raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" peategelane Leemet jutustab oma elukäiku muinasjutulise loona. Kogu Leemeti elu kulgeb võitlus maailma kahe vastandi - poolearulised hiiekummardajate ja silmakirjalike Kristuse jüngrite vahel. Lugu on täis pikitud mõistukõnest nii minevikust kui käesolevast ajast. Kuid loo arenedes käib metsarahva maailm alla ja hääbub tasapisi. Metsaasukate tarkust, juuri ning müütilist Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Kivirähki elulugu Andrus Kivirähk on eesti kirjanik. Ta sündis 17. augustil 1970. aastal. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Hetkel töötab ta Eesti
aasta oktoobrikuus oma allkirja 3338 inimest? Või seda, et 2006.aastal toimus rokkfestival "Koduhiite kaitsel", mille peaesinejaks kõigis neljas kontserdipaigas oli pärimusmuusikat raske rokiga kombineeriv ansambel "Metsatöll"? Selline mõne arendaja-ärimehe arvates kiuslik vastuhakk on aga pigem märk ehteestlaslikust peremehetundest, mis seotud sooviga elada rahulikult omal maal. Ilma "Maximata" Elva soisevõitu pinnasel, näiteks. Tõenäoliselt on ka eestlase ühiskonnanägemus pärit metsarahva aegadest. Tõelise eestlase isikliku tegutsemise aluseks on ikka kodu ja pere, mitte riik ja võim. Iseseisvalt mõtlev ja loominguline lähenemine riigile iseloomustab eestlase arvates teda ennast, juhi- ja isikukultus "neid teisi sealt ida poolt", viimati siis ukrainlasi, kui Delfi kommentaare lugeda. Veel elavam arutelu tekib internetis siis, kui järjekordne riigikogulane majoneesitsekkidega vahele jääb. Kuna Riigikogu kuluhüvitised tulevad
taadu). Igaühel on oma monomanne vaatenurk või eluviis, mille ta on absolutiseerinud. Proosateosed: "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" 1995 "Sirli, Siim ja saladused" "Sibulad ja sokolaad" "Rehepapp" tõlgitud soome ja norra keelde. Romaan eesti rahva elust mõisahärrade rõhumise all, ära kasutatud eestlaste ebausku, vaimukas sõnaseadmine. "Leiutajateküla Lotte" "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitlus maailma mõistliku tajumise üle ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool silmakirjalikud kristluse kummardajad, kes on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub
selgeks ei saa.Väljasureva keele lugu on alati ühtviisi kurb ja seda kurbust ei kahanda romaani kestel ootamatult ka see, kui inimesed oma algsetest eluviisidest loobuvad ja uue elu omaks võtavad. Paralleele nüüdisajaga annab tõmmata nii- ja teistpidi. Lisaks keele väljasuremise kurvale loole räägib "Mees, kes teadis ussisõnu" ka maailmade sõjast. Mitte küll päris samasugusest nagu Herbert George Wellsi "Maailmade sõjas", aga palju puudu ka ei jää. Esimene on kõige vanem, metsarahva maailm, kus kõik inimesed räägivad veel ussisõnu ja saavad loomadega täiesti vabalt kõnelda. Ja selle keele õppimiseks ei ole tarvis ühegi ussikuninga krooni, piisab ühest inimesest, kes seda oskab ja lapsele selgeks õpetab. Selles maailmas on Põhja Konn, kes aitab metsarahval raudmeestega võidelda, looduslähedane elu, hundid, kes annavad piima, ja karumõmmid, kes on nii nunnud ja armsad ja üle kõige maailmas armastavad ilusaid tüdrukuid
muutunud viimasel ajal selliseks. Looduses käimine aitabki mõtteid puhastada, ilu nautida ning ma usun, et Relve käib isegi seal selle pärast. Viimasel ajal on küll järjest puhkemajakesi ehitatud, kuid miks inimesed valivad looduse linna asemel? Linnaski saab ju puhata. Inimesed siiski armastavad looduses olemist ning see on ainult hea. Viimases ülesandes tuleb põhjendada, miks intervjueeritava meelest pole eestlased metsa-, vaid põllurahvas. Relve selgitab, et metsarahva identiteet on tulnud Carl Robert Jakobsonilt, kes soovis eestlasi kolmes isamaalises kõnes vastandada sakstega, laenates nende endi kodumaalt tõmmatud ideed germaani uuspaganluse kohta. Intervjueeritav teeb selgeks, et see ei ole meie tõeline olemus ning et juba paar tuhat aastat oleme me olnud juba põllurahvas. Siiski arvab ta, et meid võib pidada üldiselt maarahvaks, sest suurema osa ajaloost oleme seda olnud ning alles viimase sajandiga on eestlastest hakanud saama linnarahvas.
Paralleele nüüdisajaga annab tõmmata nii- ja teistpidi. Lisaks keele väljasuremise kurvale loole räägib Kivirähk ka maailmade sõjast. Esimeses maailmas elavad vanad ürgkultuure hoidvad eestlased, kelle jaoks pole midagi tähtsamat, kui hoida ja austada oma esivanemate kombeid ja riitusi. Oma kultuuri hoidmise nimel sõditakse Põhja Konna abil raudmeestega hoides nii ära alistumist võõramaalastele. Ussisõnad on metsarahva suurim uhkus. Sisistades saadavad nad korda kõik oma eelkäijate talitused: ohverdamised, põdratapp ja hundikasvatus. Teise maailma moodustab külarahvas, kes on metsarahvast välja arenenud, võtab kõiges vaimustunult eeskuju välismaisest raudrahvast ning räägib Jeesusest ja paavstist kaugel Roomas. Ussisõnad kiirelt unustanud, saavad nemad liha süüa ainult pidupäevadel, igapäevasel laual on neil leib ja puder, mis korralikul metsainimesel südame pahaks ajab
Puhh arvab, et "Ahaa!" ütlemiseks ei pea ülepea väikest Ruud varastama. Jänes süüdistab Puhhi seepeale nõrgamõistuslikkuses ("sul pole mõistuseraasugi") ja Puhh nõustub sellega. 3. Notsu arvab, et Christopher Robin on temast targem. Kängust kui metsikust loomast rääkis Notsu just Robiniga. 4. Puhh arvab, et pole just väga tark. Puhhi loodud luuletus kannab nime "Väga väikese aruga karu tehtud luuletus". Sedasi joonistub välja metsarahva hierarhia, kus kõige targemateks on Christopher Robin ja Jänes ning konkurentsitult on kõige allaheitlikum nimitegelane. Metsaelanikke eristab teineteisest toitumisharjumused. Need on kõigil, aga igaühel on oma asi, mida ta sööb (mesi, tõrud, ohakad). Seejuures keegi ei söö seda, mida teised söövad. Seda omadust ei teadvustatud endi jaoks, kuni metsa ilmus Tiiger väitega: ,,Tiigrid armastavad kõike"
Varem valvas Põhja Konna vahva raudmeeste vastu võitleja, Meeme, kuid kellel nüüd oli ainsaks huvi- ja mõnu pakkuvaks tegevuseks lesida sambla sees ning juua raudmeestelt varastatud veini. Temast ei saanud aru kas ta oli inimene või sammal ning temast tulenev lehk oli jube. Leemet oli õnnelik, et ta lõpuks nägi suurt kuulsat Põhja Konna, kuid kurbusega tuli tõdeda, et ta oli ka viimane. Leemet jäi täiesti tühja ja üksildasse metsa vananema ja oma lõppu, mis osutus ühtlasi ka metsarahva lõpuks, ootama. Oma igavikulises üksinduses sisistas Leemet veel endiselt enda lõbuks ussisõnu: ,,Kõik muu minus võib mädaneda, kuid ussisõnad jäävad ikka värskeks. Ussisõnad ja rahulikult tukkuv Põhja Konn." Kokkuvõte Raamat on eelkõige mõeldud inimestele, kellele meeldib põnev sündmustik, kummalised olud, traagiline ja kurb lõpplahendus ning sügavam mõte. See võib tunduda imeliku
hooldaja. Ennist oli selleks kunagine vahva raudmeeste vastu võitleja Meeme, kuid kellele nüüdselt oli ainsaks mõnupakkuvaks tegevuseks lesida sambla sees ja juua raudmeestelt varastatud veini. Temast ei saanud aru kas ta oli inimene või sammal ning temast tulenev lehk oli jube. Leemet on õnnelik, et ta lõpuks nägi suurt kuulsat Põhja Konna, aga kurbusega tuli tunnistada, et ta oli viimane. Leemet jäi täiesti tühja ja üksildasse metsa vananema ja oma lõppu, mis osutus ühtlasi ka metsarahva lõpuks, ootama. Oma igavikulises üksinduses sisistas Leemet veel endiselt enda lõbuks ussisõnu: ,,Kõik muu minus võib mädaneda, kuid ussisõnad jäävad ikka värskeks. Ussisõnad ja rahulikult tukkuv Põhja Konn." Lugedes raamatut ,,Mees, kes teadis ussisõnu" paneb see küsima kas tõesti on kirjanik Andrus Kivirähk? Tema eelnev raamat ,,Rehepapp" on palju lustakama ja positiivsemalt meelestatud. Kus näeme, et tänu Rehe Sandrile ja raamatu õnnelikule lõpule annab see edasi
Sissejuhatus Mina uurin sellist raamatut nagu "Mees kes teadis ussisõnu", mille on kirjutanud Andrus Kivirähk. Uurin seda raamatut kuna see on üks viimasel ajal enim kajastatud ning huvipakkuv ilmunud teos. Tekitas huvi, et miks see nii kuulus raamat on. Teost uurin ma teose analüüsiga ja toon välja põhiprobleemid ja nende iseloomustused. 4 Taustainfo Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitlus maailma mõistliku tajumise üle ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool silmakirjalikud kristluse kummardajad, kes on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub
külainimestele veelgi kurja teha. [6] Pilt 5 ,,Romeo ja Julia" Lambakarjus Romeo armub semu Joosepiga metsa metskitsede pulmi vaatama minnes kitseneiusse ja hakkab teda kutsuma Juliaks. See ei meeldi aga teps mitte Romeo isale Oskar Moonile, endisele kolhoosiesimehele, kes päevast päeva maja ees lõõtsa tõmbab ja laulda jõurab. [7] Pilt 6 ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitlus maailma mõistliku tajumise üle ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool silmakirjalikud kristluse kummardajad, kes on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub. Tasapisi
külainimestele veelgi kurja teha. [6] Pilt 5 ,,Romeo ja Julia" Lambakarjus Romeo armub semu Joosepiga metsa metskitsede pulmi vaatama minnes kitseneiusse ja hakkab teda kutsuma Juliaks. See ei meeldi aga teps mitte Romeo isale Oskar Moonile, endisele kolhoosiesimehele, kes päevast päeva maja ees lõõtsa tõmbab ja laulda jõurab. [7] Pilt 6 ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitlus maailma mõistliku tajumise üle ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool silmakirjalikud kristluse kummardajad, kes on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub. Tasapisi
Tegemist on esimese töötava vaba struktuuriga, millel puuduvad keskne juhtimine, domineerimisvõimalus ja ideede kontroll. Võrk on koht, milles soome-ugrilane end koduselt võib tunda. Informatsiooni saab jagada enamgi kui kristlikult - seda jätkub kõigile ning kasutamisel see mitte ei vähene, vaid loob enda juurde uut. See on avatud süsteem. Informatsiooni entroopiale lähenev üleküllus, mida sageli dzungliga võrreldakse, ei mõju metsarahva psüühikale mitte laostavalt, vaid võimaldab tal jõuda oma loomusele sobivasse keskkonda. Individualistlikud ugrilased, kes on harjunud enda peale lootma, ning kellel on orienteerumiseks keerulisem ja tõhusam aparaat kui seda eales oleks võimalik kümnele käsule ehitada, saavad seega jätkata oma elu kaasaegsel viisil, samas oma esivanemate traditsioonilisele rahvuslikule loomusele toetudes. Võrk aitab ugrilasel säilitada neile omast hajusat eluviisi, kaotamata sealjuures kontakti
2. ÜLEVAADE TEOSEST Antud teoses on väga palju tegelasi, kes kõik annavad oma panuse suhete keerisesse. Raamatu tegevus toimub muinasajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ning oskasid ka iidset ussikeelt, mille abil räägiti loomadega. Suhete probleemid aga kerkivad esile alles siis, kui muistne metsarahvas läheb kaasa kaugelt välismaalt tulnud uute kommetega ning kolivad külasse elama. Loomulikult on ka neid, kes jäävad oma esivanemate pärandile kindlaks ning jätkavad metsarahva elu koos vanade tavadega. Muistne ja ühtne metsarahvas on jagatud nüüd kahte ossa ning mõlemad pooled vaatavad olukorda oma seisukohast. Siit aga kerkibki esile teose põhiprobleem, milleks on uute ja vanade tavade põrkumine ning selle mõju inimeste vahelistesse suhetesse ning kuidas inimesed on pimesi võimelise uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Antud teoses tulebki väga hästi välja see, kuidas uus keskkond koos tundmatute kommete ja
ühelegi poolele armu. Antud teoses on väga palju tegelasi, kes kõik annavad oma panuse suhete keerisesse. Raamatu tegevus toimub muinasajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ning oskasid ka iidset ussikeelt, mille abil räägiti loomadega. Suhete probleemid aga kerkivad esile alles siis, kui muistne metsarahvas läheb kaasa kaugelt välismaalt tulnud uute kommetega ning kolivad külasse elama. Loomulikult on ka neid, kes jäävad oma esivanemate pärandile kindlaks ning jätkavad metsarahva elu koos vanade tavadega. Siit aga kerkibki esile teose põhiprobleem, milleks on uute ja vanade tavade põrkumine ning selle mõju inimeste vahelistesse suhetesse. Tegelased: Perekond: Leemet Salme-õde Õe mees Mõmmi Ema Linda Vanaisa Onu Vootele Haldjate uskujad: Tambet Tambeti tütar Hiie Hiietark Ülgas Metsaelanikud: Pärtel-Leemeti sõber Pierre ja Rääk ja nende täi Meeme Leemeti sõber uss Indrek Külaelanikud: Johannes-külavanem Tema tütar Magdaleena Kokkuvõte: lk1
Viiendal kilomeetril tuleb surnurongkäigule vastu rase keskealine abielunaine (tanu ja põllega). Kui naine tuli vastu, siis tuli talle tort kinkida. Esimene vastutulija, tema puhul vaadati sugu, vanust ja kui kaugelt ta vastu tuleb, nii ennustati järgmist surijat? 30. Jahiga seotud uskumused 1) Ei tohtinud naist kohata(naine→koju) 2) Moonakoti pidi mees pakkima 3) Esimene lask püssist 4) Ei nimetata loomi õige nimega 5) Metsarahva eksitamine – jahilugude rääkimine, - sekslood (ropud lood, et metsarahvas end kuulama unustaks) 6) Loom tuleb tappa/võimalus põgeneda 7) Kui anti, siis võta (kui loom ette tuli, siis peab küttima) 8) Looma austamine(suunatud loomale enesele) – tapetud loomale ei ligineta kohe, jäneste/tetrede pühkimine, kergitusohver, peied (uhketel loomadel) 9) Põder, kobras 31. Kalapüügiga seotud uskumused 1) Kalale mindi salaja
Kivirähki poolt. 4 3.Teose temaatika Romaanis ,,Mees, kes teadis ussisõnu" mõtiskleb Leemet, kes viimase mehena mõistab ussisõnu, oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad. Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitlus maailma mõistliku tajumise üle ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool silmakirjalikud kristluse kummardajad, kes on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub
Seepärast pätsin pisikesi palle hoovis. Teen pähe suud ja silmad lumeperele, saan kõikidega tuttavaks ja terele. Mind vaatab uudistades lumetrobikond. Nad pärivad: "Kas lapsed sinu hobi on?" 28 Kui Kaua Veel Kalev Kesküla Kui kaua veel kestab elu ülekohus ja indoeuroopa värsivormide ebakriitiline matkimine? Kui kaua veel peavad metsarahva hämar kirg ja tume melanhoolia riimiga tunde õilistajate lapsikutest mängureeglitest piiratud saama? Ei mõista vaesed indoeurooplased seda sisemist liigutust seda välimist viinalehka mille ees meie luule end avab Avab hommik silmad valgusevalule tuikavas teispoolsusehinguses raputab mürin maad looka vääratud jõed murravad oma sängid sirgeks ja tõusevad merre purskumiseks 29
11. Kui puul oli ebatüvi(tulioks) siis kunagi seda puud majale ei pannud, sest sinna pidi äike sisse lööma Metsarahvas 1. perekondlik esinemiskuju 2. mees-pikk ja peenike, u sammalhabeme moodi naine- peenike või paks(viljakas), imepeened juuksed - pikad ja peenikesed et mahtuda õõnsatesse puutüvedesse 3. muutlik suurus, eest üks tagant teine 4. liigub kohinal 5. ainult asustamata maal 6. huikab, metsarahva kuljused- huikab kevadel või enne suurt tormi hoolitseb loomade eest hoolitseb taimede eest · karjatab inimeste karja · juhatab/aitab eksinuid · eksitab... *haldja jälgedele sattumine...eksitab kütte, metsavargaid jne kes metsareeglite vastu eksivad · kutsub külla (harva) ajanihe ( koju naastes palju aega möödunud) · aitab heina teha · aitab mehele · sinised lehmad
[Ants Viires ,,Puud ja inimesed"] Tarbepuu - kõrvallatva (tulioksa)lööb äike Metsarahvas 1. Perekondlik esinemiskuju (hiljem metsaisa, aga algselt) 2. Pikk ja peenike mees (elavad puutüvedes) 3. Peenike ja paks naine/imepeened juuksed 4. Muutlik suurus; eest üks, tagant teine 5. Liigub kohinal (iilingud varahommikul/hämariku tulekul) 6. Asustamata maal 7. Huikab, metsarahva kuljused (kummaline harva esinev hääl) - Hoolitseb loomade eest - Hoolitseb taimede eest - Karjatab karja - Aitab eksinuid - Eksitab - Kutsub külla (ajanihkega jutud) - Aitab heina teha - Aitab mehele - Sinised lehmad (haldjarahva kari) - Võib abielluda inimestega (problemaatiline, aga lapsed tulevad) - Sipelgad [Kiidjärv - Ahja Eerik]
Leemert vanaisaga raudmeeste vastu võitles. Rõõmu aga pakkus sündmusterikkus, põnevad karakterid, kummalised juhtumid- mis kõik panevad peategelasele kaasa tundma ja teose sündmustiku üle mõtlema. Teose lõpp on kurb -Leemeti elu läheb raskeks- ta armastatud lähedased surevad, mets jääb tühjaks ja tema üksi. Temast aga saab Põhja Konna valvaja ja hooldaja.. Leemet jäi täiesti tühja ja üksildasse metsa vananema ja oma lõppu, mis osutus ühtlasi ka metsarahva lõpuks, ootama. Oma igavikulises üksinduses sisistas Leemet veel endiselt enda lõbuks ussisõnu: ,,Kõik muu minus võib mädaneda, kuid ussisõnad jäävad ikka värskeks. Ussisõnad ja rahulikult tukkuv Põhja Konn." Raamat on eelkõige mõeldud inimestele, kellele meeldib põnev sündmustik, kummalised olud, traagiline, kurb lõpplahendus ja sügavam mõte. See võib tunduda imeliku muinasjutuna, milles on pisut eestlaste müüte, kuid see puudutab hoopis olulisemat teemat
metsatarkused ja ussisõnad. Uueks nimeks saab talle Peetrus. Leemeti ja tema sõprus hävib. Johannes- külavanem, kes kutsub kõiki külla elama, rasket tööd rabama ning jumalat ja raudmehi pimesi uskuma ning kummardama. Magdaleena- külavanaema tütar, kes suurena võtab Leemeti enda meheks ja lapse isaks. Ta tahab, et Leemet õpetaks tema pojale ussisõnu. Ta arvab, et Leemet on näinud haldjaid ja käib libahunti jooksmas. Ta tahab tundma õppida teistsugust, metsarahva elu. Meeme- mees, kes oli Põhja Konna valvur ja kinkis Leemetile nahkkoti koos sõrmusega. Ta lööb maha raudmehi ja munki, kellelt varastab veini. Andreas ja Jaakop- noormehed, tüüpilised rumalad külanoormehed, Pärtli sõbrad. Sisukokkuvõte peatükkide kaupa 1.peatükk Leemet on vana ja ainuke inimene metsas. Ta oskab ussisõnu ja tapab loomi, kes on need unustanud. Ta põlgab neid ja tapab kättemaksuks. Kui ta noor oli, siis ei tapetud ühtki looma muuks kui toiduks
' · tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. · Ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. Andrus Kivirähk on võtnud eesti müüdid ja need omal moel Ussisõnade raamatus ümber jutustanud. Ussisõnade oskamine ei tähenda ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab raamatu peategelane Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitluses maailma mõistliku tajumise üle ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool silmakirjalikud kristluse kummardajad, kes on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub
· tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. · Ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. Andrus Kivirähk on võtnud eesti müüdid ja need omal moel Ussisõnade raamatus ümber jutustanud. Ussisõnade oskamine ei tähenda ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab raamatu peategelane Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitluses maailma mõistliku tajumise üle ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool silmakirjalikud kristluse kummardajad, kes on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub
Uurija sõltub neist inimestest palju, ta on kergesti haavatav, sest ta on oma keskkonnast eemal. Ka eetilised tegurid, et ei saa kedagi uurida vastu nende tahtmist. Peaks olema isiklik suhe nende inimestega, keda uuritakse. Tolleaegsed filmid olidki sageli sellised, et jälgiti inimesi nagu putukaid (nagu filmis 6 ,,Metsarahvas"). Samas ,,Metsarahva" film on ülevaatlikum kui Nanooki film. Näidatakse lisaks tavalisele igapäevaelule ka nt samaanitoiminguid. Veel üks näide Venemaalt: Vladimir Jerofejev ,,Maailma katus". Ekspeditsioon Pamiiri, 1929. Selliseid reisifilme tehti igal pool maailmas. Üks antropoloogiliselt väärtuslik film on ,,Grass: A Nation's Battle for Life" (1925). Filmitegijad olid hiljem USAs väga tuntuks saanud; filmitegijad Merian C. Cooper; Ernest Schoedsack; Margueriete Harrison
annaabi.ee 
