docstxt/1303483259115643.txt
Ülesanne nr.2. Raadiosignaalile sagedusega g MHz mõjub harmooniline müra sagedusel d MHz. Kui signaali ja müra suhe on 2 dB, leida signaali ja häire segu kuju; parasiitamplituudmodulatsiooni koefitsient; parasiitsagedusmodulatsiooni sageduse deviatsioon. Ülesanne nr.3. Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a (pikkus) × b (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala σ, kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on φ kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on α kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4.
IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2008 a. sügissemester Ülesanne nr. 1. Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a = 13 (kõrgus) × b = 15 cm (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f = 6,8 GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on 8 kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 10 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on 0,1 kraadi ja vertikaaltasandil 5 kraadi? Ülesanne nr.2. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakate vaheline
Ülesanne nr.2. Raadiosignaalile sagedusega g MHz mõjub harmooniline müra sagedusel d MHz. Kui signaali ja müra suhe on 2 dB, leida · signaali ja häire segu kuju; · parasiitamplituudmodulatsiooni koefitsient; · parasiitsagedusmodulatsiooni sageduse deviatsioon. Ülesanne nr.3. Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a (pikkus) × b (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast, mis töötab sagedusel f GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D= 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4.
Elektrivälja jõujoon joon, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Jõujooned algavad +laengutel ja lõpevad -laengutel või suunduvad lõpmatusse. Jõujooned ei lõiku. Nad on vaid elektrivälja jaotuse kujutamine näitlik viis ja pole reaalsemad kui meridiaanid või paralleelid gloobusel. Homogeenne elektriväli elektriväli, mille tugevus igas ruumipunktis nii suuruselt kui ka suunalt on ühesugune. Näiteks kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vaheline elektriväli on homogeenne. Homogeense elektrivälja jõujooned on paralleelsed. Vabad laengud juhtides, eelkõige metallides, on laetud osakesed, mis elektrivälja mõjul võivad juhi sees vabalt ümber paikneda, need on vabad laengud. Metallides on nendeks elektronid. Polarisatsioon lanegute nihkumine dielektrikutes. Vastassuunaliste jõudude toimel nihkuvad molekulide laengud pikemaks ja asetuvad suunaga piki välja jõujooni.
Seejärel asetatakse aluskihile klaaskiudleht ning kantakse sellele epoksüvaiku. Järgmiseks kihiks on südamik, millele järgneb veel üks kiht epoksüvaiku ja klaaskiudu. Viimane kiht on pealiskiht. Kõik kihid pannakse kahe metallplaadi vahele. 4. Lumelaua kuju pressimine Nüüd on kihid valmis pressi alla minema. Pressi alumine osa annab lumelauale vormi. Pressimise käigus imendub epoksüvaik läbi kõigi kihtide. 5. Viimistlus
korrapäratult. b) amorfsed ained nt. klaas,pigi,plastmassid. Nende ehitus on sarnane vedelike ehitusega, nende omadus on voolavus. Nt. vana klaas voolamise tagajärjel muutub alt paksemaks, kui ülevalt. Temperatuur muutub sulamise protsessis pidevalt. Isotroopsed ained ained, milles füüsikalised omadused on igas suunas õhesugused. Nt. elektrijuhtivus, soojusjuhtivus,. Tavaliselt polükristallilised ained, vedelikud. Nt. kattes metallplaadi pinna õhukese parafiini kihiga ning puudutades plaadi poolt kuuma nõelaga sulab parafiin ümber puutepunkti ühtlaselt.
mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. Kui me tähistame elektrivälja tugevuse tähega ja mõõtühikuks SI-süsteemis on volti meetri kohta (V/m), võime kirjutada on punktlaeng on punktlaengule mõjuv jõud. 8 Mis on homogeenne elelktriväli?Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Ligikaudu võib homogeenseks nimetada kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vahelist elektrivälja. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed sirged. 9 Millist välja nimetatakse potensiaalseks energiaks? Potentsiaalse energia tähiseks on Ep vahel ka Wp ja mõõühikuks dzaul (J). või raskusjõu F kaudu 10 Mida näitab potensiaal, kuidas leitakse? Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise
jne. Välditakse kasutamist mikrolülitustes. L = 0,1 µH... 100 mH. Ehitus: mähis silindrilisel dielektrikalusel, raud- või õhksüdamik (kõrgsagedusel ferriit - suur eritakistus) ja metallvarje. Reaktiivtakistus X = L Põhiparameetrid: Induktiivsus vastavalt reale E6 ja E12. Hüvetegur Q=X/R= L/R (R energiakadu poolis). Kõrgsagedusel komplekstakistus. d) Resonaatorid (võnkeringide ekvivalendid) - Kvartsresonaator e. kvarts (kvartsplaadike kahe metallplaadi vahel). Hea sageduse stabiilsus. Valmistatakse F= 2kHz... 200 MHz. - Piesokeraamiline filter. Ehitus ja tööpõhimõte (piesokristall) sama mis kvartsresonaatoris. Kasut. raadiote vahesagedusvõimendites ja mikrokontrollerite taktgeneraatorites. Kehvemad kui kvartsid. e) Trafod. Vahelduvpinge tõstmine/langetamine ja ahelate galvaaniline lahtisidestus. Liigitus: Toitetrafod. Kõrgsagedustel ka sobitustrafod. Südamik ferromagnetiline: madalal sag. 50 Hz teras, kõrg.sag. ferriit
graafiliselt. Elektrivälja jõujooneks nim joont mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Jõujoon algab positiivsel laengul ja lõppeb negatiivsel või lõpmatuses. Jõujooned ei lõiku. Homogeenne elektriväli - elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunktis suuruselt kui ka suunalt ühesugune. Jõujooned on sellel paralleelsed. (NT kae eriinim. metallplaadi vaheline elektriväli on homogeenne). Juhtides eelkõige metallides on vabad laengud elektronid (laetud osakesed mis võivad elektrivälja mõjul juhi sees vabalt ümber paikneda). Dielektrikud elektriväljas - vabu laenguid on vähe, seega ümberpaiknemist-liikumist toimuda ei saa kogu keha ulatuses. Kui dielektrik paigutada elektrivälja, siis hakkavad tema molekulide pos ja neg. osakestele mõjuma vastassuunalised jõud, selle mõjul
sisse. 13. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mida kasutatakse elektrivälja kirjeldamiseks ja mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puudujat. 14. Homogeenne elektriväli on väli, mille E-vektor on kõigis ruum punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. Homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Elektriväli on homogeenne ühtlaselt laetud tasase metallplaadi ümbruses. Homogeenne on elektriväli ka kahe paralleelse ühtlaselt laetud plaadi vahel, mille pinnaühikul paiknevad laengud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. 15. Elektrostaatiliseks väljaks nimetatakse teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmõju. 16. Potentsiaalne väli on väli, kus töö ei sõltu trajektoori kujust. 17. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulisele positiivse laenguga kehale. F N V
Puit-, linoleum- või metallplaadile lõigatakse (uuristatakse) joonis kõrgreljeefina ja kaetakse trükivärviga. Siis pannakse plaadile paber ja asetatakse surve alla. Sügavtrüki puhul on värvikandjaks trükiplaadi (peamiselt tsink- või vaskplaat) süvendatud osad. Süvendatud joonis saadakse väga mitmel viisil (mehaaniliselt või keemiliselt), kuid trükkimiseks tambitakse kogu plaat trükivärviga üle ja pühitakse siis uuesti puhtaks. Metallplaadi poleeritud pinnalt tuleb värv ära, aga süvendatud joontesse jääb püsima. Plaadile pannakse niiske pehme paber ja vändatakse läbi sügavtrükipressi tugeva surve all. Sügavtrüki hulka kuuluvad vasegravüür, kuivnõel, metsotinto, ofort, akvatinta, pehmelakk jt. Kuivnõela, metsotinto ja vasegravüüri korral uurendab kunstnik plaati mingi riistaga, akvatinta, ofordi ja pehmelaki puhul kasutatakse plaadi töötlemiseks hapet. Lametrükk
vektoriaalse summaga.Lihtsamalt eldes E vektoreid tuleb liita. Elektrivlja jujooned - Elektrivlja graafiliseks kirj. kasut.jujooni.Elektrivlja jujoon on mtteline joon, mille igas punktis on E vektor suunatud piki selle joone puutujat.Jujooned on inimese poolt vlja meldud abivahendiks elektrivlja kirjeldamisel. Homogeenne elektrivli - on elektrivli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt hesugune. Ligikaudu vib homogeenseks nimetada kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vahelist elektrivlja. Homogeense elektrivlja jujooned on ksteisega paralleelsed sirged. Laengu pindtihedus- nimetatakse antud laengu g ja he plaadi pindala suhet. (vene b) = q/s Elektrivlja t laengu paigutamisel hest punktist teise- on vrdne selle laengu suuruse vljatugevune ja vljatugevuse suunas lbitud teepikkuse korrutisega. Laetud keha potentsiaalne energia homogeenses elektrivljas- punktlaengu q potentsiaalne energia homogeenses elektrivljas avaldub vastavalt kujul : Ep=m
elektrivälja tugevuseks E=F/q. E=F/q=k q/r2. Elektrivälja jõujoonteks nim. joont mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Jõujooned algavad posit. laengutel ja lõppevad negat. või suunduvad lõpmatusesse. Elektriväli mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui ka suunalt ühesugune nim. homogeennseks. Tema elektrivälja jõujooned-üksteisega paralleelsed. Nt: 2 erinimeliselt laetud metallplaadi vaheline elektriväli- homogeenne. Juhtides (metallides ennem) esineb laetud osakesi mis võivad elektrivälja mõjul juhi sees vabalt ümber paikneda nim-vabadeks laenguteks (metallides on sellisteks- elektronid). Dielektrikud elektriväljas Kõik dielektriku laengud on seotud ja peaaegu pole üldse vabu laenguid.Kui paigaldada dielektrik elektrivälja, hakkavad ta molekulide + ja laengutele mõjuma vastassuunalised jõud
C 6. Elektrivälja mingis punktis väljatugevuse arvutamine, valemis esinevate tähtede tähendused ja ühikud. q E= 4 0 r 2 7. Mis on homogeenne elektriväli? Joonista välja E-vektorid. (küsimuse 8 all) Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Ligikaudu võib homogeenseks nimetada kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vahelist elektrivälja. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed sirged. 8. Mis on elektriväli, tema graafiline kujutamine positiivse, negatiivse ja mitme laengu vastasmõju korral. E vektori suuna määramine. Elektriväli on eriline keskkond, mis eksisteerib elektrilaenguga keha ümber ja mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad. Jõujoonte suunaks võetakse elektriväljas positiivse laengu liikumise suund. + -
M.Pancki tööd panid aluse nüüdisaegsele kvantfüüsikale. Plancki hüpotees võimaldas ka seletada fotoelektrilist efekti, mille avastas saksa füüsika H.Hertz. Fotoefekti võib demonstreerida elektromeerti abil, kui sinna külge on kinnitatud tsinkplaat ja kui seda valgustada näiteks Hg-lambiga. Laadimata tsinkplaadi puhul ei teki mingit laengut. Kui aga valgustada negatiivsetlt laetud plaati, siis peaks elektromeeteri seier langema. See katse näitab ,et valguse toimel lahkuvad metallplaadi pinnalt negatiivse laenguga osakesed. Nende osakeste massi ja laengu mõõtmise tulemused näitasid ,et tegemist on elektroonidega. Fotoefektiks nimetatakse negatiivelt laetud elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Valgus ei kiirgu aatomeist lainetena, vaid kvantide kaupa. Väljumistööks nimetatakse vähimat energiahulka, mis on vajalik elektroni ainest väljaviimiseks. Fotoefekti seaduspärasusi uuris esimesana põhjalikumalt vene füüsik A.Stoletov 1888-1890 aastatel
Inglise teadlane Faraday mõtles selle välja. Elektrivälja jõujooned algavad POS laengutel ja lõppevad NEG või suunduvad lõpmatusse. Jõujooned ei lõiku. Nad on välja jaotuse kirjeldamise näitlik viis ja nad pole reaalsemad kui meridiaanid ja paralleelid gloobusel. Homogeenne elektriväli Elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunkts nii suuruselt kui ka suunalt ühesugune. Nt 2he erinimeliselt laetud metallplaadi vaheline elektriväli on homogeenne. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed. Juhid elektriväljas Juhtides (eelkõige metallides) esineb laetud osakesi, mis võivad elektrivälja mõjul juhi sees vabalt umber paikneda. Need on vabad laengud. Metallides on need elektronid. Elektriväljas asetsev juht elektriseerub, juhi sees tekib elektriväli, mis on vastupidine põhi-elektrivälja suunale. Resulteeriv väli juhis nõrgeneb. Dielektrikud elektriväljas
Ülesanne 4 Elektrivälja tugevus punktis on 8 10 2 N/C. Selles elektriväljas asub proovilaeng suurusega 2 pikokulonit. Kui suur jõud mõjub sellele laengule? 4. Homogeenne elektriväli. Homogeenseks nimetatakse elektrivälja, mille elektrivälja tugevuse vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuliselt kui suunalt. Homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Elektriväli on homogeenne kas ühtlaselt laetud tasase metallplaadi ümbruses või kahe paralleelse ühtlaselt laetud plaadi vahel, mille pinnaühikul paiknevad laengud on suuruselt võrdsed kuid vastandmärgilised. 5. Töö elektriväljas. Potentsiaalne energia Elektrivälja iseloomustavad suurused: · Elektrivälja tugevus · Potentsiaal · Pinge Mehaanikas töö on jõu ja nihke korrutis. A = F s cos Mõõtühik : 1 J Igale laengule mõjub elektriväljas jõud. Seisev laeng hakkab selle mõjul liikuma
määre. Penetratsiooniarvu järgi saab otsustada, kas määret kasutada soojal või külmal aastaajal, aga samuti seda, kui kergesti on ta määrdesõlme pressitav. · Tugevuspiir iseloomustab minimaalset nihkepinget, mille juures määre hakkab deformeeruma. See näitab määrde püsivust ebatihedates sõlmedes, kaldpinnal ja pöörlevatel detailidel. Tavaliselt antakse tugevuspiir 50°C juures grammides cm kohta. Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes. Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tunnuseid. Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis. Stabiilsust iseloomustab ka auruvus. Kontrollitakse, kui palju väheneb määrde mass kuumutamisel. 3.3 Nõuded plastsetele määretele:
22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 17 Elektrivälja jõujooned · Elektrivälja jõujooneks nimetatakse joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori E sihiga. · Elektrivälja jõujooned algavad positiiv-setel laengutel ja lõpevad negatiivsetel või suunduvad lõpmatusse. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 18 Homogeenne elektriväli · Ligikaudu võib homogeenseks lugeda kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vahelist elektrivälja. · Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed sirged 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 19 Laengu pindtihedus · Kui laeng q on ühtlaselt jaotunud mingil pinnal pindalaga S, siis on laengu pindtihedus jääv ning Ühtlaselt laetud lõpmatu tasandi elektrivälja tugevus on igas ruumipunktis ühesugune selle pinna läheduses. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 20
leitakse, et kõige nõrgemaks kohaks sillal on siiski vuugid. Deckproof Transflex deformatsioonivuugi süsteem Silla deformatsioonivuugi süsteem Transflex koosneb kuuest standardmudelist, mis on projekteeritud kuni 330 mm liikumismaa vastuvõtmiseks ainult deformatsiooni terasplaatide vahelise elastomeeri kaudu. Iga mudel koosneb terasest nurkadest, mis kinnitatakse poltidega silla konstruktsiooni betoon- või metallplaadi külge. Joonis 1. Deckproof Transflex deformatsioonivuugi süsteemi profiil. 9 Korrosioonikindel elastomeerkate on suure vastupidavusega õlidele ja lahustitele ning ohutuse tagamiseks on mooduli pealispinnale moodustatud libisemise vastane muster. Iga mudel on projekteeritud spetsiaalselt vastu võtma horisontaalset liikumist ja deformatsiooni väändele,
jooksul +25°C juures. Mida suurem arv, seda pehmem on määre. Penetratsiooniarvu järgi saab otsustada, kas määret kasutada soojal või külmal aastaajal, aga samuti seda, kui kergesti on ta määrdesõlme pressitav. Tugevuspiir iseloomustab minimaalset nihkepinget, mille juures määre hakkab deformeeruma. See näitab määrde püsivust ebatihedates sõlmedes, kaldpinnal ja pöörlevatel detailidel. Tavaliselt antakse tugevuspiir 50°C juures grammides cm kohta. Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes. Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tunnuseid. Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis. Stabiilsust iseloomustab ka auruvus. Kontrollitakse, kui palju väheneb määrdeproovi mass kuumutamise ajal. Määrete liigitus
a 2 -16a + 64 - 81 = 0 a 2 -16a -17 = 0 a = 8 ± 64 +17 = 8 ± 9 a1 = -1 või a 2 = 17 a1 = -1 ei sobi a = 17 (cm) Kontroll: (17 - 8) 2 × 4 = 9 2 × 4 = 81 × 4 = 324 Vastus: metallplaat oli mõõtmetega 17cm × 17cm 296 Osaliselt analüüsida ülesannet 295. Olgu metallplaadi külg esialgu a. Saame võrrandi a 2 - 4 × 3 2 = 288 a 2 -36 = 288 a 2 = 324 a = 324 =18cm siin jätsin a = - 324 kohe välja kui mittesobiva. Kontroll: 18 2 - 4 × 3 2 = 324 - 36 - 288 Vastus: metallplaadi külg oli algul 18 cm. 297 Analüüsida 295 ja 296. Olgu äralõigatavate ruutude küljed x (16 - 2 x )(10 - 2 x) = 72
kuna V 324 , siis (a 8) 2 4 324 / 4 (a 8) 81 a 2 16a 64 81 0 a 2 16a 17 0 a 8 64 17 8 9 a1 1 või a 2 17 a1 1 ei sobi a 17 (cm) Kontroll: (17 8) 2 4 9 2 4 81 4 324 Vastus: metallplaat oli mõõtmetega 17cm 17cm 296 Osaliselt analüüsida ülesannet 295. Olgu metallplaadi külg esialgu a. Saame võrrandi a 2 4 3 2 288 a 2 36 288 a 2 324 a 324 18cm siin jätsin a 324 kohe välja kui mittesobiva. Kontroll: 18 2 4 3 2 324 36 288 Vastus: metallplaadi külg oli algul 18 cm. 297 Analüüsida 295 ja 296. Olgu äralõigatavate ruutude küljed x (16 2 x )(10 2 x) 72
kuna V 324 , siis (a 8) 2 4 324 / 4 (a 8) 81 a 2 16a 64 81 0 a 2 16a 17 0 a 8 64 17 8 9 a1 1 või a 2 17 a1 1 ei sobi a 17 (cm) Kontroll: (17 8) 2 4 9 2 4 81 4 324 Vastus: metallplaat oli mõõtmetega 17cm 17cm 296 Osaliselt analüüsida ülesannet 295. Olgu metallplaadi külg esialgu a. Saame võrrandi a 2 4 3 2 288 a 2 36 288 a 2 324 a 324 18cm siin jätsin a 324 kohe välja kui mittesobiva. Kontroll: 18 2 4 3 2 324 36 288 Vastus: metallplaadi külg oli algul 18 cm. 297 Analüüsida 295 ja 296. Olgu äralõigatavate ruutude küljed x (16 2 x )(10 2 x) 72
redokspotentsiaalide kasvu järg. 107. Nernsti võrrand- Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. 108. Keemilised vooluallikad- kuivelement: tavaline (anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras,elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2); Hg patareid(kasut kellades, kalkulaatoris). Pb aku: anoodiks Pb plaadid,katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse, elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus. Kütuselement: Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed, poorsed süsinikelektroodid. 109. Elektrolüüsiahel- Elektronid anoodilt katoodile Näide- Ag- anood, Cu- katood 110. Elektrolüüs- sulatatud soolad: Sulas NaCl lahuses saavad Na+ ja Cl- ioonid liikuda. Na+ ioonid liiguvad katoodile ja Cl- ioonid anoodile (siin + poolus). Laengut kannavad ioonid, mitte vabad elektronid. NT Anoodil anioon oksüdeerub: 2Cl- - 2e- Cl2
selle tekitaja. Seda hakati nimetama Koch kepikeseks. Röntgeniaparaat oli suur läbimurre nii tehnikas kui arstiteaduses. Uurides 1895. aastal katoodkiiri, kattis Würzburgi ülikooli professor Wilhelm Conrad Röntgen klaastoru musta paberiga. Selgus, et lisaks valguskiirgusele eraldub torust veel mingit kiirgust ning professor hakkas katsetama, millest 8 need senitundmatud kiired suudavad läbi tungida. Ta pani toru ette raamatu, puutüki, metallplaadi jne. Kui toru ette jäi käsi, ilmus ekraanile selle kujutis, kuid nii , et luud olid tumedamad ja ülejäänud koed heledamad. Röntgen oli teinud avastuse, mis osutus väga tähtsaks arstiteaduses. Pärast mitmeid katseid anda märkide kaudu edasi teateid, oli ameerika maalikunstnikust leidur Samuel Finley Breese Morse see, kes töötas välja mooduse tekstide edasiandmiseks elektrivoolu abil. Ta võttis kasutusele telegraafivõtme, millele vajutades võis
Seal, kus väli on tugevam (E on suurem), paiknevad jõujooned tihedamalt. Siin on toodud üksiku positiivse ja üksiku negatiivse punktlaengu jõujoonte pildid. Kui laengud paiknevad üksteisele lähedal, siis tekib ka hoopis teistsugune jõujoonte pilt. Homogeenseks nimetatakse elektrivälja, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. Homogeense elektrivälja tugevus kahe eri- nimeliselt laetud tasase metallplaadi vahel avaldub kujul Selleks, et viia laeng ühest väljapunktist teise, tuleb teha tööd. Töö hulka, mida on vaja teha, et viia positiivne ühikuline laeng ühest väljapunktist teise, nimetatakse pingeks U= A/q. Kui keskkond ei takista laengu liikumist, on pinge null. Pinge elektrivälja punktide 1 ja 2 vahel Pinge ühikuks on üks volt. Üks volt (1 V) on pinge elektrivälja kahe punkti vahel siis,
Kromatograafias kasutame ka survet, milleks on puhverlahuse surve kolonnis olevale vedelikule. Antud juhul küll suured molekulid ei jäe kinni, vaid liiguvad niisama aeglasemalt. Lisaks toimub ultrafiltratsioon ka neerudes. 15 Elektrodialüüs Põhineb samal meetodil, mis dialüüs. Lisatud on elektrodialüüsi korral kaks metallplaati (mille pinnal on filter), millel on erinevad laengud. Nii on nende vahel pinge. Selle mõte seisneb selles, et laetud osakesed liiguvad laetud metallplaadi juurde ja siis filtreeruvad. See kiirendab dialüüsi mõnede osakeste korral. 6. MOLEKULAAR-KINEETILISED NÄHTUSED 1. Millest on tingitud dispersse süsteemi osakeste Browni liikumine? Tooge näiteid Browni liikumise kohta. See on tingitud kineetilisest püsivusest. Kineetiline püsivus väljendub osakeste ühtlases jaotuses dispersioonikeskkonnas. Püsivas lahuses toimub osakeste Browni liikumine, mille tagajärel koostis ühtlustub veel täiendavalt
voolamise vältimiseks pastaks või geeliks. anoodiks tsinkpurk; katoodiks süsinikvarras; elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segu tärklisekliistris; anood: Zn - 2e- ® Zn2+; katood: 2NH4+ + 2MnO2 + 2e- ® Mn2O3 + 2NH3 + H2O Hg patareid: kasutatakse kellades, kalkulaatorites Pb aku: suhteliselt väike energia ja massi, energia ja ruumala suhe, on suur võimalik voolutugevus ning suur võimsuse ja massi suhe. anoodiks Pb plaadid; katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse; elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%) anoodil: Pb + SO42- -2e- ® PbSO4 katoodil: PbO2 + 4H+ + 2SO42- + 2e- ® PbSO4 + 2H2O Pb + PbO2 + 2H2SO4 ® 2PbSO4 + 2H2O Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. Järjestikku on tavaliselt ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2 V, kokku 12V. Kütuseelement: keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel.
n katood: 2NH4+ + 2MnO2 + 2e- ® Mn2O3 + 2NH3 + H2O 2H2O + 2e- ® H2 + 2OHn Hg patareid: kasutatakse kellades, kalkulaatorites anood: 2Cl- - 2e- ® Cl2 Pb aku: n katood: 2H2O + 2e- ® H2 + 2OH- n anoodiks Pb plaadid 2Cl- + 2H2O ® Cl2 + H2 + 2OHehk n katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse molekulaarsel kujul: n elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%) 2NaCl + 2H2O ® Cl2 + H2 + 2NaOH anoodil: Pb + SO42- -2e- ® PbSO4 n Na+ ioonid protsessis ei osale. 90% kogu maailma katoodil: PbO2 + 4H+ + 2SO42- + 2e- ® PbSO4 + 2H2O klooritoodangust baseerub sellel protsessil n summaarselt:
Hg patareid: kasutatakse kellades, kalkulaatorites 2H2O + 2e H2 + 2OHn Pb aku: anood: 2Cl 2e Cl2 n anoodiks Pb plaadid n katood: 2H2O + 2e H2 + 2OH n katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse 2Cl + 2H2O Cl2 + H2 + 2OHehk n elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%) molekulaarsel kujul: anoodil: Pb + SO42 2e PbSO4 2NaCl + 2H2O Cl2 + H2 + 2NaOH katoodil: PbO2 + 4H+ + 2SO42 + 2e PbSO4 + 2H2O
Kromatograafias kasutame ka survet, milleks on puhverlahuse surve kolonnis olevale vedelikule. Antud juhul küll suured molekulid ei jäe kinni, vaid liiguvad niisama aeglasemalt. Lisaks toimub ultrafiltratsioon ka neerudes. Elektrodialüüs Põhineb samal meetodil, mis dialüüs. Lisatud on elektrodialüüsi korral kaks metallplaati (mille pinnal on filter), millel on erinevad laengud. Nii on nende vahel pinge. Selle mõte seisneb selles, et laetud osakesed liiguvad laetud metallplaadi juurde ja siis filtreeruvad. See kiirendab dialüüsi mõnede osakeste korral. Tsentrifuugimine Sarnaneb ultrafiltratsioonile selle poolest, et kasutatakse survet (tsentrifugaaljõudu). Samas ei kasutata tingimata filtrit. Tsentrifuugimisel sadestatakse tsentrifugaaljõuga tahked osakesed ja kolloid tuubi põhja, vesi ja väikesed osakesed (ioonid jne) jäävad vedeliku sisse. Need võib seejärel koos vedelikuga eraldada ning tsentrifuugitud sade
lainejuhes. Elektromagnetilised lained võivad olla polariseertud rõht- või püstsuunas. Magnetvälja vektor Elektrivälja vektor Rõhtsalt polariseeritud elektromagnetiline laine Püstsuunas polariseeritud elektromagnetilise lainel on magnetvälja vektor rõhttasandis, elektrivälja vektor püsttasandis. Asetame rõhtsalt polariseeritud elektromagnetilise laine teele tasapinnalise metallplaadi. Tasapinnaline metallplaat on lainele peegelpinnaks ja laine peegeldub temast kaotamata midagi oma energiast. Vastavalt peegeldus- ja murdumisseadusele on laine langemisnurk θ võrdne peegeldumisnurgaga. Asetame peegeldunud laine teele samuti tasapinnalise metallplaadi kaugusele a ülemisest plaadist. Peegeldumis- ja langemispunkti vahele peab mahtuma täisarv kordi pool lainepikkust. 2a sin
RT (C ) c ( D) d E E0 ln nF ( A) a ( B) b 113. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuselement (vesinik-hapnik) Tavaline kuivelement: E = 1,5 V , anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras. elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segutärklisekliistris Hg patarei: kasutatakse kellades, kalkulaatorites jm Pb aku: anoodiks Pb plaadid, katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse, elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%). Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. Järjestikku on tavaliselt ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2V, kokku 12V. Kütuseelement(vesinik-hapnik): Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed, poorsed süsinikelektroodid. Katalüsaatoriks anoodis Ni lisand (ka Pt, Ag, CoO), katoodis Ni ja NiO lisand (ka Pt, Pd). Anoodiruumi
tasakaalukontsentratsioonidest. RT (C ) c ( D ) d E E0 ln nF ( A) a ( B ) b 108. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuselement (vesinik- hapnik) Tavaline kuivelement: E = 1,5 V , anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras. elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segutärklisekliistris Hg patarei: kasutatakse kellades, kalkulaatorites jm Pb aku: anoodiks Pb plaadid, katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse, elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%). Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. Järjestikku on tavaliselt ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2 V, kokku 12V. Kütuseelement(vesinik-hapnik): Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed, poorsed süsinikelektroodid. Katalüsaatoriks anoodis Ni lisand (ka Pt, Ag, CoO), katoodis Ni ja NiO lisand (ka Pt, Pd). Anoodiruumi juhitakse pidevalt vesinikku, katoodiruumi hapnikku.
Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuselement (vesinik-hapnik). Keemilised vooluallikad on patareid ja akud. Tavaline kuivelement: E = 1,5 V , anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras. elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segutärklisekliistris Hg patarei: kasutatakse kellades, kalkulaatorites jm Pb aku: anoodiks Pb plaadid, katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse, elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%). Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. Järjestikku on tavaliselt ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2 V, kokku 12V. Kütuseelement(vesinik-hapnik): Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed, poorsed süsinikelektroodid.
pingega alalisvoolu saamiseks. Aku - korduvkasutusega alalisvooluallikas, reaktsioonid anoodil ja katoodil on pööratavad. - anoodiks tsinkpurk - katoodiks süsinikvarras - elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segu tärklisekliistris - anood: Zn - 2e- Æ Zn2+ - katood: 2NH4+ + 2MnO2 + 2e- -> Mn2O3 + 2NH3 + H2O Pliakumulaator - anoodiks Pb plaadid - katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse - elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%) Anoodil (-): Pb + SO42- - 2e- -> PbSO4 Katoodil (+): PbO2 + 4H+ + 2SO42- + 2e- -> PbSO4 + 2H2O summaarselt: Pb + PbO2 + 2H2SO4 -> 2PbSO4 + 2H2O Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. Järjestikku on tavaliselt ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2 V, kokku 12V. Vesinik-hapnikelement - Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed, poorsed süsinikelektroodid
Näiteks elektrinihke voog D = D S cos . Gaussi seadus (teoreem): Elektrinihke voog läbi kinnise pinna võrdub selle pinna poolt piiratud laengute algebralise summaga. Üldiselt: kõik kinnise pinnaga piiratud ruumis paiknevad laengud võtavad osa välja tekitamisest pinnal. Homogeenseks nimetatakse välja, mille tugevuse vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. Homogeense elektrivälja tugevus kahe erinimeliselt laetud tasase metallplaadi vahel avaldub kujul E = q / 0 S, kus q on ühe plaadi laeng ja S - selle pindala. Väljatugevus kirjeldab välja jõu kaudu, potentsiaal ja pinge aga töö kaudu, mida vastav jõud võib ära teha, seejuures sõltumatult töö tegemise viisist (trajektoori kujust). Välja, milles tehtud töö ei sõltu trajektoori (liikumistee) kujust, nimetatakse potentsiaalseks väljaks. Gravitatsiooniväli ja elektro-
Näiteks elektrinihke voog D = D S cos . Gaussi seadus (teoreem): Elektrinihke voog läbi kinnise pinna võrdub selle pinna poolt piiratud laengute algebralise summaga. Üldiselt: kõik kinnise pinnaga piiratud ruumis paiknevad laengud võtavad osa välja tekitamisest pinnal. Homogeenseks nimetatakse välja, mille tugevuse vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. Homogeense elektrivälja tugevus kahe erinimeliselt laetud tasase metallplaadi vahel avaldub kujul E = q / 0 S, kus q on ühe plaadi laeng ja S - selle pindala. Väljatugevus kirjeldab välja jõu kaudu, potentsiaal ja pinge aga töö kaudu, mida vastav jõud võib ära teha, seejuures sõltumatult töö tegemise viisist (trajektoori kujust). Välja, milles tehtud töö ei sõltu trajektoori (liikumistee) kujust, nimetatakse potentsiaalseks väljaks. Gravitatsiooniväli ja elektro-
Näiteks elektrinihke voog D = D S cos . Gaussi seadus (teoreem): Elektrinihke voog läbi kinnise pinna võrdub selle pinna poolt piiratud laengute algebralise summaga. Üldiselt: kõik kinnise pinnaga piiratud ruumis paiknevad laengud võtavad osa välja tekitamisest pinnal. Homogeenseks nimetatakse välja, mille tugevuse vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. Homogeense elektrivälja tugevus kahe erinimeliselt laetud tasase metallplaadi vahel avaldub kujul E = q / 0 S, kus q on ühe plaadi laeng ja S - selle pindala. Väljatugevus kirjeldab välja jõu kaudu, potentsiaal ja pinge aga töö kaudu, mida vastav jõud võib ära teha, seejuures sõltumatult töö tegemise viisist (trajektoori kujust). Välja, milles tehtud töö ei sõltu trajektoori (liikumistee) kujust, nimetatakse potentsiaalseks väljaks. Gravitatsiooniväli ja elektro-
Selle tunnuseks on disketikarbil olev märge nt. IBM Formatted. Radade arv e. kirjutus-lugemispeaga moodustatud kontsentriliste ringide arv magnetkettal (3½- tollistel ketastel on see 80). Kui paigutada diskett seadmele, siis plekist või plastmassist kaitse lükatakse eemale ja magnet lukustab disketi keskel asuva metallplaadi. Kettaseadme spindel lükatakse ketta keskel olevasse auku ja seejärel vastav otsik asetub täisnurksesse positsioneerimise auku. Alalisvoolumootor paneb spindli pöörlema konstantse kiirusega 300 või 360 pööret minutis.
jooksul +25°C juures. Mida suurem arv, seda pehmem on määre. Penetratsiooniarvu järgi saab otsustada, kas määret kasutada soojal või külmal aastaajal, aga samuti seda, kui kergesti on ta määrdesõlme pressitav. Tugevuspiir iseloomustab minimaalset nihkepinget, mille juures määre hakkab deformeeruma. See näitab määrde püsivust ebatihedates sõlmedes, kaldpinnal ja pöörlevatel detailidel. Tavaliselt antakse tugevuspiir 50°C juures grammides cm kohta. Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes. Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tunnuseid. Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis. Stabiilsust iseloomustab ka auruvus. Kontrollitakse, kui palju väheneb määrde mass kuumutamisel. Määrete liigitus
jooksul +25°C juures. Mida suurem arv, seda pehmem on määre. Penetratsiooniarvu järgi saab otsustada, kas määret kasutada soojal või külmal aastaajal, aga samuti seda, kui kergesti on ta määrdesõlme pressitav. Tugevuspiir iseloomustab minimaalset nihkepinget, mille juures määre hakkab deformeeruma. See näitab määrde püsivust ebatihedates sõlmedes, kaldpinnal ja pöörlevatel detailidel. Tavaliselt antakse tugevuspiir 50°C juures grammides cm kohta. Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes. Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tunnuseid. Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis. Stabiilsust iseloomustab ka auruvus. Kontrollitakse, kui palju väheneb määrde mass kuumutamisel. Määrete liigitus
ning just tema valmistas potikedral esimese inimese, tegi esimese muna, millest tuli päike, lõi jumalate kehad ja hoidis neid korras. Tema sümboliks oli lamedasarveline jäär. Tavaliselt kujutati teda jäärapealise mehena, kes kannab valget krooni, mõnikord ka ketast. Algselt ta oli jõejumal, keda peeti nagu Hapitki Niiluse ja iga-aastase üleujutuse jumalaks). Hnumi hooleks jäi loomade vormimine, samal ajal kui Ptahi ülesandeks oli maa ja taeva loomine. Ptah valmistas võimsa metallplaadi, millest pidi saama taevariigi põrand ja taevalaotuse katus; ühtlasi lõi ta seda ülalhoidvad toed. Nagu näha, on ta pidevalt seotud teiste jumalatega: ta võtab kindlatel eesmärkidel üle teiste jumaluste atribuute või omadusi. Ptah-Sokar/Sekerina esindab ta loova väe ja pimeduse ehk kaose liitu: Ptah-Sokar on tõepoolest Osirise vorm, kui too esineb öise päikese või surnud päikesejumalana. Sokarit kujutatakse kullipäise mehe muumiana, kusjuures tema keha meenutab Ptahi oma
Elektromagnetiline induktsioon). Siin on toodud üksiku positiivse ja üksiku negatiivse punktlaengu jõujoonte pildid. Kui laengud paiknevad üksteisele lähedal, siis tekib ka hoopis teistsugune jõujoonte pilt. Homogeenseks nimetatakse elektrivälja, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. Jõujooned on paralleelsed ja nende tihedus on ühesugune. Selline on elektriväli näiteks kahe erinimeliselt laetud tasase metallplaadi vahel. Niisugust süsteemi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatoreid kasutatakse elektroonikaseadmetes laengute kogumiseks ja hoidmiseks. Kondensaatori peamine iseloomustaja on selle mahtuvus C =q/U, kus q on ühel kondensaatori plaadil oleva laengu suurus ja U plaatidevaheline pinge. Mahtuvuse ühik on 1 farad (1F). See on mahtuvus, mille korral laeng 1kulon tekitab pinge üks volt. Farad on ülisuur mahtuvus. Praktikas kasutatakse tavaliselt kondensaatoreid , mille mahtuvus
annaabi.ee 
