pc.ut.ee alt, olulisemad: 1,5 reavahe, pealkirjad stiilidega, sisukord, tiitelleht, kirjandusallikad ja lisad) peab töös olema vähemalt viis viidet kirjandusallikatele (parem rohkem, sh võõrkeelsed!) ja töö sisu maht (ilma tiitellehe, sisukorra, kirjandusallikate, lisade jms) 4- 10 lk, sh kaks selgitavat pilti või joonist. - ajamäärang (failitüübi või mudeli ajalugu, arengusuunad, muutumine, versioonid) Algselt arendas vormingu spetsifikatsiooni Sun Microsystems, kuid standardi töötas välja OASISe (Organization for the Advancement of Structured Information Standards, organisatsioon struktureeritud teabestandardite edendamiseks) konsortsiumi vastav töögrupp -- OASIS ODF TC[1] -- algselt OpenOffice.org-i jaoks loodud ja selles kasutatud XML-vormingu (OpenOffice.org XML) põhjal. (OpenDocument 2013) OD standard on välja arendanud Technical Committee (TC) the Organization for the
Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Võrgufailisüsteemid Sisukord Mis see on Eelised Milliseid võrgufailisüsteeme on NFS SMB Mis see on? Võrgufailisüsteem (NFS) on jagatud failisüsteemi protokoll algselt välja töötatud Sun Microsystems 1984 lubab kasutajal kliendi arvutisse faile üle võrgu salvestada sarnaselt sellele, kuidas kohalikud failid on salvestatud. Võrgufailisüsteemide eelised kettaruumi kokkuhoid kokkuhoid tarkvara haldamises riistvara rikke korral on arvutit lihtne asendada, kui seal peal ei paikne kasutajate andmeid kasutusmugavus Võrgufailisüsteemid on NFS (Network File System) SMB (Server Message Block) NFS NFS (Network File System) on võrguprotokoll, mille abil on võimalik
на самом деле им отвечал компьютер, то такой компьютер по определению Тюринга можно считать достаточно интеллектуальным, т.е. обладающим искусственным интеллектом. DOS - 1973 Gary Kildall MS-DOS – 1980 Tim Peterson PS-DOS – 1980 IBM Apple Dos - 1978 Paul Laught Solaris - 1982 Sun Microsystems Unix - 1969AT&T Thompson and Ritchie Linux – 1991 Linus Torvalds WWW – 1991 Tim Berners-Lee 1994.a. W3C on rahvusvaheline organisatsioon, mille missiooniks on viia veeb tema täieliku potentsiaalini, arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu. Protsessorite registrid: AC-vahetulemused X,Y-matemaatilised arvutamised FLAG-iga bitti kasutatakse enda flagile, liigtäitmine
ülikoolides ning teised ligi kümnes erinevas riigis väljaspool ühendriike. Samal aastal alustati esmakordselt ka UNIX-i tasulise tugiteenuse pakkumist. Selleks ajaks oli valmis jõutud juba süsteemi kuuenda versiooniga. Millist UNIX-it eelistada? UNIX-i huviliste kasvuga oli arvutitööstusel seega valida kahe rivaali vahel: Berkeley UNIX ja AT&T System V. BSD kõige suurem mitteakadeemiline pooldaja oli Sun Microsystems. Koostöös Berkeley Ülikooli lõpetanud arvutiinseneridega loodud SunOS oli kogu oma ülesehituselt puhas Berkeley operatsioonisüsteem, mis baseerus BSD 4.1.c-l. Paljude arvates oli just SunOS-i sidumine BSD-ga Sun Microsystemsi varajase edu põhjuseks. Teine arvutitootja, kes sarnase ettevõtmise teoks tegi, oli Digital Equipment Corporation. Tema Ultrix sarnanes samuti paljuski BSD-le, ning polnud just üllatav, et selle esivanemaks oli valitud BSD 4.2.
jõudlust. BSD operatsioonisüsteem suudab töötada sama kiirelt kui VMS. Seoses UNIX System V ilmumisega otsustatakse, et segaduste vältimiseks ei saa BSD operatsioonisüsteem kunagi seerianumbrit 5. Augustis 1983 valmis 4.2 BSD. Peale kaheaastast aktiivset arendustööd ilmub BBN'i modifitseeritud TCP/IP tugi, Berkeley Fast File System, Marshall Kirk McKusick saab BSD daemoni kui operatsioonisüsteemi logo autoriks. Bill Joy lahkub Berkeley-st ja temast saab üks Sun Microsystems asutajatest. Juunis 1986 ilmus 4.3BSD, selles vahetas Berkeley TCP/IP implementatsioon välja BBN-i oma; ka DARPA eelistab just Berkeley versiooni, kuna viimane on lihtsalt õnnestunum. 4.3BSD-Tahoe tarvis, mis oli BSD port Power 6/32 platvormile, eraldatakse operatsioonisüsteemis riistvaraga seotud kood muust koodist. Pikemas perspektiivis parandas see tunduvalt BSD operatsioonisüsteemi porditavust. Kuna AT&T UNIX-i lähtekoodi litsents muutus üha kallimaks, siis viis idee luua ilma AT&T
Materjali kogumiseks kasutasin enamasti Internetti, kuid abi sain ka programmist endast, mida kasutasin, et anda oma tööst paremat ülevaadet. Kuna eestikeelset materjali leidus üsna vähe, siis enamuse tekste pidin tõlkima inglise keelest eesti keelde. 3 1. OpenOffice.org Impress OpenOffice.org Impress on üks osa OpenOffice.org komplektist. Selle arendajaks on Sun Microsystems ja see presentatsiooniprogramm on sarnane Microsoft PowerPoint'iga. Lisaks sellele, et võimalik on luua PDF faili esitlusi, on ka võimalik eksportida estilusi SWF faili, mis võimaldab neid mängida igas arvutis, millel on Flash Player installitud. See võimaldab vaadata, redigeerida ja salvestada faile mitmes failivormingus, sealhulgas ppt vormingus, mida kasutatakse ka Microsoft PowerPointis. Programmi puuduseks on valmistehtud esitluse kujundused, kuigi kolmanda osapoole mallid on
We focus on the Java language and its standard libraries (i.e. those found in J2SE 1.4); Java 3D will be considered in later sections. 2.1. Why use Java for Games? 2 Games Programming with Java and Java 3D The advantages of programming with Java are well known: object orientation, cross- platform support, code reuse, ease of development, the availability of tools, reliability and stability, good documentation, continuing support from Sun Microsystems, low development costs, the ability to use legacy code (e.g. C, C++), and increased programmer productivity. The portability of Java is sometimes overstated games in particular often require some `tweaking' to improve their performance on different OSes/machines, such as in the scheduling of threads, data structure and/or algorithm design, or the choice of GUI components. Also, if legacy code written in a different language is utilised then portability is frequently compromised.
Toshiba Corporation LG Electronics Inc. Mitsubishi Electric Corporation Panasonic (Matsushita Electric) Pioneer Corporation Royal Philips Electronics Samsung Electronics Co., Ltd. Sharp Corporation Sony Corporation Sun Microsystems TDK Corporation Thomson Twentieth Century Fox Walt Disney Pictures and Television Warner Bros. 6 Formaadi sõja hetkeseis ehk üldine hetkeseis. Kui formaadisõja alguses oli kindel liider müüginumbrite poolest HD DVD, siis viimasel ajal
video- ja pilditöötlusprogrammidel. · Teatud funktsioonidele ei ole ligipääsu. Näiteks faili salvestamine kettale. 1.7. Kommertsvara Kommertsvara (commercial software, payware) on arvuti tarkvara, mis on loodud müümiseks või see teenib muid kommertseesmärke. Kommertsvara on enamasti tarkvara, mille kasutamise eest nõutakse tasu ning lähtekood ei ole avalik. Kommertseesmärkidel loovad tarkvara sellised suurfirmad nagu Red Hat, Apple Computer, Sun Microsystems, Google ja Microsoft Corporation. Ärivaraks on väga sageli tasuta tarkvara, mille erinevate teenuste kasutamiste eest nõutakse raha. Kommertsvara peamiseks levimismeetodiks on selle turustamine infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja kaupluste kaudu. Kommertsvara näited: 1) Microsoft Office 97 2010 kontoritöö tarkvara paketid 2) Microsoft Windows XP distributsioonid - operatsioonisüsteemid 3) AutoCAD distributsioonid joonestusprogrammid 4) arvutimängud
· Hüve- Toode lubab mingit hüve. Tide kinnitab, et ta puhastab paremini; Volvo väidab et tema autod on turvalisemad. · Kasutus/rakendus- Toode positsioonitakse kui parim teatud kasutusvaldkonnas. Nike võib kirjeldada ühtseid jalatseid parimatena jooksurajal ja teisi korvpalliplatsil. · Kasutaja- Toode positsioonitakse sihtgruppi kuuluvate kasutajate järgi. Apple Computer ütleb, et tema arvutid ja tarkvara on parimad töövahendid graafikadisainerite jaoks; Sun Microsystems väidab, et tema arvutid on parimad projekteerijate igapäevatöös. · Konkurent- Toodet esitatakse konkurendi tootega võrreldes paremana või teistsugusena. Avis kirjeldas ennast ettevõttena, kes ´´pingutab rohkem´´(kui Hertz), 7UP nimetas ennast ´´mittekoolaks´´(Uncola) · Tooterühm- Ettevõte võib nimetada ennast tooterühma liidriks. Kodak tähendab filme, Xerox- koopiamasinaid.
program computer, at Cambridge University the newly released IBM PC, established a long partnership between IBM and 1950 -Engineering Research Associates of Minneapolis built the ERA 1101, the Microsoft first commercially produced computer; the company's first customer was the 1982 -Sun Microsystems is founded U.S. Navy 1984 - Apple Computer's Steve Jobs introduces the Apple Macintosh at the 1951 - The UNIVAC I delivered to the U.S. Census Bureau was the first Flint Center of DeAnza College in Cupertino, California commercial computer to attract widespread public attention (Remington 1984 - Richard Stallman launches the GNU Project, to develop the free
1 Mis on Java? Java -- alates 1991. aastast Sun Microsystems poolt arendatav ja 23. mail 1995 avalikustatud objektorienteeritud programmeerimiskeel. Esialgselt oli uue programmeerimiskeele nimetuseks Oak ja seda loodi koduelektroonika tarbeks, kuid hiljem nimetati see ümber Javaks ja seda hakati kasutama rakendite (aplettide) (ingl applet), rakenduste (application) ja servertarkvara loomiseks. Põhivõimalused · eriolukordade töötlemise laiendatud võimalused; · sisend/väljund filtrimisvahendite lai kogum;
0 Linux tuuma. Aprill 29 Commodore International kuulutas pankroti. September Lasti välja PC-DOS 6.3 IBM-i poolt, millega oli kaasas uus kokku köidetud tarkvara Stacker ja anti-viiruse tarkvara. Oktoober Intel lasi välja 75MHz-ise versiooni Pentiumist. 10 1995 Aeg Sündmus Märts Linus lasi välja Linux tuuma v1.2.0 (Linux 95). Märts 27 Intel lasi välja 120MHz-ise versiooni Pentium protsessorist. Mai 23 Sun Microsystems teatas esimest korda Javast SunWorld konverentsil. Juuni 1 Intel lasi välja 133MHz-ise versiooni Pentium protsessorist. September Sony lasi välja esimese Playstation konsooli, tänaseks on neid müüdud üle saja 1 miljoni. Oktoober Be Inc. Lasi välja BeBox-i, millel oli kaks PowerPC 603 protsessorit ning 3 jooksis 66MHz-i juures ja oli uus operatsiooni süsteem BeOS. November Lasti välja Pentium Pro. Tutvustamisel see saavutas taktisageduseks kuni
tähtajad järjest enam Apple reputatsiooni ja Sculley vahetati välja Michael Spindler'iga 1.2.4 Katsed erinevate platvormide ja koostööpartneritega 1990ndate alguses arendas Apple alternatiivseid operatsioonisüsteeme Macintosh'ile, nagu näiteks A/UX. Samas Macintosh'i platvorm hakkas ise aeguma, kuna see ei olnud ehitatud multitegumtöö (inglise k. multitasking) jaoks ja lisaks tekkisid Apple'ile uusi konkurente, näiteks Sun Microsystems. Macintosh vajas väljavahetamist või tõsisemat modifitseerimist, et ta suudaks joosta ka võimsama riistvara peal. Aastal 1994 hakkas Apple koostööd tegema Motorola ja IBM'iga. Eesmärk oli luua uus arvutusplatvorm, mis kasutaks IBM'i ja Motorola riistvara ning Apple tarkvara. Nad lootsid, et uue platvormi riistvara ja tarkvara oleksid PC platvormist peajagu üle ja niimoodi annaksid nad vastulöögi Microsoft'ile. Samal
Alto 1974 , by Xerox, aknad, hiir, klaviatuur, monitor jne suur mõju Microsoftile ja Macile C keel arendati 69-73, Ritchie, Kernigan Micro-soft 1975 asutati Alleni ja Gates-i poolt, sidekriips hiljem eemaldati Apple I 1976 Wozniak ja Steve Jobs Apple computer company 1976,, Woz ja Jobs, 1. aprillil Apple II 1977 , suur hitt Motorola 68000 1979, kasutab 68000 transistorit USENET 1979-80 , Unix Users Network 32-bit mikroprose - 1981 SUN Microsystems 1982 Compaq computer corp 1982 Oracle Corp 1983 C++ - 1983 Bell labs Apple Macintosh 1984 GNU project 1984 Richard Stallman GCC 1987, GNU Complier Collection, UNIX-ite jaoks Python 1989 FIDONET 1990, rahvusvaheline võrguots Eestis HTML 1990, Tim-Berners Lee WWW 1990 , Tim-Berners Lee lõi W3 Konsortiumi LINUXI arenduse algus - 1991 Päris netiotsad TCP/IP Eestis 1992 Debian - 1993
Ühendatud Kuningriik, Taani ja Holland. Välismaised otseinvesteeringud on peamiselt suunatud kõrgtehnoloogiasegmentidesse info- ja kommunikatsioonisektoris, farmaatsia-, energia-, töötleva tööstuse sektorisse ja keemiatööstusesse. Samuti on välisinvestorite seas populaarsust kogunud investeeringud teenuste sektorisse. Rootsi on maailmas ka üks olulisemaid uue tehnoloogia testiturge. Rootsis asuvad mitmete suurte välisettevõtete regionaalsed peakorterid: Unilever (Holland), Sun Microsystems (USA), UPS (USA), GM (USA), Henkel (Saksamaa) jne. Rootsi külgetõmbejõuks peetakse asukohta juurdepääsuga dünaamilisele Rootsi/Põhja- Euroopa/Läänemere riikide turgudele, kõrgtehnoloogiat ja tooteid, maailmatasemel infrastruktuuri ning tugevat orienteeritust teadus- ja arendustegevusele. Välisosalusega ettevõtted moodustavad keskmiselt 45% teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest Rootsis. Olulisemad Rootsi otseinvesteeringute sihtmaad on USA, Soome, Ühendatud
68000 põhjal; Silicon Graphics samuti Motorola 68000 põhjal, müüdi terminalideks; IBM 5150 personaalarvuti (PC); CGA graafikakaart 640x200 resolutsioon 16 värvi; Microsoft osta DOS-i Seattle Computer Producs-lt ja MS- DOS nimi tuleb; Novell Data Systems laseb välja Novel Data Systems Management computeri see annab võimaluse võrgus jagada kõvaketast;Ashton Tate laseb välja dBase II varajane andmebaasi programm; 1982 loodi firma SUN Microsystems(SUN=Stanford University Network) 1977 Relational Software Inc. (RSI - currently Oracle Corporation) established: Ellison and Miner 1978 Oracle V1; 1980 Oracle V2; 1982 Oracle V3 released, Oracle became the first DBMS to run on mainframes, minicomputers and PC's. Code was written in C 1983 AT&T tutvustab Unix System V; AT&T Bell Labs disainib C++ 1984 esitleb Steve Jobs Apple Macintosh GNU projekt Richard Stallman(EI OLE UNIX) tahtis anda operatsioonisüsteemile vabadust; MIT X-windows
[141] Intel's Marcian (Ted) Hoff designs an integrated circuit chip that could receive instructions, and perform simple functions on data. The design becomes the 4004 microprocessor. Intel announces a 1 KB RAM chip, which has a significantly larger capacity than any previously produced memory chip. Bill Gates and Paul Allen, calling themselves the "Lakeside Programming Group" sign an agreement with Computer Center Corporation to report bugs in PDP-10 software, in exchange for computer time. Microsystems International is incorporated to manufacture microchips. The company was formerly the Advanced Devices Centre of Northern Electric and Manufacturing Company (Canada). Jerry Sanders and seven others leave Fairchild Semiconductor to form Advanced Micro Devices. Gary Starkweather, at Xerox's research facility in Webster, New York, demonstrates using a laser beam with the xerography process to create a laser printer. Digital Equipment hires David Ahl as a marketing consultant. Loeng 4 1970
Guinness - (Õlletööstus) Guinness Superlatives (,,Guinessi rekordite raamatu" kirjastaja) IAWS (Toiduühing Indias õppivatele naistele) Kerry Group (Suurim toiduühing Iirimaal) Barrys (Iiri teeühing) Reox - (Tarbetoidud) Ehitus. CRH - (Kaevandusühing) Grafton - (Ehitusfirma) Kingspan - (Ehitusfirma) Readymix (Ehitustarvikud) Elektroonika/tehnoloogia. Ashling Microsystems (Kasutuses olevate tööriistade kompanii) Baltimore Technologies (Interneti turvalisusega tegelev firma) Datalex - (Infotehnoloogia) Datasoft (Videomängude arendaja ja tootja) DCC (Mitmelalal tegutsev inveteerimisgrupp) Fusio Ltd (Webi arendus) Glen Dimplex (Elektri tarbekaupade firma) Havok (Arvutite,nende osade ja videomängude tootmine) Horizon Technologies (Arvutitehnoloogia arendus)
paljundamist, printimist ja ühiskasutusse andmist. Sellel paketil on ka ärikontaktide haldamis funktsioon, mis kopeerib automaatselt kõik kontaktid vastavasse kausta ja jälgib ka neis tehtud muudatusi. Outlook sisaldab mitmeid funktsioone mis võimaldavad e-meile ja nende saatjate aadresse paremini hallata. 1.6Open Office OpenOffice.org on hetkel suurim käimasolev vaba tarkvara projekt; selle arendust koordineerib maailma üks juhtivaid IT-suurettevõtteid Sun Microsystems. See töötab enamasti kõikide operatsioonisüsteemidega. Nii nagu Microsoft Office koosneb komponentidest (Word, Excel, PowerPoint, Access ning teised), koosneb ka OpenOffice sarnastest osadest. Põhituumiku moodustavad Writer (kirjutaja), tabelarvutus Calc, esitlusvahend Impress ja andmebaasirakendus Base. OpenOffice.org on saadaval internetis tasuta, kui MS Office on tasuline. MS Office on programmide ja võimaluste poolest sarnased (nt. OpenOffice
· vabavara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks 1.4 Kommertsvara- Kommertsvara (commercial software, payware) on arvuti tarkvara, mis on loodud müümiseks või see teenib muid kommertseesmärke. Kommertsvara on enamasti tarkvara, mille kasutamise eest nõutakse tasu ning lähtekood ei ole avalik. Kommertseesmärkidel loovad tarkvara sellised suurfirmad nagu Red Hat, Apple Computer, Sun Microsystems, Google ja Microsoft Corporation. Ärivaraks on väga sageli tasuta tarkvara, mille erinevate teenuste kasutamiste eest nõutakse raha. Kommertsvara peamiseks levimismeetodiks on selle turustamine infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja kaupluste kaudu. Kommertsvara näited: 1) Microsoft Office 97 2010 kontoritöö tarkvara paketid 2) Microsoft Windows XP distributsioonid - operatsioonisüsteemid 3) AutoCAD distributsioonid joonestusprogrammid 4) arvutimängud
0, a worldwide web browser. Asutajad: Clark ja Andreessen 12 PHP language : PHP development began in 1994 when the Danish/Greenlandic programmer Rasmus Lerdorf initially created a set of Perl scripts he called "Personal Home Page Tools" to maintain his personal homepage.. Michael Widenius and David Axmark start work on the MySQL database. In 2008, Sun Microsystems bought MySQL for US$1 billion. Now owned by Oracle. 1995 Eestis esimene päevaleht internetis Eesti päevaleht. http://www.zzz.ee/epl/ Microsoft releases Windows 95 Microsoft releases Microsoft Internet Explorer 1.0. Microsoft introduces Microsoft Office 95. Pixar's Toy Story First 3D animation Borland International ships Borland Delphi language, libraries and IDE for Windows programming. Sun brings out the portable Java language and associated libraries.
APPLE II – 1976. a hakkab Steve Wozniak töötama välja Apple II, 1977. a sai valmis, töötas 6502 protsessoriga SYMBOLICS – 1980. a loodud, spetsiaalne riistvara LISP-i programmide edukaks jooksutamiseks(põhiliselt AI) IBM PC – 1981. a IBM tegi IBM 5150 PC, ehitasid kiiresti valmis ja tegemine maksis palju, kasutas Intelit, suretas sujuvalt kõik teised koduarvutid välja, enamik tänapäeva arvuteid on sarnase ehitusega (va Apple) SUN – 1982. a asutatud (Sun Microsystems), tegeles peamiselt võrgundusega, leiutasid Network File Systemi (NFS), Oracle ostis nad ära 2010. a ORACLE – SQL andmebaasid MACINTOSH – 1978. a Apple teeb algul masina Lisa, töötas hästi aga oli väga kallis, hiljem tegid ümber ja tegid odavamaks ning sellest kasvas välja Macintosh(1984), mis oli esimene edukas hiire ja GUIga PC APPLE JA MICROSOFT TOOTELIINID – Basic, C (1975-), MS-DOS (1981-2004), Win 1- 3 (1985-1996), Office (1983-) Küberkaitse terminid:
jõudlust. BSD operatsioonisüsteem suudab töötada sama kiirelt kui VMS. Seoses UNIX System V ilmumisega otsustatakse, et segaduste vältimiseks ei saa BSD operatsioonisüsteem kunagi seerianumbrit 5. Augustis 1983 valmib 4.2BSD. Peale kaheaastast aktiivset arendustööd ilmub BBN'i modifitseeritud TCP/IP tugi, Berkeley Fast File System, Marshall Kirk McKusick saab BSD daemoni kui operatsioonisüsteemi logo autoriks. Bill Joy lahkub Berkeley-st ja temast saab üks Sun Microsystems asutajatest. Juunis 1986 ilmus 4.3BSD, selles vahetas Berkeley TCP/IP implementatsioon välja BBN-i oma; ka DARPA eelistab just Berkeley versiooni, kuna viimane on lihtsalt õnnestunum. 4.3BSD-Tahoe tarvis, mis oli BSD port Power 6/32 platvormile, eraldatakse operatsioonisüsteemis riistvaraga seotud kood muust koodist. Pikemas perspektiivis parandas see tunduvalt BSD operatsioonisüsteemi porditavust. Kuna AT&T UNIX-i lähtekoodi litsents muutus üha kallimaks, siis viis idee luua ilma AT&T
Lerdorf initially created a set of Perl scripts he called "Personal Home Page Tools" to maintain his personal homepage.. Zeev Suraski and Andi Gutmans, two Israeli developers at the Technion IIT, rewrote the parser in 1997 and formed the base of PHP 3. Created the Zend Engine in 1999. Michael Widenius and David Axmark start work on the MySQL database. In 2008, Sun Microsystems bought MySQL for US$1 billion. Now owned by Oracle. 1994: GNU/Linux version 1.0 and freeware BSD-s A freeware version of UNIX BSD branch: 4.4 BSD Lite at Berkeley Linus Torvalds releases version 1.0 of the Linux Kernel. NB! Freeware BSD-s and Linux are completely separate projects to create freeware UNIX-es 1995: Eestis esimene päevaleht internetis Eesti päevaleht. http://www.zzz.ee/epl/ Esimene number: 5. oktoober 1995
Mozilla Firefox. Прим. науч. ред. 12 По некоторым оценкам, у ERSI сейчас 35, у HP – 40,5 %. Прим. науч. ред. 13 Как было упомянуто выше, Netscape умер, а Oracle поживает хорошо. В 2009-м они поглотили компанию Sun Microsystems и еще больше расширили портфель. Прим. науч. ред. 17 неладно. Мы полагаем, что они правы, поскольку многие из нас в свое время имели приличную долю в акционерном капитале корпораций, которых либо уже давно не
Signal Transfer Point + Synchronized Transaction Processing STR Store Task Register + Synchronous Transmitter Receiver STRESS Structural Engineering System Solver (Programming Language) STRUDL Structural Design Language (Programming Language) STScI Space Telescope Science Institute STT Secure Transaction Technology [Microsoft] STX Start of Text .STY Style (file name extension) [Ventura, Word, WordPerfect] SUB Subroutine + Substitute + Subtract SUN Sun Microsystems, Inc. .SUP Supplemental Dictionary (file name extension) [WordPerfect] SUPERDARN Super Dual Auroral Radar Network [JHUAPL] SVC Switched Virtual Circuit SVCD Super Video Compact Disk SVF Simple Vector Format SVG Scalable Vector Graphics SVGA Super Video Graphics Array S-VHS Super VHS S-VIDEO Separate Video SVM System Virtual Machine [Microsoft] + System Volume Mangement SVN Switched Virtual Network [IBM] SVR Server SVR# System V Release Number [AT&T]
niec.co.jp/ Omron http://www.omron.com/ Schneider Electric http://www.schneider-electric.com/ Semikron http://www.semikron.com/ Sew-Eurodrive http://corporate.sew-eurodrive.com/ Siemens http://www.siemens.com/ Symmetron http://www.symmetron.ru/suppliers/ Texas Instruments http://www.ti.com/ Toshiba http://www.toshiba.com/taec/ Komponentide tootjad Advanced Micro Devices http://www.amd.com/ American Microsystems http://www.amis.com/ Analog Devices http://www.analog.com/ Fujitsu http://www.fujitsu.com/global/ General Instrument http://www.antiquetech.com/companies/GI.htm Hitachi http://www.hitachi.com/ Infineon http:// www.infineon.com Intel http://www.intel.com/ Motorola http://www.motorola.com/ NEC http://www.nec.com/ ON Semiconductor http://www.onsemi.com/ RCA http://www.rca.com/ Rockwell http://www
annaabi.ee 
