metsamajanduslikud tööd, karjatamine, taimede kogumine ja loomade ning lindude püüdmine, kusjuures jääb Riigi Maade ja Metsade Valitsusel õigus tähendatud kvartaalil pidada jahti rebastele ja haigetele metssokkudele, samuti anda välja oma äranägemise järgi igal aastal kohalikkude nõuete rahuldamiseks surnud, tuulemurtud ja vigastatud kuuski ning kasvavast metsast valiku teel kuni 25 tm kuuse tarbepuid, tingimusel, et metsamaterjalide et metsamaterjalide äravedu metsast toimuks võimalikult taliteega VABARIIGI VALITSUSE OTSUS 3. DETSEMBRIST 1937 Kasselaiul ja Linnusitamaal on väärtuslikud looalad ja rannaniidud, kus pesitseb palju linnuliike: kivirullija, niidurüdi ja naaskelnokk Läbirändel peatuvad väikesaartel või nende lähiümbruse merel väikekosklad, räusktiirud, väikeluiged ja tõmmukajakad Naaskelnokad KASSELAID JA LINNUSITAMAA
spordiorganisatsioonidega.Mis aastaid käsitlevad? 2) 1936 1.4 Leida dokumente Rotermani leivababriku rekvireerimise kohta. Kirjavahetus Siseministeeriumi, Toitlusvalitsuse, Taani kindralkonsuli ja Chr. Rotermanniga Rotermanni leivavabriku rekvireerimisest. 1.5 Leida Põhja paber- ja puupapivabrikute aktsiaseltsi kirjed.Millal tegutses?Mis liiki lepingud sõlmiti (nimeta pealkirjad)? 1880-1945, Lepingud: Lepingud kinnisvaradega, Metsamaterjalide ostulepingud, Koostöölepingud, Raudtee ekspluateerimise lepingud, Rendilepingud ja rendile antud laoplatside nimestikud, Lepingud metsatöölistega. 2. Aadlivapid ajalooarhiivis 2.1 Palju on kirjeid vabahärra tiitli saajate kohta? 67 kirjet 2.2 Mitu krahvi tiitlit on andnud Rootsi kuninganna Kristiina? Kellele ja mis aastal? 2 krahvi tiitlit on andud 1654 ja 1651 aastal inimesed kes said tiitlit Robert von Douglas ja Stenbock 2.3 Millal sai Carl Adam von Stackelberg vabahärra tiitli?
on 3,5m. Tartu asub täpselt jõe keskjooksul . Laevatamist Emajõe veeteel segas Kärevere sildade ehitamine, mis konstruktsiooni vea tõttu juba samal aastal kokku varises. Pärast Teist Maailmasõda tehti Emajõel veeteel ulatuslikke kaevamisi. Laevasõidule probleemsetest Kärevere ja Muuga kärestikest rajati 1955.a mööda sirged kanalid. Pärast sõda oli vaja Tartu linn uuesti üles ehitada, selle käigus hakkas linn aga hoogsalt laienema. Moodi läksid betoonehitised ning metsamaterjalide asemel hakati üha enam vedama liiva ja kruusa. Tartust allavoolu Emajõe lähikonda rajati kolm liivakarjääri. 1941. aasta sõjasündmuste käigus lasti Kärevere sild õhku ja purustatud silla asemele tuli kiiresti ehitada uus: see valmiski 1945. aastal, sedapuhku puidust. Uuesti võeti sillaehitus Käreveres ette umbes kümne aasta pärast: vana raudbetoonsilla sambavundamentidele rajati siis toekam monoliitraudbetoonist sild, mis sai valmis 1956. aastal. 1999
Metsaressursi planeerimine annab ülevaate sellest, kui palju meil on metsa, mida ja kui palju võime seda raiuda ning milliseid töid peame tegema, et metsa väärtus säiliks ja tõuseks. Metsakasvatus tähendab puude istutust, nende kasvutingimusi parandava valgustusraie tegemist, harvendusraiet ja uuendusraiet. Ka lageraie, mis on üks uuendusraie alamliike, on teatud tingimustel vajalik metsakasvatuslik võte. Tootmisena käsitletakse erinevate raiete läbiviimist metsamaterjalide saamiseks. Täpsed tingimused ja piirangud metsamaterjalide tootmisele seavad metsakasvatuslik pool ja metsaosale püstitatud eesmärk. Turustamine on toodetud metsamaterjali müük, mis peab silmas turu reegleid ja riigi huve. Metsakaitse ja -valve on tegevuste kogum, mis on suunatud metsa kaitseks nii inimese seadusevastase tegevuse eest kui looduslike metsakahjustuste vältimiseks. Teiste sõnadega tegevus varguste, tulekahjude, kõikvõimalike haiguste ja muude
35,32 inglise kantjalale. 1 kantjalg võrdub 0,028 tihumeetrile. 1 kantsüld võrdub 9,71 ruumimeetrile. 1 kantsüld sisaldab 6,8 tihumeetrit puumassi. Palkide ja pakkude pikkus mõõdetakse meetreis ja detsimeetreis (1 detsimeeter = 10 sentimeetrit),jämedus palgi või paku ladvapoolsest (peenemast) otsast ilma kooreta,keskmse jämeduse kohast täis sentimeetreis,kusjuures poolikud sentimeetrid jäetakse arvesse võtmata. Ruutmeeter tähendab 1 kantmeetri mõõdus üles laotud metsamaterjalide hulka,kusjuures kantmeetrisse on arvatud ka materjalide vaheline õhuruum. 11.Erinevad mõõtühikud ja ühikute süsteemid Ka kassi jalg ilmselt mõõtühikuks ei sobi. Mõtisklused etalonide päritolu üle viivad meid mõõtühikute süsteemi vajalikkuse mõistmiseni. Näiteks omal ajal Inglismaal kehtestatud pikkusühik jalg (ingl foot) olevat kokku lepitud briti meeste keskmisest jalalaba pikkusest lähtudes. Teise legendi kohaselt olevat see olnud Inglise
lage ala; selguseta ala; noorendik; latimets; keskealine mets; valmiv mets; kõps mets. 5. Boniteet - iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist. 6. Täius - näitab metsa suhtelist tihedust. 7. Kasvukohatüüp - puistud eraldatakse, kui nad kuuluvad erinevatesse tüübirühmadesse. 2.3 Metsamaterjalide mahu määramine. 1. Ümarmaterjalid Kõige tavalisem ümarmetsamaterjal on palk. Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: a. materjali ladvapoolset diameetrit (cm) * mõõdetakse koorealune diameeter * mõõdetakse minimaalne diameeter * diameeter mõõdetakse 1 cm täpsusega b. materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid. Virna maht leitakse virna kõrguse, pikkuse ja laiuse korrutisena. Koefitsiendid on erinevad, sõltudes: *puuliigist *materjali pikkusest
Kahjustusi saab ära hoida kui ollakse teadlik, millistes bioloogilistes ja klimaatilistes oluses need tekivad. Puidu koostisosad lühustuvad lihtsamateks orgaanilisteks ühenditeks, mis on toitaineks paljudele seentele ja putukatele. Puidu bioloogilised kahjustajad on bakterid, seened ja putukad. 3 1. Puidu rikked Oksad Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Kõrgekvaliteediliste metsamaterjalide kogus oleneb peamiselt puidus esinevate okste rohkusest ja iseloomust. Puidu kvaliteedile avaldavad kõige rohkem mõju kokkukasvamata oksad ( väljalangev küvaoks)ja kõige vähem kokkukasvanud oksad (terved ja värvunud oksad). Oksad rikuvad puidu ehituse ühtsust. Oksad avaldavad mõju puidu mehaanilistele omadustele (puidu painde- ja tõmbetugevus piki kiudu). Tarbepuidu väljatulekule ei avalda mõju mitte ainult üksikud suured oksad, vaid okslikkus tervikuna
Kui nii peaks juhtuma, muutub looduses palju muutuvad nii taimede, sh metsapuude kasvutingimused kui ka putukate ja haigustekitajate levik. Põhjapoolse päritoluga okaspuude kasvutingimused halvenevad, seni vaid lõuna pool esinenud kahjurid levivad põhja suunas, seni vähearvukate liikide sigimine muutub intensiivsemaks (mitu põlvkonda aastas) ning kahjustuste hulk kasvab. Uute kahjuriliikide ja haiguste sissetoomine Tänapäeva elav kaubavahetus, sealhulgas metsamaterjalide ja puidu transport pikkade vahemaade taha, soodustab kahjurite ja haigustekitajate levikut uutele aladele. Näiteid võib tuua ülemaailma. Inglismaal avastati hiidürask, keda seal varem polnud, kuid nüüdseks on temast saanud oluline kuusepuistude kahjur. Soomes leiti Venemaalt sisseveetava puitmaterjali hulgast kolm Soomes seni mitteesinevat puidukahjurit. Samuti leiti Rootsis Prantsusmaalt sisseveetud puidu hulgast 17 võõrliiki, kuid nende seas oli palju lõunamaised
ühesilindrilise abimootoriga. Koorma laadimine toimus vintsi ja liikurlaadimiskilbiga, kandejõud 2,5 t, mis võimaldas vedada tüveseid nii tüükaga ees kui ka latvadega. Tõsisteks puudusteks oli madal võimsus ja läbivus ning külgsiduri nõrk konstruktsioon. Nendest puudustest vaba oli moderniseeritud järgmine mudel TDT-40M (võimsus 48 hj). Tootma hakati seda 1962.a. Onezki traktoritehases. 1963.a. pidi välja lastama kokkuveotraktor TDT-55, mõeldud metsamaterjalide kokkuveoks ja tee-ehitustöödeks. Need jõudsid Eestisse 1970-ndatel aastatel.1962.a. alustati TDT-75 seeriaviisilist tootmist (töötasid edukalt Võru metsakombinaadis) (joonis 6.3.1). Mõneaastase vahega jõudsid meie metsadesse TDT-55 baasil ehitatud vintsita hüdromanipulaatoriga kokkuveotraktor TB-1. Selle masina tehnilised näitajad olid järgmised: 1) võimsus 55 hj; 2) manipulaatori tõstejõud 1350 kG; 3) maksimaalne noole
Riiklikusse Metsanduse ja Metsatööstuse Arengukavasse. See kava käsitleb: · Metsanduspoliitikat 14 · Leedu metsa- ja metsamaterjali ressursse · Metsaomandit ja erastamist · Metsaressursi kasutamise trende · Metsade majandamine ja juhtimine · (Taas-)metsastamine · Metsade tuleohutus ja kahjurputukate ja haiguste tõrje · Metsamaterjalide tootmine · Jahiressurside majandamise arendamine · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse metsades · Metsandusalane teadustegevus, haridus ja täiendõpe · Metsatööstus · Metsamaterjali tootmine · Puidutarbimine · Siseriiklik ja rahvusvaheline puidukaubandus. Puidu pikaajalised pakkumise ja nõudluse trende hinnatakse Riiklikus Metsanduse ja Metsatööstuse Arengukavas (European Forestry Commission).
mitmesugused puidumädanikud, külmalõhed, tõugurikked, · puidu niiskusesisalduse muutumisega tekivad rikked lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine, · puidu töötlemisel tekivad rikked killu lahti murdumine, sisselõige, kaldlõige. Puidurikete mõju tehnilisele kõlblikkusele sõltub rikke iseloomust ja sortimendi kvaliteedinõudeist. Seetõttu tuleb praktiliselt riketeks lugeda selliseid vigastusi ja normaalsest ehitusest kõrvalekaldumisi, mis alandavad metsamaterjalide kvaliteeti alla lubatud normide. Erandina suurendavad mõned puidurikked puidu väärtust (dekoratiivsust), näit. salmilisus ja kasvajad. Puidurikete liigitus ja tunnused. Oksad Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Metsamaterjalides nimetatakse oksteks tüvepuitu sulgunud elavate või puu elu kestel väljasurnud okste alusosi, mis pärast tüve laasimist on nähtavad iseseisvaid kontsentrilisi aastarõngaid omavate puiduosadena.
sesoonsused. Näiteks ei suudeta sadamate kinnikülmumisel valmistoodangut edasi transportida. See võib tekitada toorme hinna langust, kuna metsaomanikud püüavad oma palkidest iga hinna eest lahti saada. Olukorras, kus pikad vihmaperioodid on teinud metsaaluseid vesiseks või talvel sügava lume korral ei ole võimalik metsast puitu kätte saada, tõuseb nii toorme kui saematerjali hind, sest odavam on osta kallist puitu, kui maksta lepingute alusel leppetrahve. Peamine on metsa- ja metsamaterjalide turul nõudmise ja pakkumise tasakaal : kui see on häiritud, algab ka hinnaskaala kõikumine. Loomulikult mõjutab hindu siseturul ka rahva ostujõud, majanduse olukord Eestis kui ka maailmas üldse. Ettevõte on oma hinnapoliitikas püüdnud olla võimalikult stabiilne ning paindlik. Suuremate turuhinna kõikumiste puhul on tehtud ka oma hindades korrektuure, kuid enamasti on püütud hoida hinda ühesugusena. Paljude teenuste puhul on hind
1. Mis on metsatakseerimine ning selle peamised eesmärgid. Metsatakseerimist võiks nimetada metsanduslikuks mõõtmisõpetuseks. Õpetus puude ja puistute kasvu ning arengu seaduspärasustest,metsamaterjalide langetatud ja kasvavate puude mahtude,puistute tagavarade ning puude ja puistute juurdekasvu mõõtmete teooriast ja praktikast. Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosseisu, puidu varu ja tootlikkust ning prognoosida metsa seisukorda ka tulevikuks, teades metsa kasvus kehtivaid seaduspärasusi. Metsatakseerimine annab alusandmed metsapoliitika ja metsa majandamise kavandamiseks 2. Metsatakseerimise meetodid. Otsene mõõtmine
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. 3.Selgita mille poolest on erinevad oma kvaliteedilt tüükapalk, keskpalk ja ladvapalk (joonis)? Tüükapalk tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn. pu...
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. 3.Selgita mille poolest on erinevad oma kvaliteedilt tüükapalk, keskpalk ja ladvapalk (joonis)? Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn. pu...
mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 20. 7. Kasvukohatüüp- Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires on vajalik kui metsakasvukohatüüp erineb rohkem kui ordinatsiooniskeemi naaberkasvukohatüüpide ulatuses, arvestamata kuni 20 m laiusi üleminekuribasid e. puistud eraldatakse, kui nad kuuluvad erinevatesse tüübirühmadesse. Metsamaterjalide mahu määramine 1. Ümarmaterjalid. Kõige tavalisem ümarmaterjal on palk. Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: a) materjali ladvapoolset diameetrit (cm) – mõõdetakse koorealune diameeter (puidu diam); - mõõdetakse min diam (ebasümmeetrilise palgi korral); - diam mõõdetakse 1cm täpsusega. b) materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid. Virna maht leitakse virna kõrguse, pikkuse ja laiuse korrutisena. M(rm)= virna pikkus* virna laius* virna kõrgus
Maltspuidu seenvärvused on iseloomulikud kõikidele puuliikidele, suuremal määral okaspuudele. . Seenvärvused ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele, kuid halvendab välisilmet ja suurendab vee imavust. Maltspuitu värvivad seened võivad lagundada liimi ja lakiainet. 2.1.4.1. Sinavus. Sinavus tekib puitu värvivate seente toimel toores või jalalkuivanud puidus, kuid ei põhjusta puidumädaniku teket. Tekib puidus materjali ots- või külgpinnalt radiaalsuunas. Metsamaterjalide otspinnal nähtav kiilukujuliste laikudena või hõlmab kogu maltspuidu, külgpindadel nähtav ribade või piklike laikudena. 2.1.4.2. Maltspuidu seenvärvus. Ruuge, kollane, roosa (kuni heloviolett) ja pruuni maltspuidu värvus. 2.1.4.3. Hele maltspuidu seenevärvus. Puitu heleda tooniga värvivad, kuid puidutekstuuri mittevarjavad maltspuidu seenvärvused. 2.1.4.4. Tume maltspuidu seenvärvus. Puitu tumedates toonides värvivad ja tekstuuri varjavad maltspuidu seenvärvused. 2.1.4.5
Seda iseloomusttakse valemiga, mis määratakse igas rindes eraldi. Valem koosneb puuliigi lühendist ja numbrist, mis näitab mitu protsenti moodustab antud puuliik puitu koosseisust. Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Boniteet iseloomustab kasvukoha headust mingi puuliigi kasvatamiseks. Täius on koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. 17. Metsamaterjalide mahu määramine. Ümarmaterjalid kõige tavalisem on palk, maht määratakse mahutabelite abil, selleks tuleb teada: materjali ladvapoolset diameetrit; materjali pikkust meetrites. Virnmaterjalid maht leitakse virna kõrguse pikkuse ja laiuse korrutisena. Saematerjalid tuleb leida materjali ühe tüki maht (selleks vaja teada materjali laius paksus ja pikkus). 18. Metsade uuenemine ja uuendamine. Jaguneb:
Okupatsiooniperioodil korraldas meie metsade majandamist ja loodusressursside kaitset Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium ning selle haldusasutused kontrollisid arvestatavat osa infrastruktuurist. Üksuste piirid ei kattunud rajoonide omadega ja seetõttu ei saanud kohalikud võimumehed mõjutada ministeeriumis väljatöötatud tervikliku looduskaitse ja metsamajandamise poliitikat. Eestimeelne ministeerium pidas looduse kaitsmist sageli tähtsamaks, kui Moskva riigiplaanile metsamaterjalide fondide eraldamist. Iga puu, mis raiumata suudeti jätta, tundus "Eesti asja" ajamisena. Olukord muutus põhjalikult iseseisvumise taastamise järel. Eesti kroon vajas katet, kodumaine metsatööstus toorainet. Metsaülemad, kes seni olid peamiselt metsakasvatajad, pidid hakkama oksjonihaamrit keerutama. Loodud keskkonnaministeeriumi osakonnad arenesid kiiresti, võtsid üle kaitsealade valitsemise ja muud keskkonnahoidu korraldava tegevused. 1993. aastal oli ainult ühe
Puistu täius (t) on seega koefitsent mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga hektari tagavarast, T=G/GNORM hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemil juhul võrdleme andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 0,2 Metsamaterjalide mahu määramine Ümarmaterjalid alates pikkusest üle 2 m kuuluvad tükiviisilisele mõõtmisele, ja tihumeetrites (m3) arvestamisele Ümarmaterjalide diameeter mõõdetakse ladvapoolselt otspinnalt koort arvestamata <13 mõõdetakse 1 cm täpsusega >14 mõõdetakse 2 cm täpsusega Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: materjali ladvapoolset diameetrit (cm) materjali pikkust (m) Virnmaterjalid
Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 20 (varem kasutati täiuse iseloomustamiseks kümnendikke ja sel juhul oli erinevus 0,2). 7. Kasvukohatüüp. Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires on vajalik kui metsakasvukohatüüp erineb rohkem kui ordinatsiooniskeemi naaberkasvukohatüüpide ulatuses, arvestamata kuni 20 m laiusi üleminekuribasid e. puistud eraldatakse, kui nad kuuluvad erinevatesse tüübirühmadesse. 8.3 Metsamaterjalide mahu määramine. 1. Ümarmaterjalid Kõige tavalisem ümarmetsamaterjal on palk. Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: a. materjali ladvapoolset diameetrit (cm) * mõõdetakse koorealune diameeter (puidu diameeter) * mõõdetakse minimaalne diameeter (ebasümmeetrilise palgi korral) * diameeter mõõdetakse 1 cm täpsusega b. materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid. Virna maht leitakse virna kõrguse, pikkuse ja laiuse korrutisena.
domineeris riigimetsas vene (vormiriietus, metsa jagamine kvartaliteks, seadusandlus jne.) ja erametsanduses saksa mõju. Raiete teostamine Veel 20.sajandi I poolel raiuti mets põhiliselt talvel. Raietöölisteks olid valdavalt maaelanikud. Lageraietel kasutati põhiliselt kahemehesaage, hooldusraietel ühemehesaage, laasiti kirvega. Noorendike hooldamisel olid kasutusel võsanoad ja kiinid. Nagu sajandeid varem oli hobune peamine metsamaterjalide kokku- ja väljavedaja. Nendega veeti puitu sageli kümnete kilomeetrite kaugusele linnadesse, raudteejaamadesse või parvetusjõgede äärde. Kui sajandi algul, nii nagu mitmed eelnevad kasutati metsaveol talumeeste hobuseid, siis 60.-70.-datel olid metsaveohobused juba metskondades olemas. Lisaks traditsioonilisele vankrile, reele, palgikelgule konstrueeriti mitmeid lohisteid ja kõik võimalikke abivahendeid. Alati ei rahuldanud kaubanduses müügil olevad rakmedriistad
30 x 0,5 = 1,884 m³; c) paneme arvud valemisse olles enne leidnud vormikõrguse HF vastavast tabelist, see on 13,4, tulemus 0,1256 x 13,4 = 1, 683 m³. Nagu nähtub sellest näitest on konkreetse diameetri ja kõrguse puhul männi vormiarv lähedasem 0,45-le, see on ka loogilisem, sest taolise kõrguse puhul peaks normaalsel männil olema diameeter suurem kui 40 cm. e) Puu vanuse määramine *männaste loendamise teel (okaspuudel ); *juurdekasvupuuri abil Metsamaterjalide mahu määramine. 1. Ümarmaterjalid alates pikkusest üle 2 m kuuluvad tükiviisilisele mõõtmisele, ja tihumeetrites arvestamisele. Okas- ja lehtpuu ümarmaterjalil mõõdetakse diameeter: a) kuni 13 cm (kaasa arvatud) diameetriga sortimentidel 1 cm täpsusega, kusjuures 0,5 cm -st väiksemaid osi ei arvestata ja 0,5 cm -st suuremaid osi võrdsustatakse 1 cm-ga; b) üle 14 cm -se diameetriga sortimendid mõõdetakse 2 cm täpsusega samadel põhimõtetel eelneva mõõtmisega.
lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t=G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 0,2. 66 14.3. Metsamaterjalide mahu määramine. 1. Ümarmaterjalid Kõige tavalisem ümarmetsamaterjal on palk. Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: a. materjali ladvapoolset diameetrit (cm) * mõõdetakse koorealune diameeter (puidu diameeter) * mõõdetakse minimaalne diameeter (ebasümmeetrilise palgi korral) b. materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid. Virna maht leitakse virna kõrguse, pikkuse ja laiuse korrutisena. M (rm)= virna pikkus x virna laius x virna kõrgus
Eeliseks on võimalus teha laadimistöid lihtsalt ja kiiresti. Osa platvormvaguneid on eriotstarbeliselt määratud konteinerite, autode, metsamaterjali, terasplekirullide jms veoks ning neil on vastavad kinnitusseadmed. (Pildid 4.19 ja 4.21) Metsamaterjalide platvormvagunid on varustatud 20 toega, mille kõrgus platvormi põran- dast on 2,72 m. Sellega moodustub metsamaterjali veoks kaubaruum suurusega 160 m3. Vagunis on võimalik vedada metsamaterjali pikkusega 4,5–20,5 m, kogukaaluga kuni 56 t.
annaabi.ee 
