FUUSIKALISTE SUURUSTE MOOTMINE MOOTMISVEAD MOOTEHALBED J (0)

Sarnased õppematerjalid

18

doc

Eksami küsimused-vastused

jne. kirjeldamisel teaduse kõikides valdkondades (füüsika, keemia, jt,) Mõistet suurus ei ole õige rakendada vaadeldava nähtuse, keha või aine omaduse puht kogulises (kvalitatiivse) külje väljendamiseks, nagu mass, suurus, pikkuse suurus, radionukliidi aktiivsuse suurus, pinge suurus, jne., sest kõnealused nähtuse, keha või aine omaduse - mass, pikkus, jne. on ise suurused. Sellistel juhtudel tuleb kasutada mõisteid suuruse väärtust (massi väärtus, jne.) 2. Suuruste süsteem - suuruste süsteem on pmavaheliste sõltuvustega määratletud suuruste kogum. Süsteemi iseloomustamiseks kasutatakse põhisuuruste üldistavaid tähiseid. kui on tegemist meh. suuruste süsteemiga, mille põhisuurused on pikkus, mass ja aeg, siis seda süsteemi iseloomustab tähiste kogum LMT.Rahvusvah. ühikute süsteem aga isel. kogum LMTIONJ vastavatest põhisuuruste üldistavatest tähistest. 3. Põhi- ja tuletatud suurused

Mõõtmine

7

docx

Metroloogia alused KT

2. Mõõtmise olemus ja eesmärk Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise sama liiki suurusega, mis on valitud mõõtühikuks. Mõõtmise eesmärk on füüsikalise suuruse väärtuse määramine. Mõõtmine on menetluste kogum. 3. Otsesed ja kaudsed mõõtmised: Otsene- on mõõtmine, kus füüsikalise suuruse arvväärtus määratakse mõõteriista abil. Kaudne- nim. Mõõtmist, kus füüsikalise suuruse arvväärtus arvutatakse teiste suuruste kaudu mingi valemi abil. 4. Füs. Suurus, suuruste süsteem, põhi- ja tuletatud suurused, füs. Suuruse dimensioon, suuruse väärtus, tõeline väärtus ja leppeväärtus, ehk tegelik väärtus: Füüsikaline suurus -Füüsikaline suurs on keha, aine, nähtuse või protsessi oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt üheselt määrata. Sama liiki suurused on need, mida saab üksteise suhtes järjestada kvantitatiivse kasvu alusel.

Geograafia

54

pdf

Elektrimõõtmiste konspekt

........ 40 10.1. Katsepunktide lähendamine lähenduskõveraga................................................................. 40 10.2. Määramatuse ristide lisamine katsepunktidele .................................................................. 40 10.3. Teoreetilise mudeli kontrollimine ..................................................................................... 41 10.4. Vähimruutude meetodil leitud sirge tõusu ja algordinaadi kasutamine füüsikaliste suuruste mõõtmiseks ......................................................................................................... 42 11. Eksperimendi planeerimise elemente......................................................................................... 43 ELEKTRIMÕÕTMISED................................................................................................................... 44 12. Elektriskeemides kasutatavate tingmärkide tähendus .....................................................

Elektrimõõtmised

18

docx

Füüsika I praktikum nr14: POISEUILLE’ MEETOD

kauguse ühiku kohta, on võrdne ühikuga. Vedelik ei voola torus igas kohas ühesuguse kiirusega: kõige suurem on kiirus toru keskel, kõige väiksem toru seinte läheduses. Kogu torus liikuvat vedelikku võib seega kujutada koaksiaalsete silindriliste vedelikukihtidena, mis libisevad üksteise suhtes ja mille liikumist pidurdab sisehõõrdumine. Peale sisehõõrdejõu oleneb vedeliku voolamiskiirus torus veel toru mõõtmetest ja rõhust toru otstel. Matemaatilise seose nende suuruste vahel kapillaartoru kohta andis Poiseuille´ valemiga pr 4 t V  4 8l  , (2) kus V on torust pikkusega l ja raadiusega r aja t jooksul läbivoolanud vedeliku ruumala, p - rõhkude vahe kapillaari otstel ja η - sisehõõrdetegur. Valemist (2) saab määrata sisehõõrdeteguri r 4 t

Füüsika

44

pdf

Veaarvutus

Kok- kuvõttes vead kompenseerivad üksteist osaliselt ning vastuse viga on väiksem kui sõltuvate vi- gade korral. Vigade leidmine sõltumatute vigade korral on sarnane eelpoolkirjutatuga: kõikjal tuleb vaid summa asendada ruutjuurega ruutude summast (ruutsumma). Tulemuse viga on sõltumatu- te vigade korral väiksem kui sõltuvate vigade korral, sest ruutsumma on väiksem või võrdne tavalisest summast. Sõltumatute suuruste summa ja vahe viga on ∆= ∆A2 + ∆B 2 (11) Sõltumatute suuruste korrutise ja jagatise suhteline viga on 2 2 ∆A ∆B δ× = + = δA 2 + δB 2 (12) A B Astendamisel ei eksisteeri sõltumatut viga

Füüsika

16

pdf

Metroloogia ja mõõtetehnika

2. Tööstusmetroloogia tegeleb mõõtevahenditega ja katsetuste, kalibreerimistega ning mõõtmistega tootmistasemel. 3. Legaalmetroloogia tegeleb õiguslike küsimustega mõõtmistega seoses, nt taatlus. 2. MÕÕTMISE JA MÕÕTESUURUSEGA SEOTUD MÕISTED Mõõtmine on praktiline tegevus, millega saadakse üks või mitu väärtust, mida saab põhjendatult omistada mõõdetavale objektile. - mõõtmine ei ole otseselt rakendatav kvalitatiivsete tunnuste korral; - mõõtmine tähendab suuruste võrdlemist, kuid hõlmab ka objektide loendamist; - mõõtmine eeldab, et mõõdetav parameeter on sobiv mõõtetulemuse kasutuseesmärgiga ning on olemas mõõteprotseduur ja kalibreeritud mõõtevahend ning kindlaksmääratud mõõtetingimused. - ainehulga mõõtmist, mille käigus määratakse uuritavas objektis ühe või mitme aine sisaldust,nimetatakse sageli keemiliseks analüüsiks. Suurus - nähtuse, keha või aine omadus, kus omadust saab väljendada arvuna ja referentsina.

Metroloogia ja mõõtetehnika

16

docx

Füüsika I praktikum nr28: PINDPINEVUS

5. Mõõdan tilga kaela läbimõõtu . Selleks teravustan pipeti otsa kujutis mõõtemikroskoobis. Lisan pipetti vett nii, et veesamba kõrgus oleks sama kui katse käigus. Määran tilga eraldumise momendil tema kaela väikseim läbimõõt mikroskoobi skaalajaotistes. Arvestades d  d m a . Tulemused mõõtemikroskoobi skaala jaotise väärtust a , leian tilga kaela läbimõõt kannan tabelisse 2. 6. Suuruste m ja d kaudu leian pindpinevustegur ja tema määramatus. Tabel 1 Mõõtemikroskoobi skaalajaotise väärtuse määramine. Katse nr. Mõõdetav 1 2 3 4 5 suurus Objekt-mikromeetri jaotiste arv n Mikroskoobi skaalajaotiste arv m Mikroskoobi skaalajaotise väärtus a a  ...............  ........... Tabel 2 Pindpinevusteguri määramine. Katse

Füüsika

13

docx

Füüsika praktikum nr1: ÜLDMÕÕTMISED

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem  1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kri

Füüsika ii

Meedia

Kommentaarid (0)