Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MIKS JA MILLE SUHTES OLEME ALLERGILISED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
allergeen, allergia, reaktsioon, astma, histamiin, histamiini, anafülaksia, ravimid, allergeeni, õietolm, antihistamiinikumid, urtikaaria, turse, kass, õietolmu, antibiootikum, allergeenid, mite, lööve, hingamisteedes, angioödeem, sündroom, penitsilliin, sport, epipen, dust, ülitundlikkus, aspiriin, antibiootikumid, eksanteem, infektsioonesinevate allergeenide vastaste ainete IgE antikehade tekkeks Allergeenide jaotus Toiduallergeenid Inhalatsiooni teel sisenevad allergeenid Naha kaudu sisenevad allergeenid Toiduallergeen e. obligatoorsed allergeenid Jaotatakse:*taimsed *loomsed allergeenid Muna, lehmapiim, kaunviljad, apelsin, maasikas, liha, punased- oranžid juurviljad(tomat, porgand, punapeet), teraviljad Allergeen *naha kaudu sisenevad allergeenid (loomade karv-nahk, sünteetilised riided, olmekemikaalid, putukate hammustused, nahale määritavad ravimid Allergeen *inhalatsiooni teel sisenevad allergeenid (1.kodutolm, hallitusseened, majaseen, aerosool 2.õietolm-puude, kõrreliste, õistaimede jne...) Allergeensed ravimid Seerumid, vaktsiinid, antibiootikumid, sulfoonamiidid, valuvaigistid, vit B1) Imikueas dermatoallergoosid
Allergia Mis on allergia? Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Seni ei ole veel täiesti selge, miks immuunsüsteem nii tugevalt reageerib. Allergia on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal.
Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. EKSOALLERGEEND JAGUNEVAD OMAKORDA: mittenakkuslikud nakkuslikud
ALLERGIA Referaat SISSEJUHATUS Allergia - see on organismi harilikust suurem tundlikkus või ülitundlikkus mingi teguri - allergeeni suhtes. Allergeenid on organismile võõrad ained, mis pärinevad väliskeskkonnast (kemikaalid jm.). Antigeen (allergeen) vallandab organismis immuunsusreaktsiooni, hiljem reageerib ta antikehaga ning vallandub aeglane või kiire allergiline reaktsioon. Oma referaadi koostasingi ma teemal allergia. Kirjutan selles pikemalt, mis on üldse allergia, ms seda põhjustab, millised on sümptomid jne. Referaat hõlmab eri valdkondi allergia vallast, käsitletud on ka elustiili, millest mõnda punkti peaks täitma ka allergik, kellel esineb seda vähe. Allergia teema valisin ma sellepärast, kuna mul endal on ka allergia. Sellest valdkonnast tean ma üsna palju, kuid mulle meeldib uut infot otsida ning alati tuleb ju kasuks, kui midagi rohkemat teada saab. SISUKORD SISSEJUHATUS 1
Veresooned Lõõgastus Seedetrakt Peristaltika vähenemine Maks Glükogenolüüs, Emakas glükoneogenees Lõõgastus Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaude toimega ehk mida see otsene ja kaudne tähendab? Otsese toimega adrenergiline ravim seostub postsünaptilisel membraanil adrenergiliste retseptoritega (adrenaliin, noradrenaliin). Kaudse toimega adrenergiline ravim mõjutab neurotransmittorite tagasihaaret või lammutamist (kokaiin, amfetamiin). Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused? *südame seiskumine ja bradükardia *hüpotensioon (madal vererõhk)
Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused.(1) Tolmud Tolmud võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud satuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu, kuid võivad ärritada ka silmade sidekesta ja nahka.
..........................................4 Tolmud............................................................................................................................................4 Kodutolmulestad.............................................................................................................................4 Õietolmud.......................................................................................................................................4 Taimede õietolm.............................................................................................................................4 Loomsed allergeenid.......................................................................................................................5 Putukad...........................................................................................................................................5 Allergilised haigused...........................................................
geeni kandvat inimest. Seetõttu on tõenäosus haigestuda suurem suguluses olevate mehe ja naise järglastel. Pärilikke haigusi tuleb eristada kaasasündinud haigustest. Need on tingitud rasedus- või sünnikahjustusest (ka mõned päevad pärast sündi tekkinud kahjustusest). Põhjusteks võivad olla näiteks reesuskonflikt, raseduse ajal põetud viirusinfektsioon või kasutatud ravimid, alkoholi tarvitamine, suitsetamine, vitamiinide või mineraalainete puudus toidus, ema poolt põetav suguhaigus. Teatud haiguste nagu suhkruhaigus, hüpertoonia, kasvajad, neeru- ja sapikivitõbi jt. tekkes omab tähtsust pärilik eelsoodumus. Tänapäeva uuringud on näidanud nende seost geenidefektiga. Reaktiivsus on organismi võime vastata teatud kindlal viisil nii tavalistele kui haiguslikele ärritajatele. Reaktiivsus on
Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. 12. Riikliku vaktsineerimiskalendri vaktsiinid Riiklik vaktsineerimine:Tuberkuloos, B-viirushepatiit, Difteeria, Teetanus, Läkaköha, Poliomüeliit ehk lastehalvatus, Leetrid, Punetised, Mumps, Hemofilus influenza b-tüüp 13. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi · Toiduallergia ema toidu allergeenid lähevad rinnapiima, siit toiduallergia juba rinnapiima ajal. Allergiseerivad toiduained: kala, muna, hernes, tomat, kiivi, pähklid, soja, mesi, seller, sokolaad, maasikad, tsitrusviljad. · Lehmapiimaallergia · Allergiline nohu Tavalisemad allergeenid: õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid. 14
9. Mis on aktiivne immuunsus? · Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sesseviidud antigeeni suhtes. · Immuunusus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul · Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. 10. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi · Toiduallergia ema toidu allergeenid lähevad rinnapiima, siit toiduallergia juba rinnapiima ajal. Allergiseerivad toiduained: kala, muna, hernes, tomat, kiivi, pähklid, soja, mesi, seller, sokolaad, maasikad, tsitrusviljad. · Lehmapiimaallergia · Allergiline nohu Tavalisemad allergeenid: õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid 11
● kopsude ventilatsioon puudulik ● hingamine on pindmine, ebakorrapärane, kiire ● häälepilu kitsas ● häälepaelad lühikesed Nimeta millised on 3 hingamistüüpi lapseeas? ● abdominaalne ● diafagmaalne-kostaalne ● kostaalne Nimeta hingamiselundite põletike riskitegureid ja tekkepõhjuseid? viirus, infektsioon, bakter, allergeen Riskigrupi lapsed: Nõrgestatud toitumusega, hüpotroofikud, rahhiitikud, allergilised, halbade elutingimustega lapsed. Millised on ülemiste hingamisteede põletike iseloomulikud tunnused lapseeas? Köha, kurguvalu Miks lastel kaasneb riniidi korral sageli konjunktiviit ja/või otiit? Riniit võib põhjustada silmades pisaravoolu, sügelust, punetust, turset - kaasuda võib konjunktiviit. Miks imikul on nohu raske haigus? Imik ei hinga suu kaudu.
5. Juba esinenud haigused/kahjustused Haiguse põhjused ehk etioloogia Haigusi vallandavad põhjused, mis tingivad haiguse kujunemise 1. Eksogeensed (välisfaktorid) nakkused, füüsikalised-keemilised 2. Endogeensed (seesmised)- geen-kromosoomihäired, vananemine Haigused võivad olla tingitud: ühest (mono)/ mitmest põhjusest Komplekshaigused (multifaktoriaalsed) Haiguse komponendid: - Rakkude, kudede, organite kahjustus - Organismi reaktsioon nendele HAIGUS: pärilikkus - keskkond - elustiil Haiguste klassifikatsioon (RHK): · Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria) · Kasvajad · Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused- bronhiaalastma) · Vigastused, mürgistused · Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood · Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused)
koostöövõime lapsega · FAS ja psühhomotoorsed häired: tajumishäired, motoorselt rahutu, kohaneb ühiseluga halvasti, koordinatsioonihäired. 7. Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate? Apgari skaala on ülemaailmselt kindlks määratud pallide skaala, mis näitab vastsündinu seisundit. Hinnatakse kolme palli skaala alusel (0, 1, 2 palli). Hinnatakse viit olulist näitajat: südame löögisagedus, hingamine, nahavärvus, lihastoonus ja reaktsioon ärritusele. Hinnatakse esimese eluminuti lõpul ja viienda eluminuti lõpul 8. Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku toidu erinevusi Rinnapiim: sisaldab kõiki imikule vajalikke aineid. On odav ja kättesaadav. Kergesti seeditav. Selles on suht vähe mineraalsooli ja valke ja seetõttu ei koorma neere. Ei põhjusta allergiat. Kasulikum hammastele-igemetele. Rinnalaps on tervem Imiku toitesegu: lapse täiskõhutunne kestab kauem. Söögi hulk on hästi teada. Oht
Tekivad uued villid ja haavandid. Suguelundite ohatise kordumist võivad provotseerida suguühe, nahatrauma, menstruatsioon, füüsiline või psüühiline stress. Sageli võib lööbega kaasneda palavik, pea- ja lihasvalud ning lähedal asuvate lümfisõlmede suurenemine. VORMID: Huuleohatis(HSV1), suguelundite ohatis (HSV2), vöötohatis. RAVI/SOOVITUS Viirusevastaste ravimid, millest levinum on atsükloviir. Atsükloviiri on saada kreemina, tablettidena ja süstitava vormina. Sõltuvalt haiguse raskusest valitakse ravimvorm huuleohatise puhul piisab tavaliselt kreemist, tablette kasutatakse väga tihti korduva ohatise ning nõrgestatud immuunsüsteemiga isikute puhul. Rasketel juhtudel (näiteks ajupõletiku korral) manustatakse viirusevastast ravimit veeni. KAS NAKKAB?
60-70% vere tuumaga rakkudest Tsirkulatsioonis eluiga 4-6 päeva, põletiku korral kudedes 1-2 päeva Graanulites laktoferrin, müeloperoksüdaas, defensiinid, elastaasid jne. Graanulites on valmis sünteesitud hulgaliselt tugevamtoimelisi ühendeid, mida kaitsereakstioonides kasutatakse, bioloogiliselt kõrge aktiivsusega ühendid. Eosinofiilid 2-4% vere tuumaga rakkudest Parasiitide ja allergia korral oluliselt rohkem, seenhaiguste jms Ringes 8-12 tundi, kudedes 8-12 päeva Graanulites histamiin,lipaasid, ribonukleaasid. Graanulites neutrofiilidega võrreldes veelgi tugevama toimega ühendid. Basolfiilid 0,01-0,3% vere tuumaga rakkudest. Kudedes rohkem. Kudedes mast rakkud, nimetatkse nii Graanulites histamiin , hepariin. Sarnane eosinofiilife graanulite sisaldisele, aga võivad sekreteerida signaalmolekule vt alla.
sõmerate olemasolule. Agranulotsüüdid (u 65%) ja granulotsüüdid (35%). Neutrofiilseid granulotsüüte ehk neutrofiile leidub veres kõige rohkem. Neutrofiilidele on omane hästi väljakujunenud fagotsütoosivõime ning neid nimetatakse mikrofaagideks, nad fagotsüteerivad peamiselt mikroobe, kuid põletikukolletes ka väikesi võõrkehi ja rakurususid. Eosinofiilsed granulotsüüdid osalevad organismi kaitserekatsioonideks võõrvalkudele, samuti allergia (pidurdavad histamiini eraldumist basofiilidest) ja anafülaksia korral. Basofiilid osalevad histamiini ja hepariini ainevahetuses – põhjustavad allergiliste reaktsioonide korral turset. Lümfotsüütidest Iseärarasused erinevates kudedes Rohkem kui pooled kõigist lümfoidrakkudest paiknevad gastrointestinaal- ning respiratoorsete teede limaskestades - MALT e limaskestadega assotseeruv immuunsüsteem.
Samuti võib tekkida põletik.Põletikuline kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad im.süsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Kui põletikulised reaktsioonid toimuvad vales kohas, valel ajal või on liiga tugevad, siis on tagajärjeks näiteks allergia ja astma. Kaasasündinud immuunsus algab nahast. Nahk kui ka teised epiteelirakkudest moodustunud pinnad talitlevad patogeenidevastase barjäärina, näiteks hingamisteedes ja seedetraktis. Nahk on mehhaaniline tõke ja seaol on happeline keskkond (pH 3-5), RNA-sid Lima (näiteks ninas ja suus) takistab patogeenide kinnitumist. Epiteelide lima koosneb peamiselt glükoproteiinidest, aga ka mikroobivastastest peptiididest.
• PCRi puudus: ei saa jälgida antibiootikumtundlikkust. Eestis tehakse PCRi (ja nüüd ei teagi tundlikkust). • Seroloogia on vähetundlik ja –spetsiifiline. • Antibiootikumtundlikkuse määramine ja jälgimine. • Oksüdeerib ainult glükoosi! Ravi ja profülaktika. Penitsilliin ei ole enam valikravim, β-laktamaasi tootvate tüvede hulk kasvab. Kromosoomidega vahendatud polüresistentsus võib olla ka β-laktamaasi tootmiseta PBP muutustega, muutustega rakuseina permeaabluses. Ravimid: tseftriaksoon, tsefeksiim, tsiprofloksatsiin, ofloksatsiin, asitromütsiin. Tetratsükliinide, erütromütsiini, aminoglükosiidide suhtes esinev resistentsus kantakse üle kromosomaalselt. Koosesinemisel klamüüdiaga kombineerida makorliidide, tetratsükliinidega. Oftalmiat ravitakse tseftriaksooniga. Profülaktika: vaktsiini pole. Arengumaades vastsündinute rutiinne profülaktika 1% hõbenitraadiga. Kemoprofülaktika on efektiivne ainult vastsündinute silmainfektsioonide korral
ohusignaali poolt (LPS, dsRNA jne.) omane paljudele patogeenidele. Ohu-signaali vahendab TOLL-like retseptor, mis on pidevalt ekspresseeritud enamuse immuunsüsteemi rakkude pinnal Komplemendi ülesanded Kasulikud toimed peremeesorganismile: opsonisatsioon paremaks fagotsütoosiks; fagotsüütide aktivatsioon; bakterite ja nakatunud rakkude lüüs; AK vastuse regulatsioon; immuunkomplekside eliminatsioon; apotootiliste rakkude eemaldamine. Kahjulikud peremeesorganismile: põletik, anafülaksia. Opsonisatsioon Protsess, mille käigus mikroorganism kattub vereplasmas leiduvate valkudega (komplemendi valgud, antikehad) ja muutub sellega fagotsüütidele kergemini äratuntavaks ja "kättesaadavaks". Opsoniin kinnitub fagotsüüdi membraanil spetsiaalsele retseptorile. Opsonisatsioon on efektiivsem eelnevalt immuniseerunud inimestel. Adaptiivne immuunsus Spetsiifilisus võime seostuda erinevate agensitega. Adaptatsioonivõime võime reageerida uutele molekulidele
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
