R T S U 8 M S I N 2 1. U 2. N 3. I 4. V 5. E 6. R 7. S 8. U 9. M 1. Astronoomiainstrument 2. Pööratav taevakaart 3. Taevapilt sõltub kuupäevast ja ... 4. Mees, kes koostas spetsiaalselt Eesti jaoks taevakaardid 5. Kus asub põhjamaade suurim teleskoop? 6. Kui Kuu on Maa varjus, siis tekib ... 7. Palja silmaga nähtav planeet 8. Maa sarnased taevakehad 9. Periood, mille järel varjutused satuvad uuesti samadele kuupäevadele 10. Kes võttis 1610. a. kasutusele teleskoobi? Lahenda ristsõna! 1. Astronoomiainstrument 2. Pööratav taevakaart 3
KUU FAASID, VARJUTUSED Keiu Pirnpuu KUU FAASID Oma läheduse tõttu Maale on Kuu näiv liikumine teiste taevakehade liikumisest keerulisem, seepärast taevakaart kuu täpset asukohta ei näita. Küll aga näitab ta ära kuu faasi, mille järgi on ligikaudu võimalik hinnata ka tema näivat liikumist ja nähtavustingimusi. Kuu faas ehk Kuu näiv kuju KUU FAASID Kuu faasid: kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu* poolkuu (esimene veerand)* kasvav kuu Täiskuu* kahanev kuu poolkuu (viimane veerand)* vanakuu. KUU FAASID Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb.
Vanim teadaolev täheatlas koostati Hiinas umbes 2500.aatat enne meie aja arvamist.Euroopa vanadest atlastest on tuntuimad G.Mercatori tähekaardid ja J.Bayeri ning J.Heveliuse täheatlased.Pikka aega olid antiiktähtkujud teada üksned Ptolemaiose kirjelduste järgi,nende orginaaljooniseid pole siiani leitud.Elusa taeva andis meile tagasi kuulus A.Dürer.Tema joonistusi peetakse klassikalisteks,Eesti atlasesse on nad ka jõudnud J.Heveliuse taevaatlase vahendusel. Esimene eestikeelne taevakaart ilmus 1886.aastal ,,Oleviku"väljaandel. Praeguses Eestis kasutatavas täheatlases on tutvustatud ka meie esivanemate tähtkujusid ja tähenimesid. Loojumatud ja loojuvad tähtkujud Loojumatud:Andromeeda,Herkules,Ilves,Jahipend,Kaelkirjak,Kassiopeia,Kefeus,Kolmnurk,L ohe,Luik,Lüüra,Perseus,Sisalik,Suur Karu,Veomees,Väike Lõvi,Väike Karu. Loojuvad:Ambur,Berenike Juuksed,Delfiin,Eridanus,Hobu,Hüdra,Jänes,Jäär.Kaalud,Kaksikud,Kalad,Kaljukits,Karjus,Kil
Peale loenguid saime süüa. Minu jaoks olid loengud harivad ja sain uusi teadmisi. Teiseks sihtpunktiks oli Tõravere observatoorium, mis asus Tartust 21 km lõuna pool Tartu- Valga maantee ääres. Tartu Observatoorium on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas. Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Me käisime observatooriumi peahoones, kus oli seinal taevakaart. Taevakardil olid kõik tähtkujud ja ka teisi kujutisi. Igal kujutisel oli oma nimi. Peale seda läksime peamaja ligiduses asuvasse tähetorni. Enne tähetorni oli tee äärde istutatud erineva suuruse ja vahega kuused. Kuused tähistasid päikesesüsteemis asuvaid planeete. Tähetornis oli seintel iga tähtkuju pilt raamide sees. Viimasel korrusel nägime Eesti suurimat teleskoopi. Giid näitas meile, kuidas teleskoop liigub ja rääkis millal on kõige parem aeg tähti vaadelda
uduloor..." · Kirjeldab loodust jne. (mägesid, päeva, ööd) ja Isikustamine kuu ujub, kuidas ühel ööl taevakaar ehib end, kiir õhetab hobusega ratsutamas jne. käis. Võrdlus nagu lõuna meteoor, ehib taevakaart just nagu mõni maine tsaar Katkend Kuu tõuseb...Pikkamisi vaob ta poole pilvekene valge, ja loorina kuu puhta palge, nüüd katab habras pilveke. 6
õpik (II osa). Töö põhjuseks on loetleda maadeavastusete eeldusi (mis aitas maade avastamisele?), põhjusi (milleks maid avastati?) ja ka retketega kaasnevaid mõjusid (mida see kõik tõi?). Üks oluliseim maadeavastuste eeldus oli uute leiutiste ilmumine. Kompass oli hiinlaste leiutis: magnetiseeritud nõel, mis ujus vee peal ja näitas pooluste suunda. Navigeerimisele ja orienteerumisele aitas ka astrolaab araablaste leiutis, mis koosnes taldrikust, millele oli kraabitud taevakaart, ringist, mis asus taldrikul, ja visiirist, mida suunati taevakehale. Tänu sellele leiutisele meremehed said üsna täpselt määrata geograafilisi laiusgraade. Liikuda merel aitas ka uus laevatüüp 15. sajandil Portugaalias tekkinud Karavell, millega Christoph Kolumbus jõudis Amerikasse ja Vasco de Gama Indiasse. Karavell oli väike, aga hästi väle laev, mis arendas suhteliselt suure kiiruse ja sai liikuda isegi vastastuulega. Laeva kaitsmiseks meres
hajumise ühtlaseks fooniks.[1] Kosmilised kiired on põhiliselt aatomi osad: elektronid, prootonid ja aatomi tuumad mille ümbert on kõik elektroonid lahkunud suure kiiruse (peaaegu valguse kiiruse) tõttu, millega nad läbivad Galaktikat. Kosmilised kiired on ühed vähesed otsesed näited mateeriast väljaspoolt päikesesüsteemi. Galaktika magnetväljad, päikesesüsteem ja Maa segavad kiirte lennuteekonda sedavõrd palju, et me ei suuda leida nende allikaid Galaktikast. Kui teha taevakaart kosmiliste kiirte tugevusest oleks see täiesti ühtlane. Sellepärast peamegi määrama kiirte allika kaudselt.[2] Üks kaudsetest vaatlustest mida me saame teha on kosmiliste kiirte ,,koostis". See võib öelda meile palju kiire allika ja selle teekonna kohta. Kosmiliste kiirte ,,koostis" määratleb millised fraktsioonid kiirtest on prootonid, millised heeliumi tuumad jne. Kõik looduslikud elemendid, mis
Selleks tuleb piisava täpsusega mõõta 2,7 K kiirgusfooni temperatuur üle kogu taeva. Kui meie mõõteseade selle fooni (st. paisuva Universumi) suhtes liigub, peaks liikumissuunast (meile vastu) tulev kiirgus olema Doppleri efekti kohaselt pisut väiksema, tagant tulev aga suurema lainepikkusega. Wien'i seaduse järgi annab see meie ees olevale taevale pisut kõrgema, selja taha jäävale aga madalama temperatuuri. Juuresolev taevakaart on selliste vaatluste tulemus (NASA satelliit COBE, Cosmic Background Observer, kosmilise fooni vaatleja, 1994. a. seis); "soojem" piirkond on märgitud punaste, "külmem" siniste toonidega. Selle kaardi järgi liigub Päikesesüsteem Karika tähtkuju suunas kiirusega (365 +- 18) km/s, mis olekski liikumine "absoluutses ruumis". 46. Arvutage, missuguse keskmise tiheduse korral muutub relativistlik kosmoloogiline mudel kinniseks, kui Hubble'i konstant on 75 km/sMpc. 47
vaatluste hulka. Selleks tuleb piisava täpsusega mõõta 2,7 Kkiirgusfooni temperatuur üle kogu taeva. Kui meie mõõteseade selle fooni (st. paisuva Universumi) suhtes liigub, peaks liikumissuunast (meile vastu) tulev kiirgus olema Doppleri efekti kohaselt pisut väiksema, tagant tulev aga suurema lainepikkusega. Wien'i seaduse järgi annab see meie ees olevale taevale pisut kõrgema, selja taha jäävale aga madalama temperatuuri. Juuresolev taevakaart on selliste vaatluste tulemus ; "soojem" piirkond on märgitud punaste, "külmem" siniste toonidega. Selle kaardi järgi liigub Päikesesüsteem Karika tähtkuju suunas kiirusega (365 +- 18) km/s, mis olekski liikumine "absoluutses ruumis" 37. Mis on antroopsusprintsiip? Androopsusprintsiibi sisu: Maailm on selline, et seal saaks olla inimene, sest muidu ei oleks inimesel võimalik seda vaaelda ja kirjutada.
tulnukad neile tähekaarte. Betty ja Barney suutsid need kaardid üles joonistada. Jooniseid näidati astronoomidele, kes seisid mõistatuse ees: ühest küljest tundsid nad mõned tähtkujud ära, kuid teisest küljest leidus neil ka tähti, mis olid 1967. aastal täiesti tundmatud. Järgnevate aastate jooksul on avastatud palju tookord tundmatuid tähti. Üks astronoom püüdis seda mõistatust lahendada. Tal õnnestus konstrureerida viie aastase töö tulemusena taevakaart, millel olid märgitud ka need hiljem avastatud tähed. Kõige suurem probleem seisnes aga selles, et esialgse kaardi koostamisel kasutatud vaatluspunkt ei asunud Maal vaid kusagil väga kaugel. Kui see töö lõpuks tehtud sai, kontrollis rühm astronoome Ohio professori Walter Michelli juhtimisel kaarti kõige moodsamate arvutite abil. Nad jõudsid järeldusele ,et kaardil kasutatakse üht osa meie linnuteest. Kuid kujutatakse nii nagu paistab linnutee meie Maast 36 valgusaasta
Häid vastasseise tuleb iga 16 aasta tagant ja järgmised on 2003. a. (sajandi parim vastasseis!) ning 2005. aasta sügisel. Vahepealsed vastasseisud 1999. ja 2001. a. langevad suvele, kus Marss madalal ning taevas valge. Kui sobiv vaatlusaeg on kindlaks määratud, tuleb Marss kanda vaatluskaardile. Kõige lihtsam on kaart koos planeetidega välja printida planetaariumprogrammist (näiteks T. Paaveri programm). Selle võimaluse puudumisel võtke kas planisfäär või mõni teine taevakaart ja kandke planeet sellele Tähetorni Kalendris antud koordinaatide järgi. Et vastasseisule lähenev Marss on märksa heledam teistest tähtedest ning teravalt punakat värvi, tuleb eksitusi harva ette. Siiski jääb Marsi teele (ekliptika lähedusse) temaga üsna sarnane täht Antares Skorpioni tähtkujus. Tähe nimi - "anti-Ares" ongi Kreeka keeles "Marsi vastane", segi aeti neid juba antiikajal. Marsi 2001. a. vastasseis saabki toimuma Skorpioni tähtkujus -- vaadake ja võrrelge.
Antiosakesed. Annihilatsioon. Elementaarosakeste klassifikatsioon. Elementaarosakeste struktuur. Kvargid. Elementaarosakeste füüsika katseseadmed. 5 Kosmoloogia, maailmapildi areng. (45h) Esialgne maailmapilt kettamaailm. Taevakuppel. Taevasfäärid Vana-Kreekas. Geotsentriline maailmapilt, selle seos vaatlustega. Taevasfäär ja selle elemendid. Taevakaart. Tähtkujud. Tähesuurus. Taevakehade ööpäevane liikumine. Taevakehade näiv liikumine. Astronoomias kasutatavad vahendid. Päikese aastane liikumine. Ekliptika. Sodiaak. Süsteem "Maa-Kuu". Päikese- ja kuuvarjutused. Maa-rühma planeedid. Hiidplaneedid. Planeetide kaaslased ja rõngad. Päikesesüsteemi väikekehad. Planeedisüsteemide tekkimine ja areng. Lähim täht - Päike. Päikese atmosfääri ehitus. Aktiivsed moodustised Päikese atmosfääris. Tähtede siseehitus
pole tänapäeval enam probleemiks. 23. tähtkuju, Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo. Astronoomia on algselt kujutanud endast teadmisi tähistaevast ja selle tsüklitest, arenenud klassikaliseks geomeetriliseks astronoomiaks, mille vanimad valdkonnad on positsiooniastronoomia ja efemeriidide arvutamine, ning lõpuks astrofüüsikaks, mis püüab taevakehi endid füüsikaliselt tundma õppida. 24. taevakaart Taevakaart näitab ülevaatlikult taevakehade asetust taevavõlvil sõltuvalt etteantud ajast ja kohast. 25.Päikesesüsteemi koostis. Päikesesüsteemi koostis Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks
Mõned erilised tähtkujud: Kentauri tähtkuju (Centaurus) – siin asub Päikesele kõige lähem (4 ly) täht α- Kentauris Suur peni (Canis Majoris) – siin asub taevavõlvi kõige heledam täht (Päikese järel) Sirius Lõunarist (Crucis) – tähtkuju, milles asuva tähtede Acrux (Alfa Crucis) ja Gacrux (Gamma Crucis) järgi määratakse lõunasuunda, on nähtav ainult lõunapoolkeral. 5.3. TAEVAKAARDID Taevakaart ehk astronoomiline kaart on kaart, mis kujutab tähtede paiknemist taevas Maalt vaadates. Kõige levinumad on sfäärilise taevaskera kujutused tasapinnal kahe ringina (põhja- ja lõunapoolkera), kuid tarvitatakse ka teistsuguseid projektsioone. 19 Tänapäeval on loodud mitmeid arvutiprogramme ning äppe nutitelefonidele ja tahvelarvutitele (SkyMap Online, Google Sky jne), mis võimaldavad taevas nähtavaid objekte – planeete,
Thales ~624-547 eKr Olevat ennustanud päikesevarjutuse, kasutades selleks ilmselt Mesopotaamiast ja Egiptusest hangitud teadmisi. Algelemendiks on vesi, lõpmatu mateeria. Vesi on igaveses liikumises. Maa on veepinnal ujuv ketas. Kõik tekib ja hävib, aga algelement on püsiv ja igavene. Thales tegeles ka matemaatikaga. Tuntud on tema meetod püramiidi kõrguse määramiseks selle varju abil ning väide, et diameeter jagab ringi pooleks. Anaximandros (610-547eKr) Gnoomon, maakaart ja taevakaart. Algelemendi omadus on ¤peiron, (apeiron) piiramatu. Selle vastandiks on piiritletu psraj (peras). Ürgaine võib üle minna kõigisse ainetesse ja need omakorda üksteisesse. Seega valitseb alatine muutumine. Apeironist eralduvad vastandite paarid: vedel-tahke, külm-soe. Nendest moodustub kosmos. Evolutsiooni idee - inimesed põlvnevad kaladest. Maa on tiirlev silinder, mille kõrgus on 1/3 laiusest. Maa hõljub õhus, kõigist teistest taevakehadest ühekaugusel. Anaximenes (585-525
annaabi.ee 
