Tiina - võitja või kaotaja? Usun, et kui enamik inimesi mõtlevad Kitzbergi „Libahundi“ peale, siis meenuvad neile esmalt vaeslapse õnnetu armastuslugu ja kannatused, mis talle ülekohtu ja vale läbi osaks said. Kuid kas oli Tiina siis tõesti see ainuke kannataja või oli neid veelgi? Tiina kaotas juba lapsena oma lihase ema, kelle külarahvas nõiduses süüdi mõistis. Tema kasuõde ässitas kogu külarahva tema vastu, Tiina eluarmastus pööras talle otsustaval hetkel selja ning tema kasupere polnud nõus teda enam koju lubama ja viimaks sai ta veel oma enese armastatu käe läbi surma.
Raudsillal viskasin vette ma punakorallidest kee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Jumet pole ka jumalatõel. Veepõhjast vaid punakorallid vahel viravad Emajõel. Luuletuse tõlgendus Möödunud ilusad ajad, kadunud armastus ja mälestused. Emajõe äärde sattudes meenuvad ilusad hetked ning veepõhjast kumab aastaid tagasi sinna visatud punakorallidest kee, mis kutsub esile erinevaid emotsioone! Jumal ei olnud armuline neile kahele armunud inimesele ning karistas neid, nüüd peavadki need kaks oma mälestustega leppima ja ootama uut ning ilusamat vikerkaart. Vikerkaar on nende jaoks armastuse sümbol. Kuid kas see vikerkaar enam tuleb? Seda ei tea kumbki ette, kuid lootus sureb viimasena ja mälestused jäävad sellegipoolest!!
Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja vanavanemad ning kõik sõbrad, sugulased ja tuttavad. Täna siin ja praegu ei oska ma pidada traditsioonilist lõpukõnet ,kuid lubage, et ma meenutan veidi olnut. EI OLE PAREMAID HALVEMAID AEGU ON ALLES HETK MILLES VIIBIME PRAEGU. Justkui liiga kiiresti on möödunud need 9 aastat- üks etapp Teie elus on läbitud, kuid oi kui palju on veel ees. Mõned ilusad hetked koos Teiega kallid lõpetajad meenuvad mulle: esimene koolipäev ja roosa seelik, mida ikka ja jälle vaja läheb, kiisu läks kõndima müts oli peas – Teie esimene ülesastumine siinsamas laval, siis helesiniste juustega Malviina ja Pieroo ning Buratino ning see ,et üks poiss küsis „ kas see ongi päris Malviina ?“ Te tulite, nägite ja võitsite. Me oskasime koos tantsida nii“ kalli- kalli“ t kui kaerajaani ning ega mustlastantsugagi Teie hätta jäänud. Tublid olite alati.
· Ballaadid kui Eesti väärtuslikumad leheküljed · 1936 lüürilise loomingu teine periood · Sonett ,,Sügis" · Endised motiivid ja väljendusviisid · Luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne OLULISEMAD LUULEKOGUD · ,,Tähetund" (1966) · ,,Eluhelbed" (1971) · ,,Kõmpa" (1976) · ,,Lendav linn" (1979) · ,,Korallid emajões" (1986) ,,KORALLID EMAJÕES" (1986) Raudsillal viskasin vette , Ikka meenuvad minutid, ma punakorallidest kee. millal viras vikerkaar üle vee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Me seisime raudsel sillal. Jumet Sinu ees oli pole ka jumalatõel. raudne tee. Veepõhjast Aeg raputas aardeid mu ette. vaid punakorallid Sinu ees oli vahel viravad Emajõel.
19. sajandi väikeste inimeste loomust on hästi kirjeldanud Anton Tsehhov. Tema jutustusi lugedes on lihtne tõmmata paralleele tänasesse päeva. Väike inimene püüab alati välja näha suur, seda siis kas enesekiitusega, suure ja uhke autoga, aga mitte mingil juhul omaenese tarkuse või töökuse abil. Väikestel inimestel on tavaliselt suured ja kallid asjad, mis sest et panga omad ja soetatud liisinguga. Kui ma hakkasin mõtlema, kes võiks olla Eestis väikesed inimesed, meenuvad kõigepealt poliitikud. Neid on kaugele kuulda ja näha. Kogu rahvas teab, kui ,,väike" on nende palk ja et ära elada on vaja kasutada igasuguseid kuluhüvitisi küll taksosõidu või restoraniarvete näol. Teiseks meenuvad mulle isehakanud staarid nagu Farmi Gabriel, Iglesiase Anett, Tõehetke-Lilit. Kellede ainus soov on, et kogu maailm teaks ja tunneks neid. Ja oma kuulsuse on nad saavutanud kas siis oma keha või rumalate mõtteavalduste abil. Möödunud suve lööklause oli
Kas või lapsepõlves korduvad käigud selle sama autoga Peipsi järve äärde, sellele autole kulutatud tunnid ja pingutused, naljakad lood ning sündmused- hindan neid kõiki. Hoian ja väärtustan seda masinat väga, nagu oleks see mingi reliikvia, millest ei tahaks loobuda. Samamoodi on suur tähendus ka minu medalitel ja karikatel, mis kaunistavad mu riiulit. Igalühel neist on oma lugu rääkida, oma mälestused, mis meenuvad. Need säravad ilmed, mis olid meie nägudel, kui neid auhindu kätte jagati. Vaadates kogu oma võrkpallimeeskonda rahulolevate ja rõõmsate ilmetega. Neid inimesi aastaid tundes, teades, et selle võidu sees on meie kõigi pingutused ja püüdlused, omavad sellised hetked ülimalt suurt väärtust. Teadmine, et kõik võistlejad oma medalit taaskord käes hoides meenutavad neid samu emotsioone, mis mullegi esimesena meenuvad, on super. Teades, et kõik
Mida olen õppinud septembris ? Krista Tuuling 10A Mida olen mina septembris õppinud ? Esimese asjana meenuvad muidugi uued teadmised keemiast, matemaatikast, eesti keelest jne. Aga hoolega järele mõeldes meenuvad üha uuemad ning isegi tähtsamad asjad ja tegevused. Sellel aastal oli minu elus suur samm kodust väljakolimine ning ühiselamusse elama minek. See toob kaasa palju muudatusi, mõned on positiivsed ning samas leidub ka negatiivseid muudatusi. Hommikuti äratas mind alati ema, kes tegi kõik endast oleneva, et jõuaksin kooli õigeks ajaks. Nüüd pean ise iga hommik ülestõusma. Septembri alguses oli see väga raske ja vaevaline, aga kuu lõpuks olen sellega üsnagi ära harjunud
Inimväärikus. Mõtle järgmevatele küsimustele. Võib-olla meenuvad sulle eesti laulu sõnad:''Eestlane olen ja eestlaseks jään,kui mind eestlaseks loodi...''Kas oled uhke,et oled eestlane? Mis on valikuvabadus?Kuidas seostub valikuvabadus inimväärikuse ja vastutusega? Millal saab inimene õigesti valida? Lühidalt. Inimväärikus tähendab seda,et inimene väärtustab ennast ja ta ei luba endal teha halbu/kohatuid asju. Mõnedel inimestel on kõrgem,teistel madalam inimväärikus. Igaühe enda teha on see, ku väärikas ta on. Sallivus.
Praegu elab ja töötab ta vaheldumisi Hamburgis ja Mallorcal. Tema suurimaks hobiks on kirjutamine ja kõige meelsamini kirjutab ta lastele ja noortele. Tema raamatuid on tõlgitud hiina, taani, kreeka, korea, hispaania ja eesti keelde. ,,Laste linn" peategelased Frank Ben Kolja Miriam Jennifer Peategelastest lühidalt Frank oli tugev spordipoiss ,kes julges kakelda Koljaga. Frank ise ütles, et raskel hetkel meenuvad talle tema tugevad küljed ja ta ei taha loobuda millestki kergelt. Mirjam oli Jenniferi sõbranna ja ta ka käitus täiskasvanulikult. Mirjam oli nutikas, hoolitses loomade eest. Mirjam oli ainuke,kes oskas autot juhtida. Mirjam oskas organiseerida. Kolja tahtis jõuga valitseda ja hirmuga. Tema käitus nagu kurjategija. ,,Laste Linn" kokkuvõte Arvutimängus oli 4 taset. Esimesel tasemel mängus kadusid vanemad ja lapsed pidid oma elu edasi elama.
Rumm Rummist rääkimine viib alateadlikult mõtted kohe Kariibi mere ja saarte troopilisele sulnidusele, puhkusele rannal ja magusatele segujookidele. Meenuvad muidugi ka jutud piraatidest, sõjast, kolonialismist ja orjakaubandusest. Suurem osa maailmas toodetavast rummist ongi pärit Kariibi mere ümbrusest ning Demerara jõe äärest Guyanast Lõuna-Ameerikas. Kuid kuulsamad rummitootjad lisaks Ladina-Ameerika maadele on veel Austraalia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Madagaskar, Mauritius, Filipiinid, aga ka Austria. Rummimajake Mauritiusel Rumm on kange, kuni 96% alkoholisisaldusega
Minu viimane kokkupuude bardakiga. Paljud inimesed sageli ei tea, mis on bardakk. Minu arvetes, see on samasugune, kui sotsiaalsed probleemid, nagu vaesus, töötus, kuritegevus, narkotikuumid ja muidugi ülemaailmne majandus kriis. Kui keegi mainib neid sõnu, mulle meenuvad järgmised mõisted, nagu segadus, korralagedus ning kaos. Need sõnad, ma tean, ei oska ehmatust pole põhjusta. Sajad inimesed kogu maailmas seisavad iga päeval erinevate sotsiaal probleemide ees, aga vaatamata sellele, kõik nad on erinaevad. Näiteks ülemaailmne majandus kriis. Ma arvan, et ei ole maailmas inimesi, keda see ole ei puudutanud. Ka mina sain seda tunda. Kõik on muutunud. Ja eelkõige on muutunud see, kuidas inimesed elavad. Paljudel,
elust, kes väidab, et nad olid Samantaga kunagi paar. Samanta ja Fred veedavad kõik päevad koos, meenutades aegu mil nad koos olid, kuni lõpuks Samanta avastab, et Jal, mees kellega ta saarel kohtus, on laulja ühes rokkbändis. Fred otsustab Samanta viia Jali kontserdile, Inglismaale. Enne minekut kuuleb aga Samanta pealt onu kõne, kus ta räägib kellegagi mingist Samanta isa rahast. Samanta on onu peale väga vihane ja lahkub kiiresti sõnagi ütlemata. Kontserdil olles, meenuvad Samantale kõik mälestused Jaliga ning peale kontserti saadetakse ta lava taha kus ta kohtub uuesti Jali ja ta sõpradega. Samal ajal saabub Samanta onu Karl ka Inglismaale ning selgitab kõik Samantale ära ja nad lepivad ära. Peale seda laabub kõik ning Samanta proovib uuesti onuga suhteid parandada. ,,Täht teises taevas'' Kadri Aadma
Kui öeldakse, et inimesed, loomad ja taimed on elus ning neil on hing, siis minu jaoks on ka raamatutel eluvaim sees. Neis kõigis elab oma hing. Nad kõik on sama elusad kui iga teine maal eksisteeriv olend. Raamatutel on oma lugu, oma elatud elu ja tulevik. Minu jaoks saavad kõik raamatud nende kirjapanemisel endale hinge. Mina ja raamatud ei ole iialgi võõrad olnud. Küll mäletan ma lapsepõlves loetud muinasjutte, mida sai aina üle loetud, meenuvad ka varases teismeeas loetud ning praeguseks minu jaoks monotoonse varjundi omandanud raamatud ja loomulikult ei saa ma ka oma mõtetest ning hingest välja lugusid, mis praegu minu jaoks huvitavad, elulised ning vaatepilti muutvad. Raamatuid lugedes tunnen teatavaid tundeid, mida võivad minus tekitada nii filmid kui ka seigad elust enesest, kuid siiski jätavad nad maha sügavama jälje, mida on raske päevi, vahel ka nädalaid mõtetest eemale saada
paistab, on IRLi liikmete Nikolai Stelmachi, Indrek Raudse ja Siim Kabritsa elamislubade skandaal. Samuti olid esimesed kaks seotud Tallinna Sadama kaide müügiga, millega teenis ühe naine mitmeid miljoneid. Kummalegi episoodile pole järgenud muid tagajärgi peale oma ametite mahapaneku ja parteist väljaastumise. Eestis viimastel aastatel välja tulnud korruptsioonijuhtumine seas, mis välja tulnud, meenuvad veel Ivo Parbuse kinkekaardid, Mati Eliste 100 000 krooni, kapo ametnik Põder, maadevahetused, juhtumid kohtunike ja vanglaametnikega korruptsiooni on kõikjal, kus saavad kokku võimalused ja vahendid. Ja ometi on Eesti kõrgel kohal tabeleis, mis kirjeldavad ärikeskkonda ja sealhulgas korruptsioonijuhtumine esinemist. Korruptsiooni põhjustab ahnus inimlik omadus ja vastu panna suudetakse kõigele peale kiusatuse (O
kesknärvisüsteemis. Näiteks aistingu vastuvõtmine toimub kiiresti. Kui asiting on vastu võetud, salvestatakse see lühimälus, seejärel olenevalt tegurite arvust salvestatakse osa informatsiooni püsi- ja pikaajalises mälus. Väikesed lapsed vajavad ühe ja sama sündmuse korduvat kogemist, enne kui see püsimälus talletatakse. Kui lapse kogemuslik taust laieneb, läheb informatsioon edasi lühimällu ja talletatakse püsimälus. Tuttavat objekti tajudes meenuvad lapsele ka need detailid ja tunnused, mida hetkel ei tajuta Tähelepanu, tajumine, mälu ja mõtlemine on üksteisega tihedalt seotud protsessid. Kui laps ei suuda tähele panna, ei saa ta ka informatsiooni vastu võtta, seda püsimälus talletada, ega selle üle juurelda.
Nüüd on hetk Teile edasi anda oma tunded, mis meid täna siia on toonud. Tunded, mille nimel on nähtud rasket vaeva, valatud verd ja pisaraid, tuntud võidurõõmu ja kõõlutud kuristiku äärel. Meie algsest kahurilihast on alles vaid need, kelle kaevikud olid kõige vastupidavamad ning, kes uskusid, et selle sõja võidu kindlustavad nemad. Praegu oleme meie just need õnnelikud, kes on jäänud suuremast kuulirahest puutumata, kuid sõjaõudused meenuvad veel kaua. Kolmeaastane lahing on otsakorral ning tuleb püssid nurka visata. Kuigi südames ja hinges hoiame oma kamraade, ei tahaks rindelt lahkuda vaid lihtsa sõdurina. Mäletame kõik oma esimest koolipäeva, see oli rahu enne sõda nagu öeldakse. Esimene õpetaja, kes jagas väikseid õpetusi, kuidas rindel käituda, ellu jääda ja füüsiliselt vastu pidada. Meenub esimene kuuliga pihta saamine ehk põrumine, esimene hommik, kui me sisse magasime.
Nüüd mil loomad olid saanud kiidetud ning karistatud, valas Vanaisa jõesängi oma kuldkausist vee ja elustas seda oma hingeõhuga. Nii sündiski Emajõgi. Mulle jäi see muistend kõige paremini meelde, sest puutun Emajõega tihedalt kokku. Teinekord, kui ma Emajõe äärde satun, mõtlen kindlast mutile, mägerile, hundile ja karule, kes kõik kurja vaeva nägid, et Emajõgi valmis saada. Kui ma Emajõe voolavat vett vaatan meenuvad mulle kindlasti Jänes ja rebane, kes üksteist taga ajasid. Soovitan seda absoluutselt kõigil lugeda.
kedagi, kes ise tahab olla õnnelik". Õnn ja rõõm peitub meis enestes ja keegi ei saa seda meilt võtta. Kõige rohkem olen elus rõõmu tundnud mälestustest. Hetkedest, mis on möödunud, kuid jäävad igavesti mälusoppi ja oleksid otsekui graveeritud meie südametesse. Möödunud hetki me tagasi ei saa, kuid alatiseks jäävad meile viivud nendest mometidest, mida me ise soovime jäädvustada endi teadvustesse. Mälupildid meenuvad mulle vahepeal isegi sellest east, mil olin alles jõmpsikas. Üksikud hetked, mis jooksevad silmeest öösiti ärkvel olles läbi. Hetked, mis ma veetsin koos oma emaga. Mäletan veel, kuidas käisime õe, venna ja emaga kelgutamas, kuidas ma kartsin mäest alla lasta, kuid olles ühe korra koos venna ja õega koos alla lasknud, ei tahtnud ma pärast enam koju naastagi. Mälestused ongi need, mis teevad meist terviku. Teevad meist selle kes me praegu oleme ja kelleks tahame tulevikus saada
Häid kaaslasi võib elu jooksul palju olla, aga neid õigeid sõpru on vaid käputäis. Me kõik oleme väikesed olnud ja liivakastis mängides uusi tuttavaid juurde saanud- nemad olid meie lapsepõlvesõbrad, kaaslased läbi nutu ja naeru. Paraku on aeg näidanud, et sellised sõbrad ei jää kogu eluks, me unustame nad. Õiget sõpra ei unusta inimene iialgi ! Võime olla erinevates situatsioonides, kuid alati on teatud nüansid, millega sõbrad meile meenuvad- olgu selleks mõni laul, teine inimene, pilt või sarnane probleem. Igaüks on õnnelik kui tal on keegi, kelle peale saab mõelda kui on nukker meel, või vastupidi- kui tahaks oma kordaminekute üle koos rõõmu tunda. Rõõmu tundmine ja koos naermine on ühed tugevamad emotsioonid, mida ühed head sõbrad koos läbi saavad elada. Õige sõber rõõmustab kui mul läheb koolis hästi, on õnnelik
õigus, sest need puud elavad tõesti väga vanaks. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Teine põhjus on tamme austamiseks ilmselt see, et ta võib saavutada hiiglaslikud mõõtmed. Eesti suurim tamm on Tamme-Lauri tamm Võrumaal, tema ümbermõõt on üle kaheksa meetri, Euroopa jämedaima ümbermõõt on aga ligi neliteist meetrit. Kuid kui tamme nime mainida lastele, siis meenuvad tihti kõigepealt tammetõrud. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Ravimina on laiemalt levinud noorte tammede koor, millest tehakse kas pulbrit või keedist
ELEKTRIVÄLJAD MEIE ELUS Elektriväli tekib laetud osakeste ümber ja ka avaldab mõju laetud osakestele. Elektrivälja kohtame kõikjal enda ümber, ka puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Mõeldes elektriväljale, meenuvad kohe elektriliinid. Inimene rakendab seal osavalt pingeid elektrienergia ülekandel. Maa ja suurte elektrienergia ülekandeliinide vahele võib jääda kuni miljon volti. Kõrgepingeliinide all käimine on inimeste tervisele(südametööle) ohtlik. Inimene rakendab elektrivälja veel teleri kineskoobis, elektrokardiograafias(südametsükli uurimine), elektroentsefalograafias(uurib peaaju talitluse käigus tekkivate pingete ajalist sõltuvust), kserograafias(kopeerimine) jne.
Iseendasse vaadates Enda iseloomustamiseks on palju sõnu, aga sageli meenuvad mulle negatiivsemad. Vahel mõtlengi , kas üldse minus midagi positiivset on. Tihti ei meenugi midagi sellist või leian selles heas hoopis miskit halba, kuid milline ma olen? Ma tean, et mul halb iseloom, et ma liiga agressiivne, kärsitu, elan oma halba tuju mõnikord teiste peale välja, räägin liiga palju , liiga kiiresti. Kõike on liiga , kuid ma ei suuda seda vähemaks võtta. Võib-olla loobun kergelt , võib-olla ei oska lihtsalt kusagilt alustada. Need on
jälitab või lihtsalt väga kaua vaatama jääb. Tavaliselt meenutavad lõhnad mulle tundeid, mida tundsin kui konkreetset lõhna esimestel korda tundsin (parfüümid). Toiduainete lõhnad meenutavad mulle eelkõige kokkupuutumisi selle toiduainega, ehk kas see on mulle maitsenud või mitte. Ma arvan, et lõhna reedabki lõhnava eseme, toiduaine või looma väljanägemine. Minule väga meeldivate toitude ja jookide lõhnad meenuvad mulle tihti kui ma nende läheduseski ei asu. Näiteks meenub mulle sageli kakaolõhn. Veel arvan ma ei lõhna ei saa peita teise lõhnaga. Minu meelest nad hoopiski segunevad sel juhul mitte ei kata üksteist. Minu lemmiklõhn: 82% värskelt praetud sealiha lõhna + 10% ketsupilõhna + 8% värske salati lõhna Lõpetuseks tahaksin öelda, et igaüks tõlgendab enda jaoks lõhnu erinevalt. Toon paar näidet oma seostest lõhnadega: kohvilõhn mahe, soe, hommikune
toimumise ajast või sündmuse laadist. · osaline amneesia inimene mäletab osasid sündmusi, omab teatud mälestusi, kuid ei suuda meenutada muid teadmisi, fakte või mälestusi. Peale amneesia on ka teisi mäluhäireid nagu liigmälu, vaegmälu, joobemälulünk, hüsteeriline amneesia, afektiivne mälulünk ja palju teisi. LIIGMÄLU ehk HÜPERMNEESIA tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetulemist (näiteks meenuvad pidevalt mälestuspildid mingist varasemast sündmusest). Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist. VAEGMÄLU ehk HÜPOMNEESIA puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatud meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. (teatud ajukahjustuste, näiteks seniilse dementsuse (see on raugastumisega seotud nõdrameelsus) korral süveneb
Põrandakattematerjalid Looduslikud põrandakatted on arusaadavalt kõige vanemad põrandakatete tüübid, mis vaatamata uutele kattetüüpidele, on jäänud ja jäävad kasutusse kui kõige sobivamad meie elukeskkonda. Suurimaks väärtuseks võiks nimetada neist õhkuvat soojust, mida on tunda nii füüsiliselt kui vaimselt. Esimestena meenuvad laudpõrandad ja -parketid, aga ka kivi- ja keraamilised(savi)plaadid. Looduslikeks põrandakateteks on ka metallist põrandaplaadid ja klaaspõrandad. Meie oludes vajavad need variandid põrandakütet, sest muidu on nad nö.''külmad'' materjalid. Põrandaküte omakorda tõstab põranda hinda. Parkett Laudparkett on kuni 20cm laiustest ja ühe-kahemeetristest plankudest mitmekihiline põrand.
Arst näitab talle erinevaid röntgenipilte erinevatest purunenud luudest ja liigestest. ,,Ales laatsaret näitab, mis on sõda." Paul saab aru, et ta teab elust ainult meeleheidet, surma, hirmu ja kõige mõttetume pealiskaudsuse seosutmist kannatuste kuristikuga. Ka väike armuseiklus ülejõe prantslannadega süvendab veelgi kuristikku sõduri ja tavainimesee elu vahel. Asi, millest Pauli kamaraadid mõnu tunnevad, sisendab talle vaid masendust. Talle meenuvad sõduribordellid ja kui erinevad need on. See kõik kaugendab teda kodust, kuid siiski suudab ta veel naerda oma ninapidiveetud kaaslase üle, aga seegi naer on sunnitud. Kord ühel sõduri harvadel rahulikel hetkedel nn. täitaplas käies mõlgutavad Paul ja tema kaaslased mõtteid, miks sõda üldse on. Nad leiavad mitu põhjust, näiteks on sõda kellelegi kindlasti kasulik, aga kellele, selleni nad ei jõua. ,,Ja iga suurem keiser vajab vähemalt üht sõda, sest muidu ei saa ta kuulsaks
"Hamleti" retsensioon Minu eelarvamus sellest filmist polnud kuigi positiivne, sest film on vene keeles, üsna väärikas eas ning ilmselt ei paelunud ka fakt, et tegemist on just William Shakespeare'I "Hamleti" ekraniseeringuga kuna too on ju värsivormis ning minu tutvusringkonnas pole teadaolevalt ühtegi noort, kellele meeldiksid vanad värsivormis suurteosed. Kaasaarvatud mulle. Esimesed märksõnad, mis mulle filmiga seoses meenuvad on "sünge" ja "melanhoolne". Filmi must-valgelisus muudab ta veel süngemaks ja melanhoolsemaks, kui see juba on. Ehk oli asi ka minus, et ma ei suutnud filmi kuidagi teisiti võtta, kui üht tumedat, sünget, melanhoolset ja masendavat filmi. Minu meeleolu olid vastavaks kujundanud kõikjal maad kattev hall lörts ja esmaspäev oma esmaspäevalisuses unine ja hall. Olin isegi üllatunud, et selleks ajaks, kui "Hamlet"
just väga palju riike, kus saab nautida nelja aastaaega ja nendega kaasnevaid kliimamuutusi, kus paaril ööl jaanipäeva paiku on nii valge, et selge ilmaga on võimalik raamatut lugeda, kus maandteid ääristab mõlemalt poolt kilomeetrite kaupa mets või kus talvel on võimalik järve ületada kõndides. See kõik on meie jaoks loomulik, me oleme sellega harjunud. Essee kannab endas paljude eestlaste jaoks kindlasti kui mitte uut, siis unustatud informatsiooni. Relve esseed lugedes meenuvad kunagised loodusõpetuse tunnid. Oleme ju kõik lugenud Eestis elavate erinevate loomade, lindude, meie rabade ja niitude kohta. See, et meil on erilised ning liigirikkad niidud puisniidud, mis on säilinud samailmelisena muinasajast siiani ning on seetõttu ainulaadseteks kultuuriväärtusteks, võiksime kõik teada. Peaksime seda ka väärtustama. Olen autoriga ühel arvamusel selles osas, et Eestis tasub ringi liikuda avara ja uudishimuliku
Võrdsed võimalused on viimasel ajal moodsad teemad. USA president Barack Obamagi rääkis hiljuti peetud aastakõnes sellest, et USA peab tema sõnul olema riik, kus inimestel on võrdsemad võimalused elus edasi jõuda. Eks Eesti poliitikute suustki saab samuti pidevalt sarnast juttu kuulata. Ise mõtleme võrdsetele võimalustele tavaliselt siis, kui meie endi või mõne meie lähedase õigusi mingil moel piiratakse. Kadedalt seoses sellega, kui mõnel sõbral näiteks väga hästi läheb. Meenuvad ütlemised - ,,mõni sünnib hõbelusikas suus" ja ,,igaüks on muidugi oma õnne sepp, aga kõigil ei ole sepikoda." Ajakirjanduses räägitakse sageli soolisest võrdõiguslikkusest. Meil on olemas lausa soolise võrdõiguslikkuse volinik. Iseenesest on see tore, et ta olemas on, kuigi vahel jääb arusaamatuks, mille eest ja mille vastu ta õieti võitleb. Kui jagada ühiskonnad laias laastus kaheks, siis võib neid vaadelda kasti- ja redelisüsteemidena
Leplandiga, siis eelistan ma kindlasti superstaari. Ott meeldis mulle juba superstaari saates ning ka muusikalil, kuid nüüd teda uuesti nähes mõistsin, et ka mina võin pidada ennast tema fänniks. Tema laulud, tema hääl ning kindlasti välimus- kõik on super. Oti lauludest jäid kõige enam meelde laulud: ,,Otsides ma pean su jälle leidma", ,,Süte peal sulanud jää", ,,Läbi öise Tallinna", ,,Sinuni". Lemmiklauluks on ,,Läbi öise Tallinna", sest selle laulu sõnadega meenuvad mul nii mõnedki toredad mälestused. Superstaari hääl on võimas ja ta suudab end kuulama panna. Kuna tal endaga kaasas esinemisel polnud Lenna Kuurmaad, siis laulu ,,Sinuni" esitas ta klaveril, kuid ilma Lennata. Kuid Lenna asemel üritas publik kaasa laulda ning üheskoos tuli see üsnagi hästi välja, sest tundus, et Oti laulud on rahval juba pähe õpitud. Nii Toome kui Lepland oskavad mängida klaverit ning nad näitasid meile ka oma oskusi
Neid pettumis mõtteid väljendab ta oma kuulsas monoloogis. Monoloogis väljenduv ahastus haihtub, Faust elab üke seesmise kirgastumise ja tunnistab oma vaimusugulust sellega, kes kuulutab. Fausti otsimis rahutus selgineb veelgi teise teadlasetüübi Wagneri najal, kes tuimas rahulolus sulgub oma kabinetti nagu tigu karpi. Taas kisub faust kõhklustesse. Teda vapustab maailma kurjus, mis pesitseb inimestes. Meeleheites ulatub käsi mürgipeekri järele, ent peatub oamti meenuvad elu kaunidus ja inimväärtused. Olla või mitte olle, - see küsimus on ka Goethe kangelase kellele. Mis on õieti olemise algus? Olemise algus on tegu! selle tõega läheb Faust uude ellu, saatjaks Mefistofeles. Viimane pärib cerega kinnitatud lepingu põhjal õpetlase hinge, kui see tunnistab end õnnelikuks. Mnefistofeles, nagu öeldud, on eitamise ja hävitamise kehastus, Fausti vastandpoolus. Kuid ometi ei suuda ta peatada elu jätkumist
See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". Paljud Alveri luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele, sest Alveri arust kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed. Tema luuletuste põhieesmärk on muuta maailma paremaks. VIII SLAID Ikka meenuvad minutid, millal viras vikerkaar üle vee. Me seisime raudsel sillal. Sinu ees oli raudne tee. Aeg raputas aardeid mu ette. Sinu ees oli raudne tee. Raudsillal viskasin vette ma punakorallidest kee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Jumet pole ka jumalatõel. Veepõhjast vaid punakorallid vahel viravad Emajõel. IX SLAID Luuleraamatud Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931 Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936 "Tolm ja tuli" (1936) üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega
kuu ja tähed kaovad teavast kesköö aegu. Kuid me ees käib luule, noor ja majesteetlik, lampi kõrgel hoides täpselt nagu praegu. Materjal: "Eesti luule antoloogia I" Kasutatud allikad · "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" · "Eesti kirjanike leksikon" · "Noor-Eestist arbujateni" Karl Muru · www.mreal.tln.edu.ee/files/kirjandus/Betti _Alver1.ppt Luuletusi Korallid Emajões Mu juurde voogas Ikka meenuvad minutid Mu juurde voogas sinu suurest särast millal helk laias voos viras vikerkaar ja lamp ei kustunud vaid sinu pärast üle vee. mu vaikses toas. Me seisime raudsel sillal. Sinu ees oli Kuid sinu langust nähes kuumalt läbis raudne tee. mu südant pelg:
mis teevad kodust kodu ja mille olemasolugi meenub mõnikord alles siis, kui olen kodust kaua eemal olnud. Elus on ikka, et inimesed tulevad ja lähevad. Loomulik oleks aga ka see, kui minemised poleks lõplikud. Minu arvates vajab inimene mälestusi, ja kõige päikselisemad mälestused pärinevad üldjuhul just lapsepõlve mängumaadelt. Mõned inimesedki seonduvad meile üksnes mingite paikadega ning märksa parem on meenutada neid seal, kus meenuvad koosoldud toredad ajad, mitte näiteks kõledal surnuaial. Nii meenutas Andreski Krõõta Vargamäel: " Ta vaatas Vargamäe mände ja tal tuli meelde, et neil Krõõdaga tol korral neist juttu olnud. Andres ise vana, aga männid seisid endistena. Ainult oksad olid teistel nagu harvemaks muutunud. Kuid võimalik, et asi polnud männiokstes, vaid Andrese enda silmis, mis aasta- aastalt töntsimaks läksid. Vargamäe soosillal tuli Andresel meelde, mis nad Krõõdaga temast rääkinud. Ja otse
Retsensioon Heiti Pakk ,,Hind" 29. märtsil käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Heiti Paki lavastatud Arthur Milleri draamat ,,Hind". Pakk ise on psühholoogilise taustaga, mis andis näidendile tugeva mõttelise tausta, mis mõjutas tervet publikut. Näitlesid Guido Kangur, Aarne Mägi, Riho Kütsar ja Elina Reinold. Lugu on kahest vennast Victorist ja Walterist, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa laostus 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Victor liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et peret toita. Walterist sai aga mainekas arst. Vennad saavad kokku alles 16 aasta pärast, kui nende lapsepõlvemaja tahetakse maja müüa. Koos juttu vestes tulevad päevavalgele mõningad saladused: isal oli pärast laostumist siiski alles veel 4000 dollarit, mida ta oleks võinud anda Victorile õpingute teostamiseks. Seda teadis ka Wal...
Olles täiskasvanu ja töötades lasteaias, jätkub ka minu mäng lastega. Võtan nende mängudest osa ja suunan neid. Aitan, kui nad ei tea, kuidas lauda katta või nukke riidesse panna. Näitan neile, kuidas nukunurka korras hoida, enda järelt koristada ja üldse puhtuse eest hoolitseda. Tunnen, et lastega töötades on mul võimalik naasta oma lapsepõlve. Saan läbi mängida nii oma vanu lemmikuid kui ka kaasaegsemaid mänge. Näen enda ümber lõbusaid naerusuid ja mulle meenuvad mu enda emotsioonid samas vanuses. Väga tähtis on, et täiskasvanu suunaks oma last mängima. Igale lapsele jääb alatiseks oma lemmikmäng või lelu, aga seal kõrval on mängumaailmal pakkuda veel palju huvitavat. Läbi mängu õpib laps erinevates olukordades toime tulema. TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Piia Kreitsman Essee "Mäng, mängimine" Juhendaja: Kaire Kollom, MA
teeb", ühesõnaga terve mõistuse juures olev homo sapiens-kuivik. Sõi-jõi ja oli nagu teised inimesed. Ta tahaks õnnelik olla, aga ei julge. Ka Theo tunneb teiste inimeste vastu teatud põlgust, need ei taipa ju midagi universumi sügavustest ega psühholoogiast. Tema, tõsi küll, tundub olevat romaani kõige värvikam ja elusam tegelane. Mõned inimesed kohtuvad lõpuks omavahel ja isegi abielluvad. Laura, kes on olemas vaid selle läbi, et on olemas televiisor ja seriaalid ( meenuvad emade-vanaemade mälestused Metsikust roosist ja Lihtsalt Mariast). Ta on ise teleseriaal ja luuletaja Eero mõistab, et nende kooselu ei kesta kaua, sest ,,Laura film hakkas ikkagi lõppema", nagu autor irooniliselt täheldab. Seriaali lõppedes potsatavad mõlemad maa peale. Kohtuvad ka Theo ja Laura poeg Peeter, seda küll ainult telefonis. Inimeste vahetud kontaktid on asendunud infokontaktidega. Tegelased on indiviidid ja omal kombel kõik veidi saamatud. Suur ja särav jääbki tulemata
eest kaitsta. See oleks ka arusaadav. XX sajandi voolu- ja stiililoolised mõisted kannavad endas kirjandusliku mälu ja assotsiatsioonide taaka. Nad on tänaseks natuke väsinud ja rasked. Heinsaare palad aga on kirjutatud värske ja hapra käega. Need on tihti õhulised ja kergejalgsed visioonid, isegi siis, kui tekstide taga on aimata sügavat dramatismi. Nii et tekib imelik tunne. Ûhelt poolt on Heinsaare novellide kujundusvõtetes palju tuttavlikku: meenuvad näiteks Mari Saadi freudistlikud lapsepõlvenägemused, Valtoni unenäo- ja Vindi kujutlusmängud või ka Kivirähki teatraalne loomariigi personifitseerimine. Samal ajal on need oma siiruses just nagu "esimesed novellid", sellised, mida pole varem kirjutatud. Lugeja vajab siiski viiteid ja selles mõttes loovad mõisted nagu absurdism või sürrealism vähemalt mingi asjakohase häälestuse. Olulisem viide oleks siiski maagiline realism. Sest
rütmiliselt toodud erinevad pildid ja lõigud Eesti looduses, kus veel on juures siduvalt minimaalsed loodushääled aga tugevdatult. Sõnum on põhiliselt see, et tootega peab tekkima hea ja tuttav side, nii visuaalselt, kui kuulates seda reklaami. Ka leian, et sidusus oleks selle, olles ise Lõuna-Eestlane ja igal külapäeol ikkagi tuleb ka saarema valsi laul esitlusele, siis ka sellel hetkel kuulates ja vaadates seda reklaami tulevad väga hästi meelde suvised peod külaplatsil. Kui need meenuvad minule, siis olen enam kui kindel, et ka mõnele teisele vaatajale või kuulajale, mis aga seob antud tootega hea sideme, kus emotsioonid on positiivsed, nende najal võib inimene ka seda ostma minna. Siin on näha ka reklaamiga identifitseerimist, sest kui inimesel on juba positiivne mõju all, ehk mälestus, siis võib tal tekkida soov vastavalt reklaamile toimida, ehk toodet tarbida ja üldjuhul seda ka tehtakse. Seda pean ka alateadvuse mõjutamiseks, mõni inimene on väga
välismaistest? Eesti on väga väike ning ka väikese rahvaarvuga riik, ent siin on palju noori andekaid inimesi, kellel on suured unistused. Selleks, et neid unistusi täide viia on aga vaja eeskujusid, kes motiveeriksid inimesi oma unistuste nimel ka pigutama. Tänapäeval on paljud eesti noored leidnud oma lemmikud ja iidolid just väljastpoolt Eestit, kuid kas eestlastel peaks olema ka eeskujusid oma riigis? Kui mõelda näiteks muusika- või teatrimaailma peale, siis kindlasti meenuvad kõigile esimesena välismaa suured staarid. Eesti oma lauljad ja näitlejad tunduvad nende kõrval suhteliselt tühised, kuid Eestist välja pääseda on üpris keeruline. Siit on vaid mõni üksik pääsenud maailma lavadele, mis võib noorte seas tekitada tunde, et eestlasena on liiga raske maailma vaatevälja pääseda ning oma unistused teoks teha. Samas oleme üliuhked, kui mainitakse Arvo Pärdi ja Neeme Järvi nimesid ja teame, et nad on ju "oma küla
Ükshaaval tähtede meenutamisega on ta hädas ka sõna mõistmisel. Laps harjutab ning varsti suudab ta juba lugeda või öelda sõnu kohe ja samas mõista selle tähendust ning ta võib kiiresti minna järgmise sõna lugemisele. Eksperdid kulutavad probleemide analüüsimiseks ja esitamiseks rohkem aega kui algajad. Nad teevad seda täpsemini, seega kulub ekspertidel ka suhteliselt lihtsamate probleemide korral strateegiate otsimiseks vähem aega need lihtsalt meenuvad kohe, kui probleem on esitatud. Kui probleem on keeruline, kulutavad eksperdid rohkem aega ka strateegiate üle mõtlemiseks. Algajad aga kulutavad vähe aega. Eksperdid jälgivad tähelepanelikult oma lahenduskäiku (probleemilahendusel). Nad suudavad ennustada probleemi lahendamisel ette tulevaid raskusi. Eksperdid ja algajad erinevad ka sellepoolest, kui hästi nad teavad seda, mida nad teavad ja teevad neil on arenenud metateadmised
ning üksindust. Üksindus on nagu uss, kes seestpoolt närib. Tungib mõistusesse, tunnetesse, närvidesse ja ka suhetesse. See on "uss", mis peatab optimistlikud mõtted ja tegutsemishimu. Tekib eemale tõrjutud tunne, mis viib kõik meeled ning mürgitab ja õõnestab hinge. Üksikud seiklejad mõtlevad palju oma eemale jäänud perele, kodule ja sõpradele. Nad on nii lähedal südames, kuid samas nii kaugel, et tekib igatsus. Meenuvad ühe laulu refrääni sõnad: ,,igatsus pole süüdi, igatsus teeb head, igatsus annab teada- armastus meist inimese teeb". Muusika aitab tihti üksinduse vastu, kasvõi pisut. Igal ühel on omad meeli paitavad meloodiad, mis tõrjuvad kasvõi hetkeks välja kurjajuure või kurbuse pisarad. Need armastatud noodiread tekitavad vabastava ning rahuldava tunde, tänu millele võib taas naeratus näole ilmuda. Kas alati on üksindus kurjakuulutav ja ahastust tekitav? Vahel on isegi parem olla
Ehitusmängus on lapsel suur võimalus avada uksed oma fantaasiale, ehitades erinevaid (luues erinevaid ehitisi: Sildu jne) sildu, maju, basseine ja autoteid. Erinevatest mänguliikidest võiks esile tuua veel veemängud, mis on... Veemängud- on lapse jaoks rahustavad mängud, mis loovad positiivseid emotsioone. Veega saab teha erinevaid katseid. See kuulub kokkuvõttesse essee lõppu ....Kõikidel mängudel on lapse arengus suur tähtsus. Tuletades meelde oma lapsepõlve mängumaailma meenuvad... Mäletan kui mina mängisin nukkudega. Mul olid kodus erinevad nukud. Küll ma vannitasin, küll ma tegin neile igasuguseid soenguid, käisin nukusid kärutamas ja tundsin uhkust oma nukude ja mänguasjade üle. (sõnasta ümber, et laused oleks sidusamad) Vii kokkuvõttesse... Tuletan meelde oma lapsepõlve mängumaailma. Mäletan väga selgesti, kuidas Eri Klas rääkis, et tema lapsepõlve mänguasjadeks olid puuklotsid. Need olid tema lemmikmänguasjad
ning üksindust. Üksindus on nagu uss, kes seestpoolt närib. Tungib mõistusesse, tunnetesse, närvidesse ja ka suhetesse. See on "uss", mis peatab optimistlikud mõtted ja tegutsemishimu. Tekib eemale tõrjutud tunne, mis viib kõik meeled ning mürgitab ja õõnestab hinge. Üksikud seiklejad mõtlevad palju oma eemale jäänud perele, kodule ja sõpradele. Nad on nii lähedal südames, kuid samas nii kaugel, et tekib igatsus. Meenuvad ühe laulu refrääni sõnad: ,,igatsus pole süüdi, igatsus teeb head, igatsus annab teada- armastus meist inimese teeb". Muusika aitab tihti üksinduse vastu, kasvõi pisut. Igal ühel on omad meeli paitavad meloodiad, mis tõrjuvad kasvõi hetkeks välja kurjajuure või kurbuse pisarad. Need armastatud noodiread tekitavad vabastava ning rahuldava tunde, tänu millele võib taas naeratus näole ilmuda. Kas alati on üksindus kurjakuulutav ja ahastust tekitav? Vahel on isegi parem olla
erinevaid materjale ühendada. Miks valida looduslikud põrandakatted? · Looduslikud põrandakatted on arusaadavalt kõige vanemad põrandakatete tüübid, mis vaatamata uutele kattetüüpidele, on jäänud ja jäävad kasutusse kui kõige sobivamad meie elukeskkonda. Suurimaks väärtuseks võiks nimetada neist õhkuvat soojust, mida on tunda nii füüsiliselt kui vaimselt. Millised on looduslikud põrandakattematerjalid? · Esimestena meenuvad laudpõrandad ja -parketid, aga ka kivi- ja keraamilised(savi)plaadid. Looduslikeks põrandakateteks on ka metallist põrandaplaadid ja klaaspõrandad. Meie oludes vajavad need variandid põrandakütet, sest muidu on nad nö.''külmad'' materjalid. Põrandaküte omakorda tõstab põranda hinda. Põrandakatte valikul peab arvestama: · -põrandakatet ei vahetata igal aastal, seega peaks valima kvaliteetsema, mis kindlasti nõutavale ajale vastu peab
Viimane neist oli Durini rahva pagenduses kuningas. Selgub et Gandalf pakkus Bilbot Thorini vennaskonnale murdvargaks. Nimelt oli lohe röövinud aastaid tagasi tema rahvalt ülisuure varanduse, laastanud kogu maa ning kõigelõpuks teinud selle veel enda omaks. Bilbo ülesandeks oli varandus lohekoopast varastada. Kuna isand Baggins pole mingi murdvaras, siis ta kahtleb alguses, kas üldse päkapikke aidata. Kahtlustele teeb lõpu kääbiku sisemusest üleskerkiv seiklusjanu. Nimelt meenuvad lood suurtest aaretest, ohtlikest seiklustest jne, mida ta noorena oli Gandalfi käest kuulnud. Niisiis on isand Baggins nõus päkapikkudele teeneid osutama. Ja nii algab suurim seiklus, millest üks kääbik eales osa oli võtnud. Isand Bilbo rändab koos päkapikkude ja võlur Gandalfiga itta: Üksildase Mäe poole. Teekonnal Mäeni kohtuvad vennaskondlased trollidega, mäekollidega, Beorniga, metsahaldjatega.
Tuleb välja ,et Isebelil oli probleeme isast lahti laskmisega ja tema surmaga leppimisega, ta oli raske iseloomuga ja temaga oli pidevalt probleeme. Ptk.11. Justus kõnnib ringi nagu zombi, kõikides vanades kohtades, kus Isebeliga käisid varem. Ta mõtiskleb ,kas oleks pidanud talle järele jooksma , oleks ehk saanud teda peatada. Justusel tekib tunne, et peab politsei uurija Märt Saani, joovad õlu ja räägivad Isebellist. Varjab oma käe haavu.Lahkudes meenuvad talle kunagised armukesed. Otsib kunagist armsamat Lydiat, kes tuleb välja ,et on abiellunud, mõtleb veel ,et ehk tagab too oma meest petta, aga Lydial oli just paar nädalat tagasi laps sündinud.Istub kohvikus, joob. Koju minnes ei saa magama jääda ,sest laes on kapsaussi kookon, mis teda häirib. Ptk. 12. Justus võtab naise rohukapist mingit valget pulbrit, mis tekitab tal hallutsinatsioone ja ta ei saa mitu päeva magada
üritab. Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimndus, sügavad toonid, mis üldmuljena võivad näida positiivsed kujutavad tihti kunstniku depressiivset ning hirmunud sisemaailma. Pildilt on tunda ka võõrandumist maailmast, veidi lendlev pilt on muinasjutuline mis viitab justkui soovile elada unistuses. Tegemist on õlimaaliga mis on tehtud lõuendile nagu peaaegu kõik mäe maalid. Selle kunstiteosega meenuvad mulle veel mõned Mägi tööd millel on kasutatud samuti õli ja maal on tehtud lõuendile, näiteks : "Vilsandi motiiv" ja "Varemed Capril", neid kõiki seob sügav salapära ning hiilgav tehnika. Laikmaa jäädvustas enda lühikese kuid äärmiselt silmapaistva karjääri jooksul vähemalt 400 maali, millest suurem enamus kuulub maastikumaalidele. Näitus " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis." oli minu jaoks uus kogemus kunstimaailmas
Sageli teatavad asjad, mis on väga kahtlased, tunduvad unes äärmiselt vaimukad, vahel isegi tunneme uhkust ja naerame nende üle. Mõnikord saame aru, et unenäo sisu ei ole täiesti korras ja kohe muutubki see vastavalt. Näiteks kui autojuht sõidab autoga ja märkab, et tal puudub rool, siis kohe järsku on see olemas. Tundub nagu see oleks justkui oma maailma loomine, endi reeglite järgi. Kui aga hommikul hakata meenutama, mida unes nägin , siis meenuvad vaid katkendlikud lõigud- loogilised sidemed puuduvad. Freud täheldas, et asjade vahelisi seoseid võib väljendada ka teisiti kui sõnade abil- nõnda on see näiteks kunstis. Ta väitis, et unenäoseosed ei ole kooskõlas keele ja filosoofia ratsionaalse loogikaga, on võimalik, et nad järgivad mingit kaudsemat loogikat, selleks, et unenäo tähendust meelega maskeerida (D. Fontana ,,Millest kõnelevad unenäod"). Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused
Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane ja sellest räägitakse, seda kardetakse ja ta pärsib koolirõõmu- see oligi ajendiks, miks ma valisin endale selle teema. Kiusamistest, tülitsemistest, solvamistest, jne. on oma kooliajast rääkinud meie vanemad ja vanavanemad ja sellest on räägitud ka ajakirjanduses, samuti räägitakse sellest ka raamatus ,,Kevade", kus meenuvad Tootsi tembud ja Tõnissoni ettevõtmised. Need tekitavad küsimuse: kas see oli vägivald või elavate poiste tegutsemislust? Ometi need asjad ei mõju vägivallana, vaid loomuliku koolielu osana, sest alati on klassis olemas lõbusamaid poisse ja tüdrukuid, tegutsevamaid ja tagasihoidlikumaid inimesi. Mulle tundub, et vägivalda koolis ikkagi varasemalt ei olnud või oli seda määravalt vähem kui praegu. Praegune kool on kaasaegne kool ja temaga käib kaasas ka vägivald
annaabi.ee 
