Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Gabriel Kase Metsandusliku andmetöötluse alused II Proovitüki nr. 819 andmete analüüs Kodune töö nr. 2 Juhendaja - lektor Külliki Kiviste Tartu 2012 Sisukord 2. Üldiseloomustus........................................................................................................ 3 3. Tunnuste liigid...........................................................................................................3 4
tänasel päeval sihtasutus, mille asutas 25. septembril 1997.aastal Eesti Põllumajandusülikool. Alates 1921. aastast on muutunud õppe- ja katsemetskonna nimetus ja staatus, kuid tema missioon on püsinud suures osas muutumatuna. Sihtasutuse Järvselja Õppe- ja katsemetskond põhitegevuseks on metsapindala ja metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, metsade säästev majandamine ühtlase, pideva ja kauakestva kasutamise planeerimisega. Sihtasutus on metsandusliku uurimus- ja katsetegevuse korraldamise ning katsealade rajamise baasmetskond. Tihedat koostööd tehakse EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudi õppejõudude ja teaduritega. Viimaste aastate olulisimaks ülesandeks on kujunenud erinevate erialade üliõpilaste suvepraktika baasiks olemine. Traditsiooniliselt on enamus tudengitest EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudist, peale selle veel EMÜ Põllumajandus- ja
- jahindus - puidu saamine - rekreatsioon - teaduslikud eesmärgid - looduse kaitse 3. Rinnasdiameeter on puude rinnakõrguse läbilõikepindalade summa. 4. Kluppimine on kasvava metsa mahu määramise viis. 5. Tihumeeter on mahuühik, võrdne ühe kuupmeetri puidu ruumalaga. 6. Olulisemad metsakahjurid ja haigused on juurepess, üraskid ja männikärsakas ning südamemädanikud. 7. Metsa uuendamise võtted on: - metsa külvamine või istutamine - uuendusraie 8. Metsandusliku tähtsusega okaspuud Eestis on harilik kuusk ja harilik mänd. 9. Palun nimetage Eesti kõige suurema ja väiksema metsasusega maakonnad Suurima metsasusega on Hiiumaa Väiksema metsasusega on Tartumaa 10.Puu välisehitus (millised osad, mis funktsioone täidavad) - Tüvi (hoiab võra, toitainete transport ja säilitamine) - Võra (toitainete sünteesimine) - Juured (toitainete omastamine mullast)
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Mikk Sülla Proovitükk nr 613. Hinnangud, hüpoteesid, regressioon Kodune töö nr. 5 õppeaines Metsandusliku andmetöötluse alused II Juhendaja Külliki Kiviste Tartu 2012 Sisukord Sisukord Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida, kas proovitükil mõõdetud diameetri jaotus on lähendatav mõne klassikalise teoreetilise jaotusega. Töös on kasutatud Aakre metskonna proovitükki nr. 613 andmeid, mis on saadud EMÜ Metsanduse ja maakorralduse serveris võrgukaustast
METOODILINE JUHEND METSABIOLOOGILISE UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS Metoodiline juhend on koostatud sessiooniõppe metsamajanduse eriala õppuritele abiks metsandusliku uurimistöö koostamisel. Igal õppijal tuleb koostada ja kaitsta esimese kursuse sügissemestri lõpuks metsabioloogiline uurimistöö teemal: "Puistu kasvukohatüübi kirjeldus kahes erinevas koosluses". Kusjuures üks kirjeldus tehakse arumetsas, teine soometsas. Puistute kirjeldamiseks vajalikud välitööd tuleks teha septembrikuu jooksul, sest vastasel korral ei pruugi saada enam õigeid andmeid alustaimestiku kuivamise või külmumise tõttu. Uurimistöö
päeval sihtasutus, mille asutas 25. septembril 1997.aastal Eesti Põllumajandusülikool. Alates 1921. aastast on muutunud õppe- ja katsemetskonna nimetus ja staatus, kuid tema missioon on püsinud suures osas muutumatuna. Sihtasutuse Järvselja Õppe- ja katsemetskond põhitegevuseks on metsapindala ja metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, metsade säästev majandamine ühtlase, pideva ja kauakestva kasutamise planeerimisega. Sihtasutus on metsandusliku uurimus- ja katsetegevuse korraldamise ning katsealade rajamise baasmetskond. Tihedat koostööd tehakse EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudi õppejõudude ja teaduritega. 9 Kokkuvõte Järvselja looduskaitseala süda ürgmetsakvartal on hoitud inimesest puutumatuna juba üle 80 aasta. Ent tänavu laiendatud kaitsealal on muudki imetlusväärset.
nii toiduks, kui ka ravimtaimena. Alates 1880. aastast sai mustikate korjamine ja turustamine arvestatavaks sissetulekuallikas paljudele Kanada piirkonna elanikele. Kännasmustika ja suureviljalise jõhvika kultuuristamise katseid tehti Eestis esmakordselt enne II Maailmasõda Tooma Sookatsejaamas. Katsed katkesid pärast sõda. Sihipärane uurimistöö perspektiivsete sortidega algas alles 1996. aastal EPMÜ aiandusinstituudi ja metsandusliku uurimisinstituudi koostöös. ▪ Sordiaretus ja sortide kirjeldused. Mustikaliikide sordiaretust alustas 19. ja 20. sajandi vahetusel botaanik F. Coville. Ta ristas kännasmustika erinevaid looduslikke viljakaid kloone omavahel. Tänapäevaks on registreeritud ligikaudu 60 põhja-kännasmustika ja 35 küülikusilm-mustika sorti, lisaks 20 lõuna-kännasmustika, 7 poolkõrge mustika ja 7 ahtalehise mustika sorti. Jõhvikakasvatus
ainevahetushäired, puu nõrgeneb. 2. Tüvekahjurid - toituvad kambiumi mahladest, takistavad mahlade normaalset liikumist, puu kuivab. 3. Juurekahjurid - närivad või koorivad juuri, häirides vee- ja toitaineteringet. Puude vastupanuvõime putukkahjuritele oleneb: 1. Puuliigist - lehtpuud on vastupidavamad kui okaspuud kuna vahetavad lehti igal aastal. 2. Puu füsioloogilisest seisundist. Üraskid Eestis 63 liiki, metsandusliku tähtsusega on umbes 25 liiki. Eristatakse nn. monogaamseid (perekonna moodustavad üks emane ja üks isane) ja polügaamseid (ühe isasputuka kohta mitu emast) üraskeid. Reeglina esineb üks põlvkond aastas, erakordselt soodsatel aastatel kaks. Erinevad üraskiliigid asustavad kas puu tüve- või võraosa, samuti on igal liigil kindel puuliik, mida ta kahjustab. Valdav osa üraskitest on sekundaarsed kahjurid, st. et nad asustavad haigeid, nõrgestatud puid.
arengukava kinnitamisele Riigikogus. Arengukava aruandlus selle täitmise, arengukavas ja selle rakendusplaanis seatud eesmärkide saavutamise ning meetmete tulemuslikkuse kohta (sh 10-aastase perioodi raiemahtude ülevaade) Vabariigi Valitsusele toimub läbi keskkonnategevuskava aruandluse. Metsanduslik seadusandlus Metsanduse arengud Eestis on sõltunud riigi poliitikatest ning erinevatel perioodidel valitsenud riigikordadest. Eestlastel on olnud suhteliselt tagasihoidlik roll metsandusliku seadusandluse kujundamisel viimastel sajanditel. Iseseisva majandusharuna algas metsamajanduse areng 18. sajandil, kui Eesti oli osa Vene impeeriumist. 1802. aastast pärit Venemaa metsaseadus keskendus peamiselt riigimetsadele, mida oli Eestis maaregistri kohaselt tollal 11-12% kõigist metsadest. Aastal 1888 koostati era- ja kogukonnametsade hoiu- ja kaitseseadus, mis keskendus metsade hooldamisele ja kaitsele ning rakendus kõikidele metsaomanikele
Hinnangud, hüpoteesid, regressioon Proovitükk nr. 6 Kolmas kodutöö õppeaines Metsandusliku andmetöötluse alused Lähteandmeteks on Teie proovitüki 1. rinde enamuspuuliigi keskmine diameeter (rühmitamata andmed). Kopeerige see tulp sellele samale töölehele. Punkthinnangud, vahemikhinnangud, valimi maht Eeldame, et teie proovitükil mõõdetud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaadse üldkogumi kohta Selleks arvuta järgmised statistikud oma proovitüki kohta 1) Leida 1. rinde enamuspuuliigi diameetri kohta (rühmitamata andmetest) järgmised suurused:
miks? Varje on rohkem erineva suurusega puudega metsas. 15. Milliseid eeliseid võiks olla metsanduslikes ja põllumajanduslikes rakendustes lennukiskanneri mõõtmistulemustel võrreldes samasuguse kosmilise skanneri ja traditsioonilise aerofotomeetodi ees? Atmosfääri kihi paksuse vahe, lahutusvõime, pildistamise nurk on lennuskanneri piltidel äärtes moonutatud suunderinevus mängib rolli. 16. Kas heleduse varieeruvus pikslilt pikslile ühe puistu või põllu piirides annab mingit metsandusliku või põllumajandusliku rakenduse seisukohalt olulist infot (näiteks Landsat TM või SPOT korral)? 17. Millised järgmistest metsa takseertunnustest on eeldatavasti kõige tihedamini põhjuslikult seotud puistu heledusega: keskmine puu kõrgus keskmine võra raadius rinnaspind (rinnakõrgusel tüve läbilõikepindalade summa/ha) tagavara (tüvede kogumaht/ha) ükski neist ei ole põhjuslikult seotud, kuid enim ehk rinnaspindala (korreleerub liitusega), tagavara
Tertsiaalsed kahjurid – asustavad surnuid puid o Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid osi Okka ja lehekahjurid Tüvekahjurid Juurekahjurid o Puude vastupanuvõime putukkahjuritele oleneb mitmest asjaolust Puuliigist Puu füsioloogilisest seisundist o Ühed olulisemad metsakahjurid on üraskid Eestis 63 liiki, 25 liiki metsandusliku tähtsusega Kuusekooreürask o Erinevad üraskliigid asustavad kas puu tüve- või võraosa, samuti on igal liigil enamasti kindel puuliik, mida ta kahjustab o Kuidas vähendada? Üraskite puhul ei tohi jätta hukkunud või mahalangenud puid metsa Kasutada mitmesuguseid feromonpüüniseid Langetada püünispuid ja pärast nende asustamist üraskite
Männi-koorepõletik (Peridermium pini) Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda. Üraskid - metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. Kõige ohtlikum neist on kuuse-kooreürask (Ips typographus). Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille serva ta muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet nn. monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel. Esimesel juhul moodustavad perekonna üks emane ja üks
kuivamine. 3. Juurekahjurid - närivad või koorivad juuri, takistades puu varustamist vee ja toitainetega. Puude vastupanuvõime putukkahjuritele oleneb mitmest asjaolust: 1. Puuliigist - lehtpuud on üldjuhul vastupidavamad kui okaspuud, kuna vahetavad lehti igal aastal. 2. Puu füsioloogilisest seisundist – (nõrgenenud vastupanuvõime võib olla tingitud põuast, seenhaigustest). Ühed olulisemad metsakahjurid on üraskid. Üraskeid leidub Eestis 63 liiki, neist metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. Kõige ohtlikum neist on kuuse- kooreürask (Ips typographus). Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille serva ta muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet nn. monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel
Korraldatav puuskulptuuride valmistamise võistlus ja nende müük on tänapäevasem viis läbi ilumeele inimese puu juurde viimiseks. Sooteed, soosillad oleks loodust säästev lahendustee paljudel juhtudel tänapäevalgi võrreldes looduslikku miljööd ja tingimusi oluliselt muutva melioratsiooniga. Metsanduse arengukavast lähtuvalt tuleb Eesti elanikkonnale teadvustada metsade säästva ja mitmekesise kasutamise võimalusi. Meie ajaloolise metsandusliku kultuuripärandi oskuslik ja emotsionaalne tutvustamine võimaldab suunata tänapäeva inimese käitumis- ja tarbimisharjumusi. Alustatud on traditsiooniliste puidu ja metsakõrvalkasutust tutvustava filmiseeriaga. Eestis on levinud puusuveniiride ja tarbeesemete tootmine. Traditsioonilised puit-, laast-, vitsnõude valmistamise oskused on pärandatud põlvest põlve ja tootmine käib ka tänapäeval. On huvitavaid lahendeid ja tehakse kunstipäraseid esemeid. Näiteks
võrra aastas. Kuna maakasutuse muutused on fossiilsete kütuste põletamise kõrval teiseks Oluliseks inimtekkelise süsinikuheite põhjuseks, on selge, miks nii ÜRO Kliimamuutuste raamkonventsioon (UNFCCC) kui ka Kyoto protokoll pööravad maakasutuse muutuste jälgimisele, suunamisele ning vastavale riikide poolsele aruandlusele sedavõrd olulist tähelepanu. Ilmselt pole kaugel aeg, mil lisaks metsandusliku tegevuse tulukusele otseselt puidust saadava majandusliku tulu kõrval muutub üliaktuaalseks tegevuse süsiniku sidumisega kaasnev komponent ning sellega kaasnev mahuline ning rahaline arvestus. Juhul kui raiutud puudest tehakse puidutooteid, suureneb süsiniku sidumine ja süsiniku talletumise aeg veelgi. Seepärast kasvab ka metsade kasulik roll süsiniku talletamisel ja atmosfääri paiskamise vältimisel.
Liivi- ja Eestimaal. 19. sajandil kujunes Tartu loodusteaduslike, sealhulgas ka sooteaduslike tööde kirjastamise tähtsaks keskuseks Baltimaades, kuna siin paiknes mitmeid õppe- ja teadusasutusi (näiteks Tartu Ülikool, Loodusuurijate Selts, Balti Metsaselts jt.). Sel ajal ilmunud trükistest enamus olid saksakeelsed. Esimene mahukam kokkuvõte turba ja soode kohta Tsaari-Venemaal oli Jelgavas asunud metsandusliku õppeasutuse õppejõu A. Bode 1837.a. ilmunud töö. Kuigi peamine tähelepanu oli selles pööratud kütteturbale, toodi andmeid ka soode põllu- ja metsamajandusliku kasutamise kohta, kirjeldati turba liike, turba juurdekasvu, klassifitseeriti soid ja turbaid jne. Alates 1860.aastatest hakkab soode kohta ilmuma rohkem uurimistöid just Tartu Ülikooli professorite sulest (C. Schmidt, A. Petzholdt, E. Russow). Huvitav on märkida, et nendes
3. Juurekahjurid - närivad või koorivad juuri, takistades puu varustamist vee ja toitainetega. Puude vastupanuvõime oleneb mitmest asjaolust: 1. Lehtpuud on vastupidavamad kui okaspuud kuna vahetavad lehti igal aastal. 2. Puu füsioloogiline seisund - tingitud põuast, seenhaigustest. 3. Ilmastik - putukate levikuks soodne (suur sigivus). Ühed olulisemad metsakahjurid on üraskid. Üraskeid leidub Eestis 63 liiki, neist metsandusliku tähtsusega on 25 liiki. Kõige ohtlikum neist on kuuse-kooreürask (Ips typographus). Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille serva ta muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Näritakse läbi puu niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või isegi hukkub.
kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed) Ühed olulisemad metsakahjurid on üraskid. männikuid. 2. Põllumaale rajatud kuusikutes tuleks hoiduda Üraskeid leidub Eestis 63 liiki, neist Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav hooldusraietest metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas 3. Hooldusraieid okaspuupuistutes tuleks teha Kõige ohtlikum neist on kuuse-kooreürask (Ips (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki talveperioodil, mil maapind on typographus). Üraskid on puudega kogu elu
3. Juurekahjurid - närivad või koorivad juuri, takistades puu varustamist vee ja toitainetega. Puude vastupanuvõime putukkahjuritele oleneb mitmest asjaolust: 1. Puuliigist - lehtpuud on üldjuhul vastupidavamad kui okaspuud kuna vahetavad lehti igal aastal. 2. Puu füsioloogilisest seisundist (nõrgenenud vastupanuvõime võib olla tingitud põuast, seenhaigustest). Ühed olulisemad metsakahjurid on üraskid. Üraskeid leidub Eestis 63 liiki, neist metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. Kõige ohtlikum neist on kuuse- kooreürask (Ips typographus). Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille serva ta muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Näritakse läbi puu niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või isegi hukkub.
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine LISAD 111 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Lisa 1. Ülevaade külastusseire meetodite rakendamisest erinevates riikides Ülevaade põhineb Soome Metsandusliku Uurimisinstituudi (METLA) uuringu andmetel (Sievänen et al. 2008) Külastajate loendamine Peaaegu kõik riigid, kes uuringus osalesid, viisid läbi külastajate loendusi. Suurem osa riike kasutasid mitmeid erinevaid loendamise meetodeid (tabel 1), kuid valdavalt viidi loendused läbi vaatlejate abiga (18-s riigis 25-st). Suuremas osas riikides loendasid vaatlejad metsade külastajaid, mõnedes riikides, nagu Küpros ja Slovakkia (Svajda 2006), loendati aga külastajate liiklusvahendeid.
kaitsel, erametsaomanike nõustamist ja toetamist ning jahitegevust ja jahindusalast nõustamist korraldab metsaosakond. * Tänu tõhusale järelevalvele on ebaseaduslik raie viimastel aastatel oluliselt vähenenud ning moodustab kogu raiest umbes 1%; * metsade uuendamine on viimastel aastatel paranenud ning toimub vajalikust mahust tähtajaliselt üle 70% ulatuses, soodsad kasvutingimused loovad head eeltingimused ülejäänud metsade looduslikuks uuenemiseks; * metsandusliku informatsiooni kogumiseks ja analüüsimiseks on käivitunud Säästva Metsanduse Seire- ja Infosüsteem; * metsaregistri baasil on käivitunud e-metsateatise rakendus; * jahinduse stabiilne ruumiline ja organisatsiooniline struktuur on olnud eelduseks ulukiasurkondade liigilise mitmekesisuse tagamisel. Niit Mis on niit? Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga
annaabi.ee 
