Alutaguse madalik Mati Kesma VPG 2016 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Ida-Virumaa-kaart.jpg/300px-Ida-Virumaa- kaart.jpg Paiknemine Eestis Põhja-Eesti paeplatoo ja Peipsi järve vahel Pindala: 3345 km² Moodustab 7,4 % Eesti pindalast Piirneb: põhjas - Viru lavamaa lõunas - Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa idas - Narva jõgi läänes - Pandivere ja Vooremaa http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Geoloogiline ehitus Madaliku moodustavad alad, mis on Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks Aluspõhjas Peipsi järvest põhjas Ordoviitsiumi paekivid (ei paljandu) Mustveest läänes Siluri lubjakivid Äärmises kaguosas Devoni lubja- ja liivakivid 6-30 m sügavusel paekihtide vahel leidub 2,6- 2,8 m paksuses kukersiipõlevkivi kihte Pinnamood Kõrgeim koht: Täriv...
Anderson mängib kitarri, suupilli, saksofoni, mandoliini, klahvpille ja temale kõige rohkem tuntust toonud instrumenti flööti. Flööti mängib ta ühel jalal seistes, see on üks rokkmuusika tuntuimaid sümboleid. Oma tuntuima rockbändi Jethro Tull asutas Anderson 1967. aastal. Kontsert kestis koos 30 minutilise vaheajaga 2 tundi. Esitati eri stiili rockilugusid Ian Andersonilt ja Jethro Tullilt läbi aastate. Kuna mulle Jethro Tull väga meeldib, siis meeldisid ka peaaegu kõik lood, mis kontserdil esitati. Esitati palju instrumentaalmuusikat, kus Anderson mängis põhiliselt flööti või mõne loo puhul kitarri, kuid muidugi ei puudunud ka lugusid, kus ta laulis. Põhiliselt esitati muidugi lugusid plaadilt ,,Aqualung", kuid oli ka teiste plaatide lugude esitusi. Üks parimatest lugudest sellel kontserdil oli minu arust ,,Thick As A Brick". See lugu on tegelikult 45-minutiline, kuid kontserdil esitati seda lühendatud
Minu elukaar Lühiuurimine Juhendaja:Eve Raja Kerk-Alexander Nõupuu 7. A Sisukord 1 Maimiku iga 2 Koolieeliku iga 3 Kainiku iga 1 Maimiku iga: Üheaastasena meeldisid mulle kõige rohkem need kannid:mänguautod, pall, telefon raamat,mängud:peitusemäng, õhku viskamine ja tagaajamine, raamatud ja laulud: vanniskäimise laul, söögid:banaan, mandariin, kaerahelbepuder, hapukapsad, õunakissel ja borsisupp. Kui olin aastane, pandi minu juures tähele seda, et olen hästi edev poiss. Kõndisin hästi palju, jutustasin omas keeles, ütlesin ,,täh" ja lehvitasin ,,tsau". Lõigati ära mu kaasa sündinud ,,Hitleri" tukk.
Talle meeldis väga Pariisi linn. Ta arust oli Pariis Prantsusmaa kõige ilusam linn. La Ruhis elasid Pariisis eestlased ning seal üldse elamine on kallis. Ta sõitis Pariisist Norrasse. Ta tahtis Norrast Pariisi saada kohe tolle aasta sügisel. Tal ei olnud raha ning selle tõtu ta pidi olema Norras 2ja pool aastat. Cristian Kocg oli ta õpetaja Pariisis. Ta pani püsti näituse ka Vanemuises ning tal oli seal kaasa 40 maali. Publikule väga meeldisid ta maalid. Ta töid oli ka Pariisis näitustel kuid neid oli ainult neli. Ka need maalid meeldisid publikule. Konrad mägi jäi aga sügisel haigeks. Arstide sõnul jäi ta väiksesse tuberkuloosi. Arst soovitas tal sealt ära sõita. Konrad Mägi jõudis tagasi Eestisse aastal1912. Tead oli sealt ära saatmas paar kunstniku ja osad sõbrad sealt. Ta tuntuim teos on Madonna. Konrad Vilhelm Mägi Rannamaastik
Teine teos oli W.A.Mozarti ,,Klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595.´´ Solistiks oli Kalle Randalu, kes on käinud mitmetel rahvusvahelistel konkursil ning kõrgeid kohti saanud. 1987. Aastal omistati talle ENSV rahvakunstniku tiitel, 1999. Aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktori nimetus ning 2001. Aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk. Hetkel elab pianist Saksamaal. Teose juhatas sisse orkester. Teose esimene osa Allegro algas. Mulle meeldisid piano ja forte vahekorrad, oli selgelt aru saada, kus on piano, kus forte. Hiljem astus sisse solist, mulle tundus ,et esimeste nootide ajal tal käsi veidi värises. Ma usun ,et tal oli kerge närv tekkinud ootamisest ning pinget lisab ka mängimine sümfoonia orkestriga, ma tean seda tunnet. Meloodia oli väga ilus. Pianist oli väga kõrge tasemega ning ma imetlesin kui kergelt ja kiirelt ta sõrm jookseb. Allegrole järgnes teine osa Larghetto. See algas vaikselt ning rahulikult
Lähemalt aurotist: T lõpetas 1966ndal Kunstiinstituudi, pärast seda suunati ta kirjastusse ,,Eesti Raamat". Pärast seda on ta ka töödanud Eesti Televisioonis kunstikuna, juhendajana Kunstiinstituudi ettevalmistuskursusel ning ühel suvel õpetajana laste suvelaagris. Kunstnike liitu võeti ta vastu 1972. aastal. 1969ndal aastal ostis ta maja Ruhnu, kus ta on vabakutseline kunstnik. Sellest tuleb ka tema näituse pealkiri: ,,Ruhnu radadel". Näitus oli minu meelest väga kena, mulle meeldisid väga paljud pildid. Minule väga meeldib kui autorid kujutavad oma piltidel merd, see on väga kaunis ja eriline minu jaoks. Autor oli väga palju kujutanud enda piltidel merd ja see kindlasti üks põhjus miks mulle see näitus väga meeldis. Kõik pildid olid loodusest ja seda tundisin kohe kui uksest sisse astusin, kõikidel maalidel jäi see silma. Mulle meeldisid kõige rohkem ,,Meri" (1982) kuna see oli väga kenasti kujutatud ja mulle
8B Suur sära Arvustus ooperile "La Traviata" Valisin vaatamiseks ooperi "La Traviata" lootes kuulata G.Verdi imelist muusikat ja ma ei pidanud pettuma. Lisaks sain ma nautida ka kõike muud. Kõige kustumatuma elamuse sellest ooperist jätsid mulle säravad kostüümid ja efektne lavakujundus. Mulle kohutavalt meeldisid lava kaunistavad suured maast laeni peeglid, kust vahetevahel võis dirigendi nägu ja saalis istuvat rahvast näha. Need muutsid lava suuremaks ja veel pidulikumaks. Kõige huvitavam oli kostüüme ja soenguid jälgida ballidel. Korraga oli laval mitukümmend vapustavat kleiti, mida silm ei suutnud korraga haarata. Teine vaatus oli minu jaoks natuke liiga veniv ja üksluine. Seal oli vahepeal liiga palju aariaid järjest ja see tõmbas tempo maha
Nõiutu rääkis noormehele, mida see tema päästmiseks tegema peab. Pärtlile tuli meelde õnnemunake ja ta võttis selle välja. Samas tuli madu kivi alt välja ja enne, kui poiss märkas, pistis neiu munakese maole suhu ning nõidus oligi murtud. Pärtel abiellus kauni neiuga ja sai kogu tema riigi ja vara endale. Ja nad elasid õnne rüppes oma elu otsani. Minu arvamus: Kõik toimus ükskord ammu. Peategelasteks olid Pärtel ja lumivalge maoks nõiutud noor naine. Nad mõlemad meeldisid mulle väga, samuti meeldisid ka teised tegelased. Halvad tegelased puudusid. Muidu polnud väga vigagi, aga see, et poiss kogu aeg käis puu juures, hakkas ära tüütama. Üldiselt oli mõnus ja rahulik lugu.
Arhitektuurimuuseumi külastus 1) Arhitekti elamu, arhitekt Raine Karp, makett Peet Veimer. Mulle jäi see makett silma, sest nägi välja väga moderne ent on teostatud 1968datel. Mulle meeldisid hoone suured aknad, mille vaade on hoovipoolne. Hoov on väga huvitavate astangute ja treppidega. Tekitab koduse tunde ja meenutab minu enda vanavanemate kodu. 2) Mängu maja(2014), arhitekt Must Makett on erilise ehitusega, mõlemalt poolt läbi vaadeldav ja huvitavate vormidega. Maketil on palju erinevad mänguruume, kus on erinevad katsumused ja mõistatused. Silma jäid väikesed värvilised inimesed, mis mõjusid valgel taustal efektselt
Kuju oli neil ilus, väike ja armas. Värvimistehnika aga ei meeldinud: tundus lapsik, ükskõikne. Kui see just taotluslik polnud? Rohkem meeldis kompositsioon ,,Must muna" (suitsupõletus), kus oli rippuma pandud 12 muna eri suuruse ja ka tooniga. Lihtne ja lööv. 12-st munast oli üks ju must. Mõtetesse tungis muinasjutt ,,Inetu pardipoeg". Must muna kui inetu pardipoeg. Sellest võiks kooruda midagi kaunist. M. Tafli töödest meeldisid ,,Hästi hoitud saladus I-II". Savist glasuuritud kujud 1255 kraadi juures. Õrn rohekas glasuur ja teokarpi meenutav kuju lõid hea mulje. Lähemalt vaadates oli näha muljumise, voolimise jälgi, mis muutsid kujukesed minu jaoks armsamaks. Sellised sobiksid hästi kodu kaunistama: akna lauale või toalillede vahele sobitada. Veel oli M. Tafel kujundanud tikandi ,,Roositud jalatäis", mille valmis oli tikkinud S. Tüür. Rõõmsaid värve ja ilusaid lilli on ikka heameel vaadata. Esimesed T
tuntud laulja Mikk Saar, neid saatis tuntud pianist ja helilooja Mihkel Mattisen ja Timo Vendt saksofonil ja viiulil. Mulle meeldis esitatud lugudest kõige rohkem „Sind ootan ikka veel“ mille autoriteks on Tanja, Mikk Saar, Timo Vendt ja Sean Pollock. Kaunid eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Owe Petersell. See laul esitati duetina ainult klaveri saatel. See laul jäi millegi pärast kõige rohkem kõrvu kõlama ja oli väga hea. Ka teised laulud meeldisid mulle konsterdil, seal esitati lisaks nende enda kirjutatud lauludele ka väga palju tuntuid jõululaule, aga just see laul meeldis enim. Kontserdil kõlas 20 laulu, nendest 3 meeldisid mulle kõige rohkem. See sama Sind ootan ikka veel, Püha öö millega nad kontserdi lõpetasid ja veel meeldis Sajab valget lund mida esitas Mikk Saar. "Püha öö" mille saksa keele orginaalpealkiri on "Stille Nacht, heilige Nacht“ on maailma tuntumaid jõululaule, mille esmaettekanne toimus 25
Filmile kirjutas muusika Javier Limon ja Javi Limon Maza. Kogu filmi vältel kasutati muusikas väga palju keelpille ja üleüldiselt olid kasutatud lood üksteisega väga sarnased. Tempo oli suhteliselt rahulik, tämber oli instrumentaalne ja müstiline, vokaalset muusikat kasutati ainult paar korda. Meloodia oli astmeliselt liikuv ja harmoonia oli heakõlaline. Võitlusstseenide ajal oli muusika tempokam ja võimsam. Mulle meeldisid rohkem lood, mis olid rahuliku tempoga ja heakõlalised, kus kasutati erinevaid instrumente nagu kitarre, viiuleid ja tamburiine. Lood mida kasutati võitlussteenide ajal ja olid süngemad tekitasid minus ebameeldivat tunnet, peamiselt sellepärast, et filmis oli parasjagu väga vägivaldne ja stressirohke hetk. Lood ei olnud väga meeldejäävad, sest need kõik olid üpris samasugused, paari erinevusega siin ja seal. Saaksin need
hingemattev aplaus, mis kõlas üle saali valjemini, kui ma kunagi varem Vanemuises kuulnud olen. Lavalisi (nähtavaid) apse ei olnud. Laulud sassi ei läinud ega ei juhtunud midagi muud märgatavat halvasti. Publik oli etendusest heas mõttes rabatud. Aplaus oli vali. Rahvas oli rõõmus ja õnnelik. Oli näha rahuldust teiste inimeste näos, rahuldust, et oldi vaatama tuldud. Ka mina olin rõõmus, et mul oli avanenud võimalus seda vaatama minna. Mulle meeldisid enamus lugudest. Põhiliselt aga ikka need, mis olid esitusel ka filmis ,,Mamma Mia". Ka minu arust oli etendus väga hea, kui välja jätta need laulud, mis mind just eriti ei köitnud. Samas aga võibolla kellelegi teisele need meeldisid ja võibolla ei meeldinud nendele osad need laulud mis mulle väga meeldisid. Igal ühel on oma maitse. Seega võiks jätkata tulevikus samamoodi.
populaarsem ooper maailmas." Ja tal oli õigus. Tegevus toimub Hispaanias. Lugu räägib peategelase Jose, kes on sõdur, ja mustlasneiu Carmeni vahelisest armastusest. Carmen on ilus ning mustlastele iseloomuliku temperamendiga ja käitumisega. Varsti aga Carmen tüdineb Josest ning kingib oma südame Escamillole, kes on härjavõitleja. Armuvalus Jose ei suuda sellega leppida ning tapab Carmeni. Kõige rohkem meeldisid mulle lood ,,L'amour est un oiseau rebelle"(,,Armastus kui metsik lind") ja ,,Les Toreadors"(,,Toreadooride marss"). Mõlemal lool olid huvitavad sõnad mis ka muusikaliselt kõlasid huvitavalt. Need on ka kõige kuulsamad lood sellest ooperist. Need kaks lugu meeldisid mulle kõige enam,kuid see ei tähenda, et teised ooperis esitatud lood oleksid mulle mitte meeldinud. Samas peab tunnistama, et mõned lood kippusid venima. Tehniliselt oli kontsert päris hea
Seepärast pidin selle kohe üles kirjutama. Siin see on. Ükskord tegi hiirekuningas oma kuningriigis rahvaloendust. Vaadates hiirte nimesid, muutus ta kurvaks. Ja selleks oligi põhjus: Laiskvorst, Silmakirjateener, Lobasuu, Patuoinas, Prügikast. Ainult kaks hiirt, Päikesekiir ja Raamatukoi, tegid ta meele veidi rõõmsamaks. Päikesekiir teenis kuningat usinasti. Ta pesi kuningariigis aknaid ja igal hommikul tegi neid lahti. Hiirekuningale väga meeldisid puhtad aknad, eriti meeldis, kui hiireke avas aknad ja lasi sisse päikesekiiri. Siis hiirekuningas ärkas hea tujuga ja palus, et talle toodaks taimetoitu. Kandikul oli rohelist aeduba, pähkleid, porgandit, juustu, rohelist hernest, salatit, sellerit, peterselli, kurke ja tomateid. Kui Päikesekiir lahkus kangelastegusid sooritama, hiirekuningas igatses ta järele ega söönud midagi. Kuningas nägi õudusunenägusid ta karjus unes, sõi hommikuti ainult verivorsti, sinki ja seapekki
Ta nõudis seal akadeemilist ettevalmistust. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Umbes 1904. aastal kohtus Matisse Pablo Picassoga, kes oli Matissest 12 aastat noorem. Nendest said eluaegsed sõbrad ja ka konkurendid, kelle töid võrreldi. Nende tööde erinevus oli see, et Matisse lähtus maalides loodusest , aga Picasso kujutlusvõimest. Inimestele meeldisid Matisse maalid ja neid käidi vaatams üha sagedamini ja rahva hulk, kellele Matisse maalid meeldisid aina suurenes. Matisse, kes jäi truuks oma kiindumusele puhastesse värvidesse ja stiliseeritud kontuuridesse sai 1905. aasta näitusele järgnevatel aastatel kiiresti maailmakuulsaks. Oma elu lõpuni paistis ta silma viljakuse ja huvi poolest hilisemagi avangardi vastu. Looming Henri Matisse tuntumad teosed: · ,,Lugev naine" · ,,Õhtusöögilaud" · ,,Elurõõm" (1905-1906)
Taeval keritakse valla koidu punast triipu. Kokkuvõte Enne referaadi tegema hakkamist ei teadnud ma Bernard Kangrost mitte midagi, olin lugenud vaid lõiku ühest ta luuletusest. Nüüdseks oskan Kangro kohta juba midagi rääkida ja tema luuletusi soovitada. Valisin oma referaadi teemaks Kangro, kuna olin lugenud paari lõiku tema luuletusest ,,Ajatu mälestus", mis mulle meeldisid. Referaati tehes lugesin veel palju luuletusi, mis mulle isegi rohkem meeldisid. Jäin valikuga väga rahule. Kasutatud kirjandus ENE 4. 1989. Kirjastus ,,Valgus" Kangro, B. 2000. Kojukutsuv Hääl ,,Eesti Raamat". Tallinn Väike sõnarine: II. 1999. Koolibri http://tartu.postimees.ee/260204/tartu_postimees/kultuur/127476.php http://lib.werro.ee/index.php/vorumaa-kirjanike-galerii/48-kangro-bernard-18-ix-1910- vorumaa-vana-antsla-25-iii-1994-lund.html http://et
O.Wilde´i muinasjuttude võlu Lugesin Oscar Wilde'i muinasjuttude kogumit ,,Õnnelik Prints" ja pean ütlema, et mulle meeldisid väga Wilde'i muinasjutud. Tegelikult ei ole ma väga suur lugeja, kuid olude sunnil ma siiski lugesin ja ma julgen südamerahus öelda, et Oscar Wilde'i muinasjutud olid väärt lugemist. Enamus muinasjutte mis ma lugesin olid kurva lõpuga, kuid sisuliselt lausa meisterlikud. Mis mulle eriti silma jäi oli see, et paljudes muinasjuttudes sai surma just hea peategelane. Mis oli ka põhjus miks juba esimene muinasjutt ,,Õnnelik prints" tekitas kurva meeleolu, kuid tegi väga mõtlikuks
Teises perekonnas oli isa despoot. Perekondi sidus ühine saun ja nende laste sõprus. Etendus rääkis nende tegelaste hirmudest, igal tegelasel oli oma hirm. Teise perekonna poisid tundsid hirmu oma isa ees, isa ilmselt selle pärast, mis poegadest tulevikus saab. Kõik noored tundisid hirmu oma tuleviku ees. Ühe tegelase mureks oli see, kuidas ta ,,õige" ära tunneb ja kuidas ,,õige" tunneb ära tema. Etenduse oli paar naljakat kohta, mis mulle meeldisid. Üks naljakamaid kohti oli see, kuidas töökas perekond ära saatis vanaema, kes oli liiga kauaks külla jäänud. Samuti oli naljaks see, kuidas noored autoga sõitsid, kui nad peolt tulid. Nimelt arvas autojuht laksu all olles, et on hea, et ta roolis pole. Keegi ei julgenud öelda ka, et ta on roolis. Samuti oli olid meeldejäävad muusikute perekonna isa õpetussõnad oma poegadele. Mulle meeldisid need tehnilised lahendused, mida kasutati dekoratsioonide vahetamiseks. Ka laval
härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma sundida. Carmen keeldub ja Jose tapab ta. Ooperis esitati palju teoseid, mis olid keeruliste prantsusekeelsete nimedega ja raskesti meeldejäetavad. Ooperitükk oli ise prantsuse keeles, aga õnneks näidati ekraanil inglise-ja eestikeelseid subtiitreid, et mõista sisu paremini. Kõige rohkem meeldisid mulle lood „L'amour est un oiseau rebelle”(„Armastus kui metsik lind“) ja „Les Toreadors"(„Toreadooride marss“). Need on ka kõige kuulsamad laulud sellest ooperist. Enamasti meeldisid mulle kõik laulud, aga mõned kippusid venima ja ei suutnud nii pingsalt enam kuulata. Mulle meeldis, et orkester ei mänginud väga kõvasti ja lauljaid oli hästi kuulda. Hääled olid ka kõrvale ilusad kuulata. Peaosades olid näiteks Heli Veskus, kellel
Miina mngis Madisega murul malet, mtiskledes moosisaiadest. Mdus mnusalt mngides mni minut, misjrel Miina Madise mtted mngult minema meelitas. Miina marrsis Madisega metsa maasikale. Mnusa mminaga meisterdasid mlemad maasikates maitsva metsmaasika moosi. Madis mugis Miinaga magusaid moosisaiu, mis maitsesid mnikord miskiprast mango maitseliselt. Mni minut mugimist, misjrel mlemad mnusa muigega musta maasturisse marssisid. Maasturis mngisid mudilased mnguasjadega, mis mlemale meeldisid. Mnguasjadega mngides mdusid minutid meeletu mhinaga. Mngimine muutus mudilastele mttetuks, misjrel mlemad meelsasti magusaid moosisaiu mnuga mugima marssisid.
• Kim- salapärane,tuim,andis Larissale kitarri hoiule Sündmused • Larissa bändiga ühinemine • Esimest korda kanepi proovimine • Bändist lahkumise soov Probleemid • Narkootikumid- Larissa kõhklused kas proovida või mitte • Vanemad olid harva kodus- ei saanud kontrollida lapse tegevusi • Suhtlemine- mõtted, kas jätkata suhtlemist uute sõpradega või mitte Minu arvamus Raamatu juures meeldisid: • Tegevuse äkilised pöörded Ei meeldinud: • Teoses olevate probleemide kordus Mina soovitaksin seda raamatut lugeda, just selle sisukuse ning õpetlikkuse pärast. Aitäh!
sünnipäev! Sünnipäev algas üpris toredalt.Pärast kui kohad olid välja valitud,siis alustati teenistusega kirikus. Kui teenistus oli mõnda aega kestnud, anti gümnasistidele sõrmused.See oli vaimustav hetk kui mõne poisi või tüdruku õde või vend sai sõrmuse. Pärast toimus pidulik söömine ja kõik olid kaasa võtnud midagi maitsvat.Kõik said uusi sõpru ja vanemad said ka teiste vanematega tuttavaks. Pärast toimusid vahvad mängud. Kõigile meeldisid mängud ja loodan, et ka toidud maitsesid kõigile. Mina arvan, et sellest tuli väga tore sünnipäev ja uskuge mind, et selliseid toredaid sünnipäevi tuleb veel. Adelia Tamkõrv
Liiv,Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul. Lavastaja: Roman Hovenbitzer(Saksamaa). Negatiivsed ja positiivsed küljed Muusikali külastades sain suure elamuse osaliseks ja olen siiani väga positiivselt meelestatud. Eriti meeldisid peaosatäitjad ,kes oskasid oma rolli hästi välja mängida ja tegid ka sisu mõistmise sellega kergemaks. Lavalised efektid täiendasid etendust sedavõrd ,et ettekujutus vangla eluolust jõudis vaatajateni. Inglise keelest tõlgitud laulud ja sõnad olid hästi mõistetavad . Meeldisid osatäitjate erinevad ja väga omapärased kostüümid ,mis sobisid hästi karakteritele ,mida nad kehastasid.Leian ,et osatäitjad olid väga osavasti valitud
Mängides tekkisid erirahvusest lastel tüli torni ehituse kohta ning emad tõttasid kohe lastele appi ning selgitasid lastele, teada olevas emakeeles, et mängida tuleb ilusti, võttes seega omakorda ka ära lastelt võimaluse ise suhelda ja n-ö ühine keel leida. Luulekogu lugedes, oli mul veidi raske ennast samastada luuletajaga, kuna emaksolemine on mulle veel võõras valdkond ning samuti ei tunne ma nii suurte lähedust enda päritolu või juurtega. Sellest hoolimata meeldisid mulle aga väga raamatu alguses olnud kaks luuletust ,,Selle suve esimesel päeval’’ ja ,,Mu sõbra esivanemate talu’’. Mõlemas luuletuses said vana talumaja omaniku endale midagi kallist esivanematelt. Mulle meeldisid need mõlemad, kuna nende peamõte või tarkustera seisneski sellest, kuidas juhuslikult või siis saatuse soovil saad sa endale midagi, mida sa isegi ei lootnud või oodanud saada. Lisaks
kooseisuga on igalühel väga kandev roll ja nad peavad kõik kolm tundi ilma väsimata vastu pidama. Lauljad, kes esitavada Metropolitan Opera vahendusel ooperit, suutsid endast issegi kinolina vahendusel jätta palju positiivseid emotsioone. Lauljad on väga profesionaalselt ja ona aru saada, kui treenitud nende hääl on. Mulle meeldis enim don Pasquale osatäitja John Del Carlo hääle kõla. Tema hääle tämber ei olnud pealetükkiv vaid hoopis kaasakiskuv. Samuti meeldisid mulle eriti tema häälest kostuv mahedus. Minu arust oli see roll mida ta mängis lausa tema jaoks loodud. Muusika, mida mängiti oli suurejooneline, leidus palju soolo osi osadele intstrumentidele ja avamängud olid pikad aga kõlavad ja meelde jäävad. Kuigi lava peal oli vähe lauljad olid kostüümid lausa suurepärased, eriti meeldisid mulle Norina osatäitja kleidi aga samuti oli põnev vaadata ka nn. meestemoodi. Lava oli kujundatud suurepäraselt olid olemas
Seal pikkamisi sõuab linnuparv. Oh, vabadus. See rännuhõike metsik igatsus Su kõrvu kauaks kisendama jääb. Siis pilvepõhja kustub seegi hääl. Oh, vabadus. Pilk pööra ära, vangla piiratus. Su osaks on mu unenägu vaid, mis peagi kaob all hangis sügavais. Oh, vabadus. 2. Jooni tekstis alla kõik epiteedid. 3. Mis ajastul võis see tekst olla kirjutatud? (Märgi näiteks sajand ja aastakümme.) 4. Kirjelda teksti meeleolu. 5. Kuidas Sulle põhikoolis kirjanduse tunnid meeldisid ja miks? Mida enda kohta põhikooli kirjanduse tundides teada said? Mis oleks Sinu arvates võinud olla kirjanduse tundides teisiti?
aprillil 1961. aasta päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul Jõgeval kolmveerand üheksa. Ta oli blondipäine, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud väga seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias. Kooli tahtis Alo väga minna ja koolis tundis ennast suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem tuli Jüri Leesment. Jõgeva
4.5 Viimasena märgiks ära eesti kirjaniku Heiki Ernitsa tööd, mis sobivad suurepäraselt lasteraamatute illustratsioonideks. Tegemist oli Kristiina Kasii raamatule "Õpetaja Kusti kummitab" pliiatsiga joonistatud illustratsioonid. Värvid olid klassikalised ning mitte pealetükkivad, põhirõhk oli pandud detailidele. Näiteks pildil, kus vana mees laskus kaevu, ei olnud mitte tema kõrval tavaline muld, vaid sinna olid elama joonistatud loomad. Mulle väga meeldisid kujutatavate tegelaste näod ning ilmed, neid oli väga hästi edasi antud. Kõik oli väga täpselt ning jutule sarnaselt edasi antud, et lugejal selge kujtluspilt silme ette tekiks. 5.1 Eesti kunsnikest meeldisid mulle enim Piret Mildebergi illustratsioonid Juhan Jaigi raamatule "Tondijutud". Need olid joonistatud akvarelli ning pastellpliiatsitega. Igal illustratsioonil oli kujutatud tonti erinevate asjadega. Visuaalselt meeldis mulle tont, kellel
ja teiste ainete mõju alla ,siis muutus ta eriti julgeks.Ta ei kannatanud masendust,teda 3 riivata oli raske , sest tihti ei hoolinud ta millestki.Riinule meeldis shopata,teda tõmbasid ilusad riided.Üldiselt oli ta sõbralik,ta läks kaasa teise inimestega.Samas hoolis ta ainult endast ,teiste mured teda ei huvitanud.Kohati oli ta silmakirjalikki-ta ei öelnud teistele halvasti, vaid mõtles neist halvasti.Talle meeldisid ilusad mehed,nendega lõbutseda,eriti meeldisid talle aga rikkad ja ilusad mehed.Vahel ta valetas , ta ei soovinud avalikustada teistele , et ta on narkootikume kasutanud.Tihti kui Riin vihastas oli ta ka väga ropu suuga,ta pidi alati saama , mis tahtis.Riin ei olnud üldiselt halb inimene , teatud asjaolude tõttu alustas ta sellist eluviisi ja võib ka loota , et Riin lõpuks mõistis , mis on tegelikult elus tähtis- mitte raha ,ja pidu ning kõik sellega kaasnev , vaid hoopis midagi muud.
oktoober Tartus õppereisil. Sellega seoses külastasime Tartu kunstimuuseumi Pallast ja Mänguasjade muuseumi. Tartu Kunstimuuseumis oli näitus Pallasest. Pallas oli kunstikool, kus õpetati maalimist, skulptuuri, joonistamist, graafikat. Kunstikooli Pallas kunstnike maalimine on sarnane, kuid samas on igal kunstnikul välja kujunenud väga omapärane stiil. Tuntumad kunstikool Pallas kunstnikud olid Konrad Mägi, Anton Starkopf ja Ado Vabbe, Nikolai Triik, Eduard Wiiralt. Mulle meeldisid kunstimuuseumist Pallas mõned maalid. Näiteks meeldis mulle Karin Luts´u (1904-1993) ,,Õnnesaar". Maal on õli lõuend. See maal jätab väga kauni mulje. Kuid kui maali lähemalt uurida, siis on see täiesti absurdne. Maali keskmes on kaks pika kasvu meremeest. Kaks tumesinises riietuses meremeest sõidavad väikse paadiga. Taust on ühetooniliselt tumehall ning mere ja taeva piir puudub. Jääb mulje nagu sõidaksid meremehed õhus. Meremehed veavad kotiga taimi, puid, sõnajalgu jms
Muusika kaalukausil keskaeg ja tänapäev. Keskaja ja tänapäeva muusika erinevad paljuski. Keskajal oli muusikastiile tunduvalt vähem, kui on tänapäeval. Keskajal oli tavainimesel vähe sõnaõigust muusika alal. Rooma paavst Gregorius Suur pani paika laulud, mida võib kirikus esitada. Tänapäeva inimesed võivad ise valida omale kõige meeldivama stiili, ise luua laule ja neid igal pool esitada. Keskajal polnud tähtis, et nende teosed kuulajatele meeldisid. Tänapäeva heliloojad mõtlead enamjaolt läbimüügile ja kuulsusele. Keskajal levis ilmalik muusika pikka aega suuliselt, hiljem hakati neid ka vaimulike poolt kirja panema. Tänapäeval panevad ilmalikku muusikat kirja ka teised heliloojad, kes ei ole ainult vaimulikd. Keskajal oli põhiliseks saatepilliks orel.Tänapäeval tohib kasutada palju erinevaid pille. Tänu keskaja muusikale on jäänud püsima mitmed kirikurituaallid seoses muusikaga, kuigi on toimunud ka palju muutusi
mida me külastasime. Ise tegin väikse ülevaate Toompeal asuvast Pika Hermani tornist. Esitlus polnud küll väga pikk kui tähtsamad punktid ja faktid tõin välja. Pika Hermani torn on mulle juba lapsest saadik tuttav kuna tihtipeale käisime lasteaiaga seda uudistamas ning ükskord käisime isegi kooliga lipu heiskamist vaatamas. Teiste esitlused olid kõik meeldejäävad ning huvitavad, eriti meeldisid mulle need ettekanded või kohad kuhu sai sisse minna, nt Hanna esitlus kus sai minna Toomkirikusse. Mulle meeldis veel Mairiti ning Suzy ettekanded kuna olid küllaltki põhjalikud ja sujuvad. Kokkuvõtteks ütleks,et mulle väga sobiksid sellised ettevõtmised Tallinnas kuna tegelikult Tallinn on väga huvitav koht ja seal on väga palju uut ja huvitavat õppida isegi Tallinna inimesel. Sten Ander Sepp 11c
näiteks youtube`ist juurde kolm näitlikku teost, mis pealkirjadena kirja panna. Seejärel välja tuua, milline kuulatud teostest meeldis kõige enam, miks või siis vastupidi ja millised tunded selle stiili kuulamine tekitas. Ja nii iga kolme valitud stiili kohta. - Lõppsõna/ kokkuvõte: millised olid teadmised 20. sajandi rock- popmuusika stiilidest enne essee kirjutamist, millised nüüd. Kuidas stiilid meeldisid/ ei meeldinud, millised olid emotsioonid ja milline on üldmulje kuulatud teoste põhjal 20. Sajandi rock- popmuusikast. Ees- ja perekonnanimi: (näit. Ilus Suvi) Klass: (näit. 8.a klass) Kuupäev: (näit. 14. mai 2012)Kuu välja kirjutada! NB! Read äärest-ääreni sirged, reavahe 1,5 ja teksti suurus nr 12, pealkiri nr 14 suurusega vasakult poolelt ilma punktita!
Olulisemad ringid olid ikkagi ainealased ringid, näiteks minu ema käis mitu aastat matemaatika ringis. Kusjuures vahepeal toimus see ring kell 7 hommikul, enne tundide algust. Töötasid veel inglise, saksa ja hispaania keele ringid jne. Kui ema koolis käis, olid õpetajad rangemad kui tänapäeval. Aga üldiselt oli väga erinevaid õpetajaid. Õpetajasse suhtumine oli teistsugune, neid austati ja veidi ka kardeti. Tänapäeva koolile on see täiesti vastupidine. Ka siis oli õpetajaid, kes meeldisid õpilastele ja neid, kes ei meeldinud. Emale meeldisid eriti matemaatika ja vene keele õpetaja, kooli kõige rangemad õpetajad. Aga näiteks ajalugu õpetas neile kooli direktor, kelle tunnis võis lausa magama jääda. Kokkuvõtteks võib öelda, et õppima pidi nii nõukogude ajal kui peab praegugi. Aastatega toimuvad igal alal muutused, nii ka koolielus. Õpilased on muutunud julgemaks ja iseseisvamaks, neil on suuremad õigused kui paarkümmend aastat tagasi
Swiftil oli väga elav kujutlusvõime. Anni arvamus: Swifti teosed olid väga ühiskonnakriitilised. Ta lõi "Gulliveri reisides" fantaasiariike, mille abil tõi välja tegelike riikide vigu, mistõttu see teos oli populaarne. Peale kriitika pakkus ta omalt poolt välja enda arvates täiuslikku riiki. Samuel Richardson (1689-1761) Teosed: ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja ,,Clarissa" Ta kirjutas raamatuid, mis meeldisid väga keskklassi lugejatele. Richardsoni teostes tõuseb esilplaanile peategelaste sisemaailm, tunded ja moraal. Ta kirjutab lihtsates inimestest, toatüdrukutest ja keskklassi inimestest. Richardson arvas, et peategelane ei pea olema hertsoginna. Ta kirjutas 17.sajandi romaanitehnikas, kiriromaani vormis, kuid ta ei vältinud kangelaste eristamist. Teosed tekitasid protesti, seisusliku ebavõrdsuse ja ühiskonna halastamatuse vastu.
,,Roosikavaler", ,,Talupoja au. Pajatsid" (Saksamaa); ,,Trubaduur", ,,Spartacus" (Hong Kong). Tema järgmine töö on ,,Pähklipureja" Inglise Rahvusballetile.1986. aastal sai ta ajalehe Manchester Evening News pa-rima kunstniku auhinna ja 1993. aastal Briti Teatritegijate Ühingu parima kunstniku auhinna. Tal on olnud mitmeid isikunäitusi Suurbritannias, 1998. aastal Briti Nõukogu toetusel ka Minu arvamus Käisin esimest korda elus balletti vaatamas ning sain tohutult hea elamuse. Mulle meeldisid nii tantsijad , kui ka orkester. Minu arust tuli kõigil näitlejatel oma osa mängimine hästi välja. Olen kindel ,et ka lavastaja, kui ka kunstnik jäid oma tööga väga rahule. Eriti meeldisid mulle tantsijate kostüümid. Arvan, et terve saal oli etendusest vaimustuses, kuna etenduse lõpus plaksutati kõvasti ja pikalt.
Kontserdiarvustus ehk retsensioon Mina arvustan Eesti Superstaar tv3 live tuuri, mis toimus pärnu vallikraavis 19.juunil. Seal esinesid Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Koit Toome, Getter Jaani, Teele Viira, Triin Niitoja, Rusanna Lints, Artjom Savitski ja meie tänavune superstaar Liis Lemsalu. Minule meeldisid Getter Jaani, Ott Lepland ja Koit Toome. Getter on sündinud 3. veebruaril 1993 Tallinnas. On Eesti laulja, "Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja finalist. 2010 aastal alustas Getter koostööd plaadifirmaga Moonwalk, mis pani alguse tema soolokarjäärile. Debüütsingli "Parim päev" produtseeris Sven Lõhmus ja sellest sai aasta mängituim raadiohitt Eestis. 2010. aasta juunis ilmus lühialbum "Parim päev" EP ja 2011. aasta mais "Rockefeller Street" 26
Kontserdiarvustus ehk retsensioon Eesti Superstaar tv3 live tuur toimus pärnu vallikraavis 19.juunil. Seal esinesid Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Koit Toome, Getter Jaani, Teele Viira, Triin Niitoja, Rusanna Lints, Artjom Savitski ja meie tänavune superstaar Liis Lemsalu. Minule meeldisid Getter Jaani, Ott Lepland ja Koit Toome. Minu lemmikuks lauljaks jäi Getter Jaani. Getter on sündinud 3. veebruaril 1993 Tallinnas. On Eesti laulja, "Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja finalist. 2010 aastal alustas Getter koostööd plaadifirmaga Moonwalk, mis pani alguse tema soolokarjäärile. Debüütsingli “Parim päev” produtseeris Sven Lõhmus ja sellest sai aasta mängituim raadiohitt Eestis. 2010. aasta juunis ilmus lühialbum "Parim päev" EP ja 2011
samas huvitav. Mulle meeldis selle filmi juures eriti peategelane, kes tegi koos oma sõbraga palju naljakakaid asju. Film keereles auto avariist koomasse langenud poisi Gene ümber, kellel ei olnud palju võimalusi ellu jääda. Siiski ta vanemad ning sõbradtuttavad toetasid teda. Kahjuks oli filmil õnnetu lõpp, sest Gene suri ära. Ma leian, et filmis oli hea näitlejatöö. Eriti meeldis mulle peategelane, kuna ta oli väga mitmekesine ja huvitav. Samuti meeldisid mulle vanemate osatäitjad, sest nad sobisid ilusasti rolli. Mulle meeldis filmi juures see, et kui poiss koomasse langes, jäi ta sõber teda toetama. Samas ei meeldinud mulle ei meeldinud see, kuidas teised poisi sõbrad sellele reageerisid: üks neist hakkas jooma ja teine ei näidanud üldse mingit emotsiooni. Filmis oli veel pisidetaile, mis mulle ei meedinud, sest need olid minu arvates häirivad. Filmi subtiitreid oli halb lugeda, kuna need asusid liiga all. Filmi
Dub Fx on selline artist kes sõidab mööda Euroopat ringi ja annab live esinemisi, ta ei tee koostööd plaadifirmaga ja tal ei ole produtsenti. Tema juures meeldib mulle kõige rohkem see et ta ei tee hääli mingisuguse bändiga vaid kõik hääled mis ta teeb, teeb ta suuga. Ma ei mäleta küll selle laulu nime, aga see oli minuarust Dub Fx-i poolt parim lugu, sound oli sellel hea ja kõik oli korras. Ainuke asi mis oleks võinud parem olla oli valgustus. Sellel üritusel meeldisid mulle ka teised dj-d näiteks dj Trigga vms. Publik suhtus esinejate vastu hästi, sest pooled inimesed kes seal olid laulsid kaasa.
näiteid. Käisin Kadrioru kunstimuuseumis 24. Septembril, sest sissepääs oli tausta, sellepärast pole ka piletit ette näidata. Aga kui ausalt öelda siis mulle need maalid mis seal olid väga huvi ei pakkunud, kuna suurem osa neist olid portreed mis ei ole eriti „lummavad“ . Silma jäi mul kaks maali esimene Ivan Šiškini „Männimets“ kui ma õigesti mäletan, sest märkmeid ma ei teinud ja teine oli portree Peeter Esimesest. Aga need nendeks. Rohkem mulle meeldisid see suure saali kujundus mis oli väga ilusti9 nikerdatd minu arust, lisan ka pildi. Ja teine asi mis mulle meeldis olid need skulptuurid, umbes poole meetri pikkused aga poleks oodanud, et nad nii elutruud välja näevad. Lisan ka pildi ühest sellisest. Kokkuvõttes kui võtta seda mis mulle meeldiks siis mulle meeldib kunstis rohkem Arhitektuur mingil määral Kõige enam skulpturism. Sest kui need poole meetrised kujukesed nii
ülemaailmne koristuspäev, mille ettevalmistused on käimas juba praegu. Valdur Mikitaga vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus. Mulle meeldis kõik, mis ütles Valdur Mikita, aga ma ei olle nii huvitatud loodusest ja prügist. Minu jaoks see teema on inimestele, kes on vanem kui mina või huvitatud, sellest teemast. Sellest hoolimata, et mulle ei meeldinud see plekktrumm ma võin ütelda, et Valdur Mikita lausus fraasid, mis mulle meeldisid näiteks, et suur osa sellest, mida me nimetame kultuuriks on prügi, mis tuleks ära koristada; prügist on saanud universaalne keel, nagu muusika kui metafoori kasutada; olen jõudnud sellise metafoorini, et õige eestlane on see, kelle ühes käes on Skype ja teises väikene seenenuga. Valdur Mikita näeb, et tarbimisühiskond ei ole üle piiri läinud pelgalt asjadega, vaid ka info ja mõteterohkusega. Mikita näeb suurte keskkonnaküsimuste puhul seost Eestlaste identiteediküsimusega
meeletu mis toimus. Kohapeal sai sööki ja jooki ning muud nodi ja nänni osta, kuid kel oli soovi võis oma snäkke ning asju ka kaasa võtta.Oli pandud lauad ja toolid istumiseks.Lastele oli toodud kohalikust hobustega tegeleva mehe juurest pisike poni ning neil oli lõbu kui palju. Kes sõitis esimest korda kes juba mitmendat korda. Järjekorrad olid seal päris pikad, niiet neil andis seal oodata enne kui sõitma sai.Veel sai seal kiikuda. Lauludest meeldisid mulle rohkem Trafficu omad kui Genka, sest Trafficul on ilusamad, südamlikumad ja paremad lood. Räpp mulle eriti ei meeldi aga noh vahest aitab kuulata kah. Meeldis veel see et see toimus vabas ja värskes õhus.Tavaliselt ma ei käi kontserditel kuna elan ise maal ja enamus kontserdid toimuvad linnas. 11. klass E- õpe
shtml Laptop & Tablet PC Arms http://www.lcdarms.com/laptop_tablet_arms.php Cricket Laptop Stand for Laptops, Tablet PCs, and the iPad (abivahend) http://www.thehumansolution.com/innovative-cricket-portable- laptop-pc-stand.html Nutitelefon Smartphone Ergonomics http://www.youtube.com/watch?v=4FBMWGGJMbY http://www.youtube.com/watch?v=ZoHNEMuIQos Direktiiv: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=CONSLEG:1990L0270:20070627:ET:HTML Kõige enam meile meeldisid videomaterjalid, sest neid on väga huvitav vaadata ja seal on väga hästi nähtav, kuidas peab inimene istuma arvutiga töötades, kuidas peab arvuti seisma ja nii edasi. Vaadata viideot ot lihtsam, kui pikka teksti lugeda, ja meie arust see lihtsam jääb meeles.
esmaklassiliseks meistriks ooperi vallas. Eriti meeldis mulle kuulus Pärli-aaria. See oli väga õrna kõlaga. Kahjuks ei saa ma öelda, et mulle oleks väga meeldinud Mefisto aaria 1. vaatuses. Seal jäi puudu traagilisusest ja süngusest. Ma ei oleks arvanud, et oskan ooperit nautida, sest nooremana ooperit kuulates ja vaadates ei pakkunud see mulle üldse huvi. Kuid nüüd tunnen, et võin ka edaspidi ooperit kuulata. Eriti meeldisid mulle lauljate kostüümid, need olid värvilised ning luksuslikud. Olen kindel, et lähen edaspidigi ooperit vaatama, sest nüüd oskan juba sellist muusikat hinnata.
ja kool – kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Minule meeldis see film väga, kuna see põhines päris elul ja andis edasi noorte probleemid. Ma olen seda mitu kordagi näinud ja see võib muutuda igavaks aga üle pika on jälle seda tore näha. Eriliselt mulle meeldisid need näitlejad, kes olid professionaalsed ja sobisid hästi nendesse osadesse. Põhiline tegevus toimus Johannese kodus, koolis ning tänaval. Johannesel olid probleemid kodus, ning koolis polnud ta kõige tublim õpilane aga ta sai hakkama oma probleemidega. Lugu põhines noorte probleemidel ja ma ütleks, et enamustel noortel ongi sellised probleemid ehk siis kooliga, perega ja sõpradega.
põlev lamp pimestas rõdul olijate silmi. 6. Teose ettekande analüüs: a) esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate puhul - hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, näitlejameisterlikus Hääle ilu, kõlavus, esinejate tase, näitlejameisterlikkus oli väga hea, ent teksti selgus oli mõneti küsitav - taustamuusika oli selleks liiga vali. Kui viimane välja arvata, oli esitatu korrektne ja puhas. b) enam ja ka vähem meeldinud esinejate esiletoomine; Kõik peaesinejad meeldisid väga, kedagi ei saa välja tuua vähem meeldivate all. Enam meeldis mulle Tõnis Mägi tämbri poolest. c) orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles; Nagu juba eelnevalt mainisin, oli orkestrimuusika liiga vali. Orkester ise oli musitseerimisoskuselt suurepärane, seega ka dirigent ise oli tasemel. d) etenduse üldine meeleolu jmt. Muusika valik oli sobilik - tekitas just loole vastava müstilise meeleolu. 7. Eelmainitut arvestades paremini-halvemini õnnestunud vaatused,
.8 Kasutatud allikad……………………………………………………………………………....9 Sissejuhatus 2 Käesoleva referaadi teemaks valisin eesti kirjaniku ja stsenaristi Indrek Hargla, sest mulle pakub see kirjanik huvi ja mulle meeldib tema looming. Peamiselt kirjutab Hargla krimi- ja ulmeteemalisi romaane ja lugusid. Olen lugenud Indrek Hargla apteeker Melchiori-lugusid ning need meeldisid mulle väga. Minu lemmik teos temalt on „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“. Samuti on ta kirjutanud stsenaariumid telesarjale "Süvahavva", mis oli väga põnev. Referaati koostades soovisin rohkem teada saada kirjaniku elu ja loomingu kohta. 1. Elulugu 3 Indrek Hargla (Joonis1) (kodanikunimega Indrek Sootak) on sündinud 12. juulil aastal 1970 Tallinnas
Milline oli Hamlet? Shakespeare'i peategelane Hamlet on üsna realistlik ja elulähedane. Hamletil olid maailmast head arusaamad, ta oli tarkuses ja intelligentsis oma aja inimestest ees. Tema lahendused olukordadele meeldisid mulle ka. Näiteks kus ta mängib meelega lolli.(lk 124) Minuarust väga hästi lahendatud. Tema elu on teguderohke ja põnev, samas on see ka traagiline. Ta eesmärk on kätte maksta oma isa surma eest ja paljastada isa mõrvar, ta isa oma lihane vend ja Hamleti onu. Asi läheb aga palju traagilisemaks kui algul arvata võiks, sest surma saavad ju kõik põhitegelased. Hamletit võiks iseloomustada ka nii - ta oli aus, tõsine ja üllameelne, aga sõpru tal polnud
annaabi.ee 
