Tavalisi üksik- ja kaksiksidemeid benseeni molekulis ei ole, vaid on tekkinud üks ühine ring, mida kutsutakse benseeniringiks ehk benseenituumaks. Benseenis on süsinikuaatomite vahel 1,5 kordsed sidemed. Ka paljud mitte süsivesinikud sisaldavad aromaatset tuuma. Aromaatset tuuma tähistatakse kuusnurga ja selle sees ringiga. Mitme benseeniringiga ained on kantserogeensed ehk vähkkasvajat põhjustavad. Benseen on värvuseta mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 80C. Tolueen ehk Metüülbenseen on samuti värvuseta iseloomuliku lõhnaga vedelik, mis keeb temperatuuril 110,6C. Teda kasutatakse nii lahustina kui magusaine sahhariini, lõhkeaine trotüüli ning paljude värvide lähteainena. Stüreen ehk vinüülbenseen ehk Etenüülbenseen on vajalik polümeeride tootmiseks.
Odavamad multimeetrid võivad maksta vähem kui 10 aga kallimad isegi 3500 Termomeetrid Mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri Neid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest Kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist (ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust) Paisuva vedelikuga võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas
Areenid Areenid · Areenid on ained, mis sisaldavad aromaatset tuuma. · Kõige lihtsam areen on benseen, mille molekulvalem on C6H6 ja mille struktuurvalemi on ......., aga kõige rohkem eelistatakse seda kirjutada graafilise valemiga Areenide valemid ja nimetused · Enamik areene, mida me selle kursuse käigus käisitleme on benseeni derivaadid, mille nimetamisel on 2 viisi: 1) Võttes tüviühendiks benseeni, näiteks metüülbenseen 2) Võttes benseeni radikaaliks fenüülmetaan. Teist varianti kasutatakse enamasti sellisel juhul, kui esimest varianti ei ole võimalik kasutada. · Kui areenis on mitu asendusrühma benseenituuma küljes, siis kasutatakse nende nimetamisel ka sõnalisi lühendeid: orto asendusrrühmad 1,2 meta asendusrühmad 1,3(,5) para asendusrühmad 1,4 Leidumine · Areene kasutatkse lahustitena (näiteks benseen, tolueen mürgised vedelikud)
1. Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid: a) 2C66H6 + 4O2 CO2+6H2O+11C b) C6H6 + HNO3 C6H5NO2+H2o c) C6H6 + Br2 C6H5Br+HBr 2. Nimetage järgmised ained: Cl a) b) NO2 B=2-etüül-4metüülbenseen C) d) OH C=2-Metüülbenseen 3. Kujutage järgmised ained graafiliselt: a) 1,3 -dimetüülbenseen b) nitrobenseen N2o c) m- dietüülbenseen d) p- dibromobenseen e) 1,3- dimetüül 5-nitrobenseen
09.2011 Kus nitrolahust kasutatakse? Ehituses Tisleritöös Maalritöös Milleks kasutatakse? Nitrovärvide, -lakkide, -pahtlite eemaldamiseks ja lahustamiseks. Vana nitrovärvi ja nitrolaki eemaldamiseks puidu või metalli pinnalt. Maalritarvete puhastamiseks Kuivanud lateksvärvide eemaldamiseks Nitrolahuse koostisosad: Tolueen N-Butanool Etanool N-Butanoolatsetaat Atsetoon Tolueen Teised nimetused: toluool, metüülbenseen Keemiline valem: C7H8 Saadakse kivisöetõrvast, bensiini ja teiste kütuste tegemise käigus Tarvitatakse värvide, lõhkeainete, ravivahendite, värvivedeldite, küünelaki eemaldajate, lakkide, liimide, kummide jne. valmistamiseks. Tervisele ohtlik Tolueeni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 92.14 g/mol Tihedus: 0.8669 g/mL (20 °C juures) Lahustuvus vees (2025 °C kraadi juures): 470 mg/L Keemistemperatuur: 110.6 °C Sulamistemperatuur: -93 °C
· Karboksüülhapped - Metaanhapet kasutatakse keemitatööstuses. Etaanhape kasutatakse tööstuses lahustina (toiduäädikas sisaldab etaanhapet). · Areenid Benseeni kasutatakse lahustina. Aniliini kasutatakse polümeeride valmistamisel. 6) Teada triviaalnimetusi areenide ja karboksüülhapete kohta õpitu piires. Areenid Karboksüülhapped Tolueen e. metüülbenseen Metaanhape e. sipelghape Aniliin e. aminobenseen Etaanhape e. äädikhape Fenool e. hüdroksübenseen Bensoehape e. benseenkarboksüülhape 1,4-dimetüülbenseen e. p-ksüleen Piimhape e. laktaat, Sidrunhape e. tsitraat.
+5,5 °C küllastumata ühend, kus * tihedus 879 kg/m³ süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed Tolueen ehk *läbipaistev *kasutatakse peamisel metüülbenseen *värvitu vedelik liimides, küünelakkide *iseloomuliku aromaatse küünelakieemaldajates C7H8 või C6H5CH3 lõhnaga *ei tohi sisse hingata *segunedes õhuga aurustub
Kahe keha temp. vahe iseloomustab seda, kui palju ühed osakesed kiiremini liiguvad. *Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. vedeliktermomeeter-anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum, mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C Gaasil põhinev termomeeter- Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest,termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter
AREENID AROMAATSED ÜHENDID. 1825 aastal eraldas M.Faraday aine, mille valem oli CH ja seda ainet on hakatud kutsuma benseeniks. See on lihtsaim aromaatne ühend. Selle esialgse struktuuri pakkus välja Kekule 1865 aastal, kes mõistis, et aine ehitus ei saa olla tsükloheksatrieenile sarnane, sest benseeni omadused erinevad oluliselt alkeenide omast. Benseeni molekuli energia on palju madalam, seega on benseen palju püsivam, kui tüskloheksatrieen. Hilisemad uuringud tõestasid, et kõik benseeni sidemed on ühepikkused (sidemed on poolteisekordsed) ja sama energiaga. Lisaks on benseeni molekul tõiesti sümmeetriline moodustis, milles kõik aatomid asetsevad ühel tasapinnal, erinevalt tsükoheksaanist, mis moodustab ruumilise struktuuri. Joonis 1. Benseeni kujutamine. Kõik süsinikud on sp² valentsed. Igal süsinikul on hübridiseerimata(?) p-orbitaal ja nende orbitaalide kattumisel tekib -elektronpilv kahel poo...
Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED · Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. · Kahjustavad närvisüsteemi. · Mõjuvad ärritavalt nahale. · Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja autode heitgaasides AREENIDE NIMETAMINE · Kasutatakse järelliidet benseen Nt metüülbenseen NH2 aminobenseen ehk fenüülamiin · Benseenist moodustunud asendusrühm on fenüül- Br Cl Br 2,5-dibromo-1,3-diklorobenseen Cl klorobenseen nitrobenseen 2,4-dimetüül-1-aminobenseen hüdroksübenseen ehk fenool difenüületaan Areenide puhul esineb isomeeria eriliik asendiisomeeria · asendust 1,2 tähistab eesliide orto-
Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED · Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. · Kahjustavad närvisüsteemi. · Mõjuvad ärritavalt nahale. · Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja autode heitgaasides AREENIDE NIMETAMINE · Kasutatakse järelliidet benseen Nt metüülbenseen NH2 aminobenseen ehk fenüülamiin · Benseenist moodustunud asendusrühm on fenüül- Br Cl Br 2,5-dibromo-1,3-diklorobenseen Cl klorobenseen nitrobenseen 2,4-dimetüül-1-aminobenseen hüdroksübenseen ehk fenool difenüületaan Areenide puhul esineb isomeeria eriliik asendiisomeeria · asendust 1,2 tähistab eesliide orto-
-''- soolaga: 2RCOOH + NaCO3 > RCOONa + H2CO3 H2Oja CO2(up) 3) Oksüdeerumine alkohol>aldehüüd/ketoon> karboksüülhape: CH3CH2OH >[O] CH3C=O ja H >[O] CH3C=O ja -OH 4) Redutseerumine eelmisele vastupidine järjekord 5) benseenide reaktsioonid benseen + Cl2 kat(võimaldab reageerida, mingi aine on lisaks) / temp > benseenituumkloor + HCl benseen + HNO3 kat> benseenituumNO2 + H2O benseen + 3H2 > tsükloheksaan metüülbenseen + Br2 > CH3benseenituumBr + HBr 6) Fenoolide reaktsioonid benseenOH + 2Na > 2benseenONa + H2 benseenOH + 3HONO2 > benseenOHNO2NO2O2N + 3H2O benseenOH + KOH > benseenOK + H2O benseenOH + 3Br2 > benseenOHBrBrBr + 3HBr 4. cis ja trans isomeeria cis isomeeria tasapinnaliselt kujutatult on CH3 rühmad mülemad üleval trans isomeeria - -''- üks üleval teine all e. Diagonaalis 5. Heterotsüklilised ühendid tsükli ahelas on mõni teine aatom peale C.
D C kolmikside CHCCH2CH2CH3 (molekulidevaheliste jõudude Areenid CnH2n-6 benseen C6H6 toime on häiritud, C&H (benseeni CH CCH 6H35- fenüül kokkupuutepind liibumiseks HC C homoloogid) tolueen (metüülbenseen) väiksem) HC CH delokaliseeritud CH C6H5CH3 -elektronsüsteem Halogeenühendi R-Hal klorometaan CH3Cl * vesiniksidemeid ei anna. d eesliide * polaarsuse tõttu kloro-, keemistemperatuur kõrgem kui
Küllastumata ühendid 1. Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. 2. Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. 3. Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen), liide -een Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli CH2=CH2_CH3CH2OH , kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Eteen põhjustab viljade valmimist, seda eritavad küpsed puuviljad. 4. Alküünid süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks:...
Sümboliks on °R vahel ka °Ra. Rankine'i ja Kelvini kraad on omavahel seotud niimoodi: 1 K = 9/5 °R. Celsiuse kraadiga aga nii : 1 °C = 5/9 °R - 273,15 Erinevad termomeetrid Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter ehk kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C.[1] Manomeetriline termomeeter Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri
absoluutne null. Rankine skaala sümboliteks on °R vahel ka °Ra. 5 Pilt 3. Celsiuse ja Kelvini skaala võrdlus Termomeetrid Klaastermomeeter ehk vedeliktermomeeter (tuntud ka kui kraadiklaas) koosneb vedeliku anumast ja sellega ühendatud ühtlase läbimõõduga kapillaartorust. Anum täidetakse paisuva vedelikuga, milleks võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium. Anumat ja toru katab klaasist kest, mis võib olla erineva suuruse ja kujuga. Mõõtepiirkonnaks on vedeliktermomeetritel tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. Manomeetriline termomeeter koosneb suletud süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, millel puudub kindlaks määratud pikkus, ja manomeeter. Manomeeter ehk rõhumõõtur on rõhu mõõteriist, mis on mõeldud ülerõhu mõõtmiseks.
2.3 Arvutused Bensoehappe teoreetilise saagise arvutus: 1 moolist bromobenseenist tekib 1 mool bensoehapet. Mbromobenseen =157 g/mol mbromobenseen = 18 g Mbensoehape = 122 g/mol Kirjanduse andmetel peaks saagis olema 90% teoreetilisest. Sünteesi käigus sain saagist 6,62g. Saagis teoreetilisest: Saagis literatuursest: Etüülbensoaadi teoreetilise saagise arvutus: 1 moolist bensoehappest tekib 1 mool etüülbensoaati mbensoehape = 12 g Mbensoehape = 122 g/mol Metüülbenseen = 150 g/mol Kirjanduse andmetel peaks olema saagis 70% teoreetilisest. Sünteesi käigus sain saagist 9,59g. Saagis teoreetilisest: Saagis literatuursest: 2.4 Märkused töö käigus Bensoehappe sünteesi käigus soolhapet lisades lahustus tahke osa raskesti ning kolbis oli keeruline ainet segada, mistõttu kallasin segu keeduklaasi ning lahustasin seal. Kuigi loputasin nii keeduklaasi kui kolbi eetriga ning lisasin saadud segu ülejäänud lahusele, jäi siiski nii kolbi,
joonpaisumisega metallvardast ehk termobimetallist, ülekandemehhanismist, osutist ja temperatuuriskaalast. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. [1. ] Vedeliktermomeeter Vedeliktermomeeter ehk klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. [1.] Vedeliktermomeetritkasutatakse ka organismide kehatemperatuuri mõõtmisel. Termoelektriline termomeeter Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks
CH3 C C CH3 2-butüün 4 3 2 1 CH3 CH C CH 3-metüül-1-butüün CH3 Created by Riho Rosin 2 13666326165046.doc.doc 4. Aromaatsete süsivesinikud (AREENID) · Areenide üldvalem: CnH2n-6. · Areenide nimetused lõpevad liitega een. CH3 CH3 benseen metüülbenseen 1,2-dimetüülbenseen naftaleen (tolueen) (ksüleen) 5. HALOGEENDERIVAADID · Halogeeni nimetust kasutatakse eesliitena. · Rakendatakse järgmisi liiteid: fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. · Eesliites märgitakse ka halogeeni asukoht ja arv. CH3 CH2 CH2Br 1-bromopropaan CH3 CHBr CH2Br 1,2-dibromopropaan CH2 = CHCl kloroeteen (vinüülkloriid)
olenevusel temperatuurist. Termoelektrilisi termomeetreid, kus kasutatakse termopaari elektromontoorjõu temperatuurisõltuvust. Püromeetreid, milles rakendatakse kuumade kehade kiirgusomaduste olenevust temperatuurist. Temperatuuriskaalad. 3. Klaastermomeeter ehk kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. 4. Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter
Esineb asendiisomeeria (võimalik 3 isomeeri). 1. orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2 isomeerid) 2. para isomeeris paiknevad asendajad benseeni tuuma suhtes diametraalselt (1,4 isomeerid) 3. meta isomeeris on asendajaga süsiniku vahel veel üks süsiniku aatom (1,3 isomeerid) Asendiisomeerid on alati erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Benseeni asendusrühm fenüül: fenüül C6H5 fenüülmetaan metüülbenseen II BENSEENI MOLEKULI EHITUS Benseeni molekuli koostisse kuulub 6 süsiniku ja 6 vesiniku aatomit. Süsiniku aatomid asuvad võrdkülgse kuusnurga tippudes, kusjuures süsiniku aatomite vaheline kaugus on väiksem kui üksiksideme C C puhul ja suurem kui kaksiksideme C = C puhul. III BENSEENI SAAMINE Benseeni ja teiste areenide tootmise peamiseks lähteaineks on nafta. Naftas sisaldub areene tavaliselt vähe, kuid tema katalüütilis-termilisel mõjutamisel
Esineb asendiisomeeria (võimalik 3 isomeeri). 1. orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2 isomeerid) 2. para isomeeris paiknevad asendajad benseeni tuuma suhtes diametraalselt (1,4 isomeerid) 3. meta isomeeris on asendajaga süsiniku vahel veel üks süsiniku aatom (1,3 isomeerid) Asendiisomeerid on alati erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Benseeni asendusrühm fenüül: fenüül C6H5 fenüülmetaan metüülbenseen II BENSEENI MOLEKULI EHITUS Benseeni molekuli koostisse kuulub 6 süsiniku ja 6 vesiniku aatomit. Süsiniku aatomid asuvad võrdkülgse kuusnurga tippudes, kusjuures süsiniku aatomite vaheline kaugus on väiksem kui üksiksideme C C puhul ja suurem kui kaksiksideme C = C puhul. III BENSEENI SAAMINE Benseeni ja teiste areenide tootmise peamiseks lähteaineks on nafta. Naftas sisaldub areene tavaliselt vähe, kuid tema katalüütilis-termilisel mõjutamisel
maitseainena toiduainetööstuses ja parfümeerias.(karbonüülühendaldehüüd) ___________________________________________________________________________ Bensoehape (ka benseenhape, bensoaat) on benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Na-soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Vaba bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades.__________________________________________________________________ Metüülbenseen ehk tolueen. Nitroühendid (NO2 peaks olema) 9. Karbonüülühedid. Sisaldavad oksorühma ehk karbonüülrühma. Puuduvad liikuvad H- aatomid,mistõttu molekulid ei ole assotsieerunud. Keemistemperatuurid alkoholidest madalamad. Madalamad aldehüüdid ja ketoonid lahustuvad vees,kõrgemad orgaanilistes ühendite(alkohol,eeter). Madalamad on terava,ebameeldiva lõhnaga. Kõrgematel on meeldiv lillelõhnkasutatakse parfümeerias.
valemid ja kirjutage nimetused süstemaatilise nomenklatuuri järgi. O H NH 2 HO N N O H O 11 ÜLESANNE 25. (5 punkti) Kirjutage reaktsioonivõrrandid järgmiste muundumiste kohta, näidates, kas reaktsiooni toimumiseks on vaja kasutada katalüsaatorit. benseen metüülbenseen 2,4,6-trinitrometüülbenseen (trinitrotolueen) 1) __________________________________________________________________________ 2) __________________________________________________________________________ ÜLESANNE 26. (8 punkti) A. Üks järgmistest ühenditest (ühend A) sisaldab hargnenud ahelat: butaan-1-ool, propüülamiin, diisopropüüleeter, fenool, kloroetaan.
R R R R R R R R 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 31 Aromaatsed süsivesinikud (areenid) "aromaatsuse" mõiste jääb koolis avamata, igatahes pole ta seotud meeldiva lõhnaga. Koolis on aromaatseteks aineteks benseen ja tema homoloogid .Nii alküülhomoloogid, nagu metüülbenseen, kui funktsionaalhomoloogid nagu fenool (hüdroksobenseen), aniliin (aminobenseen) On ka selliseid aromaatseid süsteeme, mis ei sisalda benseenirõngast. Aromaatsete aine molekulidel on kaks ühist joont · Molekul on tasapinnaline · Molekulis on kinnine konjugeeritud -elektronsüsteem. ( suletud ahelas on formaalselt vaheldumisi üksik ja kaksiksidemed - täpsemalt pole küll tegemist "õigete" üksik- ja kaksiksidemetega vaid nn aromaatsete sidemetega)
R R R R R R R R 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 29 Aromaatsed süsivesinikud (areenid) "aromaatsuse" mõiste jääb koolis avamata, igatahes pole ta seotud meeldiva lõhnaga. Koolis on aromaatseteks aineteks benseen ja tema homoloogid .Nii alküülhomoloogid, nagu metüülbenseen, kui funktsionaalhomoloogid nagu fenool (hüdroksobenseen), aniliin (aminobenseen) On ka selliseid aromaatseid süsteeme, mis ei sisalda benseenirõngast. Aromaatsete aine molekulidel on kaks ühist joont · Molekul on tasapinnaline · Molekulis on kinnine konjugeeritud -elektronsüsteem. ( suletud ahelas on formaalselt vaheldumisi üksik ja kaksiksidemed - täpsemalt pole küll tegemist "õigete" üksik- ja kaksiksidemetega vaid nn aromaatsete sidemetega)
butadieen Alküünid CnH2n2 ________ CH=CH etüün CH=CCH2 propüün geenid CnH2n6 n>=6 ________ C6H6 benseen C6H5CH3 metüülbenseen Alkoholid ROH OH CH3OH metanool CH3CH2OH etanaal Aldehüüdid RCHO CHO HCHO metanaal CH3CHO etanaal Karboksüül happed RCOOH COOH HCOOH meetaan
· Areenid aromaatsete ühendite üldnimetus. · Arüülrühm areenist moodustunud asendusrühm. · Fenüül benseenist moodustunud asendusrühm. 2. Nimetamine Näiteid aromaatsete ühendite nimetamisest: 1,2dimetüülbenseen 1,3dimetüülbenseen 1,4dimetüülbenseen 1,3diklorobenseen 1,3,5triklorobenseen hüdroksübenseen metüülbenseen (fenool) (tolueen) bensoehape nitrobenseen 1,2dietüülbenseen 3metüülfenool naftaleen 20 2. Omadused · Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab
· Areenid aromaatsete ühendite üldnimetus. · Arüülrühm areenist moodustunud asendusrühm. · Fenüül benseenist moodustunud asendusrühm. 2. Nimetamine Näiteid aromaatsete ühendite nimetamisest: 1,2dimetüülbenseen 1,3dimetüülbenseen 1,4dimetüülbenseen 1,3diklorobenseen 1,3,5triklorobenseen hüdroksübenseen metüülbenseen (fenool) (tolueen) bensoehape nitrobenseen 1,2dietüülbenseen 3metüülfenool naftaleen 20 2. Omadused · Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab
· Areenid aromaatsete ühendite üldnimetus. · Arüülrühm areenist moodustunud asendusrühm. · Fenüül benseenist moodustunud asendusrühm. 2. Nimetamine Näiteid aromaatsete ühendite nimetamisest: 1,2dimetüülbenseen 1,3dimetüülbenseen 1,4dimetüülbenseen 1,3diklorobenseen 1,3,5triklorobenseen hüdroksübenseen metüülbenseen (fenool) (tolueen) bensoehape nitrobenseen 1,2dietüülbenseen 3metüülfenool naftaleen 20 2. Omadused · Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab
annaabi.ee 
