi lepingu selleks et Mari endale saada. Mõisnik oli omakasupüüdlik kuna teadis et piimatööstusega rikkaks ei saa, kuid tegi ikka talunikuga lepingu. Talunik hoolis Marist kuna hoolitses Mari eest väga ilusti niikaua kuni nad olid abielus. Talunik hoolis Marist kuna ta hakkas lõpuks kahetsema seda lepingut. 4.Iseloomusta Mari olemust ja käitumist.
Juss ei tea isegi, kas tahab Andrest tappa või ei, kuid lõpuks ei saa ta sellega ikkagi hakkama, sest hirm tuleb enne peale. Virutab Andresele küll pussiga jalga kui kui teine vastupanu osutab viskab Juss pussi minema ja jooskeb hirmuga minema. Andres ei räägi juhtunust kellelegi, alles hiljem saab Mari juhtunst teada. Juss jookseb soosillalt sauna taha ja poob ennast kuuse otsa ülesse. Keegi ei osanud seda oodata ja kõik süüdistavat Marit ja Andrest, kaasaarvatud Mari ise. Peale Jussi surma muutub Mari sama nukraks kui Krõõt oli Vargamäel olnud, sest Juss surma süütunne ja kurbus jäi teda surmani kummitama. Peagi hakkavad kariloomad ning isegi pooled lapsed nakkushaiguse tõttu surema ning seda seletab Mari Jussi kättemaksuga. Ta ei anna endale andeks, et salaja tahtis saada Mäe perenaiseks, kuigi ta ei mõelnud seda tõsiselt ega plaaninud Jussi juurest ära tulla.
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa kokkuvõte Vastused arvatavatele küsimustele: 1)Eespere= (Vargamäe) Andres Paas= Mäe= Väljamäe Krõõt tuli kohast, kus olid põld, mets ja laas. 2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga si
soomülkale uut kodu rajama oma mehega. Ta oli väga töökas, ja ei kurtnud kunagi isegi mitte siis kui ta oli rase ja läks tööd tegema, või kui ta oli suremas. Töötas edasi lauda ja aida vahet ja vahel aitas ka pere. Kahjuks ei pea Krõõt aga kõigele sellele vastu ning sureb noores eas. Mari: Ta oli alguses julge ja töökas tüdruk, kes erinevalt Krõõdast oli sellise eluga vägagi harjunud. Heinatöö talle meeldis ja meestele alla ei jäänud. Mari armastas Jussi kellega nad ka koos kolisid kokku Sauna. Mari tundus vägagi õnnelik olevat Jussiga. Kui Krõõt aga haigeks jäi ja suremas oli palus ta Mari et to aitama tuleks Andrest ja valvaks tema laste üle. Talusse kolides jäi tal aga järjest vähem aega Jussi jaoks. Ta pidi kasvatama ni enda lapsi kui ka Jussi omasi. Jussi ei meeldinud se üldse, nind ta sooritas enesetapu. Mari oli sellest väga löödud ja tundis end süüdi. Ka abielludes Andresega tunneb ta end süüdi
Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud ning nad pidid täitma väga erinevaid rolle. Esiteks pidid nad olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks ja rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Paljud naised pidid kannatama meeste vägivaldsust. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik. Ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba algusest peale, sest need kontimurdvad tööd, mis tuli Vargamäel teha oli tema jaoks liig. Kogu see rõõm ja sära, mis Krõõdas oli, kadus raske töö tegemise ning kannatuste tagajärel. Krõõta rõhus juba algusest peale see, et neil Andresega sündisid ainult tüdrukud, kuigi Andres oli soovinud poiss järeltulijat. Neljanda
kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja Mari pere uhke saaniga kirkusse sõitsid. Mitu korda kutsub Juss Marit perest ära, ikka mõeldes et see on nüüd küll viimane kord, isegi teadmata mis peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei
Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad. Kirikus käimine, tutvumine Andrese talus, Pearu sulane Kaarel katsub Andresega rammu, Andres on tugevam. Sõnnikuveotalgud, Kaarel ja Andrese talutüdruk Mai teevad lähemalt tutvust. Veesõda. Palju tööd, Krõõt sai tütre. Kraav sai valmis. Kõigil on raske, kuna tööd oli palju. Juss kurtis,et peremees tapab teda ja ennast tööga. Sead läksid Pearu maale, Krõõt tuli lapsega neid tagasi kutsuma. Andres laenas Pearult rege, Pearu tegi sellest kõrtsis numbri, et Andres on vaene mees. Näis, et kahe talu vahel toimub võistlus. Mai lahkub, kuigi tal oli kahju, kuna Krõõt oli talle meeldinud. Küllap lahkus Kaarli pärast. Andrese hobused said koplist välja, käisid Pearu kapsaid söömas
oled aus inimene. Abielu Krõõdaga tähendas lapsi, kellele Vargamäe jätta. Andres unistas, et terve Vargamäe oleks kord tema laste käes. Töörõõmud etendasid Vargamäele tulles peamist osa Andrese elust. Ta tundis lõbu tööst. Põllukraavis ja kivihunnikus puhkasid mälestused peremehelikest mesinädalaist. Peagi peab Andres tunnistama, et jaks ei hakka peale võsale, mis tahab igalt poolt peale tungida ja vili ei kasva niihästi, kui lootis. Andres ja Krõõt ei taha, et nende ostetud koha peaksid lapsed tasateenima ja seepärast teevad kõvasti tööd. Vargamäel ei saanud kunagi tehtust küll, üks töö kiskus endale teise järele. Pikapeale hakkas peremees arusaama, et Vargamäe on suur ja vägev, ning selle koha nõudmisi ei jõua ükski surelik täita. Nii loobus Andres suurtest mõtetest ja ainult tegutses. Perenaine rabas nii kodus kui välitööl (heinatöö). Andres ei tulnud kunagi selle peale,
Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb perenaine Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas
ja peremees koera seepeale vaeseomaks peksis. Sellel korral jäi aga Andres kohu ees õigeks, mis aga ei meeldinud sugugi Pearule. Kõrtsis tekkis tavaliselt nägelemine sellest, et Pearu purjus peaga praalima ja ärplema kippus. Andres aga lõõpis Pearut niisama. Pearule aga ei meeldinud mitte sugugi kui ta teiste ees naeruks tehti. 4. Iseloomusta Vargamäe naistegelasi: Kr õõta, Marit ja tütreid. Miks Krõõt suri ? Kas Andres tegi õieti, et kutsus Mari p ärast Krõõda surma perenaiseks ? Krõõt oli võrreldes tavalise talunaisega kleenuke, aga töökas ja tragi. Ta sai kõigega hakkama, kuigi oli väga raskeid aegu. Kui ta laste kõrvalt ei saanud väljamaale tööle minna, siis tegi ta kodus palju tööd ära. Kuna esialgu perre vaid tütreid sündis,aga Andres väga poega tahtis, siis oli mees kodus suhteliselt kalk ning see muutis Krõõta järjest kurvemaks
Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele. lastehaigus, ja ka palju teiste perede lapsi. Liisi ja Maret räägivad II Madis tutvustas Andresele ja Krõõdale nende uut talu. väiksematele, kuidas nemad said kunagi lumehanges hullata, aga praegu III Algas töö, eluaegne töö. Pühapäeval mindi kirikusse ja sulast seda ei lubata. kauplema
Kasutas valet ja pettust. Temas oli ka head poolt, ta oli tõeliselt visa hingega ja raskuste eest peitu ei pugenud. sauna Mari - Mari sai Mäe talu uueks perenaiseks ja kasvatas üles hulga lapsi. Ta oli hoolas ja tark naine. Enne Jussi surma oli ta elurõõmus ja laulis tihti, aga hiljem kurb ja kannatas palju. Elu talus oli kannatuste ja töörohke, kõik süümepiinad jättis ta enadsse. Krõõda enda lapsi kasvatades üritab ta heastada kõike mida tegi Jussile prenaine Krõõt - Andrese esimene naine oli Krõõt, ta oli Eesperes kõige rahulikum ja kannatlikum inimene. Krõõt ei tahtnud Vargamäed kutsuda koduks, talle ei meeldinud see, et kõik oli korrastamata ja maapind oli soine. Siiski oli ta heasüdamlik ja meeldiv inimene, kes võtis vapralt vastu kõik raskused, mille elu tema õlgadele lükkas. Siiski tundis ta selle kõige juures elust rõõmu, armastas lõbutseda ja tõi lähedaste ellu päikesepaistet.
Töde ja öigus-e esimese osa peatükkide kokkuvöte I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja
Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, kus olid ilusad laaned ja metsad. Lehm oli sohu kinni jäänud ning peremees läks kohe appi teda välja aitama. Asjaga oli nii kiire, et peremees ei jõudnud isegi riideid vahetada. Lehma jalad olid juba külmaga kannatada saanud ning ta ei suutnud esialgu kõndida. Ometigi õnnestus lehm päästa. II Järgmisel päeval tutvuti koduümbrusega. Andres pllanis kraavi kaevata, et maad kuivendada.
annaabi.ee 
