jäänud looniidud. Huumusrikastel lammimuldadel levivad luhaniidud, rannaniidud ning puisniidud -- hõredad poollooduslikud puistud, mida regulaarselt niidetakse ja karjatatakse. 13 July 22, 2012 Footer text here 14 July 22, 2012 Footer text here Kasutatud kirjandus http://stage.estonica.ee/et/Loodus/Taimestik_ja_loomastik/Metsakooslused/ http://bio.edu.ee/taimed/general/images/salumets.jpg http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/100827aa049.jpg http://bio.edu.ee/taimed/general/images/nommemets.jpg http://y.delfi.ee/norm/79741/4039383_VHffCj.jpeg 15 July 22, 2012 Footer text here Küsimused Millised puuliigid kasvavad peamiselt salumetsades?
Tänu puidule on ka aegade algusest peale saanud inimene soojust ja valgust. Samas tekib puidu põletamise tõttu ka loodusele ohtlik saadus nagu süsihappegaas, mis aitab kaasa kasvuhoonegaaside tekkele ning piltlikult öeldes lõhub Maa osoonikihti. Osoonikihi hõrenemine on aga suurim oht meie kliima säilimisele. Samas ei tohi ka unustada, et just taimed on need, mis meile hapnikku toodavad. Mets on kui Maa kopsud siiski. Puud kasvavad aeglaselt ning metsakooslused tekivad aeglaselt. Palju aeglasemini, kui inimene neid hävitab. Metsa hoidmine on äärmiselt oluline, kuna mets on tegelikult elukeskkonna kaitsja ja kujundaja. Lisaks sellele, et puud ja mets toodavad hapniku, puhastavad nad ka atmosfääri õhku, mets on ka algselt olnud inimesele kui toidulauakatja. Kõige selle eest tuleks olla metsale tänulik, aga kahjuks leidub ühiskonnas veel endiselt paljusid, kes seda ei mõista ning vaatavad maailma vaid enda tasandilt. Seega on
Rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituste korraldamiseks tuleb luba saada kaitseala valitsejalt. Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine, maastikusõidukiga sõitmiseks tuleb saada luba kaitseala valitsejalt. Matkarajad Endla järve matkarada (8,5 km) Rajale jäävad sellised loodusväärtused nagu Kaasikjärve raba, Endla järv (287 ha), lodukaasik, Endla puisniit, Mustjõgi, Kaasikjärv, Männikjärve raba, Männikjärv ning erinevad metsakooslused. 10 000 aastat tagasi oli ala üks suur veeväli, mis hakkas kliima soojenedes kinni kasvama. Endla järv on üks Suur-Endla järve jäänukeid. Järv on kala- ja linnurikas. Veetaseme alanemise tõttu on järvepõhi hakanud taimestuma ja soostumine kiireneb. Kaasikjärve raba ilu saab nautida ka linnuvaatlustornist. Rada kattub enne Toomale jõudmist Männikjärve raba õpperajaga. Võlingi allika matkarada (1,2 km) 12
kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. 3 1.3 KLIIMA MÕJUTAMINE Tänapäeval väidetakse, et inimkond on süüdi globaalses soojenemises. Arvan, et selles väites peitub pisike tõetera, kuid see ei tähenda, et lause oleks nüüd fakt. Inimkond ei ole nii võimas, et suudaks miljoneid aastaid kestvat protsessi saja aastaga muuta. Inimesed on võimelised kliimat vaid mõjutama. Kui esialgu raiuti metsa siiski aeglaselt, nii et metsakooslused suutsid enam vähem taastuda, siis keskajal raiuti metsast lagedaks suurem osa Euroopast ja 19. sajandil toimus sama ka Põhja- Ameerikas. Tänapäeval on metsade vähenemine eriti tõsine probleem troopilistel ja ekvatoriaalaladel Kagu- Aasias, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas ning Aafrikas. Võimsate troopiliste metsade kahanemine toob kaasa olulised muutused atmosfääri õhuvooludes, sademete reziimis ja kogu planeedi kliimas. Atmosfäär on üks põhilisi Maal
1. Vii kokku klassifikatsiooniastme nimetus ja näide sellest: Metsatüüp – jänesekapsakuusik, Tüübiklass – arumets, Tüübirühm – laanemets, Kasvukohatüüüp – jänesekapsa 2. Kirjuta iga taimkatteüksuse juurde suurusjärk: Soostike taimkate (rabamassiivid, soojärved, rabasaared) – Makrokombinatsioon, Rabamassiivi taimkate (servamäre, rabamännik, puis-älvesraba, puis-laukaraba, lageraba) – Mesokombinatsioon, Mõhna metsakooslused – Mikrokombinatsioon, Sadade kilomeetrite suurused mandriosad – Megakombinatsioon 3. Sea vastavusse mõisted ja sisu: Klassifikatskooni põhiüksus, kuhu kuuluvad kõik teatud floristilise koosseisu ja ühesuguse välimusega kooslused ühetaolistes kasvukohatingimustes. Eristatav kahe rinde dominantide alusel. – Assotsiatsioon, Üksus, mis hõlmab kooslusi, kus on sama edifikaator. – Formatsioon,
Niisugune elukeskkonna muutmine mõjustab kõiki teisi meie planeedil elavaid olendeid. Metsa maharaiumine hävitab sealsete asukate elupaiga. Üsna paljud inimesed on hakanud aru saama inimtegevuse hävitavast mõjust ning alustanud võitlust loodussõbralike eluviiside eest, et mitte enam korrata siiani tehtud vigu. Põlluharimise algusest peale raiuti maha palju metsi, et saada puitu või maad põldude jaoks. Esialgu raiuti metsa siiski aeglaselt, nii et metsakooslused suutsid enam- vähem taastuda. Keskajal aga raiuti metsast lagedaks suurem osa Euroopast ja 19. sajandil toimus sama ka Põhja- Ameerikas. Tänapäeval on metsade vähenemine eriti tõsine probleem troopilistel ja ekvatoriaalaladel Kagu- Aasias, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas ning Aafrikas. Võimsate troopiliste metsade kahanemine toob kaasa olulised muutused atmosfääri õhuvooludes, sademete reziimis ja kogu planeedi kliimas. Globaalsed keskkonnaprobleemid
mitmekesised metsamassiivid, jõed, puhke- ja lõkkekohad. · Koseveski looduskeskuses valmistatakse ette viiakse läbi loodushariduslikke programme puhkeala erinevates piirkondades ja ka Elistvere loomapargis. Kääpa külas on 15. maist kuni 15. septembrini avatud Saare teabepunkt, mille juurest saab alguse Kaiu rattarada (45 km), mille teele jäävad Kaiu mõhnastik oma vahelduva maastikuga, erinevad metsakooslused, Sõõru küla koos oma 100-aastase tulevalvetorniga, Pala küla ja Kääpa küla, kus võib aeg-ajalt kohata kratte ning käia Kalevipoja teemapargis ja muuseumis. Endise Vara metskonna maile jäävad Kukemetsa metsaonn ja Kärgandilõkkekoht. Neid ühendab 30 km pikkune Selgise rattarada, mille teele jäävad mitmekesised metsamassiivid ja Selgise mäed. Kindlasti väärib külastamist kaunil
suuremõõtkavalisi ortofotosid. Topograafiline kaart kujutab maa pinda mingis kartograafilises projektsioonis vähendatult ja üldistatult. Kaartide koostamiseks kasutatakse väiksemas mõõtkavas ortofotosid ja kosmosest tehtud salvestusi. Topograafilistel kaartidel kujutatakse kõiki olulisemaid maastikul esinevaid nähtusi ja objekte: • veekogud (meri, järved, jõed, ojad jm) • taimkatte elemendid (metsakooslused, sood, niidud, roostikud jm) • pinnakatte elemente (liivikud, kivised alad jm) • reljeef (tavaliselt samakõrgusjoonte abil) ja üksikud pinnavormid • asustussüsteem (linnad, külad, hoonestatud alad, üksikud majad jm) • teede- ja muud ühendusvõrgud • majandustegevuse objektid (tehased, karjäärid, settebasseinid, üksikud objektid kuni valgusfoorini välja) • haldus- ja elukorralduse seisukohalt muud olulised piirid (nt looduskaitsealad)
1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad igihalja vööndina ekvaatorilähedase ala Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ning Kaug-Aasias. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega Liigirohkeimad on Malai saarestiku ja Amasoonase vihametsad, järgnevad Kesk-Ameerika ja Aafrika vihmametsad. Laiemas tähenduses kuuluvad vihmametsade hulka ka mõningate sademeterohkete alade igihaljad metsakooslused, mis paiknevad lähistroopikas ja parasvöötme soojemas osas. Ümbritseb maakera ekvatoriaalse vööna ja katkeb vaid mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Aasta keskmised temperatuurid kõiguvad vaid mõne kraadi ulatuses 20- 26 kraadi piires. Alumistes rinnetes on õhk pidevalt auruga küllastatud. Selge ilmaga tõuseb temperatuur üle 30 kraadi. Troopiline vihmamets on väga liigirikas. Kasvab mitmeid eksootilisi puuvilja liike.
metsa all lopsakas rohurinne. Lehtmetsad Mitmekesised puistud. Võib esineda karstivorme, koopakesi, kivikülve. Klindimetsad Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus. Vajavad hooldamist. Puisniidud Esineb kuivanud oksi ja tüvesid. Seal elab kitsalt kohastunud putukaid. Looduslikult uuenenud põlendikud II. -Kasvukohatüüüp jänesekapsa, Metsatüüp jänesekapsakuusik, Tüübirühm laanemets, Tüübiklass arumets - Mõhna metsakooslused Mikrokombinatsioon Rabamassiivi taimkate (servamäre, rabamännik, puis-älvesraba, puis-laukaraba, lageraba) Mesokombinatsioon Sadade kilomeetrite suurused mandriosad Megakombinatsioon Soostike taimkate (rabamassiivid, soojärved, rabasaared) Makrokombinatsioon -Kõrvutiasetsevad, kuid erinevates tingimustes arenevad kooslused lähevad üksteiseks üle liikide järkjärgulise ärajäämise ja juurdetuleku teel. Ruumiline kontinuum
) Aluspõhi, reljeef, mullastik Inimasustuse leviku ja kliima muutumise kõrval on metsade mitmekesisuses jälgitavad väikese Eesti kohta väga suured piirkondlikud eripärad,mis tulenevad järgmistest teguritest: ·Eesti asub kahe aluspõhjakivimi piiril Põhja-Eesti mullad lasuvad paealuspõhjal,Lõuna-Eestis liivakivil. Paealal on arenenud toitainerikkamad mullad kui liivaaladel ning seega on liigirikkamad metsakooslused enam levinud paealuspõhjaga aladel. · Lääne-Eesti oli mandrijääsulamise algaegadel kaetud veega, seetõttu algas sealsetel aladel taimestiku areng hiljem, samuti tasandas ja sorteeris vesi mandrijääst maha jäetud materjali ning peeneteralised setted muutsid pinnase pärast vee alt vabanemist raskesti vett läbilaskvaks. Endistele rannikutele kuhjusid luited ja rannavallid.Seetõttu on ulatuslikud Lääne-Eesti
eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebaharilikul kasvukohal, etalonalad, produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu,
on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku 1- kõrge looduskaitseväärtus 2- keskmine looduskaitseväärtus 3- väike looduskaitseväärtus 0 - looduskaitseväärtuseta 1 Looduskaitseväärtus: metsakooslused 1. haruldaste liikide olemasolu 2. kahaneva alaga jäänukid 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal 6. etalonalad 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 8. kõrvalsaadused (marjad) 9. olulised elupaigad 10.esteetiline ja rekreatiivne väärtus 11.olulisused maastikukaitse vaatekohast 12.teaduslik katseala 13. kultuurilooline väärtus
Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Looduskaitseväärtus jaguneb: 1- kõrge , 2- keskmine, 3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku. Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades Metsakooslused: 1. haruldaste liikide olemasolu 8. kõrvalsaadused (marjad) 2. kahaneva alaga jäänukid 9. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7
Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Looduskaitseväärtus jaguneb: 1- kõrge , 2- keskmine, 3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku. Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades Metsakooslused: 1. haruldaste liikide olemasolu 8. kõrvalsaadused (marjad) 2. kahaneva alaga jäänukid 9. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7
saart ning Pärnumaa lõheliste kudemisjõgedest Rannametsa jõgi. Kaitseala pindala on 9865 ha (maismaad sellest ~8003 ha). 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Rannametsa Soometsa maastikukaitseala on loodud Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluidete ja nende ümber kujunenud koosluste, aga ka rannaniitude ning ohustatud ja haruldaste liikide elupaikade kaitseks. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Alal esinevad rannaniidud, soo- ja metsakooslused, Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluited ning I ja II kategooria kaitsealused liigid. Rannametsa luited on kõrgusega 43 enam kui 30 m üle merepinna (Eesti kõrgeimad luited Tõotusemägi 29m, Tornimägi 34 m). Looduskaitsealal asub kaks raba: Maarjapeakse e Soometsa (1600 ha) - nõo soostumisel tekkinud puisraba ning Tolkuse (5500 ha) - tekkinud rannavallide vahele olnud laguuni soostumisel
erinevates valdkondades (ökosüsteemid, maastik, metsa ökosüsteemid): o ökosüsteemid: looduslikkus; mitmekesisus; esinduslikkus; haruldaste liikide olemasolu; endeemid; mahukas, piisav leviala; kultuurilooliselt väärtustatud o maastikud: haruldus; kordumatus; esinduslikkus; looduslikkus; esteetilisus; kultuuriloolisus o metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu; kahaneva alaga jäänukid; huvipakkuva arengustaadiumiga; omapärane struktuur; kasvavad ebaharilikul kasvukohal; etalonalad; produktiivsed puistud (plusspuistud); kõrvalsaadused (marjad); olulised elupaigad; esteetiline ja rekreatiivne väärtus; olulisused maastikukaitse vaatekohast; teaduslik kaitseala; kultuurilooline väärtus LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU
Eestis on üle 350 000 ha jätkuvalt riigi omandis olevaid ning takseerandmeteta metsamaid, mis pidanuks praeguseks juba inventeeritud ja mille loodusväärtused hinnatud olema, et likvideerida eespool mainitud 43 367 ha suurust rangelt kaitstavate metsade esinduslikkuse vajakut. Vastavalt Eesti Looduse Infosüsteemile EELIS (20) oli Eestis 2010. a jaanuaris 675 183 ha rangelt kaitstavaid alasid, kus majandustegevus on keelatud. Neist 31,7% ehk 214 110 ha moodustasid metsakooslused (9,7% Eesti metsade kogupindalast), millest 167 995 ha (78,5% ranget kaitstus metsadest) kohta olid olemas metsa takseerandmed. Lisaks rangelt kaitstavatele metsadele on Eestis veel umbes 506 300 ha (22,9%) leebemate majanduspiirangutega metsi ja 9 200 ha (0,4%) kaitsealuseid metsa vääriselupaikasid. Kokku kehtivad erinevad majanduspiirangud 729 610 ha (33,0%) Eesti metsadest. Aktiivsed meetmed metsalooduse kaitseks
teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus 3 - väike looduskaitseväärtus 0 - looduskaitseväärtuseta Looduskaitseväärtus: metsakooslused (J. Paal) Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid (T.Frey) 1. haruldaste liikide olemasolu 1. looduslikkus 2. kahaneva alaga jäänukid 2. mitmekesisus 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 3. esinduslikkus 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal 6. etalonalad Looduskaitseväärtus: maastikud 7
samuti metsa produktiivsuse jätkusuutlikkust läbi mullatingimuste muutuse, või põhjustada seemneallikate hävimist, muuta biotoobi struktuuri, välja viia toitained, muuta mikrokliimat. Samas ei ole metsaraie mõjud vaid negatiivsed. Raiet võib vaadelda kui tule asendajat – mõlemad jätavad alles mitmeid mikropaiku, kus elu säilib ning mis aitavad kaasa mitmete taime- ja putukaliikide paljunemisele. Taastunud metsakooslused aga erinevad põlistest metsaaladest. Liikide arv on suurem põlismetsades. NIIT- Niidud on elukooslused, kus kasvavad mitmeaastase rohttaimed. Enamasti on nende teke ja säilimine seotud inimtegevusega. Niidu iseloomulikuks tunnuseks on kamara teke. Kamara moodustavad tihedalt omavahel läbipõimunud rohttaimede juured ja nende maa-alused varred. Keskkonnatingimused niidul: avatud maastik palju valgust huumusrikas muld tuulisem kui metsas
annaabi.ee 
