Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mees kes tahab saada piraatide kuningaks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tarmo, piraat, piraadid, vaat, preili, nuia, vaadi, nöör, aare, daam, paat, samut, vaatas, tõmba, jooksis, küsis, põgene, pihta, lendas, suud, lööma, kõht, sure, imestunud, värisema, unistus, aarde, razor, hõbe, lõputu, nägid, läheme, lipp, öeldud, harjunud, tapa, argpüks, tapetakse, hüppas, rõõmus, joosta, koletis, viskas, meeskondKaardistamatu - Poolaku aare Igale seiklusele peab algus olema, kuid selle otsimine lõpuni ilma alla vandumata hoiab tõelist au. Härra Peeter Poolak 1597 piraadid Otsimine oli kestnud ainult paar tundi, kui juba leiti kirst. See lebas merepõhjas koos vetikatega. Paari minutiga oli see laeva peale tõmmatud ja reporter hakkas filmima. `'Ma olen Panama rannikuvetes, kus me leidsime, mis arvame olevat legendaarse Härra Peeter Poolaku surnukirst, kes maeti mere üle 400. aasta tagasi.'' Kirst oli suletud ja lebas paadi põrandal. Rando astus kirstu juurde kangiga ja hakkas seda lahti tõmbama.
Ta elas oma vanematega ,,Admiral Benbowis" ning ta töötas seal baarimehena. Isa suri tal halva tervise tõttu ning seetõttu olid tal ja ta emal käed tööd täis. Tema leidis ka Billy asjade seast kaardi ning sellest ka see lugu alguse sai. Skvaier (mr. Trelawney): Tema käis Bristolis laeva ning sellele meeskonda otsimas. Ta oli lobiseja ja lobises välja Bristolis saladuse aarde kohta ning tänu sellele tahtis ka seal tööd ,,laevakokk" (John Silver), kes tegelikult oli piraat ja mässaja ning kavatses laeval koos oma käsilastega mässu korraldada. Kõigepealt palkas ta paar meest ning laevakapteni, hiljem sattus ta ,,laevakoka" (John Silveri) otsa ning see lubas tuua veel omakorda head kohusetundlikud ja kõvad meremehed (tema käsilased) laevale ja skvaier nõustus sellega, tänu kokale oli tal ka meeskond ruttu koos. Arst (dr. Livesey): Väga arukas ja tark mees, kes oli väga tähtis selles loos. Tema omas
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT ,,2 GRAMMI HÄMARUSENI" DIANA LEESALU Liisi Remmet 9.klass Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9 3 Sissejuhatus Tegelikult valisin ma selle raamatu juhuslikult. Olin kuulnud, et see on väga hea raamat ning mõtlesin, et võiks kunagi selle läbi lugeda. Kuna see oli ka üks kohustuslikkudest raamatutest, oli põhjus seda raamatukogust küsida. Olen väga rõõmus, et
Henri Reinsalu 11.d Õnnetu merelkäik Osatäitjad : 1) Kalamees Paul 36-aastane 2) Kalamees Tarmo 40-aastane Edaspidi kasutan Paul-i lühendiks P-tähte ja Tarmo lühendiks T-tähte Kaks kalameest on aerupaadiga merel ja püüavad kala. Ilm on soe ja päikesepaisteline. ( Laval on paat kus seal sees on Paul ja Tarmo. ) P: Kas pole mitte suurepärane ilm ? Päikesepaiste ja mõnus meretuul, ma lausa armastan seda tunnet, kui soe meretuul puhub läbi juuste. ( Naeratab muhedalt ) T: Sul on õigus, see on tõesti üks hea päev kalapüüdmiseks, pole ammu juba sellist päeva olnud, et meri oleks nii rahulik. P: Ei tea kas täna kala ka näkkab, eelmine kord ikka sai oma 20 kala kätte. T: Eks me näe, mis suguse kalasaagiga me koju lähme.
Nad jalutasid järjekorda ja siis hakkas Jim jälle Holmsist jutustama. ´´Kui juba rääkida Holmsi oskustest...Kui ta esimest korda kohtas oma abilist Watsoni siis ainult ühe käe raputusega teadis ta, et Watson on olnud sõjadoktor. Täpselt nagu nii...´´ ja ta võttis enda ees olevalt preililt käest kinni. Keegi ei saanud aru mis toimub, kuid Jim jätkas rääkimist. ´´Sa oled hästi treenitud gümnist jah?´´ küsis Jim. ´´Kus sa teadsid´´ vastas preili. ´´Kas ta on sinu sõber, Päive?´´Küsis preili sõber. Segaduses Ann vaatas ringi ja siis rääkis Jim edasi. ´´See on sellepärast et tal on villid kätel. Kui naisel on palju ville kätel siis peab ta tihti metalli kangidest kinni hoidma või midagi selle lähedast.´´ ´´Aga...Sa saad villid ka siis kui tennist mängid´´päris Ann ´´Tegelikkus on, et natuke aega tagasi puhus tuul ta seeliku ülesse ning siis ma kogematta nägin, et
Somaalia piraadid Koostaja : Kerli Kuik 15.11.2009 Somaalia Piraadid on merel tegutsevad kurjategijad, kelle eesmärgiks on teiste aluste röövimise või merelt maal olevate objektide ründamise kaudu rikastuda «Mereröövlid kaaperdasid Somaalia vetes aluse» on juba aastaid olnud uudisteagentuuride üks põhiteemasid. Tundub, nagu oleksid Somaalia piraadid alati olemas olnud. Nende jätkuvad rünnakud kaubalaevadele on meie jaoks muutunud igapäevaseks ja paratamatuks nähtuseks. Uudisekünnise ületavad vaid erilised sündmused. Kaubalaeva Maersk kapteni vabastamisaktsioonis tapetud kolme piraadi kaaslased lubasid kättemaksu Ameerika Ühendriikide lipu all seilavatele laevadele. Nende äng on mõistetav, sest saamata jäi hõlptulu ning kaotati kallid sugulased ja äripartnerid. See fataalne kokkupõrge
Ega ma polekski vist teist raamatut valinud, sest see raamat on üsnagi huvitav. Nagu alati ei suutnud ma alguses raamatu lugemisega alustada, aga mida rohkem lugesin, seda põnevamaks läks. See raamat räägib seiklusest merel. Noor Jim Hawkins asub koos sõpradega teele Aarete saarele, lootes leida metsiku piraadi kapten Flinti varanduse. Nad ei teagi, et nende laeva meeskond koosneb ammustest Flinti meestest, keda juhib ühe jalaga õel piraat Pikk John Silver. Saarel peab Jim koos sõpradega leidma varanduse ja põgenema enne, kui nad piraatide kätte satuvad. 3 Autorist Robert Louis Stevenson, üks XIX sajandi teise poole populaarsemaid inglise kirjanikke, sündis 1850. a. Sotimaa pealinnas Edinburghis. 1867. a. astus Stevenson Edinburghi ülikooli, et valmistuda insenerikutsele. Et tal
,,HULKUR RASMUS" A. Lindgren Kokkuvõte ,Teemad ( leiate mida otsite ) ,Hulkur Rasmuse kirjeldus, lugemiskontroll. Rasmus on väike poiss, kes elab lastekodus. Tal on seal head sõbrad, kuid talle ei meeldi sealne õhkkond. Juhataja on väga kuri ja ei saa aru, kui raske Rasmusel on. Kord tulid lastekodusse kaks korralikku inimest. Nad tulid endale last valima. Kõik lastekodu lapsed pesid end seepärast korralikult ära ja panid end ilusti riide. Katsuti ka korralikumalt käituda. Proua ja härra olid tõesti väga hoolitsetud ja heade kommetega. Nad istusid pargis koos juhatajaga pingil ja jälgisid lapsi. Rasmus lootis nii väga, et valitakse tema, et tema saab koos nende kenade inimestega elama hakata ja võib tunda nende hoolitsust. Poiss püüdis endast igati head muljet jätta, kuid alati, kui ta seda teha proovis, läks kõik untsu ja ta näis nii kohmakan
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Alkeemia vennad Kadunud Ema Meie lugu toimub maailmas mida valitseb alkeemia. Täpsemalt räägime kahest vennast. Vanema nimi oli Sten ja noorema nimi Sikk. Nad olid kaotanud oma ema natuke aega tagasi ja isa oli nende juurest lahkunud, kui nad veel noored olid. Praegu valvab nende üle ainult naabrinaine. Nad olid juba väiksest peast alkeemiat õppinud ja üritasid seda täiustada kogu aeg. Lõpuks ühel päeval otsustasid nad teha midagi võimatut. Vennad otsustasid oma ema tagasi tuua. Sten oli just lõpetanud alkeemia ringi joonistamist, mis oli vajalik materjali transformeerumiseks. ''Ma olen valmis. Kas midagi on valesti?'' ''Ei.'' ''Ole Mureta, see on perfektne. Teeme ära.'' ''Nõus.'' Selle peale panid vennad käed ringi sisse ja valmistusid alkeemiaks. Ained ringi sees hakkasid transformeeruma. Vennad rõõmustasid. Alkeemia on teadus, kus üks saab aru aine ülesehitus
Wilsford oli väike kolkalinnake Kanada lõunaosas. Seal elas umbes 2000 inimest, sealhulgas ka neljaliikmeline perekond , kuhu kuulusid: Tom Brown pereisa, Agnes Brown pereema ning lapsed Kalev Brown ja Sten Brown. Viimane oli adopteeritud. Aga kuigi tema soontes ei voolanud Brownide veri, hoiti teda kui oma poega. Sten lapsendati kuus aastat tagasi. See juhtus siis, kui Brownide enda pisitütar Janne vanni ära uppus. Agnes ja teised olid väga kurvad ja otsustati minna lastekodusse, et adopteerida üks laps, kes leevendaks kaotusvalu. Sten ja Kalev said juba algusest peale hästi läbi ja nad olid väga suured sõbrad. Algas suvevaheaeg ja poisid olid enamus aega õues. Nad olid tihti Rasmuse puuonnis, kus nad mängisid igasuguseid sõjamänge, mis eriti kalevile meeldisid. Ühel lõunapoolikul, kui poisid jälle puuonnis istusid, ütles rasmus salapärase häälega stennile: "Tead ma tahan sulle midagi näidata." Thomas läks väga elevile ja ootas vaikselt niika
Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt. Ta vaatas harva või mitte kunagi nii väikest asja nagu poiss läbi prillide, sest need olid ta pühapäevaprillid, tema südameuhkus, ja ta kandis neid «stiili», mitte vaja- Hartford, 1876 Autor duse pärast; niisama hästi oleks ta võinud näha läbi paari ahjusiibri. Ta näis hetke nõutuna
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
Jõulde ootuses Jutustaja: Peres elab kolm last: Mari, Laura ja Tarmo. Lapsed ootavad väga jõule. Aga nad peavad veel veidi ootama, sest jõuldeni on jäänud veel mõned päevad. Lastel on iga aasta ka jõuluvana käinud. Ka sel aastal on nende suur soov, et jõuluvana tuleks. Tarmo: õdedele: Ma ootan juba nii väha jõule! Laura: Mina ka! Mari: Ka mina ootan jõule väga. Mul on juba jõuluvanale juba kiri ka tehtud! Laura: pöördub õe ja venna poole: Teate, me võime jõuludeks plaane ja tegevusi mõelda
Mitte, et ma neile sõna otseses mõttes veel valu tahaksin juurde anda, sest paar aastat tagasi juhtus minuga hirmus õnnetus. Üks rumal autojuht sõitis lihtsalt minu käpakestest üle. Õnneks suutsin autoteelt koju roomata, kust mind kiiresti arstionu juurde viidi. Seal tehti minu käpad jälle traatide ja poltidega korda. Üks nooruk, kes küll kahjuks enam kodus ei ela, kuulub siia perekonda veel. See on kakskümmend ja üks aastat vana Tarmo. Temal on juba oma pruut ja puha. Aga ma ei kadesta teda, sest koos pruudiga sai ta ka ämma kaasa. Tarmot ma eriti tihti ei näe, aga kui juhtungi nägema, hellitab ta mind poolsurnuks ja selles suhtes pole tema pruutki parem. Vahel meenub mulle, kuidas ma alles kassipojana Tarmo voodi märjaks tegin. Nii kurja nägu pole ma enam elus näinud. Aga pole ju minu süü, et keegi liivakasti välja ei viitsinud viia. Tegelikult ma nii riukalik kass ei olegi kui teile ilmselt paistab
Ta saatiski sulased välja, ronis ise rammusa mära selga ja ratsutas metsa. Metsas eksis ta küll ära, kuid leidis truudusetu sulase tüvika, paksulehelise tamme varjul rahukalt puhkamast. «Küll ma su hellasti äratan,» urises piiskop, ronis mära seljast maha, tõstis piitsa -- tsiuh! «Hellasti» äratatud pahategija kargas kui nõelatult püsti ja nühkis aietades piitsaga puudutatud kohta. «Sa- pahareti sulane! Sa redu, kurjategija, mi-is? Sulased, siia, halloo! Vaat sulle, säh!» - Vaimulik isand tõstis jälle piitsa, mille õel vilistamine pahareti sulase hinge ärritas. Aga sel silmapilgul kiskus mära enda valju hirnumisega isanda käest äkki lahti ja putkas tuhatnelja metsa. Lähedalt kostis tume urin. Suur metselajas tuli nähtavale ja näis nõu pidavat, kas maksab kahejalgseid külalisi ligemalt vaatama minna. «Karu!» karjatas püha isand ja pillas piitsa maha. «Määratu veis,.» pomises sulane. «Püha Benedictus, mis nüüd teha?»
,,Ämbliknaise suudlus" Külastasin muusikali ,,Ämbliknaise suudlus",mis toimus 12.11.2009 Tartus Vanemuise kontserdimajas. Muusikali heliloojaks oli John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, laulutekstide tõlkija Leelo Tungal, lavastaja Roman Hovenbitzer, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Walter Perdacher, valguskunstnik Palle Palme, koreograaf Antton Laine. Osatäitjad: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Joosep Trumm, Rasmus Kull, Egon Laanesoo, Tamar Nugis, Oskar Puis, Paula Pokinen, Viktor Mägi. Balletirühm koosseisus: Daniel Szybkowski, Daniil Kolmin, Elias Girod, Alens Piskunovs, Jonathan Ammerlaan, Vjatseslav Ladoskin, Matthew Jordan, Anthony Maloney, Fenella Cook, Emily Hughes, Rosamund Ford, Milena Tuominen, Maarja Paugus, Rita Dolgihh, Julia Kaskovskaja.Lavastuses osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester ja meeskoor. Muusikal j
Ei saa te magada ega midagi. OSVALD: Ärge muretsege. Ju oli seda vaja. Võib-olla tõesti. Olgu siis nii. LAURA: Osvald, ma palun sind. ROLAND: Mida sa soovid, Laura? OSVALD: Ma tänan. LAURA: Ole hea, too mulle mu kott. ROLAND: (toob väikese ridiküli) Tahad veel midagi? 15 16 LAURA: (sosinal) Musi. (Roland suudleb Laurat põsele, Laura hakkab meiki maha võtma.) OSVALD: Ei, teeme asja mõnusamaks. Preili saab omaette apartemendi. ROLAND: Kas siin on veel tube? Kus? OSVALD: See on mul varutuba. Väike, aga soe. (Võtab seina pealt vaiba maha, selle taga on väike uks.) Mul läheb hetk aega, tõstan voodi asjadest vabaks. (Läheb tuppa ja sulgeb ukse.) 4. stseen ROLAND: Kuule, asi laabub. Mees on raskes pohmas. Ma mõtlesin algul, et mõni segane. Oleks pidanud kohe pudeli lagedale tooma. LAURA: Proovi ka magama jääda, ärge enam rääkige
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Vladlen Jakovlev SOMAALIA PIRAADID Organiseeritud kuritegevuse essee Juhendaja: teaduse magister Anna Markina Tallinn 2012 Sissejuhatus Piraatlus juba vanaajal oli tõsiseks probleemiks. Maailm ja ühiskond ajaloo jooksul arenes ning sellega arenes ja muutus ka piraatlus. Tänapäeval see näeb välja natuke teistmoodi erinevalt vanaajalt ning eksisteerib üsna palju piraatluse liike. Näiteks on alles aktuaalne merepiraatlus
Näed lugeda, jah, mis siia on kirjutet? NIKOLAI Ei näe. HIRMUS ANTS Prille pole, jah? NIKOLAI Ei näe. HIRMUS ANTS Ei näe. Nii mitu korda HIRMUS ANTS tantsib laibaga, läheb uuesti Nikolai juurde Sa kuradi õnnetus, ei julgend mind siis ka maha lasta, kui ma sinu poole seljaga tantsisin. NIKOLAI Tantsisid. HIRMUS ANTS Tantsisin. Nii mitu korda NIKOLAI Kes sa oled? HIRMUS ANTS Kes sa oled? Nii mitu korda HIRMUS ANTS Sa oled purjus. NIKOLAI Mis siis? HIRMUS ANTS Teeme nii, et lähed vaat sinna tuppa ja siis me otsustame, mis sinuga teha. 25 Oi, kurat, kas te mehed mäletate, kuidas me juuatäis peaga Eesti vabariigi ära andsime? Teises toas NIKOLAI Ära lase mind maha! HIRMUS ANTS Miks? NIKOLAI Ma olen rikka talu poeg. HIRMUS ANTS Mis siis? NIKOLAI Mul on saladus! HIRMUS ANTS Mis saladus? NIKOLAI Ellujäämise saladus HIRMUS ANTS Noh, ja mis see siis on? NIKOLAI Kummist mutter!
Puutumatu linn trinitau Lennuõnnetus 1970. Kuskil keset Atlandi ookeanit. Ma sõitisin oma eralennukiga ja istusin mugavas nahast toolis suitsetades sigarit. ''Nad ütlesid mulle, poeg sa oled spetsiaalne. Sa kasvad suuri asju tegema. Ja tead mis, neil oli õigus.'' Minu lennukil tekkis probleem ja see kukkus ookeanisse. Mina pääsesin vaevalt eluga. Vee alla kukkudes oleks lennuk mind pea-aegu sodiks litsunud, kuid ma sain vee peale. Ujudes öösel lennuki põlevates rusudes nägin ma kaugelt ühte lossi või vähemalt midagi selle sarnast. See tundus väga imelik, et keset ookeani on üksik maja, kuid mul ei jäänud midagi muud üle, kui sinna ujuda. Trepp maja kõrval oli parim viis sisse saamiseks. Seda kaunistasid põlevad laternad välja arvatud üks mille pirn oli katki ja see vilkus. Maja uks oli lahti ja tundus nagu mind oodatakse. Sees oli täiesti pime ja siis ma kuulsin ust enda taga sulgumas ja
OSVALD: Praegu ma ei tööta. Aga ma tegin midagi? liiklusmärke. LAURA (sosinal): Musi. (Roland suudleb LAURA: Liiklusmärke?! Laurat põsele, Laura hakkab meiki maha OSVALD: Muidugi mitte ainult võtma.) liiklusmärke. Ma olen teinud tuleohutussilte, OSVALD: Ei, teeme asja mõnusamaks. mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. Preili saab omaette apartemendi. See on kunst nagu iga teine, aga mõju ROLAND: Kas siin on veel tube? Kus? inimesele on suurem kui lihtsal portreel. OSVALD: See on mul varutuba. Väike, aga Nüüd ei ole ma juba tükk aega midagi soe. (Võtab seina pealt vaiba maha, selle loonud. taga on väike uks.) Mul läheb hetk aega, ROLAND: Aga elate ära küll? tõstan voodi asjadest vabaks. (Läheb tuppa
26.03 ,,Oeh, kevadvaheag läbi, jälle pühapäev, jälle ühikasse minek. Oi kuidas ma vihkan seda nädala viimast päeva, läheks parema meelega kaugele ära, kuskile kus saab rahu." Pobisesin omaette. Kahjuks aga kuulis seda ka ema, mille peale vastas ta ,,Vähemalt on sul seal Rebecca, sa ei ole üksi." ,,Vauu, tõesti lohutav ema, vägagi." Torisesin vastu ning saatsin ta oma toast minema. Õhtu jõudis kätte, paps viskas mind õnneks ise ära, ei pidanud jälle taksot võtma, kus alati mingi kohutav vanamees minuga juttu üritab teha. Autos isa hakkas jälle ühte ja sedasama teksti ajama ,,Greete, vaata, et sa oma hinded selle nädala jooksul ära parandad ja õigel ajal ära õpid. Sind ei võeta tulevikus kuskile kooligi sisse, kui sa nii jätkad. Lähedki klienditeenindajaks kusagile külapoodi. Meie ei kavatse emaga sind terve elu ülal pidada..." Rohkem ei viitsinud ma ta moraali kuulata, jaatasin ning panin klapid pähe. Ühikasse jõudes oli
(Võtab kirja.) See on ju Aadu kiri. AABRAM: Aadu kiri jah! ELSA: (loeb, Aabram püüab sisse vaadata) Mis sa nüüd jälle minust piinad, onu! Ma lähen parem ära! (Ära) AABRAM: Mine pealegi! Tean juba, mis Metsa Elsal ja Jõepära Aadul viga on. 4.etendus AABRAM- teeb piipu, läheneb Aadu AABRAM: Tervist, vennas! Tule siiapoole ja räägi mulle nüüd oma südamevalu ära! Või jäta rääkimata! Ma tean ise juba kõik. Aga ma ütlen sulle, Aadu pojakene, see Elsa on üks ilus peenike preili, kohe päris kullatükike! Oleksin ma veel noorem , ma meelitaksin ta ise ära, aga nüüd olen juba vana,( noored tütarlapsed ei pane mind tähelegi.) AADU: Kui onu on juba asjaga kursis . Ehk on head nõu anda? AABRAM: Nõu on ikka anda! Ma tahan siin niisamasuguse tüki ära mängida kui Türgimaal Rooma linnas. AADU: Kas Rooma linn Türgimaal on? AABRAM: Kus siis? Kas sa minust tahad targem olla? AADU: Rooma linn on ikka Itaalias. AABRAM: Ah, mis Itaalias
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
vaatamata üles tõusma ja oma teed minema. D'Artagnan, poolkurt, ilma vammuseta ja pea kinni seotud, ajas enese püsti ja hakkas peremehe käsul alla minema. Kuid kööki jõudes silmas ta otsemaid oma vaenlast, kes rahulikult vestles raske tõlla juures, mille ette oli rakendatud kaks suurt normandia tõugu hobust. Kaasvestleja, kelle pea paistis tõllaukse vahelt, oli kahekümne kuni kahekümne kahe aastane noor daam. Oleme juba märkinud, kui kiiresti haaras d'Artagnani silm inimese näojooni. Juba esimene pilk ütles talle, et naine on noor ja ilus. Taoline ilu rabas d'Artagnani eriti, kuna seda ei esinenud lõunapoolseis maakohtades, kus ta seni oli elanud. Naine oli kahvatu, blond, pikkade õlgadele langevate käharate juustega, suurte siniste igatsevate silmadega, roosade huulte ja alabastervalgete kätega. Ta oli tundmatuga-elavas jutuhöos. «Tähendab, Tema Eminents käsib mul . . .» ütles daam
Muidugi on võimalik, ct Ravaillacil polnudki kaassüüdlasi, ja kui tal neid oligi, siis ei tarvitsenud nad 1618-nda aasta tulekahjus süüdi olla. On veel kaks teist üsna tõenäolist seletust. Esiteks see suur, küünrapikkune ja jalalaiune leegitsev täht, mis, nagu kõik teavad, taevast 7-ndal märtsil pärast keskööd Justiitspalee peale langes. Teiseks see Theophile'i* neljarealine salm: 9 Jah, polnud nali, mis kord sellest tuli, et daam Justiits liig palju vürtsi sõi: suulagi vürtsist hõõguma tal lõi ja teda kõrvetas kui lõõmav tuli.1 Mida ka arvata -sellest kolmekordsest -- poliitilisest, loodusteaduslikust ja luulekujulisest -- seletusest Jus-tiitspalee tulekahju kohta 1618-ndal aastal, igatahes üks asi on kindel, nimelt tulekahju ise. Selle hävituse tõttu, kõigepealt aga mitmesuguste paranduste tõttu, mis lõpu tegid sellelegi, mida tulekahju oli säästnud, on väga vähe säilinud Prantsusmaa
Pöördumatud tagajärjed Ühel külmal sügisesel õhtul jõudis Andres koju oma naise Katreeni ning väikese lapse Sigridi juurde. Toit oli ammu juba valmis saanud ning naine hüüdis abikaasat, et too nüüd kiiresti sööma tuleks, muidu jahtub veel ära. Mees lonkis nördinult söögilaua juurde ning võttis istet. Ta oli täna äärmiselt tujust ära ning närviline, sest sai ühest kohutavast uudisest hiljuti teada. "Kas sul oli täna halb päev tööl?" küsib Katreen, samal ajal toites Sigridit. "Ahh..tead, tavapärane. Nagu ikka, palju vingus nägudega kliente kes pole ühe või teise asja pärast rahul. Ühesõnaga, jah, ei midagi erilist. Ja kuidas teil päev möödus? Käisite siis seal uues kaubanduskeskuses ringi vaatamas?" "Käisime küll, aga ma tahtsin sinuga hoopis millegist muust rääkida. Nimelt, sinna kõndides ma nägin tee peal üht hirmsasti armsat majakest. See oli nii idülliline ja erakordne.
NÄRVID KORRAS, ODAV KA. 20000912 SULEN SULEN KOHVRI, LÄHEN ÄRA SULEN AKNA, ÄRA LÄEN SULEN SILMAD, VIIMAST KORDA LINGILE KUI PANEN KÄE SULEN UKSE, LÄHEN ÄRA SULEN VÄRAVA JA LÄEN SULEN HINGE – MIS, SEST, ET VARA MÕNI PALJU VAREM LÄEB 2000-09-12 TEE 3 4 KAS TEE ON SEE, MIS KRUUSI SEES? EI, TEE VIIB HOOPIS KAUGUSSE KRUUSATEE, LIIVATEE, ASFALTTEE – VAAT SEE ON TEE HMM! TEE ÄRA VÕI ÄRA TEE, TEGEMISTES ASUB TEE TEE VÕI TEE VÕI HOOPIS TEE? MILLINE ON ÕIGE SEE? KAS TEE ON SEE, MILLEL ME KODU POOLE KÕNNIME KAS TEE ON SEE, MIS AURAB TASSIS? TÄITSA LÕPP, MUL KÕIK ON SASSIS. VÕI SEE ON HOOPIS TEE, KUI MIDAGI ME TEEME VEEL? MIS!!!? VÕI - SEE ON HOOPIS TEE !! VÕI ON HOOPISTÜKIS TEE VÕI ON TEE NÜÜD SELGE SEE 20000912 LAMMAS KISS-KISS-KISS-KISS TIP-TIP-TIP-TIP VISSI-VISSI-VISSI KULU-KULU-KULU
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
Tegevustik "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümpusel. Saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele jaSpartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut Faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloopPolyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke , allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Jä
Arc de Triomphe Erich Maria Remarque Eesti Raamat 1975 Lk 9 ,,Ja mis teil ka südamel poleks ärge pidage seda liiga tähtsaks. Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad. (Ravic Joanile) Lk 11 ,,Naine oli talle võõras, nii nagu ta ennast ise kõikjal võõrana tundis, ja see tunduski talle kummalisel viisil lähedase, see lähendas rohkem kui kõik sõnad ja aja nüristav harjumus." (Ravic Joanist) Lk 13 ,,Kriitilistel aegadel kulub pisut mugavust marjaks ära. Vana sõduriseadus." (Ravic Joanile) Lk 18 ,,Kuidas võikski talle selgitada seda hingematvat pinget, kui nuga teeb esimese lõike, kui vere kitsas punane triip tera nõrgale survele järgneb, kui keha nagu mitmekordne eesriie nõelte ja konksude all avaneb, kui paljastuvad elundid, mis iial valgust pole näinud; kui sa just nagu kütt dzunglis üht jälge taga ajad ja korraga hävitatud kudede, mügarate, vohandite ja rebendite keskel silm silma va
Armastust ei tunne veel. Magab see ka talunikus, Keda kohtad metsateel. Danielle naeratus kustub, ta tõuseb segaduses pingilt ja hüüab solvunult Danielle: Mis asja! Kuidas sa vaid julged, va vanamoor selline! Mina ja...mingi...mingi karjus! Esme: Rahulikult Ta pole mitte karjus, vaid talunik! Ja ära ole endast nii kõrgel arvamusel, ninakas preili! Kust sa teada võid, mida elu sulle valmis on seadnud! Äkki elad sinagi varsti talus ja kasvatad oma lapsed üles marjade ja põllul korjatud kartulitega. Danielle: Mida!!!! Milline jultumus! Tule, Adeele! Me lahkume! Adeele: Issand halasta selle patuse vana peletise peale, sest mina ei suuda seda eluaeg teha. Esme: Muhedalt naeratades No eks me elame-näeme, noor preili! Ma ju ei maininud täpselt, keda see saatus tabab! Danielle: Meid see teie ennustus ei kõiguta
annaabi.ee 
