(lõiketasand näidatud) Umbes 16. päev Neuraalrenn Ektoderm Korda alge Mesoderm Entoderm Sulguv neuraalrenn Somiitide alged Ektoderm Korda alge Entoderm Lateraalne mesoderm Ektoderm Mesodermi parietaalne leste Somiit Korda Somiit Tsöloom Intermediaalne Neuraaltoru mesoderm Mesodermi Entoderm vistseraalne leste Neuraaltoru Ektoderm Entoderm Somiit Müotseel Lateraalne Korda Nefrotoom mesoderm
(involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid läbi nende tekivad, arhenteroni teke/involutsioon, ektodermi teke/epiboolia, rebukork 2) Kirjelda linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt(pea, keskosa, sabaosa millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist). Germinatiivsirp. Ekstra- embrüonaalsed koed. 3) Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast. Platsenta teke, ehitus ja funktsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois. Ürgjutt, ürgsõlm, endo- ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal-mesenhümaalne üleminek (EMT)
neerude tuubulrakud, punased verelibled, näolihased o endoderm - sisemine looteleht; pankrease rakud, kilpnäärmerakud, kopsurakud Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (emboolia: involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, invaginatsioon ja epiboolia/interkalatsioon) - oska tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust emboolia ehk kattumine- rakkude liikumine, mille käigus tulevased mesodermi ja endodermi rakud liiguvad tulevase ektodermi alla o 1. involutsioon - rakkude sisserullumine, rakud roomavad välimiste rakkude sisepinda mööda blastula õõnsusesse o 2. ingressioon - sisseastumine, üksikud epiteeli rakud muutuvad vabalt migreeruvatest mesenhümaalseteks rakkudeks o 3. delaminatsioon ehk lõhastumine- ühe rakukihi lõhastumine/ migratsioon 2 kihiks
mudelorganismide arengust Invaginatsioon ehk sissesopistumine: rakkude sissesopistumine embrüo sisemusse. Vegetatiivse pooluse rakud sopistuvad ühtse kihina blastula sisemusse ning moodustavad ürgsoole ehk arhenteroni. Nt merisiiliku arhenteroni teke vegetaalplaadi invaginatsiooni teel, amfiibi blastopoori teke pudelrakkude invaginatsioonil. Involutsioon ehk sisserullumine: rakkude sisserullumine blastulasse mööda välimiste rakkude sisepinda. Nt kahepaiksete mesodermi teke, marginaaltsooni rakud rulluvad mööda animaalsete rakkude sisepinda embrüo sisemusse. Ingressioon ehk sisseastumine: üksikud rakud migreeruvad embrüo sisse. Osad rakud muudavad oma morfoloogiat ja sisenevad üksikult blastotsööli. Nt merisiiliku mesodermi teke, Drosophila neuroblastide teke, lindudel ja imetajatel ürgjutist mesodermi ja endodermi teke. Delaminatsioon ehk lõhastumine: ühe rakukihi lõhastumine või migratsioon kaheks kihiks.
Ektodermist areneb närvisüsteem ja nahk. Mesodermil on eri alaliigid, millest tekivad vereringe, eritus-, suguelundkond, luustik, süda, lihased, veri jne. Endoderm vooderdab seedesüsteemi, tekivad kopsud ja maks. 55. Kehateljed Anterior-posterior (eesmine – tagumine) Dorsal-ventral (selgmine – kõhtmine) Medial-lateral (keskmine – külgmine) 56. Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis 1. Emboolia – rakkude liikumine, mille käigus transporditakse tulevased mesodermi ja endodermi rakud (vastavalt keskmine ja sisemine looteleht) tulevase ektodermi alla a. Invaginatsioon e. rakkude sissesopistumine embrüo sisemusse (Merisiiliku arhenteroni (ürgsool) teke vegetaalplaadi invaginatsiooni teel (väline avavus 28 blastopoor) Amfiibi blastopoori teke pudelrakkude invagineerumise teel) b. Involutsioon e
Kõikige telgidele vasvaad 3 lamedust: sagitaalne (läheb sagitaaltelje suunas ja paralleelselt põiktelge suhtes, keskmine lameds jagab keha paremaks ja vasakuks osaks), frontaalne ( läheb põiktelje suunas ja on perpendikulaarne sagitaalse telje suhtes, jabag keha eesosaks ja tagaosaks) ja horisontaalne (läheb põiktelje suunas ja on parallelne tugipinna suhtes ja perpendikulaarne vertikaaltugi suhtesm jaguneb keha ülemiseks osaks ja alumiseks osaks). Endodermi ja mesodermi lateraalsed plaadid Endoderm formeerib sõrmiku ja derivaatide sisemise epiteeli. Kõik sisemise organid on moodustanud endodermi ja mesodermi komponentidest. Sidukoed, vedesoonid, organite lihased on mesodermilised. Mesodermi lateraalsed plaadid.Lateraalse plaadi kihid: somaatilne (liitub ektodermiga; töötab ka koos keha seina ja lümfide sidekudedega); sisemine ehk viteraalne (liitub endodermiga). Coelomic koobase formeerimine.Mesenteerium (kõhukeelme membraan mis asub
Fn: tähistab organismi anterio-posterioorset telge. Kolleri sirp määrab organismi anterio-posterioorse telje; see on helevälja aposterioorses osas olev epiblasti rakkude ja MZ paksenenud osa. Henseni sõlm ürgjuti laienenud eesmine osa; (asub ürgjuti kõige peapoolsemas otsas) Ürgjutt (pea, keskosa, sabaosa millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade): Peaosa Henseni sõlm: kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa Keskosa: lateraalne osa somiitidest, süda, neerud Sabaosa: külgplaadi mesoderm, ekstra-embrüonaalne mesoderm Ürgvagu ürgjuti keskele tekkiv süvend, kui epiblasti rakud hakkavad laskuma epiblasti ja hüpoblasti vahele blastotsööli. // epiblasti rakud migreeruvad ürgjutist embrüo sisse. // mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist Germinatiivsirp.
Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Aislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Urnesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstanti Türpki. 1944. pasta prlogise satatine Testis vaseline mesodermi RAM, mile romantiline jt a intransitiive oli Ernesaks alu pinush. RAM oli Pimenen utilisatsioon kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMeile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt Mitragi Joostaksegi). RAM oli ms mimesis bestia kollektiive, kees sari lapates 1958. Aastasina habinat minema aha
ja talitlusega rakukogumite terrele. (onjuba tüvitakud olemas) Gastrula (karikloode)- blastulast arenev loode. Algselt koosneb gastrula kahest rakukihist. Gastrula rakud in juba eristunud ja sel on eristatv kaks, hiljem kolm lootelehte. Igast lootelehest arenevad hiljem välja kindlad elundid ja elundkonnad (vt. koduõpetajs lk.78). Eristatakse välimist lootelehte e ektodermi, sisemist lootelehte e entodermi ja keksmist lootelehte e mesodermi (kujuneb gastrulal kõige hiljem). Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? Alleel- ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide (sisaldavad sama pärilikke tunnuseid määravaid geene ) samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Diploidses (kahekordse kromosoomistikuga) rakus paiknevad alleelid erinevates homoloogilistes kromosoomides. Need on sama
Platsenta ülesanded: 1.Ainevahetuslik 2.Platsentaarbarjäär 3. Loote varustamine antikehadega 4. Toodab hormoone Karikloote moodustumine: 1. Esialgu koosneb kahest kihist -lootelehest 2. Välimine looteleht ektoderm. 3. Sisemine looteleht entoderm. 4. Moodustub ektodermi rakkudest embrüo välispinnale vagu ürgjutt 5. Osa ürgjuti ümbruses rakke liiguvad sisemise ja välimise lootelehe vahele ja moodustavad keskmise lootelehe mesodermi. Lootelehtedest edasine areng: Embrüonaalne induktsioon- kõik kudede ja organite tekked on omavahel seotud. 1. Välimine lootelehtnärvisüsteem,meeleelundid,naha-ja suu epiteelkude, küüned,karvad,hammaste vaap. 2. Keskmine lootelehttugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- sigimiselundkond. 3. Sisemine looteleht seede- ja hingamiselundkond. Embrüogeneesis läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. nim. biogeneetiliseks reegliks.
Loomembrüogenees lõpeb sünnimomendi või koorumisega. Kobarloode moodustub Karikloote moodustumine inimese embrüogeneesis-algselt koosneb kahest rakukihist (lootelehtedest). Välimine e ektoderm ja sisemine e entoderm. Välimise lootelehe rakkudest moodustub embrüo peale vagu (ürgjutt). See muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks. Sellest arenevad hiljem pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liiguvad ekto- ja entodermi vahele ja moodustavad mesodermi. Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele, naha ja suu epiteelkoele, küüntele, karvadele ja hammaste vaabale. Keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna, vereringeelundid, eritus-, talitlus- ja sigimiselundkonna. Sisemine looteleht kujundab seede-ja elundkond. Biogeneetiline reegel-ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu tee. Inimese lootelise arengu lõppetapp-hakkavad kasvama küüned, karvad, reageerib
Histoloogia ja embrüoloogia 10. loeng Lihaskude Lihaskude · Erinevad lihaskoe liigid tekivad mesodermi erinevatest osadest (ainult müoepiteliaalsed rakud mõnedes näärmetes ja silma vikerkesta lihased on ektodermaalset päritolu) · Lihasrakud on väljavenitatud, pikitelg on kokkutõmbumise suunas · Kokkutõmbumise kandjateks on müosiinist ja aktiinist müofilamendid · Lihaskoe rakkude tunnuseks on mitokondrite suur hulk, inklusioonidest esinevad glükogeen ja müoglobiin Lihaskoe klassifikatsioon · Eristatakse kolme struktuurselt ja funktsionaalselt
näivad olevat sarnased. Sellist sarnasust on näha mitmetes närvisüsteemi arengu etappides. 1.1 Neuraalse ekstodermi eristumine: BMP/Dpp ja chordin/Sonik rajad Nii putukad kui selgroogsed formeerivad vastavad närviketid BMP signaale välimises lootelehes takistades. Rajad mida mööda need valgud liiguvad on samuti putukatel ja selgroogsetel sarnased. Drosophilia gastrulatsiooni käigus selgmised rakud, mesodermi eellasrakud sopistuvad bastotsööli, luues kõhtmisele embrüo osale neurogeense välimise lootelehe. 1.2 Achaete-Scute'i geenid Drosophilial nimetatakse neid geene, mis aktiveeritakse neutraalsel välimisel lootelehel ja aitavad rakul neuroblastiks muutuda, proneuraalseteks geenideks. Need geenid kodeerivad transkriptsioonifaktoreid Achaete ja Scute. Imetajatel MASH1 geen (achaete-scute homoloog), avaldub närvi osades ja võivad mõjutada neuraalset eritumist maitseretseptor-
Moodustub platsenta, mis ühendab emasorganismi areneva lootega. Blastotsüsti arengule järgneb karikloote. Esmalt kujunevad 2 rakukihti: välimine looteleht (ektoderm) ja sisemine looteleht(entoderm). Embrüo välispinnale moodustub vagu ehk ürgjutt. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab keskmise lootelehe e mesodermi. Sisemine looteleht-seede- ja hingamiselundkond. Välimine looteleht- närvisüsteem, meelelenudite ning naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap. Keskmine looteleht- tugi- ja liikumiselundkond, vereringelundkond, eritus- ja sigimiselundkond. Läbitakse ontogeneesi alguses (embrügeneesis) liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Biogeneetiline reegel. Loote väärarenguid põhjustavad: *Bioloogilised teratogeenid- Pärilikud haigused- geen,-kromosoom ja
eraldab jääkproduktid. Eraldab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni(uusi munarakke ei küpse). Karikloode koosneb algselt 2. rakukihist e lootelehest, mis eristatakse välimiseks looteleheks e ektodermiks ja sisemiseks looteleheks e entodermiks. Ektodermi rakkudest tekib loote välispinnale vagu e ürgjutt, mis servadest kokku kasvades muutub närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti rakkudest moodustavad keskmise lootelehe e mesodermi. Ektoderm: närvisüsteem, meeleelundid, nahk, suu epiteelkude Mesoderm: tugi-, liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond Entoderm: seede-ja hingamiselundkond Embrüonaalne induktsioon rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise Biogeneetiline reegel: embrüogeneesis läbitakse liigi evolutsioonilise arengu etapid ehk imetaja loode sarnaneb näiteks algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja
looteleht ehk ektoderm ning sisemine looteleht ehk entoderm. Gastrulatsiooni esimese faasi algul eraldub embrüoblastist lõhenemise teel ühe lameda rakukihina sisemine iduleht - ektoderm. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjutiks, mis hiljem servadelt kokku kasvades moodustab närvitoru , millest arenevad välja pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe ehk mesodermi.(Tago Sarapuu. Bioloogia gümnaasiumile I osa.Eesti Loodusfoto.Tartu 2002.lk 119) Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Mesodermis arenevad välja tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning entodermis arenevad välja seede- ja hingamiselundkond ning ektodermis närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad . 22. päeval alustab tööd süda ning umbes samal perioodil algab silmade areng.
amnion. Gastrula areneb embrüoblastis. Algselt koosneb kahest rakukihist- lootelehed. Eristatavad on välimine looteleht e ektoderm ja sisemine entoderm. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välipinnale vagu- ürgjutt. Selle eesmises otsas on ürgsõlm. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest kujunevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab kolmanda lootelehe- mesodermi. Milles seisneb biogeneetiline reegel? Ontogenees on fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Kirjeldage inimese lootelist arengut. 1 nädal: sügoot lõigustub ja areneb moorula. See kinnitub emakaseinale. Koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta. Järgnevad plastotsüsti ja gastrula staadiumid. 3 nädal: arenevad närvisüsteemi, vereringe ja skeleti alged, süda alustab tööd. 9 nädal: saba taandareneb. Kujunevad nägu ja silmad, sõrmed, varbad
Mesoderm e keskmine looteleht. Välimine looteleht- närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, hammaste vaap. Keskmine looteleht- tugi ja liikumiselundkond, vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond. Sisemine looteleht- seende ja hingamiselundkond. Bioloogiline reegel- embrüogeneesid läbitakse liigi evolutsioonilise arengu e fülogeneesi etapid. Embrüonaalne induktsioon- ühtede rakkude diferent. Tingib teiste rakkude diferent. Nt. närvitoru moodustamine mõjutab mesodermi teket. 4.20- rasedusnädalani ei pruugi naine veel kindel olla, et ta rase on ja seega ei oska arvestada lootele kahjulikest mõjudest hoidumisega (suitsetamine, alkohol) kuid närvisüsteemi algmed kujunevad juba 3. Rasedusnädalal ja 20 rasedusnädala jooksul on kõik elundkonnad juba arenemisjärgus. Embrüo on eriti tundlik kõikvõimalike kahjulike mõjude suhtes. Organismide lootejärgne areng Moondega (täismoone, vaegmoone) a) vastne- nukk -valmik nt. liblikad b) vastne- valmik nt.
Pruun esineb vastsündinul mõnedes piirkondades ja asendub sujuvalt valgega. Pruun esineb ka talveund magavatel loomadel, pruuni raskvoe värvi tingib mitokondrite pigment tsütokroom. Advetitsiaalrakud ja peritsüüdid vähespetsialiseerunud, võivad edasi diferentseeruda mõneks sideokoe elemendiks Pigmentrakud sisaldavad melaniini, koos esinedes moodustavad pigmentkoe 7. loeng A. Arend Lihaskude Eri liigid tekivad mesodermi eri osadest(ainult müoepiteliaalsed ja silma vikerkesta lihasrakud on ektodermaalset päritolu). Lihasrakud on väljavenitatud, pikitelg on kokkutõmbumise suunas. Kokkutõmbe kandjateks on müosiinist ja aktiinist müofilamendid. Lihaskoe põhitüübid: 1. Silelihaskude(ei allu tahtele) 2. Skeletilihaskude 3. Südamelihaskude Viimased kaks on ristivöödilised. Skeletilihasel paiknevad tuumad kiudude perifeerias, südamelihases kiudude keskel
Pärak - + + KeskNS Mitu pikitüve Mitu pikitüve Kõhtmine närvikett Seedeelundkond Ees- ja kesksool Ees-, kesk- ja tagasool Ees-, kesk- ja tagasool Sarnasused: - keha bilateraalne ehitus (eesimine ja tagumine ots, parem ja vasak pool, kõhtmine ja selgmine külg) - mesodermi arenemine - pärisjäsemete puudumine - nahklihasmõik PARASIIDID vs VABALT ELAVAD VORMID: Tunnus PARASIIDID VABALT ELAVAD VORMID 11 PH ripskõhtsed gastrotricha LEVIK: meres, magevees, peamiselt põhjasetetes LIIKIDE ARV: 450 liiki PALJUNEMINE: mittesuguline EHITUSE ERIPÄRAD: - väikesed loomad - läbipaistvad - harksaba - pudelikujuga - keha katab kutiikula, millel on ripsmed
diferentseerumisele, st erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite terrele. (onjuba tüvitakud olemas) Gastrula (karikloode)- blastulast arenev loode. Algselt koosneb gastrula kahest rakukihist. Gastrula rakud in juba eristunud ja sel on eristatv kaks, hiljem kolm lootelehte. Igast lootelehest arenevad hiljem välja kindlad elundid ja elundkonnad (vt. koduõpetajs lk.78). Eristatakse välimist lootelehte e ektodermi, sisemist lootelehte e entodermi ja keksmist lootelehte e mesodermi (kujuneb gastrulal kõige hiljem). 22. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? Alleel- ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide (sisaldavad sama pärilikke tunnuseid määravaid geene ) samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Diploidses (kahekordse kromosoomistikuga) rakus paiknevad alleelid erinevates homoloogilistes kromosoomides
Nimetus "skeletilihased" tähendab, et reeglina kinnituvad sellised lihased skeleti luudele (mõnikord võib kinnituskohaks olla ka sidekude membraan, ligament, teise lihase kõõlus, fascia). Skeletilihaseid on eri autorite andmetel 300 kuni 600 (olenevalt sellest, kas lugeda suurte lihaste osad omaette lihasteks või mitte) ja nad moodustavad 30-40% keha massist. Arengust: Lihased (koos sidekudedega) arenevad mesodermist (loote keskmisest kihist). Mesodermi diferentseerumisel tekivad somiidid - paarilised rakumassid keha segmentides. Somiitide keskkihis tekivad müotoomid, kus algsetest mesenhümaalsetest rakkudest arenevad müoblastid - primitiivsed lihasrakud, ja neist omakorda lihaskiud. Lihaseid, mis täiskasvanud organismis asuvad täpselt samal kohal, kus nad algusest peale arenesid, nimetatakse autohtoonseteks, neid lihaseid aga, mis on evolutsiooni käigus "rännanud" mujale, nimetatakse "heterohtoonseteks".
endomeetriumis. 2. Rebukoti tähtsus loote arengus Imetajal - endine blastotsööl muutub ürgseks rebukotiks, milles rebu ei ole. Osa ürgsest rebukotist eraldub ja alles jäänud sekundaarne ehk lõplik rebukott talitleb loote vereloome elundina: 1. Rebukoti seinas tekivad primaarsed sugurakud, mis migreeruvad hiljem sugunäärme algmesse. 2. Rebukoti laest kujuneb ürgsool, mille tagaosast sopistub kusekott. 3. Rekott taandareneb, kusekott kasvab lootevälise mesodermi sisse —> nabaväädi veresooned. 3. Tiheliidused, ehitus ja funktsioon Tiheliidustel on 2 põhifunktsiooni: • nad määravad epiteelirakkude polaarsuse, sest lahutavad nende rakkude apikaalse domeeni basolateraalsest ja takistavad lipiidide ning valkude vaba difusiooni kahe kompartmendi vahel. • nad on barjääriks ainete paratsellulaarsel difusioonil. Tiheliidused sulundavad vööna epiteelirakkude vahelise ruumi vaba pinna lähedal.
hüpotalamus-hüpofüüsi süsteemile ning see tekitab automaatselt uue tsükli Suurim rasestumise tõenäosus-Suguühe toimub ovulatsiooni päeval või paar päeva enne seda. Võivad esineda ka lisaovulatsioonid, siis võib igal ajal rasestuda. Normaalne munaraku viljastamise koht-Munajuha Munaraku teekond implanteerumiseni-Blastotsüsti välimise kihi trofoblasti rakud tungivad emaka limaskesta ja blastotsüst implanteerub. Trofoplast koos tekkiva mesodermi ja embrüo veresoontega moodustab lootekesta ehk koorioni. Koorioni hatustik koos emaka limaskesta muutunud väliskihiga moodustab loote toitumiseks vajaliku organi, platsenta. Trofoblasti arenedes emaka kude järk järgult hävib Gonadotropiini mõju naisele-reguleerib naise soolist arengut ja nende paljunemist Millal algab inimese elu ja miks-Elu algab sel hetkel kui on viljastatud munarakk, sest just siis algab munaraku arenemine lõpuks inimeseks.
Naaberosteonide kanalid on omavahel ühendatud perforeerivate e Volkmanni kanalitega LIHASKOE JAOTUS, ÜLESANNE Organismis esineb kolme struktuurselt ja funktsionaalselt erinevat lihaskude tüüpi: silelihaskude, skeletilihaskude (nimetatakse ka vöötlihaskoeks) ja südamelihaskude Lihaskoed on kontraktiilsed koed, mis on võimelised kokkutõmbuma tänu müosiini ja aktiini müofilamentidele Erinevad lihaskoe liigid tekivad mesodermi erinevatest osadest Lihaskoe juures nimetatakse rakumembraani sarkolemmiks, tsütoplasmat sarkoplasmaks ja siledapinnalist endoplasmaatilist võrgustikku sarkoplasmaatiliseks võrgustikuks Lihasrakkudele on iseloomulik väljavenitatud kuju, kus raku pikitelg paikneb kokkutõmbumise suunas Südame- ja silelihaskude koosneb üksikutest rakkudest, skeletilihaskoes on lihaskiud – moodustunud embrüonaaleas
Lümfoidsed organid: adenoid, kurgumandlid, Peyeri naastud peensoole pinnal, appendiks, luuõdi, põrn, lümfisõlmed, harknääre Vererakkude tekke e. vereloome piirkonnad inimese organismis embrüogeneesis ja täiskasvanu eas. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuüdis ja põrnas, harvem (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Vereloome süsteem on ventraalse mesodermi päritoluga. Imetajate embrüonaalne vereloome algab rebukoti vere saarekestes (looteväline vereloome) või aordi-gonaadi-mesonefrose piirkonnas (lootesisene vereloome). Vereloome toimub ka platsentas ja nabaväädis. Hiljem liiguvad tüvirakud mõlemast piirkonnast loote maksa ning seejärel luuüdisse, lümfisõlmedesse, põrna ja harknäärmesse (e. tüümusesse), kus nad jäävad vererakkude allikaks organismi edasise elu jooksul. Inimese vererakkude tüübid. Erütrotsüüdid II
päeva enne seda. Erandlikel juhtudel võib rasestuda ükskõik missugusel päeval, v.a menstruatsiooni ajal, sest alati võivad esineda lisaovulatsioonid. Ovuleeriva munaraku areng on peatunud II meiootilise jagunemise metafaasis. Meioos läheb lõpuni viljaastumisel, mis toimub munajuhaampullis. IMPLANTEERUMINE JA PLATSENTA ARENG Blastosüsti välimise kihi trofoblasti rakud tungivad emaka limaskesta- blastotsüst implanteerub. Trofoplast koos tekkiva mesodermi ja embrüa veresoontega moodustab lootekesta- koorioni. Koorioni hatustil koos emaka liamskesta muutunud väliskihiga( detsüüdua) moodustab loote toitumiseks, hingamiseks ja ekskreetsiooniks vajaliku organi- platsenta. Trofoplasti arenedes järk-järgult emaka kude hävib, seepärast koosneb platsenta raseduse lõpul peaaegu täiesti lootekoest.
annaabi.ee 
