Veeprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed ning võimalikud lahendused http://ethelkxxk.files.wordpress.com/2010/02/katine-water-carrier-girl1.jpg Faktid Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused Igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett. Põhjused Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majandus Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades http://www.terveilm.net/banners/422_TK_mdg7.gif
otsa lõppemas hakkab see olema suur probleem inimkonnale. Mageveevarud vähenevad kiiresti ja präeguseks on vähe ettevõetud, et seda peatada. Maailma veevarud on jaotunud ebaühtlaselt. Kõige vähem magevett on Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas. Jõgede ja põhjavee piiriülene jaotamine põhjustab konflikte riikide vahel, seda näiteks Niiluse, Jordani, Eufrati, Tigrise ja Induse vesikondades. Võitlus vähese ja kallihinnalise vee pärast on ka siseriiklik probleem. Rohkem kui miljardil inimesel tuleb elada ilma puhta joogiveeta. ÜRO hinnangul kannatab aastaks 2025 kaks kolmandikku maailma elanikkonnast joogivee puuduse käes. Veepuudust halvendavad veelgi: ulatuslik metsade hävitamine, mis vähendab pinnase veemahutavust; kliimamuutused, mis mõjutavad sademete jaotumist maapinnal, sama ala võib vaheldumisi kannatada põuda ja üleujutuste poolt põhjustatud tugevaid vihmasadusid; vee kulu, suuremates linnades läheb kuni 40 % vett raisku
last ja kui vaadata põhjust miks see nii on, saame me vaid süüdistada iseendid, sest inimtegevus on see, millest on tingitud reostused. Viimase 50 aasta jooksul on inimtegevuse tagajärjel tekkinud niisuguseid reostusi, mida pole varem kunagi ajaloos esinenud. Ühel pool maakera nõutakse tööstuselt reovee kogumist ja puhastamist, aga teisel pool maakera voolab iga päev looduses miljoneid tonne reovett ja igasuguseid saasteaineid. Umbes 2,5 miljardil inimesel puuduvad esmased vajalikud sanitaartingimused vee kasutamiseks ning reoveest vabanemiseks. On tehtud uuringuid mille järgi aastaks 2030 elab iga kolmas inimene maailmas veepuuduses. Elanikkonna kiire juurdekasv ja rikaste riikide hoolimatu suhtumine piiratud veevarudesse võivad kaasa tuua ohtlikke sõjalisi konflikte. ,,Maailmas on sõditud nafta pärast. Ka vee pärast peetav sõda on võimalik, " on öelnud USA Ohio ülikooli proferssor
• Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett Veeprobleemid • Vett ei teki Maal juurde ega kao, vesi on pidevas ringluses • Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USAs kasutatakse palju rohkem vett kui seda juurde tekib. • Inimese kasutuses ainult 2% kogu Maa veevarudest, sest 98% veest moodustab soolane merevesi • Suures osas maailmas on mageveepuudus • Tänapäeval puudub 1 miljardil inimesel ligipääs puhtale joogiveele • Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal saastunud vee poolt põhjustatud haiguste tõttu • Veevarude raiskamist tuleb takistada eelkõige suurtes linnades, kus läheb raisku koguni üle 40% veest. Vedelikukaotus • Inimene kaotab vedelikku peamiselt uriiniga, higistamise teel ja kopsude kaudu veeauruna • Vedelikubilanss peab tasakaalus olema ja kaotatutud vedelik tuleb asendada
Tee joomist ei tohi siiski vee joomisega asendada, sest tee sisaldab naturaalseid aineid, mis on liigsel tarbimisel tervisele kahjulikud. Seega on tee joomine võrdne vee joomisega vaid teatud tingimustel. Soovitatav on juua mõlemat õigetes kogustes! Huvitavaid (ja kurbi) fakte Vesi on enim tarvitatav jook maailmas, teisel kohal tee! Vaid 1% kogu maailma veest on kõlblik inimtarbimiseks. Maailmas sureb veepuudusesse 5000 inimest päevas. Kui praegu puudub ÜRO hinnangul umbes 1.1 miljardil inimesel joogiveele ligipääs, siis 2025. aastaks puudub ligipääs umbes kahel kolmandikul maailma elanikkonnast. Lõpetuseks: Harjuta oma organismi jooma vähemalt 1,5 liitrit vett päevas! Kui Sulle vee maitse ei meeldi, lisa veidi sidrunit, jõhvikaid, laimi, kuid hoidu lisamast suhkrut, siirupit või moosi. Kui Sulle ei jää meelde päeva jooksul vett juua, lisa oma külmikule või telefoni esilehele väike memo lausega "Joo rohkem vett!"
maapinnale jõuab juveniilne vesi. Veeringet võib jaotada kuueteistkümneks osaks: Mereveevaru Aurumine Sademed Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad VESI JA INIMENE! Fakdid 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele, 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused ning igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse. Vee kasutamine on viimase aastasaja jooksul kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul. Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USA-s kasutatakse palju rohkem vett kui seda juurde tekib.
Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri.3 3 www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marss Kokkuvõte Maa pealt vaadates eristub Marss teistest planeetidest oma punaka värvuse poolest, mis on tingitud planeedil leiduvatest rauaoksiididest.
On vaja osta asju, et teistele näidata oma jõukust. Olgu need siis firmariided, maja, auto jne. See on ju omamoodi haigus janendel inimestel on psühholoogilised probleemid, arvan. Lõpetuseks: meid on varsti siin planeedil 9 miljardit inimest. Kõik me vajame süüa, puhast vett, värsket õhku, päikest, riiet ja kodu. Maakera aga pole kummist ja maavarad pole lõputud. Juba praegu puudub puhtale joogiveele ligipääs miljonitele inimestele. Arvatakse, et hinnanguliselt puudub ligi 3 miljardil inimesel 2015. aastal ligipääs joogikõlblikule veele veevarude kahanemise või reostunud vee tõttu. Inimesed on mures, kas naftat ikka jätkub ? Ja mis siis kui jätkuks ? Kas suurendaksime siis tarbimist, saastamist ja maa hävitamist? Asi ei ole selles kui kauaks veel jätkub naftat, vaid selles kas selle kasutamine on antud hetkel otstarbekas ja hädavajalik. Äkki oleks mõtekas hoopis piirata tarbimist,
kui Maal, siis on Marsi gravitatsioon ainult 38% Maa omast. Pinnaehitus Marss tekkis protoplaneedina. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Marsil toimub ka tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Huvitavad ja mõistatusliku päritoluga on voolava vee jäljed
muudavad suunda. Vihmatsüklid teisenenud. Kliimavööndite geograafia muudetud. 70% elab rannikualadel. Merede tõustes tungib sool põhjavette, elanikud ilma joogiveeta. 80% Kilimanjaro liustikest kadunud. Jõed suvel ei voola. Veepuudus. Siberis igikelts sulab, metaan pääseb välja, põhj kasvuhooneefekti väljuks kontrolli alt. 20% maailma inim tarbib 80% ressurssidest. 12 x rohkem kulutatakse sõjandusele kui arenguriikide abile. Kõlbmatu joogivee pärast sureb 5000 inim päevas. Miljardil puudub ligipääs puhtale joogiveele. Miljard jäävad nälga. Üle 50% teraviljast kas loomasöödaks ja biokütuseks. 40% viljakandvast maast on pikaajaliselt kahjustada saanud. Aastas kaob 13 milj hektarit metsa. ¼ imetajatest, 1/8 lindudest, 1/3 kahepaikstest on väljasuremisohus. Liigid surevad välja 100 x kiiremini kui loomulikus elurütmis. Kolmandik kalavetest ammendatud või varud ohtlikult vähenenud. 2050a võib olla 200 milj kliimapõgenikku. 4 last 5-st käib koolis
Kõne . Sageli ei mõtle me sellele, et meid on maakeral rohkem kui kuus miljardit. Meie mõistes normaalsetes elutingimustes, kus katus on pea kohal ja toit iga päev laual, elab neist vast miljardi jagu. 1,4 miljardil inimesel puudub ligipääs ohutule joogiveele. 1,3 miljardit täiskasvanud inimest on kirjaoskamatud, sest neil lihtsalt ei ole võimalust haridust saada. 32 miljonit inimest on nakatunud HIV-viirusega, üle 7 miljoni inimese on AIDS-i surnud. Iga päev sureb maailmas ligi 29 tuhat alla viieaastast last, neist enamik arengumaades, nälja või haiguste tõttu. Need on vaid mõned faktid, mis suuremal osal puudutavad just Aafrikat, sest seal asub 18 maailma 20-st
kaevanduste lähedal olevad kaevud jäävad kuivaks. Ülemised põhjaveekihid on kohati reostunud tööstusettevõtete ja farmide lähedal, eriti seal, kus paene aluspõhi ulatub maapinnale välja. Seetõttu tuleb mõnda asulasse vedada joogivett tsisternidega. Eestis kasutatakse ka vett soojuse ära juhtimiseks põlevkivi kaevandustes iga tonni kohta kasutatakse 100 tonni jahutusvett, mis teeb Eesti maailma kõige suurima mageda vee tarbijaks inimese kohta. 2.2 Maailmas Maailmas 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele. 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused ning igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse. Vee kasutamine on viimase aastasaja jooksul kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul. Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USAs kasutatakse palju rohkem vett kui seda juurde tekib
Selleni viis see, et buldooseritega hävitati viinamarjaaedu, mida oli sajandeid aretatud ja kultiveeritud. Uue alkoholimääruse lõpptulemus oli katastroofiline, seda Gorbatsov ette ei näinud. Kolme järgneva aasta vältel jäi riigikassasse laekumata 37 miljardit rubla. See raha väljus riigi kontrolli alt ja süvendas inflatsiooni, lülitudes kaubakatteta raharinglusse. 1991. Aastaks oli raha ringluses 560 miljardit rubla, millest kaubakate oli vaid 70 miljardil. Ühe rubla kohta oli kaubakate ainult 11 kopiakat. Tekkis ulatuslik põrandaalune alkoholi tootmise ja realiseerimise süsteem, selle tõttu kadus müügilt suhkur, mida kasutati alkoholi surrogaatide valmistamiseks. Surrogaatide massilise tarbimisega kaasnes suremuse kasv. Alkoholi müügi järsu piiramise tulemusel intensiivistus kohe narkootikumide levik. Inimestele anti karmide dekreetide kõrval ka ahvatlevaid lubadusi. NLKP XXVII kongressil (1986) tõotati 2000
● 68% naistest kogeb ahistamist avalikes kohtades, sealhulgas tänavatel ja parkides. ● 2015. aastal oli kogu maailmas vaid 21 naissoost riigipead. ● Rohkem kui 150 riigis on vähemalt üks aktiivselt seksistlik seadus. ● Igal minutil sõlmitakse 28 sundabielu, kus tüdruk pole veel selleks valmis. ● Ülemaailmselt arvab 44% 15–19-aastastest tüdrukutest, et mehel on õigus peksta oma naist. ● Üle miljardil naisel pole juurdepääsu pangakontole. ● Viiest inimkaubanduse ohvrist 4 on tüdrukud. ● Saudi Araabias ja Marokos võib vägistamisohvreid süüdistada kuritegudes. ● Jeemenis ei tohi naised majast ilma oma mehe loata lahkuda. ● Saudi Araabias said naised alles 2018. aastal autojuhtimise õiguse.
Vaid 0,01% kogu maakeral kasutuses olevast veest uueneb, kuid piiratud veevarusid peab jätkuma ka taimedele ja loomadele. Tööstus, põllumajandus ning kolmanda maailma mittetõhusalt toimiv kanalisatsioonivesi saastavad veesüsteeme ja põhjavett. Mageda vee kättesaadavust halvendab ka kasvuhooneefekti poolt põhjustatav kõrbestumine ning tulvaveed. Veele juurdepääsu takistavad ka relvastatud konfliktid. Arvatakse, et hinnanguliselt puudub ligi 3 miljardil inimesel 2015. aastal ligipääs joogikõlblikule veele veevarude kahanemise või reostunud vee tõttu. Kuidas tulevikus lahendada veega seotud probleeme, pidades silmas nii rahvastiku juurdekasvu kui ka veevarude vähenemist? See küsimus muutub tulevikus üheks suuremaks väljakutseks kogu inimkonnale. Probleemile on püütud lahendusi leida, kuid enamik neist pole piisavalt efektiivsed või tekitavad juurde uusi probleeme.
Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri.Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine
/4/ 3 Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas Vesi on väga oluline aine ja asendamatu kasvõi juba seetõttu, et elamiseks vajame me igapäev puhast vett. Samuti kulub vett paljudeks teisteks vajalikeks toiminguteks ning vesi on elukeskkonnaks erinevatele elukatele siin planeedil. /7/ Vesi ei ole paraku terves maailmas nii kergesti kättesaadav kui me arvame - alla 1% planeedi veevarudest on inimesele kättesaadav ja rohkem kui 1,5 miljardil inimesel s.o. peaaegu ühel viiendikul maailma elanikkonnast, puudub juurdepääs puhtale ja tervisele ohutule joogiveele. /7/ Praegu on kasutusel umbes 16 % olemasolevatest mageveevarudest./3/ Õnneks on Euroopas küllaldaselt vett, kuigi Lõuna- Euroopas, näiteks Hispaanias, on veepuudus ja põud üha sagedasemad. Euroopas ei ole põhiprobleemiks mitte veekogus, vaid selle kvaliteet. Umbes 35% Euroopa veest on pärit pinnaveest,
Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes. Inimesed ei oska õigesti majandada. GLOBAALNE VAESUS: FAKTID JA STATISTIKA Rahkem kui miljard inimest maailmas elab vaesuses. UNICEFi andmetel sureb päevas vaesusest tingitud põhjustesse hinnanguliselt 22 000 last. 48 maailma kõige vaesema riigi sisemajanduse koguprodukt on väiksem kui kolme maailma kõige rikkama inimese varandus kokku. 2,4 miljardil inimesel maailmas puuduvad elementaarsed hügieenivõimalused. 1,3 miljardit inimest maailma elanikkonnast peab hakkama saama vähem kui dollariga päevas (0,79€) 3 miljardit inimest peab hakkama saama vähem kui kahe dollariga päevas (1,59€) Umbkaudu 790 miljonit inimest arengumaades on siiani alatoidetud Viimase kolmekümne aasta jooksul on vaesus maailmas märkimisväärselt vähenenud
tulemusi alles aastate pärast. Seega isegi kui kõik riigid täidavad kõiki Montreali protokollis sätestatud kohustusi, siis võib alles selle sajandi keskpaigaks (2050) osoonikiht taastuda ja saavutada eelmise sajandi 80. aastate taseme.5 IV. Vesi Vesi on muutunud maailmas üheks kõige haruldasemaks loodusvaraks. Inimeste tarbeks saab kasutada vähem kui 1% kogu planeedi veest ning enam kui 1,2 miljardil inimesel ei ole puhast joogivett. Umbes 35% meie kraaniveest tuleb pinnaveest (jõed, järved), millest umbes 20% ähvardab reostus. Ülejäänud 65% tuleb põhjaveest, mis tekib läbi pinnase imbuvate sademetest.Üldiselt on joogivee kvaliteet hea ning enamikes euroopa piirkondades on kraanivesi joomiskõlblik. Siiski peab vett enne selle joomiskõlblikuks saamist töötlema, 4 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et.pdf, Euroopa Komisjoni kodulehekülg,
(Maal 20 kilomeetrit). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri. Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine
kilomeetrit). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri. Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Elina, Osi, Margo Kalamägi ANEEMIAT PÕDEVA PATSIENDI ÕENDUS Rühmatöö Juhendaja: Marit Kiljako, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 2 1. ANEEMIA OLEMUS Aneemia ehk kehvveresus on maailmas kõige levinum verehaigus. Arvatakse, et seda esineb rohkem kui 1,3 miljardil inimesel. Aneemia tekkest annab märku hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse väärtuse. Meestel on normaalsed hemoglobiini väärtused vahemikus 130170 g/l ja naistel 120150 g/l. Aneemia kujuneb, kui luuüdi ei taga punaliblede küllaldast asendamist. Aneemia tekke põhjused on järgmised. 1. Erütrotsüütide kaotus või hävimine: äge verekaotus (trauma, verejooks elunditest, hüübimispuudulikkus), krooniline verekaotus (haavand, kasvaja) 2
Oleme loonud nähtuse mida me suuda kontrollida. Meie päritolu, vesi , õhk ja eluvormid on omavahel tihedalt seotud.Kui hiljuti me purustasime need sidemed. Me peame tõele näkku vaatama. Me peame oma teadmistesse uskuma. Kõik siin nähtu on inimtegevuse tulemus. Me oleme vorminud Maa oma kujutelmade järgi. Kuidas suudab see sajand kanda 9 miljardit inimest, kui me keeldume vastutamast kõige eest mis me teinud oleme? Kõlbatu joogivee pärast sureb 5000 inimest päevas. · Miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele · 12 korda rohkem kulutatakse sõjale kui arengumaade abile. · Peale miljardi inimese jäävad nälga · Üle 50 % maailma teraviljast kasutatakse loomasöödaks või biokütusteks · 40% vilja kandvast maast on pikaajaliselt kahjustada saanud · Igal aastal kaob 13 miljonit hektarit metsa · Paljud loomaliigid on väljasuremisohus · Kolmandik kalavetest on ammendunud
Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014 1. Seetõttu vastus sellele, kas vajatakse uut maad põllumajandusliku tootmise jaoks on mitmetahuline: maailmas tervikuna väheneb põllumaa pindala, elanike arv suureneb ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni
Kauakestev tsingi vaegus avaldub vastupidavuse langusena külmetus- 42 ja nakkushaigustele, raseduse häiretena, laste arenguhäirete ja peetusena, varajase kliimaksi ja vananemise ning vanurite eluea lühenemisena. Ülemaailmse Tervisekaitse Organisatsiooni ekspertide hinnangul esineb tsingivaegust inimorganismis vägagi tihti, maailma elanikkonna üldisel uurimisel avastati tsingipuudus 4,5 miljardil inimesel. Selle põhjuseid on palju põllu- ja karjamaade tsingisisalduse vaesestumisest (mille tagajärjeks on üldkasutatavate toiduainete tsingisisalduse vähenemine) kuni tsingi omastamise häirete ja inimorganismi suurenenud tsingivajaduseni. Ühe või teise keemilise elemendi vaegust organismis nimetatakse hüpoelementoosiks ja selle alla kuuluvaid inimesi "riskigrupiks". Millist liiki on siis tsingivaeguse riskigrupp? Esiteks on nendeks inimesed, kelle toit sisaldab vähe tsinki
annaabi.ee 
