Meteoor (kr. k meteooros, õhus hõljuv) Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad. Meteoriitidega tegelev teadusharu meteoriitika. Lähtekehad asteroidid Meteoorkeha ehk boliid Keskmine vanus 4,5 4,8 miljardit aastat Võivad olla Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst Suunduvad Maa poole kokkupõrkest komeetidega Kuju korrapäratu Teravad nurgad ja servad puuduvad õhusurve tõttu atmosfääris Pinnal õhuke, mõne millimeetrine tume sulamiskoorik Kooriku lohukesed regmaglüptid Mustad, pruunikad (sinakas,
Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva, 7 tunni ja 43 minutiga. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuul ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C jäise -1600C-ni. Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Enamus kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokku põrgates, ainult mõned neist omavad vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Ta on heleduselt teine objekt taevas pärast Päikest. Kuu külgetõmbejõud tekitab Maa ookeanides tõusu ja mõõna. Looduslik kaaslane ehk Kuu võib tiirelda ka mõne teise planeedi või tähe ümber. Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt
Arvestustöö: Elu teke 1. Kas toodud väide on õige või vale? Vale lause kirjuta õigesti. 6 p. a) Õige,orgaanilised ühendid võis ja võib tekkida Maale saabunud meteoriitidega b) Vale, keemiline evolutsioon toimus Maal A. Oparini teooria järgi osoonkihita ja hapnikuta. c) Õige, Vestiigiumide olemasolu viitab põlvnemisseostele ja võimalikele eellastele. d) Vale, katteseemne-taimed arenesid paljasseemnetaimedest. e) Vale, esmased maismaaloomad olid selgrootud putukataolised loomad. f) Õige, Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. 2
Kuu Meie lähim kosmosenaaber on Kuu. Ta tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Kuu külgetõmbejõud tekitab Maa ookeanides tõusu ja mõõna. Looduslik kaaslane ehk kuu võib tiirelda ka mõne teise planeedi või tähe ümber. Päikesesüsteemis on selliseid kuusid palju. Kuu faasid Kuna Kuu tiirleb ümber Maa, muutub tema kuju ehk faas pidevalt, sõltuvalt sellest,
päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 4.Pinnaehitus Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. Proovid on näidanud, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Merede pind aga koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. 5.Miks on Maale nähtav vaid üks külg Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6.Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille
4, 567 Billionit aastat tagasi tekkis Maa 4,533 billionit aastat tagasi tekkis kuu ( tekkisid tingimused elu tekkeks) 4.100 Billionit aastat tagasi Tekivad atmosfäärir ja ookeanid Vahemikus 4,500 2.500 ilmub varaseim elu arvatavasti tuletatud isepaljunevatest RNA molekulidest 3.900 billionit aastat tagasi pommitati Maad meteoriitidega ja seellel ajal arvatakse Meteooriidi terroia järgi elu tulek Maale meteooriidiga 3,500 biljonit aastat tagasi vanimad stromatoliidid ( on sinikate (sinivetikad) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis) Vahemikus 3,900 2,500 Polükarüoote meenutavad rakud ( Esmakordne ATP süntees) 3 billjonit aastat tagasi Tekib tsüanobakter (Cyanobacteria ,blue-green algae), mis kasutab vet ühe lõhustamiskomponendina ja kõrvaltootena tekib hapnik
elemendi sümbol on Au aatomnumber 79 ladinakeelne nimetus aurum Sulama hakkab kuld 1064.18 °C juures. kulda esineb tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, nt:telluuriga. Arvatakse et enamus Maa kullast on tema tuumas, kuna metalli suure tiheduse tõttu vajus ta sinna planeedi nooruses. kogu inimkonna avastatud kuld on sadenenud meteoriitidega, milles sisaldus seda elementi Nt: maailma suurima kullamaardla Witwatersrandis moodustas arvatavasti asteroid, mis tekitas Vredeforti kraatri. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Kuld peab vastu enamikele hapetele, kuid kuningvees ja leelismetallide tsüaniidisoolade lahustes ta siiski lahustub. Elavhõbedaga moodustab kuld amalgaami.
Mõõtmed Merkuur on Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Päikesesüsteemi planeetidest on Merkuurist väiksem ainult Pluuto. Maa-sarnastest planeetidest on ta kõige väiksem. Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanusest. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Kallisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Mass mõõdeti kosmoseaparaadi Mariner 10 trajektoori häirituse järgi lähedastel möödumistel planeedist 1974 ja 1975. Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Et raskusjõud on palju suurem kui Kuul, siis väljapaisatud materjal jõuab 65%-ni sellest kaugusest mis Kuul. Raskuskiirendus on 3,71 m/s² (0,38 raskusk...
päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 4. Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. Proovid on näidanud, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Merede pind aga koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. 5. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega sellepärast, et kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuid seejuures esineb teataval määral libratsiooni optilist ja füüsikalist. Optilise libratsiooni põhjuseks on Kuu orbiidi elliptilisus ja orbiidi tasandi võrdlemisi suur nurk ekliptika suhtes,
tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Efektid taevas Teatavates punktides Merkuuri pinnal saaks vaatleja näha ühe ja sama Merkuuri päeva jooksul kahte päikesetõusu
Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmest kraatrist lähtuvad kiired. Niisamuti on Merkuur kahepalgeline üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid, mis sarnanevad Kuu meredega. Loomulikult pole neis tilkagi vett, nagu arvasid kunagised Kuu-uurijad, vaid tegemist on hoopis tardunud laavaväljadega. Kraatrid Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega. Kraatreid ümbritsevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes 4 miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele on järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus väljavoolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim on Palavuse bassein läbimõõduga 1300 km, meenutab vihmade merd kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe km kõrgusele
Selleks, et tekiks uus liik, peab eelnevalt olemas olev liik arenema, kuna kõik ,,isetekkivad" liigid vms. on juba välja arenenud. Et saaks tulla uus isetekkinud liik on vaja uut ainet, mis ei ole veel meie planeedil ja mis hakkaks reageerima mõne meil olemasoleva ainega. Darwinism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga. Maa esimene atmosfäär sisaldas vesinikku. Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega. Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest. Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal 1859. Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivateks teguriteks looduslik valik. Esimesed elusolendid ilmusid maale umbes 3 mljr. aastat tagasi. Esimesed maismaataimes olid vetikad. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed.
kuivade Kuu meredega. Nimelt on ühelt poolt suur osa tumedast, merelisest ainest koondunud basseinide keskele ja teiselt poolt asuvadki mitmed mered basseinides. Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. Proovid on näidanud, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Sellele eelnes 4,0 kuni 4,5 miljardit aastat tagasi suhteline rahuperiood. Mered ja merelised alad basseinides moodustusid ajavahemikus 2,5 kuni 3,7 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast on Kuu üldilme säilinud tänaseni. Hiljem on väiksemad kokkupõrked tekitanud vaid hulga kraatreid. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin
umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 kraadi. Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Merkuuri taevas on alati must, sest puudub
koosesinemine. Selle avastuse tegemisel oli väga oluline osa ka uurijate käsutuses olnud eriti tundlikul aparatuuril. Kesk-Florida ülikooli planeedi-uurija dr. Nadine Barlow on leidnud Marsilt kraatrid, kust see meteoriit võiks pärineda. Varasemad uuringud on näidanud, et pinnasetüki võivad kosmosesse paisata vaid kokkupõrked kas enam-vähem vertikaalselt langevate väga suurte või peaaegu horisontaalselt langevate mõnevõrra väiksemate meteoriitidega. Esimesed tekitavad üle 100-kilomeetrise läbimõõduga ringikujulisi, teised aga üle 10-kilomeetrise läbimõõduga elliptilisi kraatreid. Kui veel arvestada, et ALH84001 4,5 miljardi aastane vanus viitab päritolule kõige vanematelt Marsi aladelt, kokkupõrkel tekkinud 16 miljoni aastane kraater aga on verinoor, siis jäidki sõelale vaid kaks kraatrit. Nad mõlemad on väiksemat, elliptilist tüüpi ning asuvad Marsi lõunapoolkeral kraatritega tihedalt kaetud kõrgmaal.
Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Kuu külgetõmbejõud tekitab Maa ookeanides tõusu ja mõõna. Looduslik kaaslane ehk kuu võib tiirelda ka mõne teise planeedi või tähe ümber. Päikesesüsteemis on selliseid kuusid palju. Kuu faasid Kuna Kuu tiirleb ümber Maa, muutub tema kuju ehk faas pidevalt, sõltuvalt sellest,
Millised olid esimesed maismaa-asukad? Ordoviitsiumi ajastu alguses ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. LK.67 1.Lamarkism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. Darwanism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. 2.Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga. + 3.Maa esmane atmosfäär sisaldas hapnikku. Maa esmane atmosfäär sisaldas mitaani, väävlit ja süsihappegaasi. 4.Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega. + 5.Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. + 6.Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. + 7.DNA moodustumine oli elutekke esimene aste. RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. 8.Paleontoloogia on teadus elu keemilisest evolutsioonist. Paleontoloogia on teadus elu bioloogilisest evolutsioonist. 9.Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal: 1859. 10.Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtuvaks teguriks: looduslik valik. 11
valatud loodust, kuna ta on selle ise loonud. Inimkeskses käsitluses on keskkonnaproblemid inimeste eluhäirivad tegurid. Keskkonna saastumine takistab võimalust nautida tervislikku, turvalist ja meeldivat elukeskkonda. Looduskeskse käsitluse kohaselt on küsimus maakeral elu ähvardavatest ohtudest. Ekspansiivne elutegevus kahjustab ja ohustab elu aluseks olevat loodust. Looduse endagi juhtumid (vulkaanipursked, maavärinad, kokkupõrked meteoriitidega jm.) võivad põhjustada vigastusi inimestele, loomadele või elutu looduse osadele. Keskkonna probleem on teaduslik, tehniline, majanduslik, kultuuriline, tervislik, sotsiaalne, poliitiline, esteetiline, ökoloogiline, eetiline. Eri kultuurides on looduse ärakasutamisele ja inimeste saastetaluvusel erisugused piirid. Sotsiaalne probleem on näljahada ja kasvav lõhe rikaste ja vaeste vahel. Poliitiline on globaalne lähenemine. Teaduses on leitud paljudele keskkonnaprobleemidele
missioonist miniatuurse kosmoseaparaadi MINERVA-le nimega Rover, kuid see projek katkestati 2000. aasta Novembris eelarve tõttu. (2) 6 Mida uut loodeti avastada ja mida uut saadi teada? Teadlaste praegused teadmised asteroididest sõltuvad suuresti meteoriitide proovidest, kuid on väga raske sobitada asteroidide meteoriitidega, kui pole täpseid proove asteroididelt kust nad tulid. Hayabusa lahendaks selle probleemi, viies tagasi proove kindlalt asteroidilt. Samuti võrreldakse Hayabusa instrumentidel olevaid andmeid Near Shoemaker missiooni andmetega, mis viivad teadmised asteroididest veelgi laiemale tasandile. Hayabusa missioonil on väga sügav inseneriteaduslik tähtsust ka JAXA-le. Esiteks aitab see katse JAXA-t arendada oma ioon
kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l
Püsisoojaste organismide areng Eukarüootide teke endosümbioosi tulemusel ........... on üks tänapäeval tunnustatud Darvinism evolutsiooniteooriaid. Darwin seletas evolutsioonid ......................... Loodusliku valikuga Maa esmane atmosfäär sisaldas ........................ Vesinikku, lämmastikku, ammoniaaki jt, kuid mitte hapnikku Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale sattuda Meteoriitidega ......... Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis pea 500 miljonit aastat tagasi .................. Esimesed maismaaloomad olid ...................... Lülijalgsed ......... moodustumine on elutekke esimane aste. RNA Palentoloogia on teadus, mis uurib Fossiile ............................ Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal ...... 1859
Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Merkuuri uurimislugu Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr). Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud". Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu. Vana-Kreekas oli Merkuuril kaks nime: Apollon hommikutaevas nähtava Merkuuri kohta ja Hermes õhtuse Merkuuri kohta. Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal
Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. 7 11. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et
Loomulikult pole neis tilkagi vett, nagu arvasid kunagised kuu-uurijad, vaid tegemist on tardunud laavaväljadega(1). Mariner 10 avastas, et Merkuuril on proportsionaalselt tunduvalt suurem metallist tuum, kui teistel planeetidel. See fakt viis George Wetherilli mõttele, et Merkuur oli kunagi kaks korda suurem kui praegu, katastroofilised kokkupõrked hööveldasid selle lihtsalt tunduvalt väiksemaks. (3) Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega kraatrid. Kraatreid ümbritsevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes 4 miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele on järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus välja voolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim Palavuse bassein (Caloris basin) läbimõõduga 1300km meenutab vihmade merd Kuul.
1. Nad on gaasilised, koosnevad põhiliselt vesinikust ja heeliumist. 2. Sissepoole minnes lähevad gaasid üle vedelasse olekusse. Tuum on väike, tahke- raua ja räni ühendid. Kuna uraan ja neptuun asuvad kaugemal on neil rohkem kivistaineid ja jääd- 3. Kõigil neljal planeedil on rõngad. Kuu: Kuu on maakaaslane. Keskmine kaugus maast on 384000 km. Tiirlemine ümber Maa 27,3 ööpäeva. Pinna materjal: tumehall tsemendi taoline paakuv pulber. See on tekkinud meteoriitidega kokkupõrkel. Esimesena käisid kuu peal Apollo 11 1969 21 juuli, kell 02:56. Neil Amstrong, michel Collins ja Edwin Aedrin. Kuu tsükkel kestab 29,5 päeva. Galaktikad: Galaktika on tohutu tähtede kogum, kus võib olla miljardeid tähti. Galaktika tsentris on tavaliselt mustauk. Selle tohutu gravitatsioon hoiab tähed pöörlemas. Külgvaates on galaktika kese palju paksem ja ketta osa õhem. Galaktikad jaotuvad 1
Oma nime on planeet saanud Rooma kaubandusjumala Mercuriuse järgi. Merkuurist on vähe teada, sest maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel kuni kolmel ajavahemikul. Ööpäev on sellel planeedil 176 korda pikem kui Maal. Merkuuri sisemuses paikneb suur rauast tuum ja planeedi välimine koor sarnaneb Maa vahevööga, olles vaid kuni 600 kilomeetri paksune. Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. Tema pind on väga vana ja täis kraatreid, mis on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega. Merkuuril ei ole atmosfääri ega laamtektoonikat. 1974. aastani teatati Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on väga ebatasane. Olulisi teadmisi tõid planeetide vahelise automaatjaama "Mariner 10" möödalennud Merkuurist. Automaatjaama kaugus Merkuurist oli 300 km, kuid igal lähenemistel jäi päevapoolele ja seega ka fotodele sama poolkera. Automaatjaama pardal olevad gaasiavastamisaparaadid leidsid planeedi lähedusest
Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmest kraatrist lähtuvad kiired. Niisamuti on Merkuur kahepalgeline üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid, mis sarnanevad Kuu meredega. Loomulikult pole neis tilkagi vett, nagu arvasid kunagised Kuu- uurijad, vaid tegemist on hoopis tardunud laavaväljadega. Kraatrid Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega. Kraatreid ümbritsevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes 4 miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele on järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus väljavoolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim on Palavuse bassein läbimõõduga 1300 km, meenutab vihmade merd kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe km kõrgusele
iseärasustest, kui ka piiravatest keskkonnatingimustest. Oluline on seepärast, et puhastab loodust nõrgematest isenditest, sest tugevamad jäävad ellu. Aitab säilitada liigi puhtust, tugevust. Õpiku kordamine: 1. Darvinism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. 2. Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga. 3. Maa esmane atmosfäär sisaldas tõenäoliselt vesinikku, lämmastikku, ammoniaaki jt. 4. Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega. 5. Peaaegu kõikide loomahõimkondade algsed esindajad tekkisid Kambriumis, üle 500 mln a. tagasi. 6. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. 7. RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. 8. Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 9. Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal 1859. 10. Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivaks teguriks looduslik valik. 11
Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Atmosfäär: Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri
milles nad asuvad. Seda näitab kraatrite väiksem tihedus nende pinnal ja nooremate basseinide tekkimisele kaasnevate moodustiste puudumine vanematel meredel. Pole siiski selge, kust see laava pärineb. Mõningatel juhtudel on laava välja voolanud basseini servaosas olevatest lõhedest. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega (õigem oleks öelda küll asteroididega) pommitamise käigus. Sellele eelnes 4,0 kuni 4,5 miljardit aastat tagasi suhteline rahuperiood. Mered ja merelised alad basseinides moodustusid ajavahemikus 2,5 kuni 3,7 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast on Kuu üldilme säilinud tänaseni. Hiljem on väiksemad kokkupõrked (võrreldes muidugi basseine põhjustanutega) tekitanud vaid hulga kraatreid. Suurematest kraatritest üks nooremaid on Tycho
ehk on nii ka parem. Itaalia füüsik Enrico Fermi esitas 1950-ndatel aastatel küsimuse ,,Kus nad on?". Vastuseks sellele küsimusele on teadlased esitanud palju teooriaid: · Haruldase Maa hüpotees Maa on haruldane oma asendi ning elu arenemise tingimuste poolest või universum ei ole lihtsalt sobilik teiste tsivilisatsioonide arenguks. · Universum ei ole külalislahke Sellised sündmused nagu jääajad, kokkupõrked meteoriitidega ja muud katastroofid hävitavad olemasoleva elu ning takistavad arenemast keerulisemaid eluvorme. Arvatakse, et sellised sündmused toimuvad perioodiliselt ning on loomulikud protsessid Universumis. Seega võivad teised tsivilisatsioonid hävinud olla. · Olemasolevad eluvormid on hävitanud iseennast On võimalik, et teised tsivilisatsioonid on põhjustanud iseenda hävingu, olgu see tuumasõda, keskkonna saastumine ning hävimine või ökosfääri hävitamine, mis viib
Selle avastuse tegemisel oli väga oluline osa ka uurijate käsutuses olnud eriti tundlikul aparatuuril. KeskFlorida ülikooli planeediuurija dr. Nadine Barlow on leidnud Marsilt kraatrid, kust see meteoriit võiks pärineda. Varasemad uuringud on näidanud, et pinnasetüki võivad kosmosesse paisata vaid kokkupõrked kas enamvähem vertikaalselt langevate väga suurte või peaaegu horisontaalselt langevate mõnevõrra väiksemate meteoriitidega. Esimesed tekitavad üle 100kilomeetrise läbimõõduga ringikujulisi, teised aga üle 10kilomeetrise läbimõõduga elliptilisi kraatreid. Kui veel arvestada, et ALH84001 4,5 miljardi aastane vanus viitab päritolule kõige vanematelt Marsi aladelt, kokkupõrkel tekkinud 16 miljoni aastane kraater aga on verinoor, siis jäidki sõelale vaid kaks kraatrit. Nad mõlemad on väiksemat, elliptilist tüüpi ning asuvad Marsi lõunapoolkeral kraatritega tihedalt kaetud kõrgmaal
koosesinemine. Selle avastuse tegemisel oli väga oluline osa ka uurijate käsutuses olnud eriti tundlikul aparatuuril. Kesk-Florida ülikooli planeedi-uurija dr. Nadine Barlow on leidnud Marsilt kraatrid, kust see meteoriit võiks pärineda. Varasemad uuringud on näidanud, et pinnasetüki võivad kosmosesse paisata vaid kokkupõrked kas enam-vähem vertikaalselt langevate väga suurte või peaaegu horisontaalselt langevate mõnevõrra väiksemate meteoriitidega. Esimesed tekitavad üle 100- kilomeetrise läbimõõduga ringikujulisi, teised aga üle 10-kilomeetrise läbimõõduga elliptilisi kraatreid. Kui veel arvestada, et ALH84001 4,5 miljardi aastane vanus viitab päritolule kõige vanematelt Marsi aladelt, kokkupõrkel tekkinud 16 miljoni aastane kraater aga on verinoor, siis jäidki sõelale vaid kaks kraatrit. Nad mõlemad on väiksemat, elliptilist tüüpi ning asuvad Marsi lõunapoolkeral kraatritega tihedalt kaetud kõrgmaal
Kõik elus pärineb elusast. Füüsikalin, keemiline evolutsioon... Ribosüümid, RNAmaailm. Ainuraksed, hulkraksed. Kambriumi ajastu. Ajastud: Ordoviitsium, Siluri, Devoni, Karboni, Permi, Juura, Kriidi, Neogeeni. Tõene või väär? 1. Darvism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. 2. Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga. 3. Maa esmane atmosfäär ei sisaldanud hapnikku. 4. Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega. 5. Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. 6. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. 7. RNA moodustamine oli elutekke esimene aste. 8. Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest. Õige vastusevariant. 9. c) 10. b) 11. c) 12. b) 13. c) 14. c) 15. d) 16. c) Sobiv sõna lünka. 17. Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega. 18. Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase arenguga. 19
Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. 5 Merkuuri vulkaaniline aktiivsus Kosmoseaparaadi Mariner 10 andmete uus analüüs lubab siiski oletada hiljutist vulkaanilist aktiivsust. Mariner 10 Merkuuri atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust,
Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmest kraatrist lähtuvad kiired. Niisamuti on Merkuur kahepalgeline üks poolkera on tihedalt kaetud kraateritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid, mis sarnanevad Kuu meredega. Loomulikult pole neis tilkagi vett, nagu arvasid kunagised Kuuuurijad, vaid tegemist on hoopis tardunud laavaväljadega. Kraatrid Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrkel meteoriitidega. Kraatreid ümbritevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes neli miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus väljavoolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim Palavuse bassein (Caloris basin) läbimõõduga 1300 km, meenutab Vihmade merd Kuul. Nimetus ,,Palavuse bassein" 4
on tekkinud kuni miljard aastat hiljem kui basseinid, milles nad asuvad. Seda näitab kraatrite väiksem tihedus nende pinnal ja nooremate basseinide tekkimisele kaasnevate moodustiste puudumine vanematel meredel. Pole siiski selge, kust see laava pärineb. Mõningatel juhtudel on laava välja voolanud basseini servaosas olevatest lõhedest. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega (õigem oleks öelda küll asteroididega) pommitamise käigus. Sellele eelnes 4,0 kuni 4,5 miljardit aastat tagasi suhteline rahuperiood. Mered ja merelised alad basseinides moodustusid ajavahemikus 2,5 kuni 3,7 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast on Kuu üldilme säilinud tänaseni. Hiljem on väiksemad kokkupõrked (võrreldes muidugi basseine põhjustanutega) tekitanud vaid hulga kraatreid. Suurematest kraatritest üks nooremaid on Tycho (läbimõõt 85
Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. "Apollo" astronautide poolt Kuu pinnalt kogutud proovid näitasidki, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Pole siiski selge, kust see laava pärineb. Mõningatel juhtudel on laava välja voolanud basseini servaosas olevatest lõhedest. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Mered ja merelised alad basseinides moodustusid ajavahemikus 2,5 kuni 3,7 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast on Kuu üldilme säilinud tänaseni. Hiljem on väiksemad kokkupõrked tekitanud vaid hulga kraatreid. Suurematest kraatritest üks nooremaid on Tycho (läbimõõt 85 km), mis on eriti hästi näha täiskuu ajal. Siis on näha ka kraatrist lähtuvad heledad kiired, st. kraatri tekkimisel väljapaiskunud aine poolt tekitatud pikad ja kitsad moodustised
Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Veenus Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine
miljard aastat hiljem kui basseinid, milles nad asuvad. Seda näitab kraatrite väiksem tihedus nende pinnal ja nooremate basseinide tekkimisele kaasnevate moodustiste puudumine vanematel meredel. Pole siiski selge, kust see laava pärineb. Mõningatel juhtudel on laava välja voolanud basseini servaosas olevatest lõhedest. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega (õigem oleks öelda küll asteroididega) pommitamise käigus. Sellele eelnes 4,0 kuni 4,5 miljardit aastat tagasi suhteline rahuperiood. Mered ja merelised alad basseinides moodustusid ajavahemikus 2,5 kuni 3,7 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast on Kuu üldilme säilinud tänaseni. Hiljem on väiksemad kokkupõrked (võrreldes muidugi basseine põhjustanutega) tekitanud vaid hulga kraatreid. Suurematest kraatritest üks nooremaid on Tycho (läbimõõt 85 km), mis on eriti hästi näha
Ribosüüm katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA-molekul RNA-maailm elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid isereprodutseeruvad RNA-molekulid, ribosüümid Tõene või väär? 1. Lamarkism Darvism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. 2. Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga. 3. Maa esmane atmosfäär sisaldas ei sisaldanud hapnikku. 4. Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega. 5. Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. 6. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. 7. DNA RNA moodustamine oli elutekke esimene aste. 8. Paleontoloogia on teadus elu keemilisest evolutsioonist möödunud aegade organismidest. Õige vastusevariant. 9. Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal: a) 1809, b) 1843, c) 1859, d) 1882 10.Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivaks teguriks: a) pärilik muutlikkus,
ühendid (nukleiinhapete ja valkude koostisosad) 2) Orgaanilised ühendid liitusid = tekkisid suured makromolekulid (nukleiinhapped ja valgud) 3) Makromolekulid koondusid lipiidse membraani sisse = tekkisid esimesed rakud = algas evolutsioon Elu päritolu teooriad - anorgaanilistest ainetest tekkisid orgaanilised iseennast tootvad orgaanilised ühendid - biomolekulid või mikroobid sattusid Maale meteoriitidega kosmosest - ürgsupi hüpotees maakeral valitsenud tingimustes toimunud reaktsioonide käigus ühinesid lihtsad anorgaanilised molekulid = tekkisid orgaanilised molekulid (tänapäeval võimatu) Elu tekkekoht - madalad merelahed - mere põhjas kuumades allikates (kaitstud meteoriidisaju ja UV-kiirguse eest) - sügaval maakoores (kuni 2km sügavusel) - savis - ookeanide kohal ujuvad pimsskiviparved - ÜHINE TUNNUS VESI!!!
Kuu tehiskaaslaste "Lunar Orbiter" lennu jälgimisel selgus, et basseinide kohal on raskusjõud tugevam. See on tingitud basseinide all oleva aine keskmisest suuremast tihedusest. Neid moodustisi hakati nimetama maskoniteks (lühend sõnast massikontsentratsioon) ja nad asuvad küllaltki pinna lähedal. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega (õigem oleks öelda küll asteroididega) pommitamise käigus. Sellele eelnes 4 kuni 4,5 miljardit aastat tagasi suhteline rahuperiood. Mered ja merelised alad basseinides moodustusid ajavahemikus 2,5 kuni 3,7 5 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast on Kuu üldilme säilinud tänaseni. Hiljem on väiksemad kokkupõrked tekitanud vaid hulga kraatreid. Kuu pind
Lisaks sellele esineb ka marsi- ja kuumeteoriite. Päikesesüsteemi teke algas 5 mrd aastat tagasi. Planeeditekke protsessid. Kondenseerumine-tahkete tolmuosakeste moodustumine udukogu jahtumisel Akretsioon-tolmuoaskeste üksteisega liitumine, millest arenevad järjest suuremad kehad. Geoloogilises mõttes planeediteke väga kiire ~100Ma Kuu. Hele mägismaa anortosiit 4,2Ga, Tumedad mered basalt 3,5Ga. Pinda katab tolmjas materjal (regoliit), 2-15m paks. Tekkinud meteoriitidega pommitamisel. Koore paksus 60km(maa pool) kuni 150km(vastasküljel). Astenosfäär asub alles 700 km sügavusel, tuuma lähedal. Maateaduste alused 1 (11.sept) Kraaterdatu kuu mägismaa anortosiit e. plagioklassi massid (CaAl 2Si2O8). Tekib magma jahtumisel suhteliselt väikesel rõhul. Tihedus väike: 2,7g/cm3. Kerkinud ürgse kuu magmaookeani pinnale.
üksteisega põrkuma, moodustades ülejäänud planeedid. 5. Kirjelda Kuu ja Maa tekkimist ning mis toimus umbes poole miljardi aasta jooksul peale seda? Arvatakse, et Maa tekkis koos Päikesesüsteemiga 4,6 miljardit aastat tagasi tolmu osakeste kokku kleepumise teel. Oma moodustumise lõppfaasis põrkas Maa kokku suure taevakehaga Theia, mille tulemusena 2% Maast eraldus ja jäi ümber selle Kuuna tiirlema. Varajast Maad ja Kuud pommitati hulgaliselt meteoriitidega. Varane Maa sai aga üsna pea tunda meteoriitset pommitust ( saabus sellega palju H20-d) - nimelt muutus Neptuuni orbiit väga ebastabiilseks. Maa vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkis primaarne atmosfäär ja teistelt taevakehadelt saabunud veest esimesed ookeanid. 6. Millised geoloogilised meetodid aitavad määrata paleoklimaatilisi tingimusi? Kirjelda olulisimaid lühidalt. Otsesed: * isotoopmeetod (radioaktiivne lagunemine) orgaanilises aines C14 isotoobi
annaabi.ee 
