Süstemaatiline mõõtehälve on mõõtesuuruse lõpmatukordsel mõõtmisel kordustingimustel saadav mõõtetulemuse ja mõõtesuuruse väärtuse vahe. Süstemaatiline mõõtehälve võrdub mõõtehälbe ja juhusliku mõõtehälbe vahega. Nii nagu mõõtesuuruse väärtus ei ole ka süst.mõõtehälve ega selle põhjused täpselt teada. Süst.mõõtehälvet saab hinnata mõõtesuuruse mõõtmisel saadud mõõtetulemuse ja selle suuruse leppeväärtuse vahe ning selle vahemääramatuse abil. 33. Parand Parand on väärtus, mis algebraliselt liidetakse parandamata mõõtetulemusele, et kompenseerida süt.mõõtehälvet. Parand on võrdne süstemaatilise mõõtehälbe hinnanguga, kuid vastasmärgiline. Kuna süst.mõõtehälbe pole täpselt teada, siis ei saa ka kompenseerimine olla täielik, seega parandi väärtus on arvestatav on ainult koos selle väärtuse väärtuse määramatusega. 34. Eksperimentaalne standardhälve Eksp
Ilma eelneva informatsioonita mõõdetava objekti kohta mõõtmisi teha ei saa 9. Mõõtevahendid, nende liigitus. Mõõtevahend on mõõtmistel kasutatav normitud metroloogiliste omadustega tehniline vahend. Mõõtevahendid kehastavad, hoiavad, reprodutseerivad mõõtesuurusühikuid. Mõõdetavat suurust võrreldakse mõõtühikuga mõõtvahendi abil. Eristatakse mõõdud, mõõtemuundur, mõõteriist. Lisaks erilist liiki mõõtevahend etalon. Otstarbe järgi jaotatakse etalonideks(kehastab), taatelmõõtevahend(ülekandeks) , töömõõtevahend(tavalised mõõtmised) lisaks õppemõõtevahendid. Mõõtevahendid võimaldavad leida mõõdetava suuruse ja teise ühikuks võetud kvalitatiivselt samasuguse suuruse suhte. Suhet väljandav suurus on arvväärtust. Mõõtmiseks peavad mõõteseadmed olema kalibreeritud
suuruse definitsiooniga. Tõeline väärtus on ideaalsuurus. Me ei saa seda eksperimentaalselt määrata, me saame anda ainult hinnangu selle suuruse väärtuse jaoks koos hinnanguga väärtuste võimaliku jaotumise kohta. Seda mõõtmise teel antud hinnangut mõõdetava suuruse väärtuse kohta nimetatakse mõõdiseks või mõõteväärtuseks. Mõõdise all mõistetakse üksikmõõtmise või vaatluse töötlemata tulemust. Kui mõõdisele lisatakse parand või leitakse mõõdiste aritmeetiline keskmine, siis saadakse juba mõõteväärtus. Hinnangut, mida saab anda inimkonna käsutuses oleva parima mõõtevahendi ehk etaloniga, nimetatakse leppeliseks tõeliseks väärtuseks xl. Mõõtetulemuse x ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse xt vahe on mõõtetulemuse viga. x = x xt . Viga on ideaalsuurus, reaalses elus ei saa me enamasti teada tema tegelikku väärtust. Saame anda
I tund: Füüsika kui loodusteadus. Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) Mis on maailm? Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kuna füüsika uurib kõige üldisemaid kõikjal ja kõigi keha
A Osa · L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. K- kalibreerimistunnistuse parand READ - lugemi võtmine (ümardamine lähima täisjaotiseväärtuseni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit, faktorid) STR = f(faktorid)= f(Lmax Lmin; K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, RO, RE)
A Osa · L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. K- kalibreerimistunnistuse parand READ - lugemi võtmine (ümardamine lähima täisjaotiseväärtuseni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit, faktorid)
Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool MTM40LT Ove Hillep Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis Bakalaureusetöö Autor taotleb tehnikateaduste bakalaureuse akadeemilist kraadi Tallinna Tehnikaülikool 2014 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Esitatud materjalide põhjal ei ole varem akadeemilist kraadi taotletud. Töös kasutatud kõik teiste autorite materjalid on varustatud vastavate viidetega. Töö valmis Lauri Lillepea juhendamisel “.......”....................201….a. Töö autor ............................. allkiri Töö vastab bakalaureusetööle esitatavatele nõuete
areng viib mudeli üha sarnasemaks looduses tegelikult eksisteerivaga. (näiteks aatomi mudel, Päikesesüsteemi mudel, aine siseehituse mudel jne.) Küsimused selle osa kohta: ● Kirjelda loodusteaduslikku meetodit. Too näide. ● Miks füüsikas räägitakse tihti mudelitest, mitte tegelikust olemusest? ● Miks mudelitest tehtud järeldusi tuleb alati kontrollida katsetega? Milleni kontrolli tulemused võivad eri juhtudel viia? Mõõtmine ja mõõtetulemus.________________________________________ Mõõtmine on mõõdetava suuruse arvväärtuse kindlakstegemine (8.kl.- keha omaduse või nähtuse võrdlemine samanimelise ühikuks võetud suurusega). Mõõtmine on menetluste kogum mõõtesuuruse väärtuse määramiseks mõõtevahendi abil; 1. Mida mõõdame? Kas kõik asjad on mõõdetavad?(füüsikas, keemias, psühholoogias, sotsioloogias) Mõõtmine algab mõõdetava suuruse määratlusega! (definitsioon) 2. Kas selline mõõtmine on teostatav?
kiirus iga sekundiga ligikaudu 10 m/s võrra. Käest lahti lastud kivi saavutab ühe sekundiga kiiruse 10 m/s, teise sekundi lõpuks 20 m/s, kolmanda lõpuks 30 m/s jne. 5.3. Milline on ühtlase sirgjoonelise liikumise põhivõrrand? v=s/t 5.4. Millised kiirused iseloomustavad ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist? ? 5.5. Mis on kiirendus? Kiirendus on füüsikaline suurus, mis on võrdne kiiruse muuduga ajaühikus. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta m⁄s2. 5.6. Kui suure kiiruse saavutab kiirendusega 0,4 m/s 2 liikuv mootorrattur 15 sekundi jooksul, kui tema algkiirus on 5 m/s? a=(v-v0):t 0,4= (x-5)/15 x=11 6. P 6.1. Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise teepikkuse võrrand? ? 4 6.2. Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand? v=v0+at 6.3
Elektromehaanilisi mõõteriistu on erineva ehitusega, nende töö põhineb enamjaolt elektrivälja ja magnet- või elektrivälja vastastikusel mõjul. Need mõõteriistad jagunevad omakorda: 1. magnetelektrilisteks; 2. elektromagnetilisteks; 3. elektrodünaamilisteks ja ferrodünaamilisteks; 4. induktsioonilisteks; 5. elektrostaatilisteks. Elektromehaanilise mõõteriista peamiseks osaks on mõõtemehhanism, mille võlliga on ühendatud seier. Mõõteriista näidu moodustab seieri asend skaalal. Mõõtepiirkonna laiendamiseks on mõõtemehhanism ühendatud läbi sisendseadme (sunt, eeltakisti jne). Kõik elektromehaanilised mõõteriistad omavad spiraalvedru, mis on ettenähtud vastumomendi tekitamiseks ning mõne mõõtemehhanismi puhul ka voolu juhtimiseks mõõtemähisesse (näiteks magnetelektriline). Nad ei vaja mõõtmiseks lisatoiteallikat, mis on ka nende eeliseks. Elektronmõõteriistad kujutavad endast elektroonika lülitustega varustatud
mõõtmiseks. Veelgi lihtsam on aga öelda, et mõõtmine on füüsikalise suuruse väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. • Mõõtmine seisneb alati tundmatu suuruse võrdlemises teadaolevaga. • Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse konkreetse väärtuse võrdlemine sama suuruse teise, mõõtühikuks võetud väärtusega. • Võrdlemise tulemusena saadud arvu nimetatakse mõõtarvuks ehk mõõdetava suuruse arvväärtuseks. • Mõõtühik on füüsikalise suuruse (nt pikkus) konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste (nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks. Otsene ja kaudne mõõtmine • Otsene on selline mõõtmine, mille korral meid huvitav füüsikalise suuruse väärtus on vahetult loetav mõõteriista skaalalt. • Kaudne on mõõtmine, mille korral mõõtetulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suuruste kaudu. Kokkuvõte ja Ülesanded
Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub oma tundliku elemendiga tajuriga mõõdetavat suurust ja muundab selle mõõteriistale arusaadavaks suuruseks
Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub oma tundliku elemendiga tajuriga mõõdetavat suurust ja muundab selle mõõteriistale arusaadavaks suuruseks
Kordamisküsimused õppeaines "Mõõtmised ja andmetöötlus" 1. Mõõteseadme või -süsteemi funktsionaalelemendid Joonisel on need alamsüsteemid järgmised: tundlik element, signaali muundamise alamsüsteem mõõteseade ja salvestamise või indikatsiooni seade. Mõõtekeskkond ehk -objekt on keeruline mitmekülgne nähtus või protsess, millel võib olla palju mõõdetavaid parameetreid, kuid konkreetses olukorras reageerib mõõtesüsteem vaid ühele nendest, mida nimetatakse mõõdetavaks suuruseks. Tundlik element tajur kujutab endast primaarmõõtemuundurit, mis on ehitatud teatud kindla füüsikalise tööpõhimõtte alusel ning on võimeline vastu võtma sisendsignaali. Keerulisemate süsteemide korral võib mõõteseadme koosseisu kuuluda peale primaarmõõtemuunduri veel mitu muundurit, mis töötlevad mõõteinformatsiooni jadamisi. Sellist mõõteobjekti vahetus läheduses asuvat muundurite komplekti
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3
4.5 Määramispiir (ka kvantitseerimispiir), (LoQ)....................................................19 4.6 Lineaarne ala...................................................................................................... 20 4.7 Tõesus.................................................................................................................20 4.8 Täpsus.................................................................................................................20 4.9 Mõõtemääramatus.............................................................................................. 22 4.10 Saagis............................................................................................................... 24 5. Eksperimentaalne osa ..............................................................................................25 5.1Cu ja Zn sisalduse määramine Leek-AAS meetodil........................................... 25 Reaktiivid ...................................
uksteise suhtes 120o. Liinivoolud saadakse analoogselt eelnevale Kirchhoffi I seaduse abil ja ka need moodustavad voolude summeetrilise susteemi. Sel juhul Ii=ruutjuur3 If 22. Kolmefaasiline võimsus. 23. Mõõtmismeetodid. Mõõtmised jagunevad a) otsesteks; b) kaudseteks Otsesel mõõtmisel võrreldakse mõõdetavat suurust vahetult sama liiki suurusega. Selleks kasutatakse gradueeritud mõõteriistu ja mõõtetulemus saadakse tavaliselt ühe mõõtmisega. Otsesel mõõtmisel on kaks meetodit: · Vahetu hindamise meetod. Mõõtesuuruse väärtus loetakse vahetult selle suuruse ühikuis gradueeritud mõõteriista skaalalt. · Võrdlusmeetod. Sel juhul määratakse mõõdetava tulemuse väärtus antud suuruse mõõduga vahetu võrdlemise teel. Kaudsel mõõtmisel otsitavat suurust ei mõõdeta vahetult, vaid arvutatakse teiste suuruste mõõtmise ja mõõdetud ning otsitava suuruse vahelise tuntud seose alusel
.............................................................................. 25 5.4 Ainete identifitseerimine mass-spektromeetriliselt ....................................... 26 6 Keskkonnaproovide eripära: hapnikutarbel põhinevad meetodid ....... 27 6.1 Ühendite degradeeruvus ................................................................................ 27 6.2 Hapnikutarbe määramise meetodid ............................................................... 28 7 Mõõtemääramatus ........................................................................................... 30 7.1 Analüüsimeetodeid iseloomustavad näitajad ................................................ 30 7.2 Meetodi suutlikkust iseloomustavad parameetrid ......................................... 31 7.3 Mõõtmisvead ................................................................................................. 34 7.4 Kvaliteedi tagamine laboris .............................
Füüsika uurimismeetod • Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga • Mõõtmisi jaotatakse kaheks: • otsemõõtmine - kus tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt (joonlaud, ampermeeter); • kaudmõõtmine - kus tulemus saadakse otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil • ( v = s/t, S = axb, jne). • Mõõteriist on seade, mille ülesandeks on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine mõõtühikuga. • mõõtmisega kaasneb alati mõõtemääramatus . See ei tähenda, et me mõõdame valesti, vaid põhimõtteliselt pole ühtki mõõtmist võimalik teha absoluutselt täpselt. • Erandiks on loendamine heades vaatlustingimustes. • Mõõteviga ehk mõõtemääramatus annab meile vahemiku, milles suuruse tõeline väärtus asub. Seda vahemikku pole võimalik täpselt määrata, küll aga teatud tõenäosuse ehk usaldatavusega kindlaks teha. Kui me mõõtsime näiteks suurust x ja saime
· Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga · Mõõtmisi jaotatakse kaheks: · otsemõõtmine - kus tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt (joonlaud, ampermeeter); · kaudmõõtmine - kus tulemus saadakse otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil · ( v = s/t, S = axb, jne). · Mõõteriist on seade, mille ülesandeks on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine mõõtühikuga. Reemo Voltri · mõõtmisega kaasneb alati mõõtemääramatus . See ei tähenda, et me mõõdame valesti, vaid põhimõtteliselt pole ühtki mõõtmist võimalik teha absoluutselt täpselt. · Erandiks on loendamine heades vaatlustingimustes. · Mõõteviga ehk mõõtemääramatus annab meile vahemiku, milles suuruse tõeline väärtus asub. Seda vahemikku pole võimalik täpselt määrata, küll aga teatud tõenäosuse ehk usaldatavusega kindlaks teha. Kui me mõõtsime näiteks suurust x ja saime
Eraldamine (extraction) Füüsikaline eraldamine Filtreerimine (filtration) Filtreerimine Assotsieerimine (association) Assotsieerimine Kogumine (collection) Kogumine Konstrueerimine (construction) Konstrueerimine Hindamine (evaluation) Hindamine Määratletud karakteristikud Mõõtetulemus Vastavuse hindamine Joon 1 Masinaehitusliku objekti geomeetrilise tolerantsi mudel 4 GEOMEETRILISED OMADUSED Üldist Masinaehituslik detaili saab koostada punktide, joonte, ringjoonte, tasapindade, sfääride, koonuste, silindrite ja ringtorude abil. Täielikuks kirjelduseks on vaja lisada mõõtmed. Sellega saadakse ideaalne detail. Kirjeldamiseks on vajalik minimaalne arv parameetreid ning see võimaldab detaili viia elektroonsesse vormi ja
laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast v-vektori ja B-vektori vahel. Looduses ei ole vabu magnetilisi laenguid, magnetväli ei mõjuta liikumatut elektrilaengut. Sellepärast võib magnetvälja parameetrid sisse tuua, lähtudes liikuvast elektrilaengust magnetväljas. Liikuvale laengule magnetväljas mõjub magnetiline Lorenzi jõud kus on laengu liikumise kiirus ja on vektor, mis peab määrama magnetiliste jõujoonte suuna ja tiheduse. Seega vektor on magnetilise induktsiooni vektor. Magnetvälja jõukarakteristik on magnetilise induktsiooni vektor . Magnetilise induktsiooni vektor vaakumis on võrdeline magnetvälja tugevusega kus omab dimensiooni ja on võrdelisustegur, valitud dimensiooni kindlustamiseks. SI- süsteemis . 8. Magnetvälja omadused I omadus Kui magnetväljas on vooluga juhe, siis talle mõjub mehaaniline jõud.
(18571894) auks. f = 1:T , kus f sagedus hertsides (Hz) T periood sekundites (s) Üks herts tähendab ühte perioodi sekundis. Elektromotoorjõud (lühend emj) on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s. o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu. Elektromotoorjõud E on võrdne tööga W, mida teevad kõrvaljõud, s.t mitteelektrilise päritoluga energiaallikad, elektrilaengu q ümberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses: Elektromotoorjõu mõõtühik on volt. Elektromotoorjõud on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamiseks vooluringis tehakse 1 dzaul tööd. Elektromotoorjõu mõistet kasutatakse peamiselt seoses elektromagnetilise induktsiooniga ja elektrokeemiliste vooluallikatega 10.Vahelduvvoolu parameetrid . Siinuselektromotoorjõu saamine vahelduvvoolugeneraatoris. kõrge sisendpinge madal sisendpinge kõrge väljundpinge
Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega. Ühikud olid kõik kümnekordsed. Senini see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne. Määrati kindlaks ka põhiühikute etalonid. Etalon on seade mõõtühiku reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja töömõõtevahenditele ülekandmiseks. Pikkuse põhiühik 1 meeter defineeriti kui 1 / 10 000 000 maakera veerandmeridiaanist, mis läbib Pariisi. Vastavaid mõõtmisi tehti maastikul 7 aastat, sest oli sõja aeg ja tihti aeti mõõtjad minema, lõhuti nende seadmeid jne. Peamiselt sellepärast, et maamõõtjad kandsid vormirõivaid ja neid peeti kuninga sõduriteks. 1799.a
teatud kindla lainepikkusega kiirguse 9192 631770 võnkeperioodiga 4. elektrivoolu tugevuse ühik amper; 1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·10–7 njuutonit juhtme meetri kohta. 5. termodünaamilise temperatuuri ühik Kelvin; Kelvin on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik, võrdub 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. 6. ainehulga ühik mool; mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. 7. valgustugevuse ühik kandela; kandela (küünal) on kiirgusallikast (kiirgustugevusega 1/683 vatti steradiaani kohta) etteantud suunas kiiratud rohelise (540×1012 Hz) kiirguse valgustugevus.
(http://stud.sisekaitse.ee/eljas/Liiklusvaarteod/kiirusmturi_kasutamine.html) 30. Mis on lidarmõõtur? Selgita seadme tööpõhimõte Lidarmõõtur - kiirusmõõtur, mis kasutab laserimpulsi leviaja mõõtemeetodit. Meetodi aluseks valguskiirgusega liikuva valgusimpulsi aja mõõtmine kiirusmõõturist sõidukini ja tagasi. · Sõiduki kiirus arvutatakse kahe valgusimpulsi aja erinevuse alusel. · Mõõtetulemuse saamiseks hinnatakse mõõtmisega kaasnev mõõtemääramatus. (http://et.wikipedia.org/wiki/LIDAR) 31. Mis on doppleri helisignaal? Doppleri helisignaal on radarmõõturites kasutatav kõrgsageduslaine. Mõõtesignaal lülitatakse välja ajaks mil mõõtmist ei toimu, sest see on kõrgsageduslik kiirguse allikas. Mõõtmisel tekkiv doppleri helisignaal ei tohi olla katkendlik ja selle helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt. (https://www.riigiteataja.ee/akt/121062011006) (http://stud.sisekaitse.ee/eljas/Liiklusvaarteod/kiirusmturi_kasutamine.html) 32
on olnud kõige laiema ulatusega. Fis1 esitused jäävad vahemikku -7,2 kuni 10,6 sendini ehk hälbe ulatus on 17,8 senti, seega juhuslikke kõrvalekallete ulatus on lai ning g 1 vahemikku -7,9 kuni 5,6 senti. Enamjaolt on helikõrgused üles mängides intoneeritud kõrgemaks, vaid g 1 madalamaks. Kõige kõrgemaks intoneeris Helin d1, mängides seda üheteistkümnendal korral 14,6 senti kõrgemaks kui on võrdtempereeritud etalon. Kõige madalamaks intoneeris interpreet g1 mängides seda teisel korral 7,9 senti etalonist madalamaks. Kõige täpsemini oli intoneeritud d1 teise korra mängimise ajal, mis on vaid 0,1 senti madalam etalonist. Vähim helikõrguste erinevus mida tajutakse on umbes 8-11 senti, seega võib väita, et Helin on D- duuri ülesmängides intoneerinud helid kuulmistaju võimalustest paremini, kuna ta on toetunud ka lihasmälule. 12
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) ·
see on keerukam. Tihti ei pruugi analüüdi kontsentratsiooni ja signaali siduv funktsioon üldse sirge olla, sel juhul ei ole lineaarne regressioon rakendatav, võib kasutada mittelineaarset regressiooni või katsuda leida vastav funktsioon mõnel muul meetodil. Kui pole vaja väga suurt täpsust, on võimalik jagada funktsioon mitmeks lineaarseks alaks. Tihti kaotab graafik lineaarsuse just väga madalatel kontsentratsioonidel. 14. Mõõtemääramatuse e. määramatuse mõiste. Määramatus ja viga. Mõõtemääramatus on mõõtetulemusega seotud parameeter, mis iseloomustab teatud tõenäosusega seda, et analüüsil saadud tulemus on mingites piirides. Määramatus ei tähenda valesti mõõtmist. Mõõteviga iseloomstab tegeliku suuruse ja mõõdetud suuruse erinevust. 15. Millised määramatuse allikad esinevad keemilisel analüüsil? Millised neist on enamasti rohkem ja millised vähem olulised?
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works Tartu 2008 ABSTRACT Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja. The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works. Tartu, 2008. Methodology Guide. 29 pages, with Appendices 51 pages, 4 figures. Format A4. In Estonian language. UNDERGRADUATE WORK, DRAWING UP, GUIDE, PRESENTATION The Guide deals with the presentation requirements of undergraduate's technical research papers and bachelor papers. Separate chapters are about the presentation of tables and drawings, general structure and ordering of the report and contents. There are also some guidelines concerning equations and bibliographic references. Some examples are included.
Võivad olla põhjustatud mõõtmisvahendi ebatäpsest justeerimisest või kompareerimisel saadud parandite mittearvestamisest, aga ka mõõtja loomupärasest erinevusest (inimesed hindavad erinevalt kümnendikke) ja väliskeskkonna mõjudest. Süstemaatiliste vigade parandamisteks tuleb mõõteriistu perioodiliselt kontrollida ja justeerida. Kõrvaldamiseks ja mõju parandamiseks selgitada tekkimise põhjused ja seaduspärasused. Seejärel arvutatakse vastav parand. Juhuslikud vead, mis moonutavad mõõtmistulemusi antud tingimustest lubatava vea piires. Neid ei ole võimalik vältida ega nende mõju kõrvaldada paranditega. Nende vähendamiseks ja ühtlasi mõõtmiste täpsuse suurendamiseks on vaja kasutda kvaliteetsemaid mõõtmisvahendeid jne. Süstemaatilistest vigadest vabastatud saame juhusliku vea, mida nim. tõeliseks mõõtmisveaks. Juhuslikud vead ei esine mingi seaduspäraga, pole omavahel funktsionaalses seoses, juhuslik
1 Loeng 1-2 Keemia ja teaduslik meetod 1.Teadus ja keemia. Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi. Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meelevaldseist oletusist peab ta
mõõtmete järgi.) Teades spektrit, saame koostada ka ajalise kuju (sinusoidi) Ribalaius – suurim edastatav bittide hulk ajaühikus. 10. Logaritmilised mõõtühikud, detsibell Logaritmilisi mõõtühikuid kasutatakse selleks, et numbrid oleks võrreldavad (10MW/1mW vs 100 dBm/0dBm). Logaritm muudab korrutamise ja jagamise liitmiseks ja lahutamiseks – lihtsustab. Detsibell (tähis dB) on kümnendlogaritmiline mõõtühik, mis väljendab kahe füüsikalise suuruse (sageli võimsuse või pinge) suhet või ühe suuruse taset võrreldes mingi võrdlus- ehk baassuurusega. Kuna väljendatakse kahe suuruse suhet, mille ühikud on samad, siis on detsibell dimensioonita suurus. Detsibellides mõõdetakse näiteks helirõhutaset, elektrisignaali võimendust või nõrgendust jms. Üks detsibell on võrdne kümnendiku belliga, sest bell on praktiliseks kasutamiseks liiga suur mõõtühik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
