,,Miks puhkes külm sõda?" Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan.Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teise maailmasõja võitjad olid USA ja NSVL. Teise maailmasõja lõpul alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid nii palju, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Võisteldi
KT II maailmasõda 12bc 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad
kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi natsionaliseerimine, ,,rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms). Katkesid Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks. 1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia Lääne - Saksamaa oma kontrolli alla. Saksamaa idaosa hakkas haldama NSV Liit. Ka pealinn Berliin jagati tsoonideks, aga 1948. aastal sulgesid nõukogulased kõik juurdepääsuteed Lääne - Berliini. Lääneriigid hakkasid linna kõige vajalikuga varustama õhusilla abil ja tegid seda, kuni
AJALUGU 9. KLASSILE – KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS II MAAILMASÕDA (1.09.1939-2.09.1945) 1. Puhkemise eeldused ja põhjused Versailles’ süsteem oli kokku varisemas, ka Rahvasteliit ei suutnud suurriike ohjeldada. Hitler soovis I maailmasõja järel loodud süsteemi likvideerida ning MRP sõlmimine lisas talle veelgi kindlust. Stalin kavatses laiendada oma piire läände. Et tagada Saksamaale majanduslik edu, otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Ka Stalin tahtis arendada sõjaväge ning vajas Punaarmeele tegevust. Hitler tahtis oma rahvale juurde eluruumi ning Stalin aga kommunismi mõjuvõimu laiendamist. 2. II maailmasõjale eelnenud sündmused Hitler okupeeris 1938. aastal Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud. Hitler tahtis endale Tšehhoslovakkia osasid, kus elasid sakslased. Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida sõda. Müncheni kokkulepe (29.09
NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis NSV riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, mis alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.).9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA- s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie. BERLIINI BLOKAAD 1948-1949- USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid *Marshalli plaan *Ida-Saksamaa -Vaesus ja nälg -Põgenemine läände *Lääne Berliini
neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku (6). 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus (6). Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie (6).
propaganda võitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. 3 Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja 3 http://www.eesti
Teine maailmasõda kestis aastatel 1939-1954, mille tulemusena jäid teiste riikide hulgas võitjapoolele kaks suuremat riiki maailmas: demokraatlik USA ning diktaatorlik NSVL. Ühises võitluses natsismi vastu olid nad olnud vägagi edukad koostööpartnerid, pärast Saksamaa alitamist tekkis aga liitlaste vahel konflikt. Usa esindas lääneeriike kui antikommustlikke, ning NSVL idariike kui kommunistlikke riike. Külma sõja alguseks ja lõpuks on pakutud ajaloolaste poolt erinevaid daatumeid. Kuid siiski, 1945. aastast said USA ja NSVL rivaalideks, lõpuks vaenlasteks, ning nende riikide vastasseisu, kus otsesest sõjalisest konfliktist hoiduti, hakati nimetama Külmaks sõjaks. Üsna peatselt pärast pärast Teise maailmasõda jagunes maailm kaheks: kaks suurriiki, kellele mõlemale antud nimetus ,,võitja" ei mahu korraga ühele pulgale. Selgitamaks välja, kumb on
Teine maailmasõda on üks ohvrite rikkamaid perioode maailma ajaloos. Võrreldes esimese maailmasõjaga oli ohvreid ja pururstusi veelgi rohkem. Teine maailmasõda kestis alates 1.september 1939 kuni 2. september 1945. Sõja puhkemise põhjuseid oli mitmeid - Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Sõlmiti MRP, Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Samuti arenes sõjavarustus hoogsalt. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, Stalin aga tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Juba sel samal aastal alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma ka kõigist oma liitlastest. 7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Saksamaa juht Hitler aga ei
- Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid,holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). - Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. - Kiirenes teaduslik-tehniline areng. - Muutus Euroopa poliitiline kaart likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. Jalta konverents 1945 1945 veebruaris, võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht( 1945 aprill San Francisco). Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, jõustus 24. oktoobril 1945. Saksamaa purustamine 1945 kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu
Sõja lõpp: 1916. aastaks oli Venemaa oma ressursid ammendanud, suurenes rahulolematus tsaarivalitsusega. 1917.a. puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel keiser Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Novembris teostasid bolsevikud Lenini juhtimisel riigpöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (ehk rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes / nendega konsulteerimata). Saksamaa alustas veebruaris 1918.a. Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt Läänerindele, kus teostati 1918.a. esimesel poolel 4 suurpealetungi, mille käigus saksa väed kurnasid end lõplikult välja. Juulis-augustis 1918.a
Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsul teravnema. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa Hitleri juhtimisel. Lääneriikide lepituspoliitika, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis hakata ta Euroopat vallutama. NSV liidu juht Stalin kavatses aga nihutada oma riigi piire läände. Hitler tahtis tagada Saksamaale majandusliku õitsengu, ta otsustas arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt ja töösturitelt laene, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud maade tööstuse ning odava tööjõu. Seega vajas Hitler edukaid vallutusõdu, muidu oleks Saksamaa olukord veel rohkem halvenenud. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi
Ehmunud Itaalia kuningas tagandas Mussolini, uus valitsus sõlmis USA ja suurbritanniaga vaherahu. Ameerika ja Briti üksused jõudsid 1943.a sügisel ka itaalia Lõunapiirkondadesse.Saksa sõjajõud aga hõivasid Põhja- ja kesk Itaalia moodustades fasistliku vabariigi. Itaalia kuningriik kuulutas Saksale sõja. TEHERANI KONVERENTS. 1943a. lõpul toimus Jaapani pealinnas Teheranis konverents, kus 1-st korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni 3 tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal otsustati: USA ja Suurbritannia avavad Prantsusmaal Teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandis. Nõukogude sõjavägi pidi toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. NSV võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksapurustamist Jaapanile sõja. 3 liidrit jõudsid kokkuleppele Saksa jaotamise ning Poola tulevaste piiride suhtes. USA ja Suurbritannia ei olnud vastu Stalini nõudmisele tunnustada NSV liitu 1941.a piirdes. Eestile, Lätile ja
alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. Paiku. 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie. 2
Bresti rahu kommenteeris Kominterni esimees Grigori Zinovjev: Kui Venemaa sõlmib rahu, jääb see rahu ainult vaherahuks. Sotsialistlik revolutsioon võidab Venemaal vaid siis, kui teda ümbritsevad sotsialistlikud sõsarvabariigid. Rahu, mis on sõlmitud imperialistliku Saksamaaga, on ajutine. See annab aega hingetõmbeks, mille järel puhkeb jälle sõda! Tõeline ettevalmistumine Teiseks maailmasõjaks algas pärast Stalini ainuvõimu kindlustamist. 1927. aastal kuulutas Stalin, et teine imperialistlik sõda on täiesti vältimatu ja sama vältimatu on Nõukogude Liidu astumine sellesse sõtta. Kuid Stalin ei soovinud alustada ise sõda, nagu kinnitab tema lause: Me astume sõtta, kuid astume viimastena, et heita kaalukausile viht, mis suudab üles kaaluda kõik. Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse viimine sellisele tasemele, mis suudaks käigus hoida tohutut armeed, mis on võimeline vallutama kogu
Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer. · Mõnede ajaloolaste arvates ei tahtnud Hitler suurt sõda, vaid pooldas väiksemaid sõdu diplomaatiliselt isoleeritud oponentide vastu. Sellepärast apelleeriski talle niivõrd 'Blitzkrieg'i' idee ning Hitler ei kaotanud sõja esimestel aastatel pikka aega lootust sõlmida Inglismaaga kokkulepe maailma jaotamise suhtes - idee, mille Churchill resoluutselt tagasi lükkas. · Erinevalt Sudetenland'i liitmisest Saksamaaga München'i lepingu (1938) kohaselt, millele võis tahtmise korral kleepida peale teatud legitiimsuse sildi (rahvuslik enesemääramine), oli Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändes sealse sisemise ebastabiilsuse. Slovakkia jäi Jozef Tiso
huvipiirkonnad Idaja Kagu Euroopas. NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Saksamaa huvipiirkonda jäid Poola lääneosa ja Leedu. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS Saksamaa sissetung Poolasse 1.septemberil1939. aastal. 3. september kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse ja Stalini Punaarmee. Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda. NSV LIIDU LAIENEMINE 10. nov 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, nimetatakse ka Talvesõjaks. Soomel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidi vastavalt rahule loobuma Karjala maakitsusest. 1940. okupeeris Punaarmee Eesti, Läti ja Leedu. Võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja Bukoviina. KOLMIKPAKT Hitler hakkas valmistuma kallaletungiks NSVL'e, seetõttu soojendati suhteid Itaalia ja Jaapaniga. Sügisel 1940 sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist toetada. SAKSAMAA KALLALETUNG NSVL'E
osapooled (riigid), milles kokku lepiti (nii avalik kui salajane osa), mida see endaga kaasa tõi (lk 95). MRP- Molotovia-Ribbentropi pakt. See tekkis 23. August 1939. Sellega kohustusid riigid jääma erapooletuks, kui teine lepingu pool möne kolmanda riigiga sötta astuks. Nõukogude Liit ja Saksamaa on osapooled. Salajane protokoll milles toodi välja Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. Teine maailmasõda: põhjused (poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised) ja toimumisaeg (aastaarvud) (lk 100); Sõda toimus 1939. – 1945a. Poliitilised: Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Peale 1939 aastat rahvusvaheline olukord teravnes. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Majanduslikud: Selleks
diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku. · 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. · Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie
ja Briti väed olid maabunud Sitsiilias. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja. 1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Francisco
kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas: · 1935-1936 sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvaste Liidu liige · 1936-1939 Hispaania kodusõda, kus põrkusid kokku üheltpoolt kommunistide ja sotsialistide juhitud rahvarinna ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Itaalia ja Saksamaa, Rahvarinde vägesid NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Prantsusmaa, Inglismaa, USA ajasid mittevahelesegamispoliitikat. Kodusõda lõppes Franco võiduga. · 1931 tungis Jaapan Mandzuuriasse (Kirde-Hiina). 1937 aastal alustad Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks. Hiinat asus toetama Nõukogude Liit ja USA. Põhjus mitte lasta Jaapanil liigselt tugevneda. 3. Agressorite plokkide kujunemine: Berliin-Rooma telg ja Kominterni vastane pakt
II maailmasõda (1.09.1939 2.09.1945) ?1. septembril 1939. aastal tungib Saksamaa Poolale kallale ?17. septembril 1939. aastal tungib Poola NSVL ?28.09.1939 on Poola riik likvideeritud. NSVL ja Saksamaa sõlmivad uue piirleppe. Kuna Sakamaa sai rohkem Poolat (läks üle MRP piiri) saab NSVL Leedu ?peale seda on Saksamaa mõnda aega ebaaktiivne ?Peale Saksamaa poole täitmist MRP pakti kohaselt hakkab NSV teostama nüüd Baltikumi poolset lepet ?kummaline sõda Inglismaa ja Prantsusmaa, kes on lubanud Poolat Saksa pealetungi kallal mitte hätta jätta. 3.09 kuulutavad Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustata. Seda tehakse alles 1940 aasta mais. ?Saksamaa on alustanud ?Saksamaa muutub aktiivseks 1940. aasta aprillis
september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a.
vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises ja prestiizivõitluses. Võitluse eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Vahenditeks vastastikkune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused. Teise maailmasõja võitsid NSVL, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa, kaotajateks jäid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Maailmapoliitika määravaks jõuks said NSVL ja USA. Nende suhted halvenesid pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist niivõrd, et varsti puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Nõukogude Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida-Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa. 1948
Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? *11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur- Saksamaa loomise ideed, Austria natsipartei toetas Hitleri plaane. Rahvahääletusel toetas Austria rahva enamus liitumist Saksamaaga. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda II maailmasõjaks. *29.september 1938 Müncheni konverents - Tšehhoslovakkia pidid loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Lääneriigid olid võimaliku sõja kartuses nõus Saksamaale järele andma. Sellega loodeti Saksamaa maha rahustada. Samas soosis see Saksamaad esitama edasisi nõudmisi oma naabritele. *23.august 1939 - Leppe avalik pool käsitles mittekallaletungi lepet kahe riigi vahel ja majandusalast koostööd (eeskätt tooraine ja kütuse
(riigid), milles kokku lepiti (nii avalik kui salajane osa), mida see endaga kaasa tõi (lk 95). MRP- Molotovia-Ribbentropi pakt. See tekkis 23. August 1939. Sellega kohustusid riigid jääma erapooletuks, kui teine lepingu pool möne kolmanda riigiga sötta astuks. Nõukogude Liit ja Saksamaa on osapooled. Salajane protokoll milles toodi välja Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. Teine maailmasõda: põhjused (poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised) ja toimumisaeg (aastaarvud) (lk 100); Sõda toimus 1939. 1945a. Poliitilised: Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Peale 1939 aastat rahvusvaheline olukord teravnes. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Majanduslikud: Selleks et Saksamaad majanduskriisist välja viia otsustas Hitler arendada sõjatööstust
rahulda ning lääneriigid pakkusid igakülgset abi Poolale. 4. Selgita mõiste - Poola koridor: Saksamaa piirkond (Lääne-Preisimaa), mis Versailles' rahulepinguga Poolale anti 5. MRP kirjeldus 23. augustil 1939. aastal sõlmisid (Nõukogude Liidu välisminister) Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop (Saksamaa välisminister) Moskvas mittekallaletungilepingu ja selle juurde kuuluva salajase lisaprotokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri jäid järgmised alad: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia. 6. Selgita mõiste: Rapallo leping - 16. aprillil 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja
TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a
· 10.05.1940 pealetung Belgiale, hollandile, Luxemburgile, Prantsusmaale · 24.06.1940 Pr kapituleerubpidi maksma hüvitist Sks-le, sõjaväe piiriks 100 000 meest, kaotab territooriumeid ka It-le · Õhu- ja meresõda inglismaa vastu, et hävitada sõjamajandulikku võimsust, purustada Ingl ei õnnestu · 1941 okupeerib Jugoslaavia · 22.06.1941 alustab ootamatut, reeturlikku sõjategevust NSVL vastu Poola juures.esimeste tundidega sõidavad tankid segi lennuväljad, kus asub NSVL hea sõjavärustus · Vägede rünnakud jagunevad 3 suunda:Baltikumi, Valgevene, Ukraina alade juurest · Edukas rünnak Ukrainale ja edasi lõunapoolsematele aladele · 1940 sügisel Kolmikpakt Jaapani ja Itaaliaga, millega lubati üksteist toetada · Armeegrupp Nord tungis peale Leningradile(Leningradi blokaad), vallutada ei õnnestunud
vallutamata alad -NSVL majanduspoliitika: tugev sõjavägi, samas kui omad inimesed elasid vaesuses II maailmasõja põhjused ● Ideoloogilised eeldused -Hitleri saksa rahvas vajas eluruumi -Eluruumi tuli hankida vallutustega naaberrahvastelt -Stalin soovis laiendada kommunismi läände Poola ründamine ● 1. sept 1939 tungis Saksamaa Poolasse. II ms algus ● 17. sept 1939 siseneb poolasse Punaarmee ● 28. sept 1939 sõlmivad NSVL ja Saksamaa sõprus- ja piirilepingu NSVL Põhja- ja Ida-Euroopas ● Vastastikuse abistamise lepingud ● Baaside leping ● Soome Talvesõda ● 1940 okupatsioon Talvesõda Saksamaa vallutused Lääne- Euroopas ● Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holland ● Pealetung Prantsusmaale ● Itaalia (Mussolini) liitumine sõjaga ● Inglismaa (Churchill) keeldub alistumisest ● Saksa lennukid pommitavad Suurbritanniat
aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938
Miks muutsid lääneriigid 1939. aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes? Peale Tsehhoslovakkia loovutamist mõistsid lääneriigid, et järelandmised Hitlerit ei rahulda ning pakkusid igakülgset abi Poolale. 4.Loe läbi Molotovi-Ribbentropi salajane lisaprotokoll (õpik lk 99) ja uuri kaarti (õpik lk 95) ja lõpeta laused. 23. augustil1939. aastal sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit Moskvas mitte kallaletungi ja selle juurde kuuluva salajase lisaprotokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri jäid järgmised alad Eesti, Soome, Läti, Poola idaosa, Bessanaabia. 5. Selgita mõisted ja dateeri. Rapollo leping – 16. aprillil 1922. aastal Genova eeslinna Rapallos Vene SENV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmiti leping, millega loobuti sõjast. Komiterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapani 25
pikalelevinud vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, sellest arenes välja Külm sõda. Külm sõda kestis üle 40 aasta. Külma sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid võidelnud see oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia(kommunismi ja demokraatia) vahel.Võideldi kõikidel elualadel nt. :majanduses ja relvade tootmises. 1950-1980 aastatel oli peamine murettekitav küsimus Maailmas võidurelvastumine. NSVL ja USA mõlemad kartsid, et teine pool ründab neid ja et seda vältida ja vastast ennast kartma panna hakati massiliselt tootma igasuguseid hävitusrelvi ja välja töötama ABC-relvi (tuumapommid,keemia-ja bioloogilisedrelvad). Sellega tulid kaasa ka paljud teised suurriigid(Prantsusmaa,Suurbritannia,Hiina). Peale aastate pikkust relvade massilist tootmist oli lõpuks relvi Maailmas niipalju, et sellega oleks Maailma mitu korda võinud tükkideks lasta. Varsti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
