Kõrgete puude võrastikes elab ainuaadne kooslus loomi ja linde, kes peavad sellises rägastikus kuidagi ellu jääma. Suurem osa vihmametsade loomadest on kohastunud eluks puudel ning oma elu jooksul nad naljalt maapinnale ei satugi. Puudel elavad loomad on väga head ronijad ning neil on arenenud kuulmis- ja häälitsemisorganid. Hämaras ja tihedas vihmametsas on kärarikas, kuna siinsed elanikud suhtlevad omavahel peamiselt häälitsedes. Metsakõdus ja mullas elub mitmekesine mikrofauna. Siin elab ka arvukalt kõiksuguseid selgrootuid, roomajaid ja närilisi. Vihmametsade maod on samuti head ronijad ning kuna nad sarnanevad väga liaanidega, peavad nad jahti ka puudel ronides. Nende toiduks on puuõõntes pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väikeloomad. Arvukalt on ka sisalikke ning krokodille.
Mikroskoopilised ORGAANILINE MINERAALNE organismid OSA OSA (mullavees - bakterid, vetikad, ainuraksed, · Huumus · Kivid (rähk, ümarussid) · Lagunemata ja klibu, veeris) poollagunenud · Kruus 2. mulla mikrofauna taimejäänused · Liiv, savi (õhuruumides - · tolm lestad, hooghännalised) 3. mulla mesofauna (uuristab käike mullaosakeste vahele - (putukavastsed,
Ilma mullata ei oleks ei taimi ega ka paljusid putukaid. Inimestel ei oleks riideid, süüa ega mitte midagi, millest inimene saaks elada ja toituda. Ilma mullata ei saaks elada ka loomad, putukad, linnud ega taimed. Muld on väga tähtis. 3 MULLAELUSTIK Mullas elab tohutu hulk organisme. Neid võib jaotada nelja suurusjärku. 1. mikroskoopilised organismid ehk mikroorganismid (bakterid, vetikad, ainuraksed, nematoodid) 2. mikrofauna asustab mulla õhuruume (lestad, hooghärnalised) 3. mesofauna uuristab käike mulla tahkete osade vahel (putukavastsed, vihmaussid) 4. makrofauna (mullamutt, pimerott) Nende mitmekesisus on tunduvalt suurem kui maa pealt arvata võiks. Mullas on palju elusat loodust ja elutat loodust. Seal on palju väikseid elusolendeid, keda näeb ainult mikroskoobiga ja neid nimetatakse mikroorganismideks. Näiteks seened, bakterid, vetikad, hooghärnalised, lestad jm.
Seal elutsevad massiivsed loomad paksu nahaga: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Suurem osa vihmametsade loomadest on kohastunud eluks puudel ning oma elu jooksul nad naljalt maapinnale ei satugi. Puudel elavad loomad on väga head ronijad ning neil on arenenud kuulmis- ja häälitsemisorganid. Hämaras ja tihedas vihmametsas on kärarikas, kuna siinsed elanikud suhtlevad omavahel peamiselt häälitsedes. Metsakõdus ja mullas elub mitmekesine mikrofauna. Siin elab ka arvukalt kõiksuguseid selgrootuid, roomajaid ja närilisi. Vihmametsade maod on samuti head ronijad ning kuna nad sarnanevad väga liaanidega, peavad nad jahti ka puudel ronides. Nende toiduks on puuõõntes pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väikeloomad.Arvukalt on ka sisalikke ning krokodille. Suurematel saartel esineb palju lühikesi jõgesid. Pikimad neist on Kapuas, Mamberamo, Musi. Esineb kaldeerajärvi. Kelimutu vulkaani kraatris on kolm värvilist järve.
kliimagramm-10C vastab 20 mm sademeid kuus.MULLAELUSTIK- Biosfääris on muld olulisemaid komponente,ta on seotud elu arengu ja kasvuga.enamikule rohelistele taimedele on muld toetuspinnaks kui ka oluliseks oleluskeskkonnaks kus toimub mineraaltoitumine mikroorganismide(seente ja bakterite kaasabil). Kogu mulla elusorganismide kogum- mullaelustik e edafon. Edafoni võib jagada: 1)mulla makrofauna(hiired,mutid jne) 2)mulla mesofauna(vihmaussid,putukad,vastsed jne)3)mikrofauna(lestad,hooghännalised jne.) 4)mikroskoopilised mullaorganismid(bakterid,seened,vetikad,ainuraksed,nematoodid jne.) EDAFONIL on oluline osa taimejäänuste muundamisel.TÄHTSUS:1.org aine lagund,2.vabanenud tuhaelementide sidumine oma kehas,3.õhulämmastiku sidumine,4.nitrifikatsioon,5.fosfor- ja väävlibakterid.Suurima arvukese ja välispinnaga on mullas esindatud bakterid (bakterite pind ületab mullapinda 500 kordselt). Neutraalne või nõrgalt happeline
võimalik kindlaks määrata säilinud osade kuju ja rakulise ülesehituse järgi. 81. Huumus mulla spetsiifiline orgaaniline aine. 82. Detriit tugevasti peenestunud vare. 83. Mullaelustik oluline osa nii mulla tekkes kui talitlemises, jaotatakse organismide keha läbimõõdu järgi nelja rühma mikrofloora ja -fauna ja meso-, makro- ja megafauna. 84. Edafon ehk mullaelustik. 85. Mikrofloora bakterid, seened. Suurus 1µm. Lagundavad. 86. Mikrofauna nematoodid, algloomad. Suurus 1µm. Lagundavad. 87. Mesofauna lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm. Peenestavad varist. 88. Makrofauna sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. Segavad varist ja mulda. 89. Megafauna mutid. Suurus 20mm. Kobestavad mulda. 90. Humifikatsioon muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 91
kindlaks määrata säilinud osade kuju ja rakulise ülesehituse järgi. 81. Huumus – mulla spetsiifiline orgaaniline aine. 82. Detriit – tugevasti peenestunud vare. 83. Mullaelustik – oluline osa nii mulla tekkes kui talitlemises, jaotatakse organismide keha läbimõõdu järgi nelja rühma – mikrofloora ja -fauna ja meso-, makro- ja megafauna. 84. Edafon – ehk mullaelustik. 85. Mikrofloora – bakterid, seened. Suurus 1µm. 86. Mikrofauna – nematoodid, algloomad. Suurus 1µm. 87. Mesofauna – lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm 88. Makrofauna – sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. 89. Megafauna – mutid. Suurus 20mm. 90. Humifikatsioon – muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 91. Huumusained – mulla huumuses sisalduvad, orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel
Pôhilised esindajad: bakterid, seened, nematoodid, protozoa, lestad, sadajalgsed, kakandid, vihmaussid, teod. Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud, tselluloos, hemitselluloos, ligniin (aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev: 1) Troopiline mets - enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. 2) Parasvöötme mets - enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra - enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste kollektiivsed ja emergentsed omadused. Kollektiivsed - kirjeldatavad ja avaldatavad komponentide summana, nt. koosluse liigiline mitmekesisus + liigifondi suurus. Emergentsed - komponentide liitumisel ineb mingi uus kvaliteet. Liigifond - liigid, kes on potentsiaalselt olemas ja vôimelised antud kk-s potentsiaalselt elama. 25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias.
liblikõieliste kultuuride kasvatamine, kuivendus 16. Eesti muldade huumusesisaldus. parasniiskestes tingimsutes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus 2,5-3,5% gleistunud mullas 0,5-1% võrra suurem 17. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Megafauna nt:vihmaussid, makrofauna nt: sajajalged, tuhatjalgsed, kakandilised, mesofauna nt: lestad ja hooghännalised, mikrofauna nt: ainuraksed, mikrofloora nt: bakterid, seened, vetikad Mullaelustiku olulisemad funktsioonid: • Mulla struktuuri säilitamine • Mulla hüdroloogiliste protsesside reguleerimine • Gaasivahetuse reguleerimine • Mulla detoksikatsioon, saasteainete lagundamine • Aineringete toimumine ja regulatsioon • Orgaanilise aine lagundamine • Kahjurite, parasiitide, haiguste allasurumine
Põhilised esindajad: bakterid, seened, nematoodid, protozoa, lestad, sadajalgsed, kakandid, vihmaussid, teod. Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud, tselluloos, hemitselluloos, ligniin (aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev: 1) Troopiline mets enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. 2)Parasvöötme mets enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste kollektiivsed ja emergentsed omadused. Kollektiivsed kirjeldatavad ja avaldatavad komponentide summana, nt. koosluse liigiline mitmekesisus + liigifondi suurus. Emergentsed komponentide liitumisel ilmneb mingi uus kvaliteet. Liigifond liigid, kes on potentsiaalselt olemas ja võimelised antud kk-s potentsiaalselt elama. 25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias.
MINERAA- ORGAANILINE AINE AINE LAGUNEMATA VÕI POOL- MULLA- LAGUNENUD TAIMEJÄÄTMED HUUMUS ORGANISMID TAIMÄÄTMED FAUNA FICORAY MAKROFAUNA MIKROFAUNA SEENED, HUUMUS Nt vihmaussid ~2t/ha VETIKAD Tahke osa toitainete potentsiaalne kandja. Taimedele muutuvad mineraalsed ained orgaanilise aine lagunemisel mineraliseerumisel või mineraalosa murenemisel, kättesaadavaks. Mineraalaineid on 5 moodi mullas. Toitainete vormid mullas: 1. Orgaanilise aine koostises (mullas kas on või ei ole omastatavad taimele). 2
Lagundajad ei mõjuta peremeesorganismi populatsioonilist tihedust. Detrivoorid surnud struktuurse orgaanilise aine sööjad, toodavad ainest järgmise astme laguahela esindajatele. Erinevate suuruste lagundajate aktiivsus on eri kliimavöötmetes erinev: 1) Troopiline mets enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. 2) Parasvöötme mets enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad 24. Koosluste struktuuri aspektid; a) Taksonoomiline struktuur liigiline koosseis b) Liigiline mitmekesisus kui palju erinevaid liike koos elab. c) Koosluse horisontaalne ja vertikaallne struktuur koosluse paiknemine ruumis d) Struktuuri muutumine keskkonnagradiendil e) Struktuuri muutumine ajas suktsessioon. 25
siinsed elanikud suhtlevad omavahel peamiselt häälitsedes. Miks kasutavad vihmametsade loomad suhtlemiseks peamiselt häälitsemist? .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Metsakõdus ja mullas elub mitmekesine mikrofauna. Siin elab ka arvukalt kõiksuguseid selgrootuid, roomajaid ja närilisi. Vihmametsade maod on samuti head ronijad ning kuna nad sarnanevad väga liaanidega, peavad nad jahti ka puudel ronides. Nende toiduks on puuõõntes pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väikeloomad.
lasuvustihedus (Dm, g/cm3) Mullaelustik - Biosfääris on muld olulisemaid komponente, ta on seotud elu (eriti taimede) arengu ja kasvuga. Enamikule rohelistele taimedele on muld toetuspinnaks kui ka osaliseks oleluskeskkonnaks kust toimub mineraaltoitumine mikroorganismide (seente ja bakterite kaasabil). Kogu mulla elusorganismide kogum mullaelustik e edafon:1.mulla makrofauna (hiired, mutid jne) 2.mulla mesofauna (vihmaussid, putukad, vastsed) 3.mulla mikrofauna (lestad, hooghännalised jne) 4.mikroskoopilised mullaorganismid (bakterid, seened, vetikad, ainuraksed, nematoodid jne) Tähtsus:orgaanilise aine lagundamine, vabanenud tuhaelementide sidumine oma kehas, õhulämmastiku sidumine, nitrifikatsioon, fosfori- ja väävlibakterid. Molekulaarset õhulämmastikku seovad: 1.sümbioossed bakterid (kõige suurem osa) 2.vabalt mullas elavad heterotroofsed bakterid 3.fotosünteesivad bakterid 4.mõned fotosünteesivad sinivetikad ja kiirikseened.
Laguahel doonor-kontrollitud süsteem, st laguahela organismid sõltuvad 100% sellest, kui palju ülevalt poolt laguahelale antakse. Nad pole ise võimelised endale toitu juurde tekitama, söövad surnud olevusi ja ei mõjuta oma toiduobjektide populatsioonitihedust. EHK laguahel võtab seda, mida antakse, ja ei sekku toiduobjekti ellu. Detritrivoorid ehk lagundajad, nt vihmauss toituvad surnud jääkidest, lagundades neid. Mikrofauna tähtsus on polaaraladel, tundras ja põhjapoolkera metsadele suurem. Mesofauna on oluline rohumaades, parasvöötmes ja põhjapoolkerametsades. Makrofauna on oluline troopikas ja troopilistes kõrbetes, samuti ka rohumaadel. 24. Koosluste struktuuri aspektid; · Taksonoomiline struktuur · Koosluste bioloogiline mitmekesisus ehk diversiteet · Ruumiline struktuur · Muutused keskkonna gradiendil · Muutused ajas ehk suktsessioon 25
*200 m - bentose biomass on 200 grammi m² kohta. * 0- 200 m - produktsioon 80% Järvedes sõltub produktsioon põhjaelustikust. Põhjaloomad 1) sette sees elavad loomad, kes on setetesse uuristanud käigud. Toit saadakse sette pinnal (sisefauna ehk infauna) 2) epifauna - loomad elavad põhja lähedastes veekihtides; vabalt liikuvad või kinnituvad substraadile. Põhjasetete uurimiseks kasutatakse kopasid (sõlataoline; organismid jäävad pidama) * makrobentos - 1mm silmasuurusega *mikrofauna - 0,05 mm *meiobentos - domineeriv jõgedes ja järvedes. Põhjaelustikus elavad sääsevastsed, väheharjasussid, 2poolmelised molluskid (ei saa olla seisvas vees, sest filtreerivad toitu). Jõe ülemjooksul pole planktonit, keskjooksul on natuke ja alamjooksul on rikkalikult. Botanoplankton. Bentiline epifauna – põhja lähedases kihis elavad organismid, kes ei kaevu setetesse (krevetid, krabid, austrid, merestiilikad, meritähid). Vee liikumine
Mullaelustik segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja0,, osaleb huumuse moodustamises. Siin elutsevad mitmed mikroorganismid (bakterid, vetikad, ainuraksed jt.), lagundavad mulda või selle pinnale sattuvat orgaanilist ainet. Bakterite elutegevus kulgeb neutraalses ja nõrgalt happelises keskkonnas. Seened elavad ka happelises. Baktereid, seeni, vetikaid 5- 10 t/ha, juurte ümbruses 10-20 korda rohkem. Mullas elutsevad veel lestad, hooghännalised jt.(mulla mikrofauna), samuti putukad ja nende vastsed ning vihmaussid (mesofauna). Mullasse kaevuvad ka imetajad (mutt) ja roomajad (makrofauna).
oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub vee, mineraaltoitainete ja mõnede orgaaniliste ainete vastuvõtt (seda seente ning bakterite abil). Mitmetele teistele organismidele (nt mullavetikad, seened, bakterid, loomad) on muld täielikuks oleluskeskkonnaks. Seda organismide kogumit nim mullaelustikuks ehk edafoniks, mida saab jaotada nelja suurusjärku: 1. Mikroskoopilised organismid Need, kes asustavad mullavett: bakterid, vetikad, ainuraksed, nematoodid. 2. Mikrofauna Need, kes asuatavad mulla õhuruume: lestad, hooghännalised. 3. Mulla mesofauna Need, kes uuristavad käike mulla tahkete osade vahel: putukavastsed, vihmaussid. 4. Mulla makrofauna Sinna kuuluvad mullasse kaevuvad imetajad (mutt, pimerott) ja reptiilid. Edafon edendab suurt osa taimejäänuste muundamisel ja mullaviljakuse kujundamisel. Suurima arvu ja välispinnaga on esindatud mikroobid, kelle arv 1 grammi mulla kohta ulatub
A on õige. Laguahela liigid võtavad ainult seda, mida doonorid neile lahkelt annavad. 36. Lõivsuhe on: A. Negatiivne seos erinevate võimekuste vahel; B. Positiivne seos erinevate võimekuste vahel; C. Ajutine seksuaalsuhe seriaalse polügaamia korral; D. Pikaajaline seksuaalsuhe monogaamia korral. Lõivsuhe on seotud ressursside ümberjagamisega erinevate võimekuste vahel, seega A on õige. 37. Kas tundra laguahelas on: A. Mikrofauna suhteline osatähtsus suurem kui vihmametsas? B. Selgroogseid kõigusoojasi loomi rohkem kui vihmametsas? C. Meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus suurem kui vihmametsas? Tundras on tänu madalale produktsioonile ja lühikesele vegetatsiooniperioodile loomapopulatsioonide kandevõimed väikesed ja laguahelas langeb suurem roll paindlikele mikroobidele. A on õige. 38. Milliste isikutega seostuvad sünökoloogia teoorias individualistlik ja organitsistlik paradigma? A
isegi teisejärgulise tähtsusega: · suureks paisunult ohustavad metsatulekahjud asulaid, tööstusettevõtteid, elamuid ja põlde ning häirivad liiklust; · suitsu läbi saastub õhk, põlemisjäätmetest vesi; · orgaanilise aine hävimise tõttu väheneb mulla viljakus ning vahel isegi aastakümneteks; · kuivadel aladel võivad tekkida metsata liivikud, liigniisked alad soostuda; · hävib mikrofauna, hukkuda võivad ka suuremad loomad ja linnud. Tules hävinud pohl taastub 16-23, mustikas 22-27, sinikas 20-35 ja jõhvikas 25-40 aasta pärast. Heades marjametsades võib marjadest saamata jääv tulu ületada puidu juurdekasvust tekkiva hinna kao mitmekordselt. Tules kahjustatud puit sobib küttepuiduks ja tarbepuiduks, kuid mitte enam paberipuiduks. Tuli võib ka kasu tuua. Näiteks kuivendatud soos võivad paraneda metsa kasvutingimused. Vahel aitab tuli männil viljakatel alades uueneda
Mullaorganismide mitmekesisus on palju suurem kui üheski teises elukeskkonnas maakeral. Kogu mulla mitmekesisus on võrdne või suurem kui vihmametsas või korallriffil. 1g mullas elab rohkem organisme kui Maakeral on inimesi! Mullaelustiku moodustavad 40% bakterid. Seened ja vetikad 40%, vihmauslased 12%, muu makrofauna 5% ja mesofauna 3%. Mullaelustiku kategooriad on (keha suuruse poolest väikseimast suuremaks) mikrofloora ja mikrofauna (kõige väiksemad), siis tuleb mesofauna ning siis makro ja megafauna. 27. Mullaelustiku olulisemad funktsioonid Taimejuured Risosfääri organismid organismid, kes otseselt mõjutavad taime talitlust nii positiivselt kui negatiivselt. Mükoriisa, sümbiootilised N fikseerija bakterid, herbivoorsed putukad jne. Lagundajad organismid, kes lagundavad taimejäänuseid risosfääris ja varises. Mullamikroobide
· Tõelised lagundajad mikroobid lõpetavad laguahela Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud, tselluloos, hemitselluloos, ligniin (aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev: · Troopiline mets - enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. · Parasvöötme mets - enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). · Tundra - enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste struktuuri aspektid; Kooslus koos elavad populatsioonid mingis kohas mingil ajal 1) Taksoniline struktuur liigiline koosseis ja selle varieeruvus 2) Taksonoomiline mitmekesisus koosluses olevate liikide arv: uuritakse millised jõud määravad selle, mis liigid koos elavad 3) Horisontaalne struktuur (2 mõõdet) sisemine heterogeensus ja mis jõud seda põhjustavad
Klorofoolsüsinik - prügist tilenev gaas (külmikud). väga püsiv gaas Vana materjal : Süvavee ökoloogia Profundaal järvede süvavesi (ulatub termokliinist koht, kust algab taimestik - kuni suurima sügavuseni) Abüssaal kokkuvõtlikult kogu süvameri (hõlmab maailmamere sügavad osad alates 2km'st) Maad katvast 70-71% 50% moodustab abüssaal. Hadaal: maailmamere sügavaim osa. Süvavesi koosneb erinevatest organismidest (mikrofauna: amööbid, seened mageveekogudes, bakterid orgaanilise aine lagundajad, meiofauna alla kuuluvad 50-1000 mikroni suurused: ümarussid ehk nematoodid, meresetetes on meiofauna väga mitmekesine, kes suudavad ellu jääda väävlirikkas keskkonnas; makrofauna alla kuuluvad üle 1000 mikroni suurused loomad: rõngussid ehk anneliidid orgaanikarikastes kohtades, molluskid) Bakterid koloniseerivad detriiti ja ka setteid.
Tselluloos laguneb hästi, seentel tsellulaasi palju. Palju raskem on ligniini lagundamine. 56 Protsesside intensiivsus sõltub, millise bioomiga on tegu. Mikro- meso- ja makrofauna aktiivsus laguahelas eri bioomides. Allpool toodud ribade Laius märgib varies lagunemise kiirust ja rundud orgaanilise aine akumulatsiooni kiirust. Mikrofauna: bakterid Mesofauna: hooghännalised, väikesed putukad Makrofauna: vihmauss, silmaga nähtav. Meie asume mesofauna tipus. 1m3 parasvöötme (Eesti kuuse-sega) metsa. 1000 loomaliiki (lagundajate hulgasi, seened/bakterid välja) 10 000 000 protisti ja neumatoodi 100 000 hooghännalist ja lesta 50 000 muud selgroogset. Austraalia
raiejäätmete, prahi või kulu põletamisest, mahalangenud elektrijuhtmest või muust. Mõnikord võivad metsatulekahju esile kutsuda ka maapinnal vedelevad klaasikillud ja metsa veetud jäätmehunnikud. Eestis algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Metsapõlemise kahjulikkus võib avalduda mitmeti. Peale tule hävitava mõju metsale, mille tagajärjel hävib osaliselt või täielikult orgaaniline aine metsas, samuti makro- ja mikrofauna, väheneb mullaviljakus, võivad suureks paisunud metsatulekahjud ohustada asulaid, tööstusettevõtteid, elamuid, häirida liiklust. Lisaks sigivad tulest kahjustatud metsas ka putukkahjurid ning tuli soodustab ka mõningate juuremädanikku tekitavate seente levikut. Metsa põlemisel eristatakse pinnatuld (põlevad kulu, samblikud, samblad, risu ja muu orgaaniline pinnakate), ladvatuld (põlevad puude võrad) ja maatuld (põleb turvas või turvastunud toorhuumus)
annaabi.ee 
