Kolhitsiin 10 klass Valemid Aine summaarne valem: C22H25NO6 Aine struktuurvalem: Ruumiline: Kolhitsiin (1) Alkaloid ehk taimse päritoluga füsioloogiline toimeaine Mürgine Helekollane kristalliline pulber Lõhnatu Sügav värvimuutus valguse toimel Säilitamise tingimused: Jahe ja kuiv õhk Kasutatakse ravitööstuses (tabletid) Luuvalu vastu Kolhitsiin (2) Sulamistemperatuur: 155 - 157 Molaarmass: 399,437 g/mol Biosaadavus: 45%: Illegaalne (v.a retsept) Huvitavat Kui anda kolhitsiini inimesele, kes ei tohiks kolhitsiini tarbida, võib saada mürgituse Toksiline looduslik toode Harilik sügislill sisaldab palju kolhitsiini, kolhitsiin seostub mikrotuubulitega ja depolümeriseerib (lagundab) neid. Selle tulemusena peatub mitoos metafaasis, samuti inhibeeritakse aksonaalset transporti neuronites.
hukkub.Suhkrud tubulin(polümeriseerub saavutatav;osaleb sihtmärgina:osalevad tsütoplasmas reaktsmehhanismides,h protsessides nagu mikrotuubuliteks,mis iljem molek. omakorda taastub;nõrgendab Äratundmine,regulatsio depolümer.,tagasi keemilisi sidemeid,mis on,kasv.Bakterid- tubuliini peaksid katkema peremeesrakk- ühikuteks)Kolhitsiin reaktsioonis.Ravimid ründamine ja süs. Nagu seostub t-ga ensüümiinhibiitorid:s retseptorid.Glükokonju blokeerides polümer- ulfoonamiidid(inhibeer gaadid(nt ni,taksool stabiliseerib ivad mikroorg-s glükosfingolipiidid raku mikrotuubuleid aga ensüümkatalüüsi regulstsioonis,seos hoiab ära depolümer- reacts.),tsefalosporiini vähiga)Kui mõjutada ni,vinkristiin blokeerib d ,penitsilliin (inhib
Eristatakse kolme tuupi mutatsioone:geen-,kromosoom-ja genoommutatsioonid. Geenmutatsioonid pohjustavad parilikke muutusi mingi geeni molekulaarses struktuuris,selle toimel tekivad uued alleelid ja geenid.Mutatsioone pohjustavaid fuusikalisi ja keemilisi tegureid nimetatakse mutageenideks.Tuntumad mutageenid on radioaktiivne-,rontgeni-ja UV-kiirgus ning mitmed kemikaalid(lammastikaluste analoogid,kolhitsiin). Enamik mutatsioone praagitakse valja kas juhuslikult voi looduslike valiku tulemusena,kuna mutatsioon on isendile kahjulik.Moned mutatsioonid on isendile keskkonnaga kohastumisel kasulikud.Sellised isendid hakkavad kiiremini paljunema ja mutatsioon levib populatsioonis kiiresti.Moned tekkinud mutatsioonid pole isendile ei kahjulikud ega kasulikud.Nad sailivad genofondis ja voivad osutuda kasulikuks naiteks kliima muutumisel.
sisaldus. · Analüüs liigesevedelikust ehk sünoviaalvedelikust tehakse kahtluse korral võib leida kusihappekristalle. Ravi Ravi eesmärgiks on valuataki möödumine ning edasiste atakkide vältimine. Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti. Kõige tõhusamalt ravib podagrahoogu liigesesse süstitud seroidhormoon. Kõige sagedamini kasutatav ravim on kolhitsiin, mille toimel valu ning põletik vaibub 12-48 tunni jooksul, kuid millel on sagedased kõrvalnähud. Ennetav ravim allopurinool, mida ägeda hoo ajal ei kasutata. Esmase doosi manustamisel võib esile kutsuda podagrahoo. Valu ning põletiku leevendamiseks kasutatakse põletikuvastaseid aineid (indometatsiin, ibuprofeen). Neerukivide tekke ohu tõttu on soovitav iga päev tarvitada palju vedelikku.
Mutageenidega mõjustamisel saadud mutatsioone nim. indutseeritud mutatsioonideks, vastandatuna normaaltingimustes tekkivatele spontaansetele mutatsioonidele. Mutageenid võivad tõsta mutatsioonisagedust kuni sadu ja tuhandeid kordi. Tuntumad mutageenid on radioaktiivne, röntgen- ja UV-kiirgus, lämmastikaluste analoogid ja alküleerivad ühendid, mis võivad indutseerida nii geen- kui ka kromosoommutatsioone. Indutseeritud genoommutatsioonide põhjuseks on sageli käävimürgid, nt. kolhitsiin. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid) Mutagenees on mutatsioonide tekke protsess,mis onn kas spontaanne või indutseeritud. Mutageneesi intensiivsus oleneb organismi geneetilistest omadustest (nt. DNA reparaaside aktiivsusest) või välistest teguritest (mutageenidest). Mutant on mutatsioonist põhjustatud fenotüübimuutusega indiviid
2 paari. - G väikesed akrotsentrilised. Naistel 4, meestel 5. Kromosoomide analüüsimiseks parimad rakud on perifeersest verest. Suust ei saa steriilseid rakke, mida analüüsida. Ka on sobiv materjal: nahk, luuüdi, amnionivesi (lootevesi), koorion (varases raseduses 11-12 nädal), loote nabaväädi veri. Kontrollpunktid, enne analüüsimist: - Mitogeen (PHA) kultuuri initsiatsioon. Annab märku, et väljuda G0-st ja minna S- faasi paljunema. - Kolhitsiin (mitoosi inhibiitor) kääviniit ei lähe nii pikaks et kinnituda tsentromeerile. Kromosoomid kondenseeruvad kui kaua hoida. - Rakkude hüpotooniline töötlus KCl, Na-tsitraat. - Rakkude fikseerimine metanool/jää-äädikas - Kromosoomi preparaadi valmistamine. Polümorfism mitmekujulisus. Normivariandid. - Translokatsioon üks kromosoomi osa (üks ühel pool tsentromeeri, teine teisel pool) liitub teisega tsentromeeri pidi
8 31. rakutsükli pikim faas on interfaas 32. Milline netto kogus oksaalatsetaati (moolides) sünteesitakse tsitraaditsüklis kui tsüklisse siseneb 2 mooli atsetüülkoensüüm A-d? 0 33. Taimerakus on toimunud mutatsioon mis takistab Golgi kompleksi funktsioneerimist. Milline nimetatud protsessidest sellistes rakkudes ei toimu? Rakuseina teke 34. Tuumakese funktsiooniks rakus on ribosoomide subühikute süntees 35. Mikrotorukesi depolümeriseerivad ained (näit. kolhitsiin) inhibeerivad mitoosi aga võimaldavad tsütokineesi 36. Neuroni puhkeseisundis kõik järgnevalt mainitud kanalid on suletud välja arvatud membraanipotentsiaalist sõltumatud K+ kanalid 37. Pärast aktsioonipotentsiaali tekkimist taastub neuroni puhkeseisundile omane membraanipotentsiaal K+ ioonide väljumise arvel 38. Membraanipotentsiaalist sõltuvate Na+ kanalite puhke- (refraktsiooni) periood on oluline Aktsiooni potentsiaali ühesuunaliseks liikumiseks 39
Nende hulka kuuluvad gastro-eosofagaal rexlus haiguse korral kasutatav proton pumpa inhibitor, mille krooniline tarvitamine vähendab pepsiini ja soolhape produktsioon (Green 2017: 2608). Arvatavasti sellise seedimise komponendide ja hapelise keskonna puudumise tõõtu ei toimu effektiivselt kobalamiini vabanemine toidust (Briani 2013: 4522) ja on alanenud proteiin ühendi imendumine peensooles. Antibiootikumide rühma kuuluvad neomütsiin, klooramfenikool ja podagra korral rakendatav kolhitsiin on võimelised pärssida B12 vitamiini absorbeerimist toidust (Higdon 2015). II tüübi diabeedi korral rakendatav metformin on tihti asotsieeritud meagaloblastilise aneemiaga, mida seostatakse soolestiku peristaltika muutumisega ja võimalike mikroflora ülekasvaga (O'Leary 2010: 304-305). Täheldatakse aga kaaliumi toidulisandi IF-B12 kompleksi absorptsiooni soodustamist illeumis (Higdon 2015). 11 9. TURVALISUS KODUS
Kromosoomipreparaadi saamine Kromosoomipreparaadi saamiseks töödeldakse rakke järgnevalt: · ihibeeritakse mitoosi kääv · töödeldakse hüpotoonilise lahusega · fikseeritakse · tehakse kromosoomipreparaat · värvitakse Käävi inhibeerimine. Rakkude jagunemise peatamiseks metafaasis kasutatakse enamasti sügislillest (Colchicum autumnale) saadud alkaloidi kolhitsiin ja selle sünteetilist derivaati koltsemiidi. Mitoosi käävi inhibeerimiseks kasutatakse veel taimest Vinca saadud vähivastaseid ravimeid vinblastiin ja vinkristiin. Hüpotooniline töötlemine. Hüpotoonilise lausena kasutatakse 0.56% kaaliumkloriidi või 0.8% naatriumtsitraadi lahust. Kui rakud viia hüpotoonilisse lahusesse, siis võtavad need soolade kontsentratsiooni ühtlustamiseks väliskeskkonnast vett ja paisuvad. Kuna profaasis on
Aktiinil + ja – ots, tubuliini puhul alfa ja beeta ots. Mis on treadmilling ja millistes tingimustes toimub On ühe konkreetse subühiku liikumine +otsast –otsa poole läbi filamendi.Toimub juhul kui subühikud liituvad + otsale sama kiiresti kui eemalduvad – otsalt. Nimetage vähemalt 4 tegurit, mis mõjutavad mikrotorukeste polümeriseerumist ja depolümeriseerumist. - Nukleatsiooni tsentrite esinemine - Mikrotorukeste ja subühikute kontsentratsiooni tasakaal - Kolhitsiin (alkaloid sügislillest) ja vinblastiin (igihali) soestuvad pöördumatult alfa-beeta dimeeriga ja takistavad mikrotorukeste moodustumist - Taksool (jugapuu) takistab mikrotorukeste depolümeriseerumist. - MAP (microtubule associated proteins) valkude olemasolu. Millistes protsessides osalevad mikrotorukesed ja nende mootorvalgud. - Rakusisene transport, vesiikulite - Kromosoomide eraldumine mitoosis ja meioosis - Viburite liikumine
tsentrist e. tsentrosoomist. Loomsetel rakkudel sisaldab tsentrosoom kahte tsentriooli, taime rakkudel on rakutsentriks teatud amorfset ainet sisaldav piirkond, kus tsentrioole ei ole. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tsütoplasmas olevad tuubulid lagunevad laiali ning agregeeruvad uuesti, moodustades kääviniidistiku. Kääviniidistiku moodustumist on vōimalik blokeerida mitmete ainetega, mis seostuvad tubuliini dimeeridega ja takistavad tubuliini agregatsiooni. Näit. kolhitsiin, koltsemiid, vinblastiin, vinkristiin on tuntud kui mitoosi mürgid. Taksool seevastu seostub mikrotuubuliga ja ei lase sel enam depolümeriseeruda. Mikrotuubulid eksisteerivad ühes kahes vōimalikust seisundist: nad kas kasvavad pidevalt vōi desagregeeruvad väga kiiresti. Tsütoplasmaatiliste mikrotuubulite funktsioonid 1. Organellide transport tsütoplasmas. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed
On ühe konkreetse subühiku liikumine +otsast otsa poole läbi filamendi.Toimub juhul kui subühikud liituvad + otsale sama kiiresti kui eemalduvad otsalt. Nimetage vähemalt 4 tegurit, mis mõjutavad mikrotorukeste polümeriseerumist ja depolümeriseerumist. - Nukleatsiooni tsentrite esinemine - Mikrotorukeste ja subühikute kontsentratsiooni tasakaal - Kolhitsiin (alkaloid sügislillest) ja vinblastiin (igihali) soestuvad pöördumatult alfa-beeta dimeeriga ja takistavad mikrotorukeste moodustumist - Taksool (jugapuu) takistab mikrotorukeste depolümeriseerumist. - MAP (microtubule associated proteins) valkude olemasolu. Millistes protsessides osalevad mikrotorukesed ja nende mootorvalgud. - Rakusisene transport, vesiikulite - Kromosoomide eraldumine mitoosis ja meioosis - Viburite liikumine
Nad võivad tekkida kahel teel: reduktsioonpooldumise häirete tõttu (kromosoomipaarid ei lahkne ja moodustuvad diploidsed gameedid) või polüploidsete vanemate ristamisest di- või polüploidsetega (näit. tetraploidse ja diploidse ristamisest võib saada triploidse isendi). Autoploide tekib looduses suhteliselt harva, kuid neid on kerge saada kunstlikult, kasutades kolhitsiini (saadakse sügislillest Colchicum autumnale) või sünteetilisi aineid. Kolhitsiin põhjustab nn kolhitsiinmitoosi (k-mitoos), paralüüsides kromosoomide liikumise raku poolustele (takistab mitoosikäävi moodustumist). Autoploidid saadakse niisuguste diploidide kromosoomiarvu kahe- või mitmekordistamise teel. Vastupidi, st mida heterosügootsemad ja steriilsemad on lähtediploidid, seda viljakamad on neist saadavad autopolüploidid. Paljudes taimeperekondades esinevad polüploidide read. Nii näiteks on nisu perekonnas
annaabi.ee 
