troopilistes metsades kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis jt) puitu Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse näiteks mahla, vilju, koort jne Vastav maht aastatel 1999-2002 oli keskmiselt 12,1 milj tm ja see jagunes puuliigiti järgmiselt: mänd 2,5, kuusk 5,4, kask 2,2, haab 1,1, sanglepp 0,4, hall- lepp 0,4 ja teised puuliigid 0,1 milj tm. Metsakasutuse maht sõltub turusituatsioonist. Tulenevalt turu nõudlusest on raied koondunud okasmetsadesse, millega on ohtu seatud teatud metsatüüpide ning nendega seotud koosluste säilimine heas seisundis. Jälgimaks metsakasutuse mahu püsimist optimaalsetes piirides nii puuliikide, metsatüüpide, omanike kui raieliikide viisi, kindlustatakse riigi tasandil säästvat metsade majandamist kajastav seire ning tagatakse saadud andmete
boreaalsesse kliimavöötmesse. Kuna Soome on riigi põhjaosast lõunasse üle 1100 km 3 pikkune, siis sealsed kliimatingimused metsakasvuks erinevad riigi piires tugevalt. Mets on Soome kõige olulisem taastuv loodusvara. Sealseid metsi majandatakse jätkusuutlikult. Jätkusuutlikuks metsade majandamiseks peab lisaks puidutootmisele ja kasumi teenimisele silmas pidama ka metsade elurikkust ja teisejärgulisi metsakasutuse võimalusi (turism, marjad). Soome metsasus on võrreldes teiste Euroopa riikidega suurim. Üle 86% maismaast ehk umbes 23 miljonit hektarit (100x100m) on kaetud metsaga. Kogu Soome metsamaast on 71% eraomanike käes (sealhulgas metsatööstusettevõtted) ja 29% metsadest on riigi käes. (Soome metsade iseloomustus) Joonis 2. Tüüpiline Soome mets. (Zoran Bubic) Põhja poole liikudes muutub kliima järjest külmemaks ja niiskemaks. Iga – aastane
html 2 www.epl.ee/news/arvamus/hendrik-relve-riiklik-kusimus-mets-ei-ole-rahahunnik.d? id=51169429 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/12790553 Metsa olulisus Seadus reguleerib ka metsa säästliku majandamise põhimõtted - metsaseaduse § 2 lõige 2 sätestab: ,,Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse." Ka Eesti keskkonnastrateegia aastani 20304, mille eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, sätestab ühe eesmärgina metsa ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamist. Mets peab pakkuma nii majanduslikke hüvesid (puit, seened-marjad jm metsatooted) kui sotsiaal- kultuurilisi hüvesid nagu rekreatsioon, matkamine, ajaloolis- kultuurilised paigad (hiiemäed jne)
metsadesse loodud. Ökoloogilise aspektina on mets tõepoolest meie võimsaim looduslik ökosüsteem. Oma 52% metsasusega oleme Euroopa riikide hulgas neljandal kohal. Meie metsad on liigilise mitmekesisuse hoidja. Näiteks Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid. Stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. Mets on kindlasti eestlaste jaoks üks hingelähedane osa meie kultuurist. Seda kajastatakse nii maalikunstis, muusiks, kirjanduses ja ka fotograafias. Juba meie rahvus puu harilik tamm on Eesti metsades levinud ja paisatab alatasa silma teiste seast. Ka jahil käimine ehk küttimine on kuulunud meie esivanemate meelistegevuste hulka
erametsades. Erametsade arvestusse on haaratud ka 1939. aasta põllumajandusloendusel selgunud metsaheinamaad ja -karjamaad, mida praeguse käsitluse järgi võib pidada metsamaaks [11]. Riigimetsade keskmise hektaritagavara suurenemine 1,6 korda ning erametsades 3,7 korda tähendab aga omakorda (koos metsade pindala laienemisega) üldtagavara suurenemist sajandi lõpuks riigimetsades 2,2 korda ning erametsades lausa 6,5 korda. Just nendele arvudele tuginevad praeguse metsakasutuse õigustajad. On isegi mõistetav, et selliselt kogunenud puidutagavara tekitab soovi see raha vastu vahetada. Samas ei suudeta mõista, et metsade väärtus ei seisne mitte ainult siia talletunud puidutagavaras, vaid selle juurdekasvus [13]. Just nagu pangas: miljonite kulutamine ei ole probleem, ent probleemiks võib kujuneda investeerimine nii, et põhikapital ei väheneks, vaid suureneks [10]. Metsade, nagu iga teise taastuva loodusvara säästliku majandamise põhikriteeriumiks
- Ressursimahukas areng: tunduvalt tehnoloogiamahukas, kuid avalik poliitika ja ärikeskkond ei toeta liikumist keskkonnasäästlikuma energia ja keskkonna säästlikuma rohemajanduse poole. - Ökoküla: Eesti avalik poliitika ja ärikeskkond soosivad rohemajanduse arengut, kuid tehnoloogilises arengus suuri edusamme ei tehta. Metsade majandamise ja keskkonnakaitse põhiprintsiibiks on metsaressursside säästlik, pidev, ühtlane ning mitmekülgne kasutamine. Metsakasutuse maht sõltub turusituatsioonist, omanike soovist jmt. Riigi metsapoliitika eesmärgiks on hoida keskmine raiemaht piires, mis tagab Eesti metsades ühtlase kasutuse printsiibi järgimise.
killustikusõelmetest. Pinnastee on tee, millel puudub pealiskiht ja mis on pikaajaliselt väljakujunenud liikumistee looduslikul pinnasel. Metsateede järgud Kruusateed ja pinnasteed jaotatakse järkudeks järgmiste tunnuste alusel: I järgu metsatee on aastaringses kasutuses olev tee, mida kasutatakse metsamaterjali väljaveoks nii vahetult teega seotud metsaosadest kui ka kaugematest piirkondadest, samuti teisteks metsakasutuse viisideks. Aastane metsamaterjali väljaveokoormus on vähemalt 20 000 tm. II järgu metsatee on konkreetse metsaosaga seotud tee, mida kasutatakse valdavalt metsamaterjali väljaveoks ja muudeks metsakasutuse viisideks. Aastane metsamaterjali väljaveokoormus on 2000 tm kuni 20 000 tm III järgu metsatee on kahte teed ühendav või konkreetse metsaosaga seotud kõrvaltee, mis ei kuulu I või II järgu teede hulka ja mille aastaringse kasutamise vajadus puudub
doktorantuuris. Puidutöötlemise alast kõrgharidust saab omandada Tallinna Tehnikaülikooli Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnas materjalitehnoloogia erialal spetsialiseerumisega puidutöötlemisele nii bakalaureuseõppes, magistrantuuris kui ka doktorantuuris. Metsasektori identiteet ja maine Hoolimata metsasektori olulisusest riigi majanduse ja sotsiaalvaldkonna jaoks jääb tema roll sageli teadvustamata. Senised avalike suhete alased jõupingutused ei ole suutnud metsakasutuse halba mainet kuigivõrd parandada, ehkki ebaseaduslike metsaraiete hulk on vähenenud ning järelevalve tõhusam. Ühiskonnas valitseb meelsus, mille kohaselt puitu kui materjali ja metsa kui elu- ja looduskeskkonda hinnatakse, kuid metsamajandusse suhtutakse halvasti. Vaja on tõhusamat sektoriülest meedia- ja koolitustegevust. Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsanduse arengukava tugineb Euroopa ministrite metsakaitsekonverentside 19-le resolutsioonile ja
tööstuse käibest. 2) sotsiaalne funktsioon: mets kui tööhõive tagaja ja puhkevõimaluste pakkuja. Metsanduses saab tööd hulgaliselt inimesi, eriti maapiirkondades. 3) ökoloogiline funktsioon: mets liigilise mitmekesisuse hoidjana. Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid (näiteks puisniidud). Stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. 4) kultuuriline funktsioon: mets kui osa eesti kultuurist. Kuna eestlased peavad metsa hingelähedaseks, siis kajastatakse metsamotiive sageli maalikunstis, muusikas ja kirjanduses. Ühtlasi tõestavad metsa ajaloolist rolli paljud säilinud pärandkultuuriobjektid.” 18. Iseloomusta säästlikku metsamajandamist
Metsad omavad olulist ökoloogilist ja looduslikku väärtust. Metsad on ka oluline ressurss majanduslikus mõttes. Metsade säilimiseks on vajalik selline metsanduspoliitika, mis kaitseb metsa kui ökosüsteemi ja majandab selle ressursse säästlikult. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Mets kui elukeskkond pakub seal elavatele organismidele, taimedele, seentele, lindudele ja loomadele kõike, mis neile eluks tarvilik on. Ka inimene on killuke meie maakera loodusest ja vajab looduselt abi. Metsast kõneldes on tähtsal kohal puit. Looduslikult toimub puude areng 10 oma seaduste järgi, need ei pruugi aga kokku langeda inimeste soovidega. Puidu saamiseks majandatakse metsa.
eesmärgil. Erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas. Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise metsa raiumine: Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. Metsandus on oluline riigi keskkonnaseisundi näitaja. Vastavalt meie metsaseadustele peab stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks riigile kuuluva metsa pindala moodustama vähemalt 20% Eesti maismaa pindalast. Mets on taastuv loodusvara, kuid seda ainult teatud tingimustel. Metsi ohustavad peamiselt põllumaade laiendamine, kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. 4 Kõrbestumine Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad
Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Looduskeskkonda säilitav tähtsus Kasutatakse peamiselt kütteks Ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha Liigirikkad Palju on ka väheväärtuslikke puiduliike Väärispuidu saamiseks raiutakse peamiselt Levivad Brasiilias, Kongo DV, Indoneesias, Nigeerias, Kolumbias, Austraalias kagu rannikul, Himaalaja lõuna jalamil Metsakasutus agraar ja tööstusühiskonnas Metsakasutuse intensiivsus on aegade jooksul väga palju muutunud Siis kui tekkis põllumajandus ning paikne eluviis algas ulatuslikum metsade raiumine Arengumaades kestab selline metsaraie praeguseni (alepõllundus) Tööstusajastul suurenes puidukasutus veelgi ja metsatööstusest sai eraldiseisev majandusharu Puidunappuse tõttu kehtestati piirangud metsaraiele ja metsa hakati istutama
tootlikkusega jändrikke puid palju kütteks. Pikema vihmaperioodiga lähisekvatoriaalses kliimavöötmes kasvavad metsad sarnanevad vihmametsadega, liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on seal väiksemad. Ekvatoriaalsed vihmametsad - kasvavad suurtel aladel lõuna-ameerikas, aafrikas ja kagu-aasias. Aastane juurdekasv on suur, kuni 50m3/ha aastas. Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest. Pindala väheneb üle raietõttu. Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas - metsakasutuse intensiivsus on aegade jooksul palju muutunud. Uuringud näitavad et 95% lääne- ja kesk-euroopast oli algselt kaetud metsaga. Keskaja lõpuks oli metsa all vaid 20% territooriumist, praegu veelgi vähem. Kaasaegne metsamajandus Metsatööstusklastrid - hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega majandusharud ja äriteenused. Kaas aegne metsamajandus on olemas läne- ja põhja-euroopas, p-ameerikas ja jaapanis. Seetõttu suudavad oma puiduvarudest ise rahuldada. Arengumaades
(põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistut) Maistute puhul toimib alati vajadus neid hooldada, ilma hoolduseta nad peagi naturaliseeruvad. 20. Metsamaistud, poollooduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. ·metsamaastik e. metsamaistu, kus esinevad kultuurmetsad, metsakasutuse eri järkudega maistud ·puhkemaistu, puhkajate teenendamiseks ja viibimiseks kohandatud maistu ·tööstusmaistu, tööstusettevõtted, laod, jõujaamad jm. Neid tuleb kohati vaadata kui degradeerunud maastikke, mida on põhjustanud kas maavarade kaevandamine,... Poollooduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud, karjatatud või muul viisil mõõdukalt majandatud. Nende tekkes ja püsimises on kõrvuti
Praeguses kiiresti arenevas maailmas on looduskaitse põhiülesanne rõhutada igas olukorras loodusvarade, sealhulgas metsa säästva kasutamise ja majandamise tähtsust. Eesti lähinaabrid Soome ja Rootsi on juba pidanud silmitsi seisma olukorraga, kus metsa intensiivne majandamine 1960. ja 1970. aastatel lõppes metsamaastiku täieliku moondumisega. Sarnase probleemi üleskerkimine ähvardab ka Eestit,kus hakkavad ilmnema taasiseseisvumise järgsete suurte majanduslike muudatuste tagajärjed. Metsakasutuse intensiivsuse enneolematu kasv on kaasa toonud väärtuslike elupaikade kahekordse kahanemise, mida tõestab ilmekalt kahe järjestikuse, 1994. ja 1999. a. metsainventuuri tulemuste võrdlemine. 1990. aastail astuti olulisi samme keskkonna- ja metsapoliitika ülesannete täitmiseks, järgides säästva metsamajanduse ja metsade mitmekülgse kasutuse põhimõtteid. 1995. a. käivitati Eesti metsanduse arenguprogramm, et määrata metsasektori edasisi arengusuundumusi ning välja
probleemid on seotud üleväetamise, metsade maharaie, sellega kaasnevate looma ja taimeliikide hävingu ja muldade liigniisutamisega, kuid neid esineb äärmiselt vähe. 8. METSANDUS 8.1. Metsade üldiseloomustus Mets on Soome kõige olulisem taastuv loodusvara. Sealseid metsi majandatakse jätkusuutlikult. Jätkusuutlikuks metsade majandamiseks peab lisaks puidutootmisele ja kasumi teenimisele silmas pidama ka metsade elurikkust ja teisejärgulisi metsakasutuse võimalusi (turism, marjad). Soome metsasus on võrreldes teiste Euroopa riikidega suurim. Üle 78% maismaast ehk umbes 23 miljonit hektarit on kaetud metsaga. Kogu Soome metsamaast on 71% eraomanike käes (sealhulgas metsatööstusettevõtted) ja 29% metsadest on riigi käes. 8.2. Metsa jätkusuutlikus Aastane metsa juurdekasv ulatub Soomes 206 miljoni kuupmeetrini. Keskmine aastane juurdekasv Soomes on umbes 5 kuupmeetrit/ ha/ aastas. Aastane juurdekasv on aga 100 miljonit kuupmeetrit
üleehitamisservituut, sademeservituut (annab õiguse lasta voolata oma ehitise katuselt vihma- või lumevett võõrale kinnisasjale nii räästast kui toru kaudu) jms. 30. Mis on kasutusvaldus? Kasutusvalduse mõiste Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (näiteks metsakasutuse). Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada: - Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. - Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast. Kasutusvalduse esemeteks võivad olla maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. 31. Mis on isiklik kasutusõigus?
Tulenevalt ohust kasutada metsaressurssi pikaajalises perspektiivis rohkem kui seda juurde kasvab, on võimalik seadusandlusega piirata metsavarude kasutamist. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Seaduses sätestatud piiranguid muudetakse paindlikult vastavalt metsakasutuse eesmärkide täitmisele.Puistute õigeaegne raie ja metsa kiire uuendamine sobilike puuliikidega võimaldab kasutada metsamaa tootmisvõimet parimal moel. Küpsete majandusmetsade pikema ajalise majandamata jätmise korral jäävad kaotajaks nii metsaomanik (saamata jääb tulu, puidu väärtus langeb, vähenevad 7 investeerimisvõimalused), metsasektori ettevõtted (halveneb puittoorme kvaliteet, kasvab
kasutamisel. o Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu 21. Mis on kasutusvaldus? o Kasutusvaldus (isiklik servituut) koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. o Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (näiteks metsakasutuse). 22. Mis on isiklik kasutusõigus? 5 o Isiklik kasutusõigus (isiklik servituut) koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.
kasutamisel. o Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu 21. Mis on kasutusvaldus? Kasutusvaldus (isiklik servituut) koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks. kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (näiteks metsakasutuse). 22. Mis on isiklik kasutusõigus? o Isiklik kasutusõigus (isiklik servituut) koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. o Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.
sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. § 2. Seaduse eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. (2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. § 3. Mets ja metsamaa (1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (2) Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.
poolt, jätta puust soosildade ja pakkteede, alusmüürita hoonete, laud ja puukoorkatuste ehitamine, asendada puuaiad kiviaedade, hekkide ja kraavidega, lõpetada noorte kaskede raiumine suvistepühaks ja jaanipäevaks. Kuid oluliste tulemusteta. Alles 19.sajandi alguse talurahvaseadus ja senati ukaas 1836.a. seab sisse trahvinormid mõisniku loata metsamaterjali ostjale ja müüjale, mis tähendas talupojale senise vaba metsakasutuse lõpetamist. Ühtlasi hakkas talurahva seas levima metsavargus, mida tihti ei peetudki varguseks, vaid pigem julgustükiks või siis protestimärgiks oma kunagiste õiguste äravõtmise eest. Selgelt eristusid metsarikkamad ja vähemintensiivselt kasutatavad piirkonnad, arenesid välja külad ja piirkonnad, kust teatud liiki puidutoodang tuli ning tõusid küttepuude hinnad linnades. Suurem pööre metsade sihipärasel kasutamisel tuli alles 19. sajandi lõpul, mil laienev tööstus (sae- ja
aasta 1. jaanuarist. Seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse seaduse rikkumise eest. Seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Metsaseadust täiendati 2009. aastal, kuid selle põhimõtted kehtivad ka täna. Avalikkuse kaasamine Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse
Metsatööstuses kasutatakse kahte langetamise viisi, so langetamine koos juurtega ja juurteta. Enamlevinud on langetamine juurteta, mootorsaagidega. Etteraie on vajalik, et puu langeks soovitud suunas ilma rebenditeta. Puude langetamine on raielangitöödel peamiseks tehnoloogiliseks operatsiooniks. Ta väga suurel määral määrab juba teiste tööde edukuse, näit. laasimise ja kokkuveo, samuti selle, kuivõrd saab säilitada looduslikku uuendust ning milliseks kujuneb metsakasutuse produktsiooni kvaliteet. Langetamisel on tähtsad ettevalmistustööd ära tuleb lõigata võsa ja kõrvaldada ohtlikud puud. Langetaja töö teeb keerukamaks veel koha reljeef, puu kuju ja asend ning suurus, looduslikud tingimused nagu tuul, lumi, vihm. Tuulega, mille kiirus on suurem kui 5...6 palli, on metsas viibimine eluohtlik. Käsitsilangetamisel alla 30 cm paksune lumekiht tallatakse kinni, üle 30 cm paksune eemaldatakse. Vihma, udu ja hämaruse korral on
Metsauuenduskeskusele. Samal ajal alustas RMK 2003. aastast oma süsteemis metsakorralduse üksuse ülesehitamist. Kogutud andmete alusel koostatakse igale metskonnale metsamajanduse organiseerimise ja arendamise projekt (majanduskava), millise osad on: a) metsade majandamise projekt (majanduskava) koos seletuskirjaga; b) takseerkirjeldused; c) plaanimaterjal. Projektis nähakse ette ja määratakse raievanused, raieviisid, metsakasutuse suurus, metsa taastamise, metsakaitse ja teised metsamajanduslikud abinõud. Metsade majandamise kava koostatakse ka erametsaomanikele, millises antakse samuti soovitused metsade jätkusuutlikuks majandamiseks; koostatakse metsade üldine iseloomustus, takseerkirjeldused, metsamaa ja puistute iseloomustus, metsamaa pindala jaotus valitsevate puuliikide ja vanuse järgi, puidukasutuse suurus, raiete nimekiri, uuendus ja metsahooldustööd, samuti metsamaa plaan mõõtkavas 1:10000
annaabi.ee 
