I GRUPITÖÖ Vivian Tammearu Merepääste arengu PEST analüüs Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Rahvusvahelistes suhetes on lähiaastate pinged n-ö lääne ja ida, Kuna Eesti on väike, avatud majandus, sõltub riigi majanduse käekäik Venemaa VS USA jt. toimunud kulmineerumine lähestikku nii suuresti lähi-naabritest, kes on ühtlasi suurimad kaubanduspartnerid – Ukrainas kui ka Süürias
Politseiniku töö on töö, mis nõuab palju tähelepanu ja hoolikust, ilma vastastikuse abita ei saa. Politseinikud jälgivad seaduste järgmist, registreerivad seaduserikkumisi, püüavad kurjategijaid ja abistavad inimesi. Samuti on politsei tähtsaks ülesandeks koostöö Eesti politsei siseriiklikeks koostööpartneriteks on: 1. Maanteeamet, mille ülesandeks on liiklusohutuse suurendamine, liikluse ja transpordi korraldamine. 2. Piirivalveamet, mille funktsiooniks on merepääste Eesti vetes. (2010.ndal ühines piirivalveamet koos muude politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniametkondadega Politsei- ja Piirivalveametiks.) 3. Maksu-ja Tolliamet, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi ette nähtud alustel ja ulatuses. 4. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, mis on riigisasutus, kes tegeleb mootorsõidukite ja nende juhtijatega.
Kui kaks lähedal viibinud Soome laeva, Mariella ja Europa, kuulsid Estonia appikutsesignaali ja püüdsid oma raadiojaama kaudu teatada sellest Soome päästekeskusele VHF 16. Hädakutsungite kanalil, ei vastanud neile keegi. Nad lülitusid ümber kanalile 2182, mis katab kogu Läänemerd. Taas ei mingit vastust. Lõpuks võeti mobiiltelefonid, otsiti maismaal paiknevad päästekeskuste numbrid ja helistati neile. Küllaltki lähedal Peterburis asuvas Venemaa Riiklikus Merepääste Koordineerimiskeskuses valitses samuti vaikus. Nimetatud keskus oli ühenduses mitme USA ja Vene satelliidiga, mis võtavad vastu hädamajakate signaale ja edastavad hättasattunud laeva täpsed koordinaadid. Edastamissatelliitide kogum COPSAS-SARSAT teatab andmed päästetööde koordineerimiskeskusesse. Aga satelliidid ei fikseerinud midagi, sest Estonia hädasignaalide poid EPIRB olid kõigi teadaolevate reeglite kiuste välja lülitatud.
24.11.2007 Vara merepäästest Elu päästmine on kõigi meremeeste ja rannavalve kohus. Kui laev ei lähe appi hädalistele - laevakaptenile krim karistus. Tsiviilis - inimelu pääste merel tasuta. Vara päästmine meres - no cure - no pay selle suhtes kehtiv leping, vt separaat Lloyds. 1. Vara mp nõuete kohta käiv konventsioon sõlm Brüsselis 1910. Kui midagi pole päästetud, ei tule ka päästetasu maksta, ehk kui päästetud, tuleb maksta p tasu. 2. Konv, jagati meile laiali, vara merepääste 199.a rv konventsioon - pole juristi tõlge Kuno Laur tõlkis. Päästmine meres on tavaline toiming, mitte selline nagu meie piirivalve teeb - nad ei tea, et nad võiks küsida 5-6 % kaatri väärtusest, kuigi ilusa ilmaga sleppivõtmine pole päris see, selt pole suurt tasu loota. Artiklis 13 - mida raskem ja keerukam situatsioon, mida rohkem päästjad panevad end ohtu, mida pikem ja vaevalisem töö on, seda suurem peaks olema nende oodatav päästetasu. Päästeleping
· meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon (STCW 1978/95); · rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt (MARPOL 1973/78); · rahvusvaheline konventsioon laevade mõõtmisest (Tonnage 1969); annab laevale mõõtekirja. · rahvusvaheline mereliikluse hõlbustamise konventsioon (FAL 1965); · rahvusvaheline konventsioon ohtudest konteinerite vedudel (CSC 1972); · vara merepääste rahvusvaheline konventsioon (SALVAGE 1989). · ILO - International Labor Organisation, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid Mõõdukiri · Rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel saab laev Rahvusvahelise Mõõdukirja (International Tonnage Certficate). · Sellise ühtlustatud mõõtmise süsteemi alusel on võimalik laevu võrrelda. · Samade mõõtmete alusel määratakse võetakse laevadelt riiklikke- ja sadamamakse.
kokkupõrke vältimise;rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste konventsioon; meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon; rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt; rahvusvaheline konventsioon laevade mõõtmisest annab laevale mõõtekirja; rahvusvaheline mereliikluse hõlbustamise konventsioon; rahvusvaheline konventsioon ohtudest konteinerite vedudel ;vara merepääste rahvusvaheline konventsioon (SALVAGE 1989). ILO -Meremeeste elamistingimuste, töötingimuste ja palgatingimuste miinimumnõudeid sätestavaid konventsioone on ILO-l 41, lisaks sellele 5 kalandusega seotud konventsiooni ja 2 dokitöö(tajate) konventsiooni. Eesti on ühinenud 9 ILO merekonventsiooniga, neist kaheksaga aastatel 1922-1938 ja ühega aastal 1996. Konventsiooni lisas toodud konventsioonidest on Eesti tänaseks ratifitseerinud:
2.3. Merevägi 2.3.1. Rahuaja ülesanded: kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; teostada mereseiret; osaleda Eesti rannakaitses; tagada kõigi üksuste ettenähtud valmisolekutase; korraldada rahuaegseid mereoperatsioone; osaleda NATO ja teiste partnerite koostegutsemisvõime standarditele vastavate sadamate väljaarendamisel; osaleda õppustel ja operatsioonidel koos NATO ja teiste partneritega; osaleda merepääste- ja -otsinguoperatsioonides. 2.3.2. Kriiside korral: juhtida ja intensiivistada kogu Eesti mereseiret; valmistada ette strateegiliselt tähtsate piirkondade kaitse rünnakute vastu merelt; minna üle sõjaaja juhtimisstruktuurile; integreerida rahuajal teiste ministeeriumide valitsemisalas olevad asjakohased mereüksused; tõsta väljaõppe intensiivistamise ja sõjaaja ülesannete harjutamise teel kindlaksmääratud üksuste valmisolekutaset;
helikopter võtab peale kiirabibrigaadi ja sõidab väljakutsele, tavaliselt väikesaartele. Saaremaa 68 Hiiumaa 35 Kihnu 9 Narva 4 Kohtla-Järve 2 Ruhnu 1 Vormsi 2 Prangli 1 Aegna 1 Pärnu 1 Tartu 1 Merepääste operatsioonid 3 KOKKU: 128 Tabel 3.1. 2011. aasta primaarsed ja sekundaarsed kiirabilennud helikopteriga (Eestis) Lennundusega seotud terminoloogia Kaardiruudustik – kui maakaardile paigutada horisontaalsete ja vertikaalsete joontega ruudustik, tekib ruutude võrk, mida saab täiendavate ruudustikega väiksemaks jagada. Igale sellisele ruudule on omistatud jooksev number või kood.
annaabi.ee 
