10. Kuidas moodustavad naise sugurakud? Naise munarakud valmivad munasarjades. Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. Kui mehel paljunevad spermatogoonid kogu suguküpsuse perioodil, siis naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. 11. Millised iseärasused on ovogeneesis toimuval meioosil ? Saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks. 12. Mille poolest erineb suguline paljunemine mittesuguliselt ? Sugulisel paljunemisel saab organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt või teiselt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel
Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud on geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks II Meioos Meioos- suguline paljunemine ehk kahe raku ühinemine, millest tekib uue geneetilise materjaliga rakk Erinevus mitoosiga Mitoosil paljunemine mittesuguline, meioosil suguline Mitoosil faaside arv 4, meioosil 8 Mitoosil jagunemiste arv 1, meioosil 2 Mitoosil tütarrakkude arv 2, meioosil 4 Mitoosil vanemraku koopia, meioosil ei ole Mitoosil kromosoomide arv 2n, meioosil n Mitoos inimesel keharakkudes, meioos sugurakkudes Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! 1.profaas- kromosoomide ristsiire, moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad, kromosoomid pakitakse kokku 1
lemmikobjektideks. · Paljunevad kiiresti · Kergesti peetavad · Hästi uuritavad · Katsed lubatud 10. Millistel tingimustel kehtib Morgani seadus? Sõnasta Morgani seadus. · Kromosoomides olevad geenis päranduvad järglastele edasi koos. · Ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. 11. Miks tekivad aheldumisel vead? · Kromosoomide ristsiire, meioosil tekkinud vead kromosoomis. 12. Millistes rakkudes paiknevad sugukromosoomid, millistes autosoomid? · Kõikides keharakkudes paiknevad mõlemat sorti kromosoomid. 13. Kuidas määratakse viljastumisel inimese sugu? · Kui munaraku viljastab X kromosoomi sisaldav sperm, siis sünnib tüdruk ja vastupidi. 14. Miks ei saa pidada X ja Y kromosoome homoloogilisteks? · Kuna ainult vähesed geenid nendes on sarnased. 15
Mendeli I seadus:F1:ühetaolisuse seadus,er homosügootsete vanemate rist'l põlvk. isendid on ühetaolised Mendeli II:F2-lahknemise seadus,1.põlvk hübriidide ristamisel saadakse 2.hübriidses põlvk's lahknemine(kas fenotüübiline v genotüübiline) Mendeli III:sõltumatu lahknemise s-er krom paaridesse kuuluvad geenid ja alleelid pärand.teineteist sõltumata,nii meioosil kuika vilj geen-DNAlõik,mis määrab 1RNA mol sünt alleel-1'e geeni er.vormid(meioosil läh lahku)Genotüüp-1 org krom'des olevate geenide ja alleelide kogum Fenotüüp-org tunnuste kogum,mis kuj genotüübi ja keskk koostoimel Homosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on ühesug heterosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on er. analüüsiv ristam-isendi genot. kindlaks teg. ristatakse uuritavaid isendid rets.vormiga.Selleks,et rets defektseid
Meioosi eesmärk on valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. Esimese jagunemise tulemuseks on kaks identset tütarrakku. Meioos on rakkude jagunemine, mille tulemusena kahekordse ehk diploidse kromosoomistikuga rakkudest tekivad haploidse kromosoomistikuga rakud. 6.Võrdle mitoosi ja meioosi toimumist. Too välja 4 erinevust. Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke, aga meioosiga sugurakke. Meioosi tulemusena tekkivad rakud on geneetiliselt erinevad. Meioosil toimub 2 järjestikkust jagunemist, DNA kahekordistumine toimub ainult enne 1-st jagunemist. Meioosil 1. jagunemise profaasis toimub homoloogiliste kromosoomide vahel ristsiire. 7.Võrdle munaraku ja spermi arengut. Too välja 5 erinevust. Munarakul: Eelasrakud jagunevad looteeas, munarakk on suurem ja liikumatu, munarakkude küpsemine ei kesta lõputult (50-...), looteeas algab meioosi 1
rakujagunemise kontrollimine ära hoida kasvajate teket ja mutatsioonide levikut. Raku elutsüklis on nn kontrollpunktid, millest sõltub, kas rakk liigub järgmisesse faasi või mitte. 10. Meioosi eesmärk on valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. Tulemuseks esimeses faasis tekib 2 diploidset rakku aga teises faasis 4 haploidset rakku. 11. Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke aga meioosiga sugurakke. Meioosi homoloogilised kromosoomid liiguvad paaridena ühele tasapinnale. Meioosil toimub ristsiire. Meioosil toimub kaks järjestikust jagunemist, aga mitoosil mitte. 12. Spermid moodustub terve elu, kuid üle 45.-50. Aastatel naistel munarakkude valmimine aeglustub ja lakkab. Spermid vajavad kehatemperatuurist paar kraadi madalamat temperatuuri, kuid munarakk vajab arenemiseks kehatemperatuuri. Spermid ei tohi verega kokku puutuda kuna kehavõõrad rakud, munarakk aga puutub verega kokku. 13. Erinevused Sisaldab Y- Sisaldab vaid X- Erinevused Spermatogoonid
Küsimused paljunemise kontrolltööks 1.Mille poolest erinevad: a) keha- ja sugurakud Keharakkudel on 46 kromosoomi, sugurakkudel on 23 kromosoomi. Sugurakke on vaja ainult paljunemiseks. Sugurakud on kehavõõrad. b) autosoomid ja sugukromosoomid Autosoomid ei määra sugu. Sugukromosoomid on X- ja Y-kromosoomid, määravad soo. c) mitoos ja meioos Mitoosil tekivad keharakud. Meioosil tekivad sugurakud. Mitoosil 4 faasi, meioosil 8 faasi. Mitoosil tekib 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku. Mitoos aitab parandada vigaseid rakke, aitab kasvada, asendatakse vanu rakke. Meioosi on vaja suguliseks paljunemiseks, uue organismi tekkeks. d) spermatogenees ja ovogenees Spermatogenees on spermide areng, ovogenees on munaraku areng. Spermatogeneesil tekib 1-st rakust 4, ovogeneesil 1-st rakust 1 rakk. Spermatogenees toimub munandites, ovogenees munasarjas.
Biloogia Pärilikkus; Põhimõisted Pärilikkus- on organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi. Geneetika- on teadusharu mis uurib pärilikust ja muutlikust. Pärandumine- on geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil. Geen- pärilikkuse elementaar üksus DNA lõik mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Kromosoom- pärilikkuse salvestaja,geenide materjaalne kandja.Asub rakutuumas ja koosneb DNA. Kromosoomidel on õlad ja neid ühendab tsentrioneer ja jalad on kromatiidid. Lookus-kromosoomi piirkond kus vaadeldav geen asub. Alleel- on geeni teatud vorm.On jaotatud: 1 . dominantne alleel 2 . retsessiivne alleel
Meioos Meioos · Rakkude jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda · Meioosil on 2 jagunemist: · Meioos I · Meioos II(mis on sarnane mitoosile) · Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed · I interfaas · Toimub DNA replikatsioon (kromosoomid duplitseeruvad kahekromatiidilisteks) · Tsentrioolid kahekordistuvad · I profaas · Toimub kromosoomide ristsiire · ´homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi · Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad ·
Pärilikkuse põhimõisted Pärilikkus- organismide võime toota endasamaseid järglasi Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust Pärandumine- geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil. Keharkkude jagunemine sugurakkude jagunemine Geen- pärilikkuse elementaarüksus. DNA lõik, mis määrab ära RNA sünteesi. Kromosoom- pärilikkuse salvestaja Alleel- ühe geeni erivorm (dominantsed ja retsessiivsed) Alleel, mille poolt alleel, mille poolt määratud määratud tunnus organismil tunnus avaldub vastava alati avaldub dominantse alleeli puudumisel.
Pärilikuse põhimõisted Pärilikus - Võime toota enda sarnaseid organisme. Geneetika - Teadusharu mis uurib pärilikust ja muutlikust. Geen - Pärilikuse elementaar üksus. Pärandumine - Geneetiliseinfo säilitamine või edastamine mitoosil või meioosil. Kromosoom - Pärlikuse salvestaja. Alleel - Geeni teatud vorm. 1)dominantne alleel - Mille tunnused organismis alati avalduvad. (tähis: AA) 2)retsesiivne alleel Mille poolt määratud tunnus avaldub vastavalt dominantse tunnuse puudumisel. (tähis: aa) Polualleelsus Tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli. (vererühmade määramine) Tunnused: Monogeenne: Ühe tunnuse määrab ära üks geen. Polügeenne: Ühe tunnuse määrab ära palju geene.
Pärilikkus on organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi. Geneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Pärandumine geneetika info säilitamine ja edastamine mitoosi või meioosil. Geen Pärilikkuse elementaarüksus. DNA lõik , mis määrab ära RNA sünteesi Kromosoom Pärilikkuse salvestaja. Paikneb rakutuumas ja koosneb DNA'st. Lookus kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub. Alleel geeni teatud vorm Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. (tumedad juuksed, tumedad silmad, põselohud) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismide poolt avaldub vastava dominantse alleeli puudumisel
Pärilikkusmõisted 1. Pärilikkus organismi võime taastoota endasarnaseid 2. Geneetika teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust 3. Pärandumine geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil 4. Geen pärilikkuse elememntaarüksus, DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Järglasi 5. Kromosoom pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja 6. Lookus kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub 7. Alleel geeni teisend 8. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismis avaldub alati 9. Retressiivne alleel alleel , mille poolt määratud tunnus avaldub vastava dominantse alleeli puudumise 10
Pärilikkuse põhimõisted: Pärilikkus on organismide võime taastoota endasarnaseid järglasi. Geneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Pärandumine on geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil. Geen on pärilikkuse elementaarüksus, DNA lõik, mis määrab RNA molekuli sünteesi. Kromosoom on pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja. Kromosoomid asuvad rakutuumas ja koosnevad DNAst. Lookus kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub. Alleel on geeni teatud vorm. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Tähis: AA
Mitoos Toimub kahe osana: karüokinees ja tsütokinees Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-aas, anafaas ja telofaas Mitoosi tulemusena saadakse 2 diploidset rakku Mitoosi teel paljunevad keharakud MITOOSI TÄHTSUS Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Meioos on sugurakkude jagunemise viis Meioosil toimub 2 järjestikust jagunemist Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku Meioosi peamised erinevused I jagunemise profaas on pikem, selle ajal toimub kromosoomide ristsiire I jagunemise metafaasis kogunevad ekvatoriaaltasapinnale homoloogiliste kromosoomide paarid I jagunemise anafaasis lahknevad poolustele homo-loogilised kromosoomid I jagunemise telofaas on lühike, tuuma ja tuumamembraani ei moodustu II jagunemise eel ei toimu DNA replikatsiooni ja interfaas on lühike
Pärilikkus - on organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi. Keneetika - on teadushatu mis uurib pärilikkust ja muutlikust. Pärandumine - on kineetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil (täistuumsed rakud- keharakud või meioosil (sugurakkude paljunemine) Geen - on pärilikkuse elementaarüksus, DNA lõik mis määrab ära RNA molekuli sünteesi Kromosoom - on pärilikkuse salvestaja geenide materjaalne kandja asuvad raku tuumas ja koosnevad DNA-st. Kroms. Jagunevad: Keharakkudeks (46) ja sugurakkudeks. (N 22+X) (M 22+X/Y). Lookus kromosoomide prrikond kus vaadeldav geen asub. Alleel on geeni teatud vorm. Dominantne alleel mille poolt määratudtunnus organismil alati avaldub (tedretäpid, varanekiilakas).
XXY naiselikud kehaproportsioonid, kerge vaimne alaareng, steriilsed keharakkudes 1 sugukromosoom Turneri X sündroom: sekundaarseid sugutunnuseid pole, steriilsed Mutatsioonide tekkepõhjused organismisisesed väliskeskkond vead replikatsioonil, mutageenid mitoosil, meioosil keemilised füüsikalised radioaktiivne benseen kiirgus raskmetallid röntgenkiirgus UV-kiirgus Kantserogeenid - tegurid, mis kutsuvad esile vähktõve teket mutatsioonid keharakkudes sugurakkudes embrüogeneesis, sugurakkude
samasugust keharakku Meioos eesmärk saada 4 erinevat sugurakku (gameeti); paljuneda; tekitada uus organism tekib 4 erinevat sugurakku Sarnasused: 1. Tekivad uued rakud 2. Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama 3. Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle Erinevused: 1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku 3. Mitoos somaatilised rakud; meioos gameedid 4. Mitoos diploidne kromosoomistik; meioos haploidne kromosoomistik 5. Mitoosil 4 faasi, meioosil 4+4 faasi Miks on amitoos tähtis? Kellel avastati? Amitoosi puhul toimub raku ebavõrdne jagunemine, kromosoomid ei jagune / paljune ühtlaselt, rakk lihtsalt pooldub. Nt bakterid, algloomad, inimese vähirakud. Avastati
Tekivad tuumakesed Mikrofoto mitoosi telofaasist sibularakus MITOOSI TÄHTSUS Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos · Meioos on sugurakkude jagunemise viis · Meioosil toimub 2 järjestikust jagunemist · Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku Meioos · Sugurakkude küpsemisel toimuv protsess · Meioosile eelneb interfaas, mille jooksul toimuvad samasugused muutused kui mitoosi eel · Meioosi puhul toimub kaks järjestikust jagunemist · Meioosi tulemusena saadakse 4 haploidset rakku · Meioos kindlustab sugurakkude haploidsuse · Meioosi mõlemal jagunemisle eristatakse samasuguseid osasid/ faase kui mitoosilgi
kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena 14. Spermatogoon- algseemnerakk, mis on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi spermatogeneesi rea diferentseerumata tüvirakk. Arenevad munandites 15. Ovogoon- munaraku eellased, millest suguküpsuse saabudes valmivad munarakud 16. Polotsüüt- munaraku arengu käigus moodustuv arengu- ja viljastumisvõimetu rakk. Munaraku eellase meioosil moodustuv üks tütarrakkudest KÜSIMUSED: 1. Sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevused: Mittesugulise paljunemise on järglased vanemaga identsed, muutlikkus on väiksem. Sugulise paljunemise puhul on vaja nii emas, kui ka isassugurakku. Suguline-uus organism saab alguse viljastunud munarakust(sügoodist) Organism pärineb kahest vanemast
Tekivad tuumakesed Mikrofoto mitoosi telofaasist sibularakus MITOOSI TÄHTSUS Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos · Meioos on sugurakkude jagunemise viis · Meioosil toimub 2 järjestikust jagunemist · Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku Meioos · Sugurakkude küpsemisel toimuv protsess · Meioosile eelneb interfaas, mille jooksul toimuvad samasugused muutused kui mitoosi eel · Meioosi puhul toimub kaks järjestikust jagunemist · Meioosi tulemusena saadakse 4 haploidset rakku · Meioos kindlustab sugurakkude haploidsuse · Meioosi mõlemal jagunemisle eristatakse samasuguseid osasid/ faase kui mitoosilgi
■ päriliku eelsoodumusega haigused, nt: ● suhkruhaigus ● kõrge vererõhu tõbi ● lühinägelikkus ● skisofreenia ● ○ NB! Mutatsioone põhjustavad ka organismisisesed vead replikatsioonil, mitoosil või meioosil. ● ● mittepärilik muutlikkus - ehk modifikatsiooniline muutlikkus: ● on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga ning viib konkreetsete tunnuste avaldumisele ● tunnused ei pärandu, vaid päranduvad tunnuste kujunemise piirid ● mittepäriliku muutlikkust saab kõige paremini jälgida ühemunakaksikute peal, kelle tunnuste erinevused ja sarnasused võimaldavad eristada pärililkku ja mittepärilikku muutlikkust
4)Kromatiidid liiguvad poolustele, kääviniidid lühenevad TELOFAAS Toimub tsütokinees- tsütoplasma jagunemine, kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. MITOOSI TÄHTSUS *Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel *Tütarrakud on geneetiliselt identsed *Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv *Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks MEIOOS - Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusel väheneb kromosoomide arv tütarrakkudes kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: * Meioos I * Meioos II (sarnaneb mitoosile) Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed I Interfaas I Profaas I Metafaas I Anafaas I Telofaas 1)Toimub DNA replikatsioon(kromosoomid muutuvad kahekromatiidilisteks), tsentrioolid kahekordistuvad 2)Toimub kromosoomide ristsiire. Homoloogilised kromosoomid liibuad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrde pikkusega osi. Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad.
uuritud • Mõju on suhteliselt väike • See kahjulik külg pole saanud ka kinnitust ei taimedel ega ka loomadel Probleemid mitoosis • Polüploidsus on probleemiks normaalse mitoosi protsessi lõppemiseks • Suurem risk aneuploidsete rakkude tekkimisel • Esineb tundlikkust mitootilistes kromosomaalsetes eristatustes • Vähe on uuritud mitootilist stabiilsust polüploidsetes taimerakkudes Probleemid meioosis • Sarnaselt mitoosile on ka meioosil polüploidsus probleemiks normaalse protsessi lõppemiseks • Võivad tekkida aneuploidsed rakud (Kui palju, see sõltub liigist ja sellest kui suur on ploidsuse aste) • Võib tekkida neuploidsus mis on oluline, sest see võib vallandada epigeneetilist sündroomi ja genoomide ebastabiilsust Tulemus • Polüploidus mõjutab taimi nii positiivselt kui ka negatiivselt. Täname tähelepanu eest!
Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. n=23 diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid, mis ei ole homoloogilised. 2n=46 spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane polotsüüt munaraku arengu käigus moodustuv arengu- ja viljastumisvõimetu rakk. Munaraku eellase meioosil moodustub üks tütarrakkudest. 1.Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat, järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast, on vanematega geneetiliselt sarnased. 2.Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne 3.Nimetada suguliselt paljunevaid organisme imetajad, kalad, linnud... (päristuumsed organismid) 4
3. Iseloomusta mitoosi anafaasi 1. Kääviniidid lühenevad 2. Tsentroolid paiknevad raku poolustel 3. Anafaasi lõpuks jõuavad kromatiidid raku vastaspoolustel 4. Kromosoomide ristsiire, mõiste. Meioosi alguses toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi; kindlustab järglaste suurema erinevuse vanematest ja üksteisest ehk päriliku muutlikuse. 5.Võrdle meioosi ja mitoosi MEIOOS: Meioos on sugurakkude jagunemise viis Meioosil toimub 2 järjestikust jagunemist Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku MITOOS: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 6. Mis toimub meioosi 1 jagunemise metafaasis 1. Homoloogilised kromosoomid liiguvad koos raku ekvatoriaaltasandile 2. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 7
pärilikud haigused avalduvad alati, eelsoodumusega haigused avalduvad koos keskkonnategurite mõjuga. II VÕRDLUSED 1. Pärilik e geneetiline M mittepärilik e modifikatsiooniline M - Mutatsiooniline muutused pärilikkuse aines Keskkonnast tingitud. N: männi erinevad - kombinatiivne vanemate alleelide ümber kasvunormid. kombineerumine sugurakkude küpsemisel, meioosil, viljastumisel. 2. Geenmutatsioonid Kromosoommutatsioonid Genoommutatsioonid Väikesed muutused DNA-s, põhjuseks replikatsioonivead, Pikkuse ja struktuuri muutused, vead meioosis või Homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutumine, võivad tekkida uued alleelid. mitoosis, võib avalduda puude või haigusena
nähtavaks 3) Tuumakesed kaovad Metafaas- 1) Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile 2) Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas- 1) Kääviniidid lühenevad 2)Kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas- 1) Kääviniidid kaovad 2)Tekivad tuumakesed MEIOOS ... on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: · Meioos I · Meioos II (mis on sarnane mitoosile) Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Toimub interfaas, kus organellide arv ja raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, kromosoomid kahekromatiidilised, tsentrioolid kahekordistuvad I Proofaas 1) Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. 2) Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad
Interfaasis toimuvad protsessid : 1. DNA replikatsioon e kahestumine 2. ATP süntees (mitokondrites) 3. tsütoplasmas organellide arvu suurenemine 4. valkude süntees, mida kasut. Kääviniitide moodust. 5. rakk lõpetab kasvu 2. Meioos raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2x; meioos esineb ainult sugurakkudes. Meioosil tomub 2 jagunemist, milles mõlemal on 4 faasi. Meioosi esimene jagunemine Profaas tuumamembraanid lagundatakse, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavateks, homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku nijg vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, seda protsessi nim. Ristsiire e krossingover Metafaas homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile ja tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid
Tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tekkisid kääviniidid. Anafaas Kromatiidide liikumine kääviniitide lühenemise tõttu. Telofaas uued tsentrosoomid, uued tuumamembraanid, uued kromatiinid, tekivad 2 uut rakku. Meioos Meioos ehk sugurakkude valmimine. Toimub ainult munasarjades ja seemnesarjades. Erineb mitoosist järgmiste tunnuste poolest: 1) 4 faasi asemel on 8 faasi, mis kannavad samu nimetusi (I profaas, II profaas, I metafaas jne). 2) Mitoosil tekivad 2 rakku, kuid meioosil tekivad 4 rakku, milles on alati poole rohkem kromosoome kui lähterakus. 3) Ainult meioosis toimub I profaasis kromosoomide vahel konjugatsioon ehk ristsiire. 4) Meioos on ajas selektiivne ehk talle sobib teatud aeg. 5) Mitoosil tekivad alati võrväärsed rakud. a) spermatogenees b) ovogenees tekib üks elujõuline sugurakk ja kolm taandarenenud munarakku, mida nimetatakse juhtkehadeks. Esimese jagunemise käigus lahkuvad poolustele mitte kromatiidid, vaid terved kromosoomid
abstraktne ja konkreetne, inimahvil konkreetne), suhtlemisvahendid, 4) Eesti selgroogsed – kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 328, imetajad 65 5) Makroevolutsiooni suunad – progress ehk täiustumine, divergents ehk mitmekesistumine, väljasuremine 6) Muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike, olemust ja paikapidavust – liigid ei suuda nii kiiresti kohastuda 7) Kiiremini evolutsioneerub see, mille liikmed paljunevad suguliselt, sest meioosil ja viljastumisel toimub alleelide rekombineerumine 8) Liigitekke peamised tegurid – 1.geograafiline isolatsioon 2.mutatsioonid 3.geenitriiv 4.individuaalne muutlikkus 5.olelusvõitlus 6.suunav valik 7.kohastumine 8.ristumisbarjäär 9) Inimese evolutsiooni on mõjutanud – pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire, looduslik valik 10) Kohastumise ja kohanemise võrdlus, näited – kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine muutunud keskkonnatingimustesse
kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3) Anafaas Kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest; kromatiidid jõuavad rakupoolustele. 4) Telofaas kääviniidid kaovad; sünteesitakse tuumamembraanid; tekivad tuumakesed; tsütoplasma jaguneb kaheks; moodustub kaks tütarrakku. 4.Millised rakud, miks ja millal paljunevad inimesel meioosi teel? Milline mõte on meioosil toimuval kromosoomide ristsiirdel? Tunne jooniselt, kas on tegemist meioosi või mitoosiga, põhjenda. Meioosi teel paljunevad gameetilised rakud. Meioosiga kaasneb sugurakkude küpsemine ning eoste moodustumine. Kromosoomide ristsiirdega kaasneb geenivahetus, mis on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Ristsiire toimub profaasis. 5.Nimeta inimese paljunemiselundid, leia need joonisel, tea nende ülesandeid.
33. Mis toimub interfaasis enne meioosi? DNA kahekordistumine, rakuorganellide arv suureneb, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad. 34. Kirjelda meioosi I profaasi! I metafaasi! I anafaasi! I telofaasi! II profaasi! II metafaasi! II anafaasi! II telofaasi! 35. Kidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? 36. Millal toimub kromosoomide ristsiire? 37. Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? 38. Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? 39. Mille poolest erineb mitoos meioosist? 40. Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, kuid mitte nende täielik koopia? 41. Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? 42. Kus moodustuvad isassugurakud inimesel? 43. Kus moodustuvad emassugurakud inimesel? 44. Kuidas moodustuvad isassugurakud inimesel? Emassugurakud inimesel? 45. Mille poolest erinevad emas ja isassugurakud inimesel?
Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Kuidas moodustuvad naise sugurakud? Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Munaraku arengut nim. ovigeneesiks. Naisel lõpeb ovogoobide paljunemine juba looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene. Millised iseärasused on ovageneesis toimuval meioosil? Igas menstruaaltsüklis lõpetab meioosi ja väljub munasarjast enamasti ainult üks munarakk, harva mitu. Ovogeneesis toimuva meioosi käigus tekib üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks. VILJASTUMINE Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks
*Kantserogeenid- tegurid, mis kutsuvad esile nahavähi teket. Mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis. *NB! Valdav osa mutageene on samaaegselt kantserogeenid -> tuleb vältida GEENMUTATSIOONID nendega looduse saastamist. Väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. -> võivad tekkida *Põhjustavad ka organismisisesed vead replikatsioonil, mitoosil ja meioosil. uued alleelid. # nukleotiidipaari juurdetulek 2. Mittepärilik ehk fenotüübiline ehk modifikatsiooniline muutlikkus. kaotsiminek Modifikatsiooniline muutlikkus- keskkonnatingimustest tulenev tunnuste ümbervahetumine varieerumine. Ei kaasne ka muutusi kromosoomides.
· ATP, RNA süntees · Raku suurenemine 39.Kirjeda meioosi 1.Pro-,meta-,ana- ja telofaasi 40. Kirjeda meioosi 2. Pro-,meta-,ana- ja telofaasi 41.Kuidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? · Kromosoomid kahekordistuvad · Kromosoomid põimuvad · Vahetavad võrdses koguses pärilikkusainet. 42.Millal toimub kromosoomide ristsiire? Meioosi 1.profaasis 43.Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? Moodustuvad pärilikult erinevad rakud. 44.Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? Jagunemine toimub kaks korda. 45.Mille poolest erineb mitoos meioosist? Mitoosi puhul toimub rakutsükkel ehk jagunemine igas faasis vaid ühe korra. 46.Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, mitte nende koopia? Kuna sugulisel paljunemisel arenev järglane saab mõlemalt vanemalt võrdselt kromosoome, mis mõjutavad tema geneetilist muutlikkust. 47.Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke?
ühendeid, tsentrioolid kahestuvad. 34. Kirjelda meioosi I profaasi! I metafaasi! I anafaasi! I telofaasi! II profaasi! II metafaasi! II anafaasi! II telofaasi! 35. Kidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? Kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi (tagab tütarrakkude geneetilise erinevuse) 36. Millal toimub kromosoomide ristsiire? 1. profaasis 37. Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? 4 haploidset tütarrakku 38. Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja lahknevuse tõttu 39. Mille poolest erineb mitoos meioosist? Mitoosiga tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, meioosiga väheneb see arv kaks korda 40. Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, kuid mitte nende täielik koopia? Sest järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi 41
MEIOOS KROMOSOOMISTIKU STABIILSENA Rakkude jagunemise vorm, mille Suguliselt paljunevaid organisme on nii seente, taimede ja kui tulemusena kromosoomide arv ka loomade hulgas. tütarrakkudes väheneb kaks korda. Inimese keharakkudes esineb iga kromosoom kahes Meioosil on kaks jagunemist: korduses ehk 2*23=46 kromosoomi. · Meioos I Vältimaks kromosoomide mitmekordistumist on sugurakkudes kromosoomid ühes korduses ehk 23 · Meioos II (mis on sarnane kromosoomi. mitoosile)
- Kuna mõlemad rakud peavad saama sama geneetilise info. 4) Mis on mitoosi/ meioosi põhieesmärk? (VÕRDLUS) - Mitoos: Mitoos - keharakkude paljunemine. *Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. 5) *Tütarrakud on geneetiliselt identsed. 6) *Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. 7) *Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 8) -Meioos: Meioos - sugurakkude paljunemine *Meioos on sugurakkude jagunemise viis 9) *Meioosil toimub 2 järjestikust jagunemist 10) *Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku 11) 12) Millest oleneb rakutsükli pikkus? - 13) Millised protsessid toimuvad interfaasis vahetult enne raku jagunemist? - Interfaas (protsessid) *Vaheaeg kahe järjestikkuse jagunemise vahel 14) *rakus toimub intensiivne aine- ja energiavahetus 15) *Organellide arv suureneb 16) *Varutakse makroergilisi ühendeid 17) *Toimub DNA replikatsioon
*telofaas (sünteesitakse uues tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti) Tulemuseks on kaks tütarrakku. 4.Millised rakud, miks ja millal paljunevad inimesel me ioosi teel? Meioosi teel jagunevad sugurakud. Selle käigus väheneb kromosoomide arv tütarrakkudes kaks korda Kromosoomide ristsiirdega kaasneb geenivahetus. Milline mõte on meioosil toimuval kromosoomide ristsiirdel? Tunne jooniselt, kas on tegemist meioosi või mitoosiga, põhjenda. 5.Nimeta inimese paljunemiselundid, leia need joonisel, tea nende ülesandeid. Mehe paljunemiselundid: *seemnejuha seemnepurske ajal liiguvad spermid kusitisse *munand seal valmivad permid *munandimanus küpsed permid liiguvad sinna ja muutuvad viljastumisvõimelisteks *suguti korgaskeha erektsiooni ajal täitub veega ja suguti jäigastub *munandikott munandid asuvad seal
translatsioon- valgu süntees Molekulaargeneetika-teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Matriitsüntees-DNA, RNA ja valgud sünteesitakseolemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsioon- matriitsüntees. Toimub enne rakujagunemist(mitoosil, meioosil).Tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Protsess toimub rakutuumas. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti, sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest esialgse ahela kõrvale uue(vastavalt komplementaarsusprintsiibile)- DNA molekulid on ühesuguse nukleotiidse järjestusega. Transkriptsioon-matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
→ telofaasi lõpuks on tekkinud kaks identset tütarrakku Mitoosi tähtsus: toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel tütarrakud on geneetiliselt identsed ainuraksete organismide paljunemine embüronaalne areng suureneb rakkude arv, millega tagatakse organsimi kasv surnud ja hukkunud rakkude rakkude arenemiseks Meioos rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist, Meioos I ja Meioos II (sarnaneb mitoosile) Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Etapid: 1. I interfaas → DNA replikatsioon → tsentrioolid kahekordistuvad 2. I profaas → toimub kromosoomide ristiire → tuumamembraanid lagundatakse → tuumaksed kaovad → kromosoomid pakitakse kokku → tsentrioolid liiguvad raku poolustele ja nende vahele moodustuvad kääviniidid 3. I metafaas
Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vastus 9. Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu: a ) muutumatus b) vähenemine kaks korda c) suurenemine kaks korda d) suurenemine neli korda 10. DNA kahekordistumine toimub mitoosi: a) interfaasis, b) profaasis, c) metafaasis, d) telofaasis 11. Spermid moodustuvad: a) ovogeneesil, b) spermatogeneesil, c) meioosil, d) viliastumisel. 12. Bakterid paljunevad enamasti: a) mitoosiga b) meioosiga c) vegetatiivselt d) eoseliselt 13. Meioos esineb a) vegetatiivsel paljunemisel b) somaatiliste rakkude pooldumisel c) sügoodi lõigustumisel d) ovogeneesil 14. Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: a) 23 b) 26 c) 43 d) 46 15. Geenivahetus kaasneb: a) interfaasiga b) mitoosi profaasiga c) meioosi esimese profaasiga d) meioosi teise profaasiga 16
Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: · Meioos I · Meioos II (mis on sarnane mitoosile) Meioosi teel valmivad sugurakud ja eosed. Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid Võrreldes munarakuga on sperm väike (55 mikromeetrit)
Miks on uusi rakke vaja? vt õpikust nt lk 36. MITOOS- Päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on eellasrakkudega identsed tütarrakud MEIOOS-Tütarrakkudes on eellasrakuga võrreldes 2x geneetilist materjali (esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel) SARNASUS leia veel sarnasusi ERINEVUSED Toimub rakkude jagunemine Meioosil toimub ristsiire, mitoosil mitte Mitoos leiab aset KÕIGIS organismides, meioos ainult suguliselt paljunevates Meioosi ajal toimub suguline paljunemine (sugurakkude moodustumine) Mitoosi ajal toimub kasvamine ja mittesuguline paljunemine, haavade paranemine jne RAKUTSÜKKEL- raku eluring ühest jagunemisest teiseni, see koosneb interfaasist ja mitoosist
mis koosneb vahelamellidest (sellele ladestuvad mõlemalt poolt rakukestad) Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud geneetiliselt identsed organismi kasvamine (suureneb rakkude arv) Haavade parandamine Surnud rakkude asendamine Embrüonaalne areng 3. Meioos Meioos on rakujagunemise vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda. Meioosil on 2 jagunemist, Meioos I ja ja meioos II(sarnaneb mitoosile). I Profaas Toimub ristsiire- homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku ja vahetavad võrdse pikkusega osi Moodustuvad kääviniidid Tuum ja tuumakesed kaovad I Metafaas Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile
· Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine. 5 · Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu: a) muutumatus, b) vähenemine kaks korda, c) suurenemine kaks korda, d) suurenemine neli korda. · DNA kahekordistumine toimub mitoosi: a) interfaasis, b) profaasis, c) metafaasis, d) telofaasis. · Spermid moodustuvad: a) ovogeneesil, b) spermatogeneesil, c) meioosil, d) viljastumisel. · Bakterid paljunevad enamasti: a) mitoosiga, b) meioosiga, c) vegetatiivselt, d) eoseliselt. · Meioos esineb: a) vegetatiivsel paljunemisel, b) somaatiliste rakkude pooldumisel, c) sügoodi lõigustumisel, d) ovogeneesil. · Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomdes DNA molekule kokku: a) 23, b) 26, c) 43, d) 46. · Geenivahetus kaasneb:
Vähirakke iseloomustab piiramatu, kontrollimatu paljunemine Ebanormaalseid rakke ei suuda ära tunda ega hävitada inimese immuunsüsteem Vähk võib anda metastaase ehk siirdeid- vähirakkude liikumine veresoonte ja lümfisüsteemi kaudu teistesse kudedesse ning kutsudes esile uute kasvajakollete tekke. Rakutsükli kontrollmehhanismid reguleerivad rakkude kasvu. · Meioos: - Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: - Meioos I - Meioos II (mis on sarnane mitoosile) Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. · I interfaas - Toimub DNA replikatsioon (kromosoomid duplitseeruvad kahekromatiidilisteks) - Tsentrioolid kahekordistuvad · I profaas - Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover. - Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi.
Viiruste roll: - viirused teostavad geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikuse allikaks - viirushaigused: DNA-viirused (soolatüükad, konnasilmad, rõuged, tuulerõuged, herpeseviirus) ja RNA-viirused (gripp, marutaud, mumps, punetised, HIV). GENEETIKA Geeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust. Pärilikkus on organismide võime taastoota endasarnaseid järglasi. Pärndumine on info säilitamine ja edastamine mitoosi või meioosil. Kromosoom on pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja. Kromosoomid asuvad rakutuumas ja koosnevad DNA-st. Lookus- kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub. Alleel- on geeni teatud vorm, eri alleelidel on erinev nukleotiidne koostis. Dominantne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus organismis alati avaldub. Polüalleelsus- tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli (nt.vererühmade määramisel).
46-st tekib 23 kromosoomi 46-st tekib 46 kromosoomi 2 jagunemist ja toimub geenisiire Toimub ainult 1 jagunemine Sarnasused: Mõlemal toimub enne profaasi interfaas, mõlemad läbivad samad protsessid (profaas, metafaas, anafaas, telofaas) Interfaas mitoosi (ka meioosi) vahele jääv raku eluperiood, millal toimub ATP ja teiste ühendite süntees ning DNA replikatsioon. Rakujagunemise algul on kromosoomid kahekromatiidilised. Meioosil toimub kaks jagunemist, kuid teise jagunemise ajal on interfaas väga lühike. Esimese jagunemise ajal toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover, kui homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi. Sügoot viljastunud munarakk Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Spermatogenees Ovogenees Mehel Naisel Munandites Munasarjades
annaabi.ee 
