Metssiga (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

16

odt

metssiga referaat

Looduse referaat Metssiga  Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Välimus 3.Eluiga 4.Elumood 5.Levik 6.Toitumine 7.Sigimine 8.Vaenlased 9.Metssiga Eestis 10.Kaitsestaatus 11.Allikad  1.Sissejuhatus Metssiga on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom. Metssiga on omnivoor nagu kodusigagi. Ta on pärismaine Kesk-Euroopas, Vahemere piirkonnas (kaasa arvatud Atlase mägedes), Põhja-Aafrikas ja enamikus Aasias, ulatudes lõunasse Indoneesiani välja. Hiljem on teda sisse toodud paljudesse kohtadesse. Arvatakse, et kodusiga on aretatud metsseast umbes 7000 aastat eKr Lähis-Idas ning umbes samal ajal sõltumatult ka Hiinas. Rahvapäraselt on metssiga kutsutud ka nimega kutu. Isane metssiga on kult, emane siga on emis ja noori

Loodus

48

pptx

Soo loomad ja taimed

Soo loomad ja taimed Voldemar Saavan 10. klass Mutt (talpa europaea) Muttide nägemine on halb. Mutid halvavad usse enda süljega. Väike-karihiir (Sorex minutus) Väikse-karihiire eluiga on 11-13 kuud. Väikse karihiire süda peksab 1200 lööki minutis. Veelendlane (Myotis daubentonii) Ta kehakaal on 6-10g. Ta on Eestis väheohustatud. Suurkõrv (Plecotus auritus) Eestis on neid vähe. Ta kuulub nahkhiirlaste sugukonda. Halljänes (Lepus europaeus) Halljänesed hüppavad, et rõõmu näidata. Halljänes on taimtoiduline. Valgejänes (Lepus timidus) Põhja-Euroopa kõige põlisem jänes. Rahvapäraselt tuntud kui pikk-kõrv. Orav (Sciurus vulgaris) Oravatel on 4 varvast. Oravatelt varastatekse toitu. Lendorav (Pteromys volans L.) Lendoravad näevad hästi pimedas. Neid on maailmas vähe. Kobras (Castor) Kobrased põgenevad ohu eest vette. Kobrastel on tugevad lõuad. Rändrott (Rattus norvegicus) Rändrottidel on Väga hea lõhnameel. Rändrotid on inimesele

11.klassi bioloogia

12

doc

Eesti imetajad eksam

Eesti imetajad Arvestus 17.12.2014 1. Eesti imetajad üldiselt 1a. Kui palju on Eestis imetajaid? Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. 2. Eesti imetajate iseloomustus Metskits - Capreolus Sihvakas keha, peened jalad ja sale keha. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka r

Bioloogia

30

doc

Eesti imetajad

Grupp püsib tavaliselt oma territooriumil. Lahkub vaid siis, kui toiduvarud on otsakorral. Veekogu lähedus on neile väga tähtis ja seda teadmist kasutavad ära ka jahimehed. Metssead suhtlevad omavahel, kasutades eri sagedusega röhatusi, karjeid ja möirgeid. Neid häälitsusi kasutatakse territooriumi tähistamisel, paaritumisel ning võitlustel. Suheldakse ka üksteise kehaeritisi nuusutades. Metssead on tuntud oma agressiivse temperamendi poolest. Kui metssiga üllatada või teda nurka suruda, siis ta kaitseb ennast kogu oma jõuga. Isegi kui metssiga on kurnatud või vigastatud, ründab ta kõhkluseta. See kehtib eriti just emise puhul, kes on koos oma põrsastega. Isased ja emased ründavad erinevalt, kuna nende kihvad on erinevad. Isaste kihvad ulatuvad suust välja, nemad ründavad pea madalal sööstes. Emased metssead, kelle kihvad pole nähtavad, hammustavad oma vaenlasi

Loodus

5

docx

Metssiga

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL TT1/PK1 Metssiga Lihatehnoloogia Koostajad:Birgit Väljas ja Aleks Kravtsuk Juhendaja: Eve Klettenberg Olustvere 2012  Kes on metssiga ? Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest (kevadel ja suvel) kui ka maa alustest (aastaringselt) osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais.

Bioloogia

7

doc

Bioloogia referaat

Metssiga (metssiga MARGUS ANSU/POSTIMEES/SCANPIX) Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17.-19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist

Bioloogia

34

docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

 Hilissügisel kasvab isasloomadel naha alla paks sidekude ning seetõttu on vaenlasel väga raske teda ära tappa.  Kärsa abil saab suuri kive veeretada.  Kärss on ülitundlik ja metsseal on väga hea haistmine.  Emasloomal on 6 paari nisasid, kuid toitumine on neil kõigil erinev. Toitumine 5   Suure osa oma toidust saab kätte songides.  Sööb vilja, kartuleid ja paljusid põllukultuure.  Metssiga on omnivoor.  Rohelised taimed, puuvõrsed (väike osa); teisalt taimede maa-alused osad (suur osa) – juured, risoomid (pilliroo risoomid); edasi loomne toit (putukad, vihmaussid, tõugud); kõige rohkem mõjutavad viljad (tammetõrud, pöögiseemned ja pähklid).  Kõige olulisem toidufaas on viljad (eriti nisu).  Metssiga on ka raipetoiduline. Levik  Väga laialt levinud.

Bioloogia

50

ppt

Metsloomad

SARVI. ELAB METSASERVADES JA METSATUKKADES.  METSKITS METSKITS ON TAIMETOIDULINE, TOITUB ROHTTAIMEDEST NING PUUDE JA PÕÕSASTE OKSTEST JA VÕRSETEST. MAI LÕPUS SÜNNIVAD KITSEL 1...3 TALLE. TEMA PEAMISED VAENLASED ON HUNDID, METSKITSE TALL ILVESED JA HULKUVAD KOERAD. METSSIGA METSSIGA ON KAETUD MUSTJASPRUUNI KARVKATTEGA, TURJAL TUGEVAD HARJASED. TAL ON KIHVAD, MIS ISASTEL KASVAVAD KOGU ELU. KAALUVAD 70...250 KG. AKTIIVSED VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, TALVEL LIIGUVAD KA PÄEVAL.  METSSIGA NAD ON KÕIKESÖÖJAD. MÄRTSIS VÕI MAIS SÜNNIB 4...12 POEGA. PÕRSASTEL ON KOLLAKASPRUUNID PIKITRIIBUD. METSSIGADE VAENLASTEKS ON METSSEA PÕRSAS HUNDID JA KARUD. ORAV ORAV ON SUVEL

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)