Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metssiga (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Palju on metssigasid Eestis?

METSSIGA
ÜLDISELT METSSEAST
Metssiga  (Sus scrofa) kuulub sigade 
suguluskonda.
Rahvapäraselt kutsutakse teda kutu-ks.
Arvatakse, et kodusiga on  aretatud  u 
7000 a tagasi eKr metsseast.
VÄLIMUS
 Metssea keha katab 
kare 
       karvkate .
 Karvavärvus on 
tumehall või pruun.
 Metssea  kere  on 
jässakas ja jalad pikad.
 Metssea pikkus on 90-
120 cm vahel.
 Turja kõrgus jääb 55-
110 cm vahele.
 Saba on 15-40 cm pikk.
 Elab umbes 10 aasta 
vanuseks.
M e t s s i g a   e i   o l e   o h u s t a t u d   l i i k .
Video metssigadest
https://www.youtube.com/watch?v=F
7LWgxp500U
PO
P JA
J D
Metsea
tse  po
p e
o ga
g del
e  
on
o :
 Va
V lged
e  tri
 tr ibu
b d
 Tr
T iipudeg
e a ka
k rv 
r
on
o  va
v hetunud 
d
2. eluaastaks
SIGIMINE

Jooksuaeg  algab 
novembris ja 
lõppeb 
jaanuaris

Sellel ajal 
liituvad ka 
kuldid karjaga

Sellel ajal 
võitlevad nad 
emaste pärast 
üsna 
vägivaldselt
Vae
V
nla
l sed
se
 Metsse
t

a
vae
a nla
l ste
st ks o
  n:
 INIMESED
 KAR
K
UD
U
 HUNDID
 Põ
P r
õ sast
a el 
el on
o  
vae
a nla
l seks:
 ILV
IL E
V SED
 Nad on 
aktiivsed öösiti
AKTIIVSUS JA  SÖÖK
 Nad otsivad 
süüa u 6 h 
päevas
 Nad söövad 
kõike, enamasti 
taimi, kuid ka 
liha.
 
Ku
K i pa
 
ljlu
j  on
o  m
  etssig
ssi asi
a d Ee
E sti
t s?
i
20
2 1
0 2 
2 a
  as
a ta
t  seisu
i ga
g  on
o  neid 
i üle
l  
22
2  
2 00
0 0
0
Aitäh , et kuulasite!

Document Outline

  • METSSIGA
  • Üldiselt metsseast
  • VÄLIMUS
  • Metssiga ei ole ohustatud liik.
  • Video metssigadest
  • POJAD
  • SIGIMINE
  • Vaenlased
  • AKTIIVSUS JA SÖÖK
  • Aitäh, et kuulasite!
Vasakule Paremale
Metssiga #1 Metssiga #2 Metssiga #3 Metssiga #4 Metssiga #5 Metssiga #6 Metssiga #7 Metssiga #8 Metssiga #9 Metssiga #10 Metssiga #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Erich1152 Õppematerjali autor
PowerPoint slideshow rohke informatsiooniga. Informatsioon arusaadav kõigile!

Metssiga on üks toredamaid ja põnevamaid loomi eestis!

Leida võib informatsiooni nii metssea välimusest kui ka elupaigast.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

metssiga referaat
16
odt

metssiga referaat

Looduse referaat Metssiga Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Välimus 3.Eluiga 4.Elumood 5.Levik 6.Toitumine 7.Sigimine 8.Vaenlased 9.Metssiga Eestis 10.Kaitsestaatus 11.Allikad 1.Sissejuhatus Metssiga on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom. Metssiga on omnivoor nagu kodusigagi. Ta on pärismaine Kesk-Euroopas, Vahemere piirkonnas (kaasa arvatud Atlase mägedes), Põhja-Aafrikas ja enamikus Aasias, ulatudes lõunasse Indoneesiani välja. Hiljem on teda sisse toodud paljudesse kohtadesse. Arvatakse, et kodusiga on aretatud metsseast umbes 7000 aastat eKr Lähis-Idas ning umbes samal ajal sõltumatult ka Hiinas. Rahvapäraselt on metssiga kutsutud ka nimega kutu. Isane metssiga on kult, emane siga on emis ja noori

Loodus
Eesti imetajad
30
doc

Eesti imetajad

Grupp püsib tavaliselt oma territooriumil. Lahkub vaid siis, kui toiduvarud on otsakorral. Veekogu lähedus on neile väga tähtis ja seda teadmist kasutavad ära ka jahimehed. Metssead suhtlevad omavahel, kasutades eri sagedusega röhatusi, karjeid ja möirgeid. Neid häälitsusi kasutatakse territooriumi tähistamisel, paaritumisel ning võitlustel. Suheldakse ka üksteise kehaeritisi nuusutades. Metssead on tuntud oma agressiivse temperamendi poolest. Kui metssiga üllatada või teda nurka suruda, siis ta kaitseb ennast kogu oma jõuga. Isegi kui metssiga on kurnatud või vigastatud, ründab ta kõhkluseta. See kehtib eriti just emise puhul, kes on koos oma põrsastega. Isased ja emased ründavad erinevalt, kuna nende kihvad on erinevad. Isaste kihvad ulatuvad suust välja, nemad ründavad pea madalal sööstes. Emased metssead, kelle kihvad pole nähtavad, hammustavad oma vaenlasi

Loodus
Eesti imetajad eksam
12
doc

Eesti imetajad eksam

Eesti imetajad Arvestus 17.12.2014 1. Eesti imetajad üldiselt 1a. Kui palju on Eestis imetajaid? Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. 2. Eesti imetajate iseloomustus Metskits - Capreolus Sihvakas keha, peened jalad ja sale keha. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka r

Bioloogia
Eesti imetajad eksami kordamismaterjal
34
docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

 Hilissügisel kasvab isasloomadel naha alla paks sidekude ning seetõttu on vaenlasel väga raske teda ära tappa.  Kärsa abil saab suuri kive veeretada.  Kärss on ülitundlik ja metsseal on väga hea haistmine.  Emasloomal on 6 paari nisasid, kuid toitumine on neil kõigil erinev. Toitumine 5  Suure osa oma toidust saab kätte songides.  Sööb vilja, kartuleid ja paljusid põllukultuure.  Metssiga on omnivoor.  Rohelised taimed, puuvõrsed (väike osa); teisalt taimede maa-alused osad (suur osa) – juured, risoomid (pilliroo risoomid); edasi loomne toit (putukad, vihmaussid, tõugud); kõige rohkem mõjutavad viljad (tammetõrud, pöögiseemned ja pähklid).  Kõige olulisem toidufaas on viljad (eriti nisu).  Metssiga on ka raipetoiduline. Levik  Väga laialt levinud.

Bioloogia
Eksami kordamisküsimused
18
doc

Eksami kordamisküsimused

Ajajad rivistuvad ühele poole, teisele poole lähevad kütid. Ajajad hakkavad liikuma reas. Varitsusjaht ­ ulukit oodatakse kindlas kohas, kus on teda oodata (põld, männinoorendik). Niimoodi jahitakse meie mitmeid sõralisi, kuid ka kiskjaid sööda juures. Kõrgel istudes on jahimees ulukile raskemini märgatav ning seetõttu kasutatakse kõrgistmeid, jahikantsleid. Hiilimisjaht ­ jahimees püüab varjatult laskekauguseni läheneda. Metskitse, hirve, vähem põtra ning metssiga. See on huvitav, kuid ka raske jahipidamisviis. Oluline on maskeerimisriietus. Reegel on mitte kiirustada, liikude tuleb aeglaselt vastutuult. Üksikisendile on kergem läheneda kui karjale. Peibutusjaht ­ loom hiilib ise jahimehele ligi. Peibutatakse kahte moodi: pannakse välja visuaalsed märgid, peibutised (linnu-, pardi- ja hanejahil linnusiluetid) või matkitakse looma häält. Meil peetakse seda jahti peamiselt sokule, aga on ka osavaid jahimehi, kes suudavad ka

Ulukibioloogia ja jahindus
Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed
37
ppt

Eesti ulukid, soo/raba loomad ja taimed

· loendatud on 6000 isendit · eelistatum elupaik on kultuurmaastik väikeste metsatukkadega · elutseb ka metsades, soodes ja rabades · suuri metsamassiive väldib · põhiliselt üksikeluviisiga · uruga on seotud vaid pesakonnaperioodil · toitub väikese ja keskmise suurusega selgroogsetest, sööb ka putukaid, raibet ja vähesel määral ka taimset toitu · enam arenenud haistmine ja kuulmine METSSIGA Sus scrofa L. · tüvepikkus 110...200 cm · 70...250 (350) kg · tüüpiline kõigesööja - eelistatult toitub · Eestis üle 10 tuhande taimedest · Eesti asub levila põhjapiiril ja · kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja seoses kliimatingimuste

Bioloogia
Jahindus-Eesti kiskjad
19
pdf

Jahindus (Eesti kiskjad)

hierarhia kindlalt paigas kuid selline suur kari jaguneb kevadel jälle väiksemateks. Saagikülluse ja/või huntide vähesuse puhul karjade liitumist talvel ei toimu. Hunt on väga plastiline kiskja, kes kiiresti kohaneb muutunud elutingimustega. Toitub nii selgrootutest (putukad, limused) kui ka selgroogsetest loomadest (kahepaiksed, roomajad, närilised ­ sh kobras, jänesed, linnud, kährikud, rebased ja uluksõralised. Sööb ka raibet. Eestis peamisteks toiduobjektideks metssiga ja metskits. Elupaigana eelisatavad vähese inimmõjuga alasid: metsa, raba, sood, tuulemurdu, kuid saavad edukalt hakkama ka suure inimasustuse ja ­mõjuga piirkondades. Jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris, paarituvad ja poegi saavad vaid domineeriv paar, karja teised liikmed võtavad osa poegade hooldamisest. Tiinus kestab ca 2 kuud, pojad sünnivad märtsis-aprillis www.jahindusinfo.ee

Jahindus
Pärandkoosluste loomastik
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................

Pärandkooslused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun