Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 21.10.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Täpsus 1. Elektriline nihik 0,05 mm 2. Indikaatorkell 0,01 mm 3. Radiaalviskumismõõdik 4. Indikaatorkella hoidik-statiiv Töö käik: 1. Tehke võlli skeem ja mõõtke nihikuga kõigi astmete läbimõõdud. 2. Mõõtke võlli erinevate astmepindade radiaalviskumist ning kirjutage kellindikaatori skaalalt mõõtetulemused mm tabelisse 1. Arvutage võlliastmete radiaalviskumised, mis on indikaatori näitude vahe. 3
LABORATOORNE TÖÖ 2 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga Siseindikaatorit kasutatakse silindriliste avade mõõtmiseks piirides 6...1000 mm ja sisepindade kujuhälvete määramiseks. Kui mõõtepiirkond on 100...160 mm, siis mõõtemääramatus on ± 0,02 mm. 1 liikuv mõõtevarb 6 soojusisolaator 2 survehoob 7 indikaatorkell 3 varras 8 indikaatori kinnituskruvi 4 toru 9 kere 5 vedru 10 liikumatu mõõtevarb 11 tsentreerseadis Siseindikaatori liikumatu mõõtevarb on keerme ja vastumutriga ühendatud liikumatult kerega. Mõõteriista komplektis on 3 mõõtevarba, millega saab mõõta erinevaid mõõtepiirkondi.
kus l on absoluutne pikenemine, l on keha esialgne pikkus, )* on suhteline pikenemine, * F on tõmbejõud, S on keha ristlõike pindala, on materjalist sõltuv võrdetegur, mida nimetatakse elastsuskoefitsiendiks. Katseandmete tabelid d1 = 0,42 mm d2 =0,44 mm d3 = 0,45 mm l = 817 mm = 0,817 m (T = 0,5 mm) Katse Lisakoormised Koormisele lähemal Koormisest kaugemal olev indikaatorkell olev indikaatorkell Pikenemine Mass kg Raskus N Näit +*,- Näit ü*/- mm mm mm mm mm 1. 1 9,80 0 0 0 0 0 2. 2 19,60 0,45 0,45 0,08 0,08 0,37 3. 3 29,40 0,79 0,34 0,13 0,05 0,29 4
Traadi pikenemine tõmbel d1= 0,60 mm d2= 0,61 mm d3= 0,60 mm ´ d=0,60 mm l=120,5 ± 0,05 cm T= 0,01 mm Katse nr Lisakoormised Koormisele Koormisest Pikenemine lähemal olev kaugemal olev ∆l=∆lalum- ∆lülem indikaatorkell indikaatorkell jaotis Mass Raskus Näit ∆lalum Näit ∆lülem kg N jaotisi jaotisi jaotisi jaotisi 1. 0 0 0 0 0 0 0 2. 1 9,81 26,9 0,27 6,2 0,06 0,21 3. 2 19,62 53,5 0,54 12,7 0,13 0,41 4. 3 29,43 79,1 0,79 18,3 0,18 0,61 5
PUUDB FÜÜSILINE LINT. NIHKMÕÕDIK · NIHKMÕÕDIKUGA MÕÕDETAKSE PIKKUST,LÄBIMÕÕTU,SÜGAVUST · TÄSUS 0,1MM VÕI 0,01MM · REHVISÜGAVUS NIHIK KRUVIMÕÕDIK · KRUVIMÕÕDIK ON MÕÕTERIIST VÄIKESTE PIKKUSTE MÕÕTMISEKS KRUVI PÖÖRAMISE TEEL. · TUNTUD KA NIMEGA MIKROMEETER. · ON KA KINDLA OTSTARBEGA KRUVIKUID NÄITEKS : HAMMASRATASTE, PLEKI PAKSUSE VÕI AUGU SÜGAVUSE MÕÕTMISEKS · TÄPSUS 0,01MM INDIKAATORKELL · LÕTKUDE MÕÕTMISEKS · TÄPSUS 0,001MM LOOD · LOOD MÕÕDAB TÄISNURKSEID JA TASAPINNALISI PINDASID · TÄNAPÄEVAL OLEMAS KA JUBA DIGITAALNE LOOD NURGAMÕÕDIK · NURGAMÕÕDIK ON FÜÜSILINE OBJEKT, MILLE KONTUURI VÕI PINDA KASUTATAKSE SARNASE FÜÜSILISE OBJEKTI VALMISTAMISEKS. · ON JOONESTUSVAHEND KLINOMEETER · KALDENURGA MÕÕDISTAMISEKS REFRAKTOMEETER · JAHUTUSVEDELIKU
OSA A 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmiseks 2. Mõõteriista valik. Vajatav täpsustase 5 m Valin: Digitaalne indikaatorkell (täpsus 1m) rakisega + pikkusplaat OSA B Tabel 1. Algandmed A1 42 74 20 15 52 87 25 1 A2 32 93 33 55 50 24 3 56 A3 47 54 62 46 41 71 79 55 A4 51 40 71 66 32 82 96 49
Kandsin need lubatud radiaalviskumised võlli eskiisile. 10. Esitasin töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nihik 0-200 mm 0,1 mm 2. Radiaalviskumismõõdik 3. Indikaatorkell 0-10 mm 0,01 mm 4. Indikaatorkella hoidik-statiiv Mõõtetulemused Mõõd. Indikaatori lugem Radiaal- Läbimõõt Lubatud Täpsus- koht Suurim Vähim viskum. nihikuga rad. visk aste A-A 0,13 -0,02 0,150 15,1 0,020 7
Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit, faktorid) STR = f(faktorid)= f(Lmax Lmin; K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, RO, RE) - hälve pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) - hälve sümmeetrilisusest telje suhtes SYM = f(mõõtevahendi näit, faktorid), SYM = f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, RS) · rakis + indikaatorkell, täpsustase 1 µm + pikkusplaat sobib ideaalselt. Osa B · Bi= BREF+Ai+Ci B11 B12 B13 B14 B15 12.08 12.06 12.12 12.11 1 12.087 7 2 3 9 12.15 12.05 12.13 12.16 2 12.112 4 5 6 6 12.09 12.12 12.03 3 12.095 8 4 12.14 5 12.16 12.09 12.15 12.12 4 12
MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit,Lmin; f(faktorid)= f(Lmax faktorid) K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, hälve RO, RE) pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) rakis SYM =+f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, indikaatorkell, täpsustase 1 µm RS) + pikkusplaat sobib ideaalselt. Cp 1 B 18 H 11 L 180 Detaili mõõtepunktid A1 A2 A3 A4 A5 C6 C7 1 40 18 74 80 45 20 24 2 71 46 8 21 74 61 27
RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit, faktorid) STR = f(faktorid)= f(Lmax Lmin; K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, RO, RE) - hälve pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) - hälve sümmeetrilisusest telje suhtes SYM = f(mõõtevahendi näit, faktorid), SYM = f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, RS) · rakis + indikaatorkell, täpsustase 1 µm + pikkusplaat sobib ideaalselt. Osa B · Bi= BREF+Ai+Ci B11 B12 B13 B14 B15 1 18.06 18.042 18.136 18.162 18.09 2 18.132 18.073 18.06 18.117 18.135 3 18.141 18.123 18.145 18.149 18.15 4 18.118 18.072 18.047 18.101 18.093 5 18.151 18.1 18.116 18.027 18.032 6 18.111 18.051 18.059 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
