Filmi ,,Idioot" retsensioon Romaani autor on Fjodor Dostojevski. Filmi lavastaja on Rainer Sarnet, produtsent Katrin Kissa, filmis mängivad Risto Kübar (vürst Mõskin), Katariina Unt (Nastasja Flippovna), Tamber Tuisk (Rogozin), Ain Lutsepp (kindral Japantsin), Tiina Tauraite, Ülle Kaljuste, Juhan Ulfsak jt. Film esilinastus 12.oktoobril 2011 Coca-Cola Plazas. Film räägib naiivsest vürst Mõskinist, kes asub päästma hukatusse minna otsustanud Nastasja hinge. Filmi võib käsitleda kui kirglikku ja põletavat armastuslugu või filosoofilist jutustust inimesest, kelle vahetu käitumine tekitab teistes moraalset rahutust ja igatsust headuse järele. Film on enamasti väga romaani sarnane, enamus tegevusi on samad, ainult lõpp oli tehtud natukene teismoodi. Filmis vürst Mõskini ja Nastasja abiellumise kavatsusest juttu polnud. Film hakkab tegevusega Varssavi-Peterburi rongis. Peategelane vürst Mõskin saabus Sveitsist vaimuhaiglast
aastatel. Ameerikas toimus selle esietendus aastal 1978. Siis mängisid peaosa Olivia Newton-John ja John Travolta. Ajalugu: 1963 - Jimist ja Warrenist saavad suured sõbrad (autorid). 1970 - neil tuleb mõte teha muusikal. Lõpuks valmib muusikal, mis saab nimeks “Grease” 1971 - sõbrad katsetavad esmakordselt 5 tundi kestvat muusikali. Siis saab sellest kõige edukam lavatükk. Hiljem samal aastal näevad seda kaks New Yorgi produtsenti ja nad tahavad seda filmi maailmale näidat. i. 1972 – algab muusikali Grease tähelend Broadwayl 1978 - valmib film, mille peaosas on John Travolta ja Olivia Newton-John. 1982 - Patricia Birch pöörab süžee tagurpidi. Nüüd on lugu ujeda poisi ja karmi keskkooliplika armastusest. Siis olid peaosas Maxwell Caulfield ja siis veel tundmatu Michelle Pfeiffer. 1998 - antakse välja “Grease” uuendatud heli ja värvidega koopia. “Grease” auhinnad: 7 Tony auhinda,4 Kuldgloobust, Oscar parima tunnusloo eest-
Maya kutile Sethile kaotas. 7 Oma arvamus Selle raamatu kohta tekib mul kohe palju vastakaid arvamusi. Esiteks meeldivad mulle kohutavalt sellist stiili noortele mõeldud raamatud. Mulle meeldis selle raamatu juures väga selle lugu. See oli äärmiselt haarav ja ma ei suutnud raamatut isegi kooli-tundides käest ära panna. Kui raamat lõpuks läbi sai, tundsin ma küll kergendust, kuid olin siiski õnnetu, et ei saa seda enam nautida. Ma samastusin peategelasega väga, kuid muidugi mitte nii dramaatiliselt. Ma suutsin teda mingil määral väga ilusti mõista. Tema valu, ema hoolitsuse puudumisel, oli justkui käega katsutav. Ann oli väga emotsionaalne inimene. Ta pidas ennast süüdi venna kohutavas haiguses ning ka selles, et ta ema Antsust lahku läks. Samas ema käitumisest ma ei saanud absoluutselt aru. Ants oli väga hoolitsev mees nii temale kui ka Annile suurepärane isa
tähele ei pane. Need aspektid aitavad valitud teost paremini mõista ning analüüsida, mitte vaid pinnapealseks jääda. Filmianalüüsis keskendutakse erinevate etteantud aspektide lahtimõtestamisele. Nendeks on: sotsiaalsed faktid ning institutsioonid, ühiskond, kultuur, sotsialiseerimine, hälbekäitumine ning sotsiaalne stratifikatsioon. Filmianalüüsi eesmärgiks on analüüsida ning lahti mõtestada erinevate sotsioloogiliste aspektide abil kahte filmi. Uurimisülesanded: analüüsida filmi „Intouchables“; analüüsida filmi „Mandariinid“. Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse õppejõu poolt välja pandud õppematerjale ning autorite enda konspekte. Töö koosneb kahest osast. Töö esimeses osas keskendutakse filmi „Mandariinid“ analüüsimisele. ”Mandariinid“ on Eesti-Gruusia koostöös valminud film, mis kandideeris 2015. aastal parima võõrkeelse filmi Oscarile
noori tegelema ebaseaduslike asjadega. Raamat õpetab ka, et tuleb hoida oma sõpru ning lähedasi ja mitte tegemist teha kõiksuguste pättidega. Arvustajate / teiste lugejate hinnang Mõned internetist leitud kommentaarid: 1) Selliseid raamatuid ja filme nagu "Mina olin siin" võiks rohkem olla, ootan täiega esimesele järge.See oli täiega hea raamat, sain läbi ühe päevaga. 2) Sass, sa oled super! 3) Super hea raamat, film ka, meil oli kohustuslik :) igatahes jäin väga rahule, aga kirjandit natuke raske teha selle kohta.. :P 4) Tere Sooviks teada,millal teist osa lugeda saab ? 5) Raamatut oli minuarust huvitavam lugeda siis , kui film oli nähtud. Kujutasin omale asju täpsemalt ette ja kui filmist jäi mõni koht arusaamatuks, siis raamat täpsustas kõik ära. Väga huvitav teos on. Koolides võiks see kohustusliku kirjanduse listis olla! :)
Samuti on ju tähtis, et teatakse, mis on avarii põhjuseks ja mille tõttu kaotas Rodas auto üle kontrolli. 3. AJALEHEFOTO Pildi pealkirjaks paneksin: Kes milles süüdi on? Valisin pidile ise sellise pealkirja kuna, näen selles loos süüdi olevat mõlemaid osapooli. Lapsed, kes toetavad oma ema, kuid samas ei toeta ka. Ema, kes hoolib oma lastest ja vajab neid tihedamalt oma kõrvale, kuid annab oma lapsed muuhulgas kohtusse. 4.KRIITIKA, ARVUSTUS Kadri Inselberg: olen n**r On hämmastav, kuidas Lääne-Euroopa riikides tuntakse noortele, kes kriisijärgsele tööturule sisenevad, kaasa, kuid Eestis on sõnast «noor» saanud vaata et sõimusõna. Emotsionaalselt kirjeldatud juhtumist sai üldistus kogu Eesti noore töötajaskonna kohta. Eelmisel nädalal avaldatud Rapla restoranipidaja sõimukõnet noorte pihta ei tasakaalustanud ka lisandus, et «tublide tegijatega ei ole tema tee veel ristunud».
Bernsteini loomingust võib-olla tuntuimad on muusikalid ,,Wonderful Town" (1944), ,,Candie" (1596) ning ,,1600 Pennsylvania Avenue" (1976). Samuti võib nimetada tema kolme sümfooniat ,,Jeremiah" (1944), ,,Age of Anxiety" (1949) ja"Kaddish", mis on pühendatud president John.F. Kennedyle. Helilooja L.Bergsteini muusikal ,,West Side Story" esietendus 1957. aastal New Yorgis Brodway ,,Winter Gardeni" teatris. Neli aastat hiljem tehti sellest film. Mina isiklikult olen seda filmi näinud ja pean tunnistama, et suurelt lavalt ning Eesti oma näitlejate esituses oli seda hoopis meeldivam vaadata. ,,West Side Story" libretist oli Arthur Laurents näitekirjanik ja lavastaja, kes on kirjutanud lisaks ,,West Side Storyle" libretod muusikalidele ,,Gypsy", ,,Do I Hear a Waltz?" ja ,,Anyone Can Whistle". Peale selle on Laurents veel kirjutanud stsenaariumeid mitmetele filmidele.
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
Kõik kommentaarid